Senbi, 15 Mamyr 2021
Biylik 2842 0 pikir 15 Qazan, 2015 saghat 11:25

MAQTAARALDA "AQ ALTYNNYN" JIYN-TERIMI QYZYP JATYR

Qonyr kýzding jaymashuaq kýni tamyljyp túr. Diqandar qauymy «qazan aiy jyly, jangha da, malgha da jayly bolsa eken» dep tilep otyr. Kónekóz qariyalar jii aitatyn mizam shuaghy degenimiz osy bolar, sirә. Aua rayy tosyn minez tanytpay, osylay núryn tógip túrsa, diqannyng enbegi ónimdi, kónili jadyranqy bolady emes pe?! Qazir Maqtaaral audanynda jiyn-terimning naghyz qyzghan shaghy. «Aq altyndy» alqaptarda enbek kórigin qyzdyrghan diqandar ala jazday tókken manday terining yryzdyghyn shashau shygharmay uaqtyly jinap alugha júmyla kirisken.

Biz Yntymaq auyl okrugi «Talapty» auylyndaghy «Qalmyrza» sharua qojalyghynyng maqta plantasiyasyna kelgenimizde dýbirli enbek kórigin qyzdyrghan sharualardyng qajyrly kýsh-qayratyna sýisindik. Qojalyq tóraghasy Baqytjan Dosovtyng kónili kóterinki, kýnge totyqqan jýzinen quanysh lebi esedi.

– «Bolar isting basyna, jaqsy keler qasyna» demekshi, Sizder alghashqy terimdi ayaqtap, kónilimizdi bir demdep túrghan quanyshty sәtte keldinizder. Biyl 90 gektargha maqta egip, ónimning 95 payyzyn nebәri eki aptada kombaynmen terip aldyq. Gektar ónimdiligi orta eseppen 30 sentnerden týsti. Ózimizding iyeligimizdegi «HNP» markaly 2 kombaynymyz kidirissiz jýrip túr. «Kógildir keme» kapitandary Ghalym Dosov, Núrlan Bibatovtar qazirge deyin 140-160 tonnadan aq úlpa jinady.

– Qol terimi bolghan joq pa? – degenimizde ol:

– Joq, songhy 4-5 jyldan beri maqtamyzdy tek kombayn kýshimen jinap jatyrmyz. Sebebi, qol terimining shyghyny kóp әri uaqyttan útylasyn, – dedi.

– Maqta baghasy qalay? Ónimdi zauytqa ótkizu jóninde ne aitasyz?

– Qazirgi kezde shitti maqtanyng әr kelisi 100-105 tengeden qabyldanuda. Maqta zauyttary arasynda ózara bәsekelestik basym. Mәselen, audanda industriyaly aimaq jobasy boyynsha janadan ashylyp, iske qosylghan «Bereke» MMA» JShS-ning zauyty maqtasyn óz traktorymen jetkizgen sharualargha jol-kólik aqysy dep eki myng tengeden qosymsha tólep jatyr. Maqta qabyldauda eshqanday kedergi, kidiris joq.

Birneshe jyldan beri auyl sharuashylyghymen ainalysyp, birshama ysylyp qalghan Baqytjan Dosov ózderine qajetti tehnikalardy, qúral-saymandardy týgendep alghandaryn maqtanyshpen aitty. Olardyng qaramaghynda eki transport, eki shynjyr tabandy «DT-75» traktory jәne birneshe tirkeme, baptau agregattary bar eken. Inileri Aqyljan men Ghalymdy janyna serik etip, jyl on eki ay boyy tolassyz atqarylatyn sharuashylyq júmysyn dóngeletip otyrghan Baqytjannyng enbeksýigishtigine, tabandy, jigerli is-әreketine sýisindik. Jyl sayyn maqta, qauyn-qarbyz egip, mol tabys alu ýshin kýni-týni tynbay enbek etetin Dosovtar әuletining ilkimdi isterin auyldastary da maqtan etedi.

Osy kýni qyrman basynda jolyqqan Yntymaq auyl okrugining әkimi, «Ýzdik memlekettik qyzmetshi» tósbelgisining iyegeri Marat Auash okrug diqandarynyng da 4061 gektar maqtalyqtan 9097 tonna ónim jinap, alghashqy terimdi sәtti ayaqtaghandaryn aitty. Qazir әr gektardan alynghan ónim 22,4 sentnerden ainalsa, nauqan sonyna deyin búl kórsetkishti eng kemi 25 sentnerge jetkizudi maqsat etip otyr eken. Okrug boyynsha qyrmangha týsken ónimning 85 payyzy kombaynmen jinalypty. Jiyn-terimge okrug boyynsha diqandardyng ózderining iyeligindegi «HNP» markaly 22 kombayn jәne «Nimeks», «Aq altyn» maqta zauyttarynan alynghan 15 «Djon Diyr», 17 qol terimshiler brigadasy júmyldyryluda. Alghashqy terimning ózinde Áden ata auylynda túratyn maqtashy Núrbolat Áshekov 8 gektar maqtalyqtan 45 sentnerden, Kórikti auylynyng diqandary O.Sabyrqúlov – 43, Kýmisay Bataeva – 40, Talapty auylynan Erbol Omarov pen N.Dintaev 38 sentnerden ónim jinaghan. Songhy mәlimet boyynsha 15 sharua qojalyghy 30 sentnerden joghary ónim alyp otyr. Ozat kombaynshylar Abay Amanbaev, Baghdat Qúlanov, Quanysh Áliqúlovtyng әrqaysysy 180-200 tonnadan maqta jinap, alda keledi. Áli ekinshi terim bar, dala tósindegi qyzu enbek bir sәtke de tolastar emes.

...Kýn úyasyna batar sәtte alystan qyrman taulary biyiktep bara jatqanyn kórip, quandyq. «Aq altyndy» alqaptarda kombayndar tizbegi syrghy jýzip barady. «Enbek etsen, emersin» degen danalyqty berik ústanyp, ónimdi enbek etip jatqan Yntymaq auyl okrugi maqtashylaryna «qyrman tasy bersin» degen tilek aitamyz.

Sәbit QALDYBAEV, Maqtaaral audany

Abai.kz

0 pikir