Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Qauip etkennen aytamyn 3157 0 pikir 1 Qazan, 2015 saghat 02:00

QR PREZIYDENTI YaDROLYQ QARUSYZ ÁLEM QALYPTASTYRUGhA ShAQYRDY

Qazaqstan Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyn BÚÚ Bas assambleyasynyn 70-sessiyasynyn jalpy debatynda sóylegen sózide Yadrolyq qarusyz әlem qalyptastyru isin adamzattyn HHI ghasyrdaghy basty maqsaty etuge shaqyramyn dedi.

Qúrmetti Tóragha myrza!
Qúrmetti Bas hatshy myrza!
Qúrmetti әriptester!
Hanymdar men myrzalar!
Birikken Últtar Úyymynyn 70 jyldyq mereytoyy túsynda búl úyymnyn negizin qalaushylar oghan qanday teren maghyna bergeni jóninde oy bólisu manyzdy.
Birikken Últtar Úyymy qazirdin ózinde jahandyq túrghydan tarihiy mәni bar mindetterdi oryndady.
Birinshiden, planetamyzda adamdar jetpis jyl boyy dýniyejýzilik soghyssyz ómir sýrip keledi.
Ekinshiden, әlemde asa auqymdy otarsyzdandyru jýzege asyryldy.
Birikken Últtar Úyymyn 70 jyl búryn elu bir memleket qúrdy. Ol kezde әlemnin kóp bóligin koloniyalar men tәueldi aymaqtar alyp jatty.
Býginde әlemdik qoghamdastyqta 193 tәuelsiz el bar.
Ýshinshiden, Birikken Últtar Úyymy kýn sayynghy, qiyn, biraq qauipsizdik pen damu ýshin barshagha qajetti ýnqatysudyn býkilәlemdik minberine aynaldy.
Adamzat odan ózinin әraluandyqtaghy birligin, bizdin ghajap biregey planetamyzdyn taghdyryna qatystylyghynyn ortaqtyghyn sezinedi.
Birikken Últtar Úyymynyn negizin salushylar aldaghy alys bolashaqqa oy kózimen qaray bildi.
Álem býginde olardyn bastamalary men oryndalghan armanynyn jemisin kórip otyr.
Hanymdar men myrzalar!
Qazaqstan halyqaralyq qatynastardaghy ózara senimdi qalpyna keltiruge, halyqaralyq qúqyqtyn negizinde beybitshilik pen qauipsizdikti nyghaytugha baghyttalghan barlyq bastamalardy qoldaydy.
Jetpis jyl boyy әlemdik qoghamdastyq әskeriy qaqtyghystardy aqylgha qonymdy sheshudin týyinin tabugha tyrysyp keledi.
Biraq qaqtyghystar azayar emes.
Olar keybir elderde memlekettilikti kýyretudin saldarynan shekten shyqqan halyqaralyq terrorizmge úlasuda.
Adamzat soghystardyn aldyn alu jәne qaqtyghystardyn saldaryn enserudin eskirgen tәsilderinen olardy mәn-maghynasyz etetin jana damu strategiyasyna ótuge tiyis.
Ol ýshin alystaghy bolashaqqa batyl kóz salyp, Birikken Últtar Úyymyna 100 jyl tolatyn kezdegi әlemnin qanday bolatynyn kóre biluimiz kerek.
Men Jer betindegi órkeniyet tayaudaghy otyz jylda soghystar men qaqtyghystardyn shiyelengen týyinin danalyqpen tarqatu ýshin kýsh-jiger taba alatynyna senimdimin.
HXI ghasyrda adamzattyn en basty mindeti әlemdi soghys qaterinen mýlde aryltatyn jәne onyn sebepterin joyatyn strategiyany jýzege asyru bolugha tiyis.
Sol ýshin Birikken Últtar Úyymynyn jýz jyldyghyna Jahandyq Strategiyalyq Bastama – 2045 josparyn әzirleudi úsynamyn.
Onyn mәni – barlyq últtardyn әlemdik infraqúrylymgha, resurstargha jәne naryqtargha qol jetkizuinin әdil sharttary negizinde әlemdik damudyn jana trendin qalyptastyru, sonday-aq adamzattyn damuy ýshin jalpygha ortaq jauapkershilikti ornyqtyru.
BIRINShI. Men Birikken Últtar Úyymynyn Ekonomikalyq jәne Áleumettik kenesin Jahandyq damu Kenesine aynaldyrudy úsynamyn.
Onyn qúramyna Birikken Últtar Úyymy Bas Assambleyasy saylaghan mýshe memlekettermen qatar Birikken Últtar Úyymynyn mamandandyrylghan mekemelerinin barlyq basshylary, sonyn ishinde Halyqaralyq valyuta qorynyn da basshylary ene alar edi.
Keneske Jahandyq ekonomikalyq retteushinin mindetteri jýkteluge tiyis.
Kenes jýzege asyratyn býkilәlemdik jobalar jahandyq ekonomikalyq ósim nýktelerine aynala alady.
Búl jahandyq daghdarystar qaterin aytarlyqtay azaytugha, sonday-aq memleketterdin últtyq ekonomika jәne әleumettik sayasat mәselelerindegi jauapkershiligin kýsheytuge septigin tiygizedi.
Jobasy Astana Ekonomikalyq forumy ayasynda qyzu talqylanyp kele jatqan Daghdarysqa qarsy dýniyejýzilik jospar iydeyasy óte ózekti bolyp kórinedi.
Álemdi alandatyp otyrghan manyzdy mәseleler – terrorizm, memleketterdin kýyreui, kóshi-qon jәne ózge de kelensiz qúbylystar ekonomikalyq daghdarystyn, kedeyshiliktin, sauatsyzdyq pen júmyssyzdyqtyn saldarlary bolyp tabylady.
Jahandyq daghdaryspen kýresti qazirgi kezde zandylyq, demokratiyalylyq, bәsekelestik, tiyimdilik jәne halyqaralyq baqylau ústanymdaryna say kelmey otyrghan emissiya men әlemnin rezervtik valyutalary aynalymyn retteuden bastau qajet.
HHI ghasyrda әlemge sapalyq túrghydan jana qarjy qúraldary kerek.
Jahandyq ornyqty damu men ósip-órkendeudin maqsattary men mindetterine say keletin últ ýstilik әlemdik valyuta әzirleu baghytyndaghy Birikken Últtar Úyymyna mýshe elderdin kýsh-jigerin biriktiru qajet.
EKINShI. Hirosima men Nagasakiydi atom qaruymen bombalaudan son 70 jyl ótkende yadrolyq qarusyz әlem qalyptastyru isin adamzattyn HHI ghasyrdaghy basty maqsaty etuge shaqyramyn.
Birikken Últtar Úyymynyn yadrolyq qarudan azat әlemge qol jetkizu jónindegi Jalpygha ortaq deklarasiyasyn qabyldaudy úsynamyn.
Qazaqstan – yadrolyq poligondy japqan jәne auqymy jaghynan tórtinshi yadrolyq qaru-jaraqtan óz erkimen bas tartqan, sonday-aq Ortalyq Aziyada yadrosyz aymaq qúrghan tarihtaghy túnghysh el.
Yadrolyq qarusyz aymaqty әlemnin ózge ónirlerinde, sonyn ishinde Tayau Shyghysta da qúrghan jón.
Yadrolyq derjavalar yadrolyq qarugha iyelik etuden bas tartqan barlyq elderge kýsh qoldanbaugha kepildik beruge tiyis.
Biz Iran yadrolyq baghdarlamasy boyynsha kelissózderdin eki raundyn 2013 jyly Almatyda ótkizuge bastamashy boldyq.
Iran yadrolyq baghdarlamasy boyynsha jalpyny qamtityn is-qimyl josparyna qol qoyyluyn qoshtaymyz.
Qazirgi tanda memleketterdin beybit maqsatta qoldanylatyn atomgha jәne yadrolyq otyngha kemsitusiz qol jetkizu qúqyghyn kepildendiru qajet.
Naq osy sebepti biz Qazaqstanda MAGATE-nin Halyqaralyq az bayytylghan uran bankin qúru turaly kelisimdi qoldap, qol qoydyq.
Búl – jahandyq auqymdaghy oqigha.
Álem ony atomdy qauipsiz әri beybit maqsatta qoldanudyn manyzdy qadamy retinde baghalaugha tiyis.
Sonda atom energetikasyn damytqysy keletin elder ýshin urandy ózderi bayytudyn esh qajettiligi bolmaydy.
Jahandyq antiyadrolyq qozghalys qúru manyzdy mindet bolyp otyr.
Jer betindegi әrbir adam yadrolyq synaqtargha tyiym salu isine óz ýlesin qosa alady jәne solay bolugha tiyis.
ÝShINShI. Halyqaralyq qúqyqtyn qadirinin azayuy men jahandyq instituttar rólinin әlsireui qauipti syn-qater bolyp otyr.
Birikken Últtar Úyymynyn Jarghysy dýniyejýzilik soghystar men әskeriy qaqtyghystardyn milliondaghan qúrbandarynyn qanymen jazylghanyn úmytpau manyzdy.
Onyn baptarynyn, әsirese, memleketterdin egemendigi men aumaqtyq tútastyghyn qamtamasyz etu jónindegi baptarynyn qanday da bir búzyluy adamzatty ótkennin qasiretti qateligin qaytalaugha úryndyrady.
Sanksiyalardy Birikken Últtar Úyymynyn Jarghysy men halyqaralyq qúqyq normalaryna qayshy keletin әreket retinde baghalap, olardyn óz betimen qoldanyluyn boldyrmau qajet.
Milliondaghan adamdardyn iygiligine әser etetin halyqaralyq sanksiyalar qoldanu qúqyghy Qauipsizdik Kenesinin erekshe qúzyrynda bolugha tiyis dep senemin.
Búl qaghidattardy saqtamau qazirgi әlemdik tәrtiptin negizderin ydyratady, «qyrghiy-qabaq soghystyn» sarqynshaghyna aynalady.
Ámbebap úyym retinde Birikken Últtar Úyymyn almastyra alatyn balama joq ekenin atap aytqym keledi.
Elderdin ózderinin halyqaralyq mindettemelerin oryndauy qazirgi әlemdik tәrtiptin en basty mәselesi bolyp qala beredi.
Qazaqstan Ukraina daghdarysyn beybit jolmen retteudi jәne Minsk kelisimin qaqtyghysushy taraptardyn tolyq oryndauyn dәyekti týrde jaqtap keledi.
Qazir barlyq kýsh-jigerdi halyqaralyq qatynastarda ýnqatysudy, ózara týsinistikti jәne senimdi qalpyna keltiruge júmyldyru kerek.
Sol ýshin 2016 jyly Birikken Últtar Úyymynyn halyqaralyq qúqyqtyn arqaulyq qaghidattaryn bekituge arnalghan joghary dengeydegi halyqaralyq konferensiyasyn shaqyrudy úsynamyn.
TÓRTINShI. Terrorizm men dini ekstremizmnin qaupi jahandyq auqymgha jayylyp barady.
Birikken Últtar Úyymynyn qoldauymen halyqaralyq terrorizm men ekstremizmge qarsy túra alatyn birynghay әlemdik jeli qúrudy úsynamyn.
Búl mindetti jýzege asyru ýshin Birikken Últtar Úyymynyn terrorizmmen kýres jónindegi mәselenin bәrin qamtityn qújatyn әzirlep, qabyldau qajet.
BESINShI. Birikken Últtar Úyymynyn «Barshagha arnalghan túraqty energetika» bastamasyn qoldau ýshin Astanada 2017 jyly «Bolashaqtyn energiyasy» taqyrybymen býkilәlemdik kórme ótedi.
Barlyq memleketterdi kórmeni dayyndaugha jәne ótkizuge qatysugha shaqyramyz.
Bolashaqty eskerip, «EKSPO-2017» kórmesi infraqúrylymy negizinde Astanadan
Birikken Últtar Úyymy qoldauymen Jasyl tehnologiyalardy jәne investisiyalyq jobalardy damytu jónindegi halyqaralyq ortalyq ashudy úsynamyn.
Qúrmetti әriptester!
Birikken Últtar Úyymynyn qoldauymen «Jana Bolashaq» (NEW FUTURE) konsepsiyasyn әzirleu Jahandyq Strategiyalyq Bastama – 2045 josparyn jýzege asyrudyn alghashqy qadamy bolar edi.
Birikken Últtar Úyymynyn qúrylghanyna 70 jyl ótkennen keyingi adamzat damuyndaghy jana kezennin mindetterin naqty ayqyndau qajet.
NEW FUTURE degenimiz – yadrolyq, energetikalyq, su jәne azyq-týlik qauipsizdigi, senim, ózara týsinistik jәne reformalar.
Qazaqstan Euraziya ónirindegi qaqtyghysushy taraptardy bitistiru ýshin araaghayyndyq jasaugha kýsh salyp keledi jәne kýsh sala bermek.
Atalghan baghyttar men qaghidattar Qazaqstannyn 2017-18 jyldarda Birikken Últtar Úyymy Qauipsizdik Kenesinin túraqty emes mýsheligine saylanu nauqanyna arqau bolyp otyr.
70-inshi sessiyagha qatysushylardyn barlyghyn bizdin elimizdin kandidaturasyn qoldaugha shaqyramyn.
Hanymdar men myrzalar!
70 jyl búryn Jenevada, júmys isteuden qalghan Últtar Ligasynyn ornyna Birikken Últtar Úyymy qúrylghan kezde onyn shtab-pәterin Niyu-Yorkte ornalastyrugha sheshim qabyldandy.
Búl sol kezende halyqaralyq qatynastar boyynsha Batys Jarty sharynyn roli artqandyghyna baylanysty bolghan edi.
Álemdi damytu ortalyghy Kәri qúrlyqtan Jana qúrlyqqa, Europadan jahandyq órleudin jana orny – AQSh-qa, Niyu-Yorkke auysty.
Sodan beri kóp nәrse ózgerdi, әlem ózgeshe qalyptasty.
HHI ghasyrda damu ortalyghy әlemnin en ýlken kontiynenti – ghalamshar túrghyndarynyn ýshten ekisi mekendeytin, iri resurstar shoghyrlanghan Aziyagha qaray oyysady.
Aziyanyn damyp kele jatqan ekonomikalarynyn quatty serpini jahandyq ýderisterdin jana sipatyn tanytyp otyr.
Osy ýderisti eskere otyryp, memleketterdin ózara qarym-qatynasyna jana serpin beru ýshin búl tarihiy mýmkindikti paydalanudyn manyzy zor.
Birikken Últtar Úyymynyn shtab-pәterin Aziyagha kóshiru mәselesin oylastyrudy úsynamyn.
Qazaqstannyn bastamalaryn últtar qauymdastyghy qabyldaydy dep ýmittenemin.
Nazarlarynyzgha raqmet!

Abai.kz

0 pikir