Beysenbi, 23 Qyrkýiek 2021
Qogham 5757 0 pikir 31 Jeltoqsan, 2015 saghat 11:45

AUYRDAN AUNAP TÝSTTIK

Álem kýntizbesin auystyratyn kez keldi...

Bireuler 31 jeltoqsannyng jarym týninde jetetin kýndi, yaghni, Jana jyldy - jer betinde ózderin «hristiandar» ataytyn bir qauym el «Qúday» sanaytyn Isa payghambardyng tughan kýnine balap, músylman júrtyna mәkýrik syndy sanaydy...

Kim bilsin, bir esepten, búl da dúrys shyghar, ata-babamyzdyng tarihynan «shyrshany ainaldyq» degendi kezdestirmedik, esesine, qajylyqqa baryp, Qaghbany ainalu - músylmannyng bes paryzynyng biri...

Qalay desek te, tiri pendening jer betindegi tirshiligining on eki aiy artta qaldy. 2015 jyl - qazaq ýshin asa auyr jyl boldy.

Bireuler «Tenge devalivasiyagha úshyrady» dep jýr, men múnymen kelispeymin, meninshe, eki esedey qúnsyzdanghan qazaq aqshasy esinen tanyp, qúlap týsti...

Tenge qúnsyzdanbaytynyna jyl basynda «sendirgen» ýkimet jyl sonynda jer shúqyp qaldy. Byltyrghy jyldyng kýzinde Resey rubli «nokaut» alghanda, Kәrim Mәsimovtyng ýkimeti qalyng «qorylynan» oyanuy kerek edi. 2015 jyldyng aqpanynyng 15-sinde el basshysynyng qarjy naryghynda ózgeris bolmaytynyn aityp: «Auyzben oraq oratyndargha emes, resmy túlghalardyng sózine senu kerek» - degeni de úmytylghan joq. Sәuirding sonyndaghy kezekten tys saylauda jeniske jetken memleket jetekshisinin: «Saylaudan keyin de kýrt devalivasiya bolmaydy. Qazaqstandyqtar mening kim ekenimdi biledi, eger onday belgi bolsa, qalay saqtanyp, qorghanudy da ózim aitamyn» - degen de esimizde...

Reseyding qaptaghan arzan tauarlarynyng bәsekesinen qauiptengen qazaq kәsipkerleri tengeni devalivasiyalau turaly ýkimetke birneshe mәrte úsynys jasady. Astana kýni meyramynan keyin 45 kýn ótkende tamyzdyng 19-y kýni Qazaqstanda 1 AQSh dollarynyng tengege shaqqandaghy baghamy 189 tengeden 198 tengege kóterildi. Erteninde Qazaqstan Ýkimeti últtyq valuta baghamyn erkine jiberip, tenge 30 payyzgha qúnsyzdanyp, 1 AQSh dollarynyng baghasy ortasha eseppen 255 tengege deyin qymbattady. Qarashanyng 2-cinde últtyq bankting jana tóraghasy bolyp Daniyar AQYShEV taghayyndaldy. Degenmen, Daniyar da dalaqtap jýrgende, jeltoqsannyng ortasynda 1 AQSh dollarynyng baghamy 350 tengege deyin sharyqtady. Jana bankir jana syltaular tapty: «Múnay baghasy arzandady, Resey valutasy qúnsyzdandy, әlem ekonomikasy daghdarysqa týsti»...

Rasynda, bizding elding budjetining 75 payyzy múnay satudan týsken qarjydan qúralady. Sondyqtan óndiris qúryp, otandyq tauarlar shygharu kerek. Is-әreket, ónim men tabys joq jerde - ekonomika týzelmeydi. Últtyq bank tóraghasy Daniyar Aqyshevtyn: «Tenge múnay men rubli ózgerisine tәueldi bolyp qala beredi» - deui de sondyqtan...

Áytkenmen, qanday qiyapatta da «shýkirinen» janylmaghan últpyz. Qazaqqa bar jaqsylyq erteng keletindey bolyp túrady. Bir boljaghyshtar: «Qazaq bankileri dollar men tengening kurstik aiyrmasy boyynsha payda tabatyn mýmkindikterin tauysty, yaghni, tenge baghamy túraqtanuy kerek. Tengening erkindikke ketken eng auyr kezeni ótti» - degen ýmit sәulesin jyltyratsa, kelesi bir «Qorqyttyng kórin» kórgishter: «Qazaq benziyni ýsh múnay zauyty 2018 jyly tolyq júmys istegende ghana arzandaytyn bolady» - degen góigeyinen janylmaydy...

...Jyl boyyna qyl ýstinde jýrgendey mazasyz kýy keshtik. Jyl qazaq ýshin asa auyr tiydi. Bir ýmit úshqyny - mýlikti zandastyrudan 3,5 mlrd tenge shamasynda qarjy týsipti. Jaman emes. Endi iri úry-qarylargha es kirip, etektey qarjysynyng eleuli bóligin elge qaytarsa, qatyp keter edi. Áytpese, jer jýzin týgel qaptaghan daghdarystyng bireuding syrttaghy dýniyesin aman qaldyruy ekitalay, tapqanyn - iyt, arqasyn - bit jegenshe, eline búiyrsyn!..

Ertenge ýmitimiz eren. Auyrdan aunap týsken sekildimiz...

Tәubә! Biylghy «Tóltolgham» da tәmәm...

Qajymúqan GhABDOLLA 

Abai.kz

0 pikir