Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Biylik 7643 2 pikir 20 Qyrkýiek, 2015 saghat 11:41

NAYMANGhA HANDAY BOLGhAN TÓLEGETAY ...

Tólegetay(Tóle) babamyzdy ýilendirerde atasy Belgibay men әkesi Sýgirshi (Sýiinish)  ekeui ishtey kóp oilanyp, oilaryn sol zamandaghy jaqsy-jaysanynyng kelesine salghan eken deydi. Jyrdy osy babalar tolghanysymen bastaudy jón kórdim.

Yrysym boldy bes eli

Sóz sóiledim kósheli

Belgibay topqa týskende

Qaytpaghan edi meseli

Tәnirine tay aitsam

Qorasangha qoy aitsam

Jabbar haqqa at aitsam

Jә, basqa ne amal istesem-

Tilegimdi berer en

Seksenge tartqan shaghymda

Saqalymnyng aghynda

Ózinnen pәrmen bolghanda

Shóberemdi  kórer em

IYisin jútyp jórgektin

Armansyz bop óler em

Atadan әkem jalghyz-dy,

Ózim jalghyz,úl jalghyz,

On beste  jalghyz nemerem

Jaratqan, aldyng keng edi

Deseng de kimge ne berem

Osy edi bir tilegim-

Kýpirlik desen-keshe kór,

Ne berseng de shýkir dep

Jazghanyna kóner em...

 

Sýgirshi (Sýiinish) oilady:

Jaratqan, rizamyn-dy bergenine

Jer izdep,Syr boyyna kelgenime

Úiyghan qatyqtayyn bite qaynap

Sonymnan qalyng Nayman ergenine

 

Enbektegen jasy men enkish qarty

Sen shashqan rizyqty tergenine

Tól ósip, myng san maldan jer qayysyp

Ár týtinnen jana úrpaq órgenine

Óris-ondy,jer- shýigin, qonys-jayly

Jerúiyqqa bizding kósh kelgeni me?!

 

Búrynda bir Tәnir ed siynghanym

Býginde bir Allanyng búiyrghanyn

Jazmysh dep, nәpaqa qyp rizyghyn

Terip jegen, aitayyn kýiim baryn

Qylyshtynyng aittyryp qyzyn úlgha

Eki el ishi bolghay-dy shiyrlarym...

 

Qojamen qúdalassam- qúday ondar

Jatta da bir at baylar ýiim baryn...

Belgibay men Sýiinish

Oygha alysyp qiyn is

Alqa biyler shaqyryp

Qúrdy ýlken jiylys

 

Belgibay shal sóz bastap

Arly-berli oiqastap

Áriden de  tolghady

Beriden de tolghady

Biraq,myna qauymnyn

IYiler týri bolmady

 

Bir aqsaqal sóiledi

Sóilegende býy dedi:

-Belgibay, tarttyng seksenge

Ókiresh әkeng sekildi

Er tumas endi ekseng de

Jeti atannan baq-dәulet

Ketpegen, basqa tepseng de

Ózing de elge bas boldyn

Demedi úlyng «jas boldym»

Sýiinish atyn  Sýgirshi-

Degen el - asyl tas boldy

 

Nemereng sening Tóle edi

Jarqyldap,mine, keledi

Qatarynan tua ozyp

Eldi ýmitke bóledi

 

Talabymen tas jaryp

Ilim-bilim teredi

Sol úlgha qyz aittyrsan

Irgeli elden- jón edi...

 

...Taghy bir qart sóz aldy

Mýdirmey tura, tez aldy:

-Qoja degen kim edi? –

Ústanymy- din edi,

Odan basqa nesi bar

Ayt, kәne, kim biledi?!

 

Úiysqan qalyng eli joq

En jaylaghan jeri joq

«Inshalla»-bar bilgeni

El aqtaghan kirme edi

Tegi eken kýmәndi-

Dogharyndar «búl әndi»...

 

Jalghady qart - ýshinshi:

-         Áy,Belgibay,týsinshi,

Qojanyng tegin kim bilgen

Qanghyma shyghar, bir jýrgen

Mýmkin, jyndy, qoyanshyq

Túqymy eldi býldirgen...

Guledi biyler, tulady

Bekerge emes,shyndady

«Qojadan qyz almaymyz», -

Dep jabyla shulady

 

Sýgirshi sóz súrady

Qinala oiyn qúrady:

-Jinalghan iygi-jaqsylar,

Sózinde qate joq shyghar

Desek te býgin-kýn basqa

Janadan jay kóp topshylar

Osy otyrghan qay-qaysyn

Qol bastadyng tu ústap

Kósheli erler-úghyspaq

Keseldi erler-júlyspaq

Tatu elder-tuyspaq

Qatu elder suyspaq

Tәnirimiz bireu- tabynar

Allamyz bireu-siynar

Tәnirden tәube tabylar

Alladan núr qúiylar

Tәnirding kókte taghy bar

Allanyng jerde ýii bar

Ekeuining de taryghar

Qúldaryna syiy bar

Pendening peyili shalys-ty

Týzeytúghyn tez kerek:

Ejelden tәnirim tanys-ty

Allanyng jóni ózgerek

Ol- jaqyn da alys-ty

Oqy biler kóz kerek

Sol kóz qazir – qojada

Bilimsiz el oza ma

Bilim-núry sananyn

Qymyz da emes ol, boza da

Kósherin, әne, jel bilip

Qonaryn, mine, say bilip

Qanbaqsha yghyp kelemiz

Qanbaqsha búghyp kelemiz

Qashanghy ósty beremiz

 Ósse desek óremiz

Bilimdige eremiz

Bilim kelse ózi izdep

Nesine syrt beremiz?

 

Kózindi ashar qojany

Nege syrtqa tebemiz?

Búl- uәjim alghashqy

Kelesi búghan jalghas-ty:

Aytpay-aq bilsen  bolar ma?

Aytpasam,kóniling tolar ma?

Aytpay-aq qoysam degenim-

Ózdering bilgen jón edi...

Neshe atadan basymyz

Jalqy bolyp keledi

Qan janartsaq qojamen

Tәnirim,mýmkin, kóredi

Tilekti kórse beredi

Kelinim altynqúrsaq bop

Shúbyryp úrpaq óredi

 

 

Jer tayanghan әkeme

Aldyndaghy ózime

Jalghyz úl-myna Tólege

Osy edi ghoy keregi-

Aytpasam da jón edi...

 

Toryqqan Sýgirshining kórip kezin

Biylering kótere almay jerden kózin

Kópten song qol jayysyp bet sipasty

Pәtua aityp qúptady erding sózin...

 

 

Qysqasy, búdan ary bir ertegi-

Múnday toydy kórmegen búl el,tegi,

...Qylyshty qoja qyzy-Kýnimbiyke

Jyl ótkende Tólege úl ertedi

 

Sóz kóp-ti tize berse jyr qylatyn

Tauyspas dilmәr sheshen,búlbúl aqyn

«Qytayday óssin qaulap úrpaghym»-dep

Belgibay Qytay qoyghan úldyng atyn

Tilegin berdi qúday Belgibaydyn

Pendege ólsheuli de belgili ai-kýn

Shóberesin kórdi de ol baqy ketti

Dúgha qyp, din músylman,qolyng jayghyn

Qytaydyng naghashysy- Qylyshty edi

Naymangha qúda ishinde júghysty edi

Bilimge bay, aqylgha kemel qoja

Qazaqqa әuel bastan sinisti edi

Dәristi atasynan Tóle de alghan

Ilim-bilim quatyn kóre qalghan

Tasqa basqan tanbany jazbay tanyp

San amaldy eseptep bere de alghan

 

 Bolghanda tua bitti ózi zerek

Jazu-syzu qosty da myng san derek

Sonsha bilim kýrdeli kóp iske asyp

Aymaqqa jayyldy aty elden erek

Búl Tóle er jigitte qanday edi

Basqasy bas bolsa, búl manday edi

Qasym hannyng ong qoly bolghany shyn

Al, qalyng Nayman ýshin handay edi

Jer belgilep shekara tartqan Tóle

Molda jaldap qoja men sarttan Tóle

Parsy,ózbek,úrummenen aralasyp

Saudalap  san týie jýk artqan Tóle

 

 Keneytken el qonysyn Tóle údayy

Nazarynan shyqpapty kýnning rayy

Jeti atadan beri qyz alghyzbapty

Jarlygha jar bolghay dep bir qúdayy

 

Qara da,tóre de onyng dosy bolghan

Kórshi bop neshe júrttyng qosy qonghan

Tóleni Tólegetay dep atasa

Eng ýlken syiy elining osy bolghan

 

Jershil bopty ol týgender sayda tasyn

Sol Tóle ústaz tútqan qayyn atasyn

Tarihshy- sheshen bolsa, dәlel qylyp

Osy jerde bastan ótken jaydy atasyn...

 ...Qytay ýshke kelgende

Jiyenin bir kórgenge

Qylyshty qoja zar bolyp

Sәtti kýn Alla jar bolyp

Alystan arnap kelipti

Jiyenin sonda kóripti

Eki-ýsh kýn qonaq bolypty

Jas balagha ata ne-

Asyghyn oinay beripti

Es kirmegen balany

Bauyrgha tartpaq amaly-

Qylyshty qoja keninen

Sóilepti úlgha jónimen:

-Ýirenipsing asyqty

Atysasyng ba menimen?

Qytay bop  Tóle sóilepti

Sóilegende býy depti:

-Ústaz,qúrttay balamen

Atysqansha asyqty

Atyspaysyz ba aqyldy

Menimen júmsap mashyqty

Atysqa qaru qamdanyz

Kemeldikten tanbanyz

Kelistik pe-aqylgha

Toly emes pe ed qambanyz?!

Qylyshty qoja sóz aldy:

- Ol qambada ne qaldy?

Toly edi, Tóle aldy

Tólegetay taghy kep aldy

Shamalap aldy, kóp aldy

«Rizyqqa túqym qyp

Shashayynshy»- dep aldy

Sen aitshy- sonda ne qaldy?

Sol túqymnan rizyqty

Jiypsyng qayta molynan

Qúiylghan sel bop yrys-qút

Onynan da solynan

Sodan Tóle kemy me

Bólisse óz qolynan?

Útymdy sózge útylyp

Jauap tappay tútylyp

Tólegetay jol tauyp

Kete almapty qútylyp

Jenip kýieu balany

Qayynatasy mәz eken

Managhy aitqan júmbaghy-

Ókpesi emes,nazy eken:

Sonda aitqan toly qambasy-

Bilimi ózi taratqan

Ony iygerip er Tóle

Qajetine jaratqan

Sol bilimmen el biylep

Júrtty auzyna qaratqan

Qazaqtyng erek eldigi-

Dinge biylik bermepti

Dindarlar eldi basqarghan

Kezdi tarih kórmepti

Atasy naz qyp Tólege

Biyliginnen ból-depti

Oghan kóner Tóle me

Áriyne,Tóle kónbepti

Ilim-bilim taratqan

Qojalargha jón-depti

Han biyligi sol qalpy

Jalghasypty,órlepti...

Er Tóle,Tólegetay júrttan asqan

Allanyng sýigen qúly әuel bastan

Kýres, enbek,bilimge tolyp ótken

Seksen jyldyq ghúmyry sonsha dastan

Sol ghúmyrdyng shegine jetken kezden

Sәl shejire tartayyq birer sózben

Tyndaushy oilanar ma,erki bilsin,

Qaray ma aldy-artyna bóten kózben

 

Elu jyl, ýy bolghaly, ótkeninde

Qytaydyng tórt úly ósip jetkeninde

Jetpis asqan Tóle otyr aldyn sholyp

Baghamdap ótkenin de, ketkenin de:

Átten, dýniye-ay, keng edin

 Túlpar mingen men edim

Tu ústatqan sen edin

Oralymnyng barynda

 Han,tórege teng edim

Endi tayaq-qolymda

Ýsh ayaqtap kelemin

Qartayttyng da qorladyn

Mazaghyna kónemin

Átten, dýniye,tәtti edin

Mandayly edim,baqty edim

 Onynan tuyp әr isim

Jolymdy ashtyn, sәtti edin

 Átten, dýniye,qyzyq en

Miualy jemis ýzip em

Tas qamaldy búzyp em

Ilimge boylay sýngidim

Bilimnen marjan týzip em

 Qansha qyzyq-kórgenim

Qaysysyn jipke tizip em

Ótting de shyqtyn,dýniye-ay!?

Aldyng ken-di, Jaratqan,

Bala berdin, quandym

Qayta aldyn, quardym

Odan qalghan túyaqtar

Qylyghyn kórip júbandym

Ghúmyr ber dep bәrine

Jalynarmyn, jylarmyn

Solardy kep ed zor iske-

Ýlken jolgha shygharghym

Aldaryn ash-dep ózinnen

Menen basqa súrar kim!?

Qarakerey,Tórtuyl,

Sadyrym men Matayym,

Men sóileyin,sen tynda,tórt Tólegetayym:

Saudyrap Syrda sýiegim qalady

Ýndemender, men degenderin

Úrpaghym kóship alysqa barady

Qazir bas tartyndar kónbegenderin

 

Men ólgen song shúbyra auasyndar

Teristik betke baghyttap kóshti

Altay men Arqadan qonysty tabasyndar

Bәri de bizding mekender eski

 

 

Qojalardy janynnan jiberme

Ilim-bilimdi terendep ýirenbekke

Qyz berip,qyz ap ayaq- qolyn shiderle

Qúdajaras kýige enbekke

 

El ishi jayyn, maldyng órisi jayyn

Kórshi elderding alys-berisi jayyn

Aghayynnyng ong isi,terisi jayyn

Jayyna qaray sheshesinder,

 

Songhy aitarym – tórteu týgel bolsa,

Kóktey qaulap ósesinder, tórt Tólegetayym!

Layym

Soghan jetkizsin

Qúdayym!..

 

 ...Búl jyrdy jyr qylmadyq, súraq qyldyq

Búl jyrda sýrindik te qúlap túrdyq

Búl jyrda jaqsylyqqa qúlaq týrdik

Búl jyrda úly baba shejiresin,

Ghibratyn sәl qozghaudy múrat qyldyq...

Surette: Qyzylorda oblysy, Janaqorghan audanynyng jerindegi Tólegatay baba kesenesi.

Qúmarbek QALIYEV

Abai.kz

 

 

2 pikir