Sәrsenbi, 14 Sәuir 2021
Qauip etkennen aitamyn 3432 0 pikir 1 Qazan, 2015 saghat 02:00

QR PREZIYDENTI YaDROLYQ QARUSYZ ÁLEM QALYPTASTYRUGhA ShAQYRDY

Qazaqstan Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng BÚÚ Bas assambleyasynyng 70-sessiyasynyng jalpy debatynda sóilegen sózide Yadrolyq qarusyz әlem qalyptastyru isin adamzattyng HHI ghasyrdaghy basty maqsaty etuge shaqyramyn dedi.

Qúrmetti Tóragha myrza!
Qúrmetti Bas hatshy myrza!
Qúrmetti әriptester!
Hanymdar men myrzalar!
Birikken Últtar Úiymynyng 70 jyldyq mereytoyy túsynda búl úiymnyng negizin qalaushylar oghan qanday tereng maghyna bergeni jóninde oy bólisu manyzdy.
Birikken Últtar Úiymy qazirding ózinde jahandyq túrghydan tarihy mәni bar mindetterdi oryndady.
Birinshiden, planetamyzda adamdar jetpis jyl boyy dýniyejýzilik soghyssyz ómir sýrip keledi.
Ekinshiden, әlemde asa auqymdy otarsyzdandyru jýzege asyryldy.
Birikken Últtar Úiymyn 70 jyl búryn elu bir memleket qúrdy. Ol kezde әlemning kóp bóligin koloniyalar men tәueldi aimaqtar alyp jatty.
Býginde әlemdik qoghamdastyqta 193 tәuelsiz el bar.
Ýshinshiden, Birikken Últtar Úiymy kýn sayynghy, qiyn, biraq qauipsizdik pen damu ýshin barshagha qajetti ýnqatysudyng býkilәlemdik minberine ainaldy.
Adamzat odan ózining әraluandyqtaghy birligin, bizding ghajap biregey planetamyzdyng taghdyryna qatystylyghynyng ortaqtyghyn sezinedi.
Birikken Últtar Úiymynyng negizin salushylar aldaghy alys bolashaqqa oy kózimen qaray bildi.
Álem býginde olardyng bastamalary men oryndalghan armanynyng jemisin kórip otyr.
Hanymdar men myrzalar!
Qazaqstan halyqaralyq qatynastardaghy ózara senimdi qalpyna keltiruge, halyqaralyq qúqyqtyng negizinde beybitshilik pen qauipsizdikti nyghaytugha baghyttalghan barlyq bastamalardy qoldaydy.
Jetpis jyl boyy әlemdik qoghamdastyq әskery qaqtyghystardy aqylgha qonymdy sheshuding týiinin tabugha tyrysyp keledi.
Biraq qaqtyghystar azayar emes.
Olar keybir elderde memlekettilikti kýiretuding saldarynan shekten shyqqan halyqaralyq terrorizmge úlasuda.
Adamzat soghystardyng aldyn alu jәne qaqtyghystardyng saldaryn enseruding eskirgen tәsilderinen olardy mәn-maghynasyz etetin jana damu strategiyasyna ótuge tiyis.
Ol ýshin alystaghy bolashaqqa batyl kóz salyp, Birikken Últtar Úiymyna 100 jyl tolatyn kezdegi әlemning qanday bolatynyn kóre biluimiz kerek.
Men Jer betindegi órkeniyet tayaudaghy otyz jylda soghystar men qaqtyghystardyng shiyelengen týiinin danalyqpen tarqatu ýshin kýsh-jiger taba alatynyna senimdimin.
HXI ghasyrda adamzattyng eng basty mindeti әlemdi soghys qaterinen mýlde aryltatyn jәne onyng sebepterin joyatyn strategiyany jýzege asyru bolugha tiyis.
Sol ýshin Birikken Últtar Úiymynyng jýz jyldyghyna Jahandyq Strategiyalyq Bastama – 2045 josparyn әzirleudi úsynamyn.
Onyng mәni – barlyq últtardyng әlemdik infraqúrylymgha, resurstargha jәne naryqtargha qol jetkizuining әdil sharttary negizinde әlemdik damudyng jana trendin qalyptastyru, sonday-aq adamzattyng damuy ýshin jalpygha ortaq jauapkershilikti ornyqtyru.
BIRINShI. Men Birikken Últtar Úiymynyng Ekonomikalyq jәne Áleumettik kenesin Jahandyq damu Kenesine ainaldyrudy úsynamyn.
Onyng qúramyna Birikken Últtar Úiymy Bas Assambleyasy saylaghan mýshe memlekettermen qatar Birikken Últtar Úiymynyng mamandandyrylghan mekemelerining barlyq basshylary, sonyng ishinde Halyqaralyq valuta qorynyng da basshylary ene alar edi.
Keneske Jahandyq ekonomikalyq retteushining mindetteri jýkteluge tiyis.
Kenes jýzege asyratyn býkilәlemdik jobalar jahandyq ekonomikalyq ósim nýktelerine ainala alady.
Búl jahandyq daghdarystar qaterin aitarlyqtay azaytugha, sonday-aq memleketterding últtyq ekonomika jәne әleumettik sayasat mәselelerindegi jauapkershiligin kýsheytuge septigin tiygizedi.
Jobasy Astana Ekonomikalyq forumy ayasynda qyzu talqylanyp kele jatqan Daghdarysqa qarsy dýniyejýzilik jospar iydeyasy óte ózekti bolyp kórinedi.
Álemdi alandatyp otyrghan manyzdy mәseleler – terrorizm, memleketterding kýireui, kóshi-qon jәne ózge de kelensiz qúbylystar ekonomikalyq daghdarystyn, kedeyshiliktin, sauatsyzdyq pen júmyssyzdyqtyng saldarlary bolyp tabylady.
Jahandyq daghdaryspen kýresti qazirgi kezde zandylyq, demokratiyalylyq, bәsekelestik, tiyimdilik jәne halyqaralyq baqylau ústanymdaryna say kelmey otyrghan emissiya men әlemning rezervtik valutalary ainalymyn retteuden bastau qajet.
HHI ghasyrda әlemge sapalyq túrghydan jana qarjy qúraldary kerek.
Jahandyq ornyqty damu men ósip-órkendeuding maqsattary men mindetterine say keletin últ ýstilik әlemdik valuta әzirleu baghytyndaghy Birikken Últtar Úiymyna mýshe elderding kýsh-jigerin biriktiru qajet.
EKINShI. Hirosima men Nagasakiydi atom qaruymen bombalaudan song 70 jyl ótkende yadrolyq qarusyz әlem qalyptastyru isin adamzattyng HHI ghasyrdaghy basty maqsaty etuge shaqyramyn.
Birikken Últtar Úiymynyng yadrolyq qarudan azat әlemge qol jetkizu jónindegi Jalpygha ortaq deklarasiyasyn qabyldaudy úsynamyn.
Qazaqstan – yadrolyq poligondy japqan jәne auqymy jaghynan tórtinshi yadrolyq qaru-jaraqtan óz erkimen bas tartqan, sonday-aq Ortalyq Aziyada yadrosyz aimaq qúrghan tarihtaghy túnghysh el.
Yadrolyq qarusyz aimaqty әlemning ózge ónirlerinde, sonyng ishinde Tayau Shyghysta da qúrghan jón.
Yadrolyq derjavalar yadrolyq qarugha iyelik etuden bas tartqan barlyq elderge kýsh qoldanbaugha kepildik beruge tiyis.
Biz Iran yadrolyq baghdarlamasy boyynsha kelissózderding eki raundyn 2013 jyly Almatyda ótkizuge bastamashy boldyq.
Iran yadrolyq baghdarlamasy boyynsha jalpyny qamtityn is-qimyl josparyna qol qoyyluyn qoshtaymyz.
Qazirgi tanda memleketterding beybit maqsatta qoldanylatyn atomgha jәne yadrolyq otyngha kemsitusiz qol jetkizu qúqyghyn kepildendiru qajet.
Naq osy sebepti biz Qazaqstanda MAGATE-ning Halyqaralyq az bayytylghan uran bankin qúru turaly kelisimdi qoldap, qol qoydyq.
Búl – jahandyq auqymdaghy oqigha.
Álem ony atomdy qauipsiz әri beybit maqsatta qoldanudyng manyzdy qadamy retinde baghalaugha tiyis.
Sonda atom energetikasyn damytqysy keletin elder ýshin urandy ózderi bayytudyng esh qajettiligi bolmaydy.
Jahandyq antiyadrolyq qozghalys qúru manyzdy mindet bolyp otyr.
Jer betindegi әrbir adam yadrolyq synaqtargha tyiym salu isine óz ýlesin qosa alady jәne solay bolugha tiyis.
ÝShINShI. Halyqaralyq qúqyqtyng qadirining azangy men jahandyq instituttar rólining әlsireui qauipti syn-qater bolyp otyr.
Birikken Últtar Úiymynyng Jarghysy dýniyejýzilik soghystar men әskery qaqtyghystardyng milliondaghan qúrbandarynyng qanymen jazylghanyn úmytpau manyzdy.
Onyng baptarynyn, әsirese, memleketterding egemendigi men aumaqtyq tútastyghyn qamtamasyz etu jónindegi baptarynyng qanday da bir búzyluy adamzatty ótkenning qasiretti qateligin qaytalaugha úryndyrady.
Sanksiyalardy Birikken Últtar Úiymynyng Jarghysy men halyqaralyq qúqyq normalaryna qayshy keletin әreket retinde baghalap, olardyng óz betimen qoldanyluyn boldyrmau qajet.
Milliondaghan adamdardyng iygiligine әser etetin halyqaralyq sanksiyalar qoldanu qúqyghy Qauipsizdik Kenesining erekshe qúzyrynda bolugha tiyis dep senemin.
Búl qaghidattardy saqtamau qazirgi әlemdik tәrtipting negizderin ydyratady, «qyrghiy-qabaq soghystyn» sarqynshaghyna ainalady.
Ámbebap úiym retinde Birikken Últtar Úiymyn almastyra alatyn balama joq ekenin atap aitqym keledi.
Elderding ózderining halyqaralyq mindettemelerin oryndauy qazirgi әlemdik tәrtipting eng basty mәselesi bolyp qala beredi.
Qazaqstan Ukraina daghdarysyn beybit jolmen retteudi jәne Minsk kelisimin qaqtyghysushy taraptardyng tolyq oryndauyn dәiekti týrde jaqtap keledi.
Qazir barlyq kýsh-jigerdi halyqaralyq qatynastarda ýnqatysudy, ózara týsinistikti jәne senimdi qalpyna keltiruge júmyldyru kerek.
Sol ýshin 2016 jyly Birikken Últtar Úiymynyng halyqaralyq qúqyqtyng arqaulyq qaghidattaryn bekituge arnalghan joghary dengeydegi halyqaralyq konferensiyasyn shaqyrudy úsynamyn.
TÓRTINShI. Terrorizm men diny ekstremizmning qaupi jahandyq auqymgha jayylyp barady.
Birikken Últtar Úiymynyng qoldauymen halyqaralyq terrorizm men ekstremizmge qarsy túra alatyn birynghay әlemdik jeli qúrudy úsynamyn.
Búl mindetti jýzege asyru ýshin Birikken Últtar Úiymynyng terrorizmmen kýres jónindegi mәselening bәrin qamtityn qújatyn әzirlep, qabyldau qajet.
BESINShI. Birikken Últtar Úiymynyng «Barshagha arnalghan túraqty energetika» bastamasyn qoldau ýshin Astanada 2017 jyly «Bolashaqtyng energiyasy» taqyrybymen býkilәlemdik kórme ótedi.
Barlyq memleketterdi kórmeni dayyndaugha jәne ótkizuge qatysugha shaqyramyz.
Bolashaqty eskerip, «EKSPO-2017» kórmesi infraqúrylymy negizinde Astanadan
Birikken Últtar Úiymy qoldauymen Jasyl tehnologiyalardy jәne investisiyalyq jobalardy damytu jónindegi halyqaralyq ortalyq ashudy úsynamyn.
Qúrmetti әriptester!
Birikken Últtar Úiymynyng qoldauymen «Jana Bolashaq» (NEW FUTURE) konsepsiyasyn әzirleu Jahandyq Strategiyalyq Bastama – 2045 josparyn jýzege asyrudyng alghashqy qadamy bolar edi.
Birikken Últtar Úiymynyng qúrylghanyna 70 jyl ótkennen keyingi adamzat damuyndaghy jana kezenning mindetterin naqty aiqyndau qajet.
NEW FUTURE degenimiz – yadrolyq, energetikalyq, su jәne azyq-týlik qauipsizdigi, senim, ózara týsinistik jәne reformalar.
Qazaqstan Euraziya ónirindegi qaqtyghysushy taraptardy bitistiru ýshin araaghayyndyq jasaugha kýsh salyp keledi jәne kýsh sala bermek.
Atalghan baghyttar men qaghidattar Qazaqstannyng 2017-18 jyldarda Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesining túraqty emes mýsheligine saylanu nauqanyna arqau bolyp otyr.
70-inshi sessiyagha qatysushylardyng barlyghyn bizding elimizding kandidaturasyn qoldaugha shaqyramyn.
Hanymdar men myrzalar!
70 jyl búryn Jenevada, júmys isteuden qalghan Últtar Ligasynyng ornyna Birikken Últtar Úiymy qúrylghan kezde onyng shtab-pәterin Niu-Yorkte ornalastyrugha sheshim qabyldandy.
Búl sol kezende halyqaralyq qatynastar boyynsha Batys Jarty sharynyng roli artqandyghyna baylanysty bolghan edi.
Álemdi damytu ortalyghy Kәri qúrlyqtan Jana qúrlyqqa, Europadan jahandyq órleuding jana orny – AQSh-qa, Niu-Yorkke auysty.
Sodan beri kóp nәrse ózgerdi, әlem ózgeshe qalyptasty.
HHI ghasyrda damu ortalyghy әlemning eng ýlken kontiynenti – ghalamshar túrghyndarynyng ýshten ekisi mekendeytin, iri resurstar shoghyrlanghan Aziyagha qaray oiysady.
Aziyanyng damyp kele jatqan ekonomikalarynyng quatty serpini jahandyq ýderisterding jana sipatyn tanytyp otyr.
Osy ýderisti eskere otyryp, memleketterding ózara qarym-qatynasyna jana serpin beru ýshin búl tarihy mýmkindikti paydalanudyng manyzy zor.
Birikken Últtar Úiymynyng shtab-pәterin Aziyagha kóshiru mәselesin oilastyrudy úsynamyn.
Qazaqstannyng bastamalaryn últtar qauymdastyghy qabyldaydy dep ýmittenemin.
Nazarlarynyzgha raqmet!

Abai.kz

0 pikir