Jeksenbi, 20 Mausym 2021
Biylik 8393 0 pikir 1 Qarasha, 2015 saghat 03:00

NÚRLY JOL. JOLDAU TURALY NE AYTYLYP EDI?

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaev «Núr Otan» partiyasy sayasy kenesining otyrysynda   «Núrly jol – bolashaqqa bastar jol» atty jana ekonomikalyq sayasattyng jýrigiziletinin mәlimdegen edi.  Osyghan baylanysty Preziydent Joldauyna ýn qosqan qogham jәne memleket qayratkerleri ne dep edi. Oqyrman talqysyna úsynyp kórelik

Svetlana JUMKINA: Bolashaq bilimdi úrpaqtyng qolynda!

Joldaugha ózek bolghan «Mәngilik el» iydeyasy kemel elding bilimdi azamatyn tәrbiyeleuge qyzmet etedi. Búl turaly Jezqazghan Biznes jәne kólik kolledjining diyrektory Svetlana Jumkina bylay degen bolatyn:

«Biylghy Elbasy Joldauynyng bilim salasy qyzmetkerleri ýshin de orny erekshe boldy. Preziydent dәstýrli Joldauynda «Mәngilik el» qaghidasyna airyqsha kónil bólui tegin emes. «Núrly jol» damu baghyty ayasynda jastardyng bolashaqqa degen senimin aiqyndap, qajyrly enbek ete otyryp, keleshekti kemel etu jolynda jastardyng ýlesi zor ekendigin basa aitty. Bolashaqta tәuelsiz elimizding túghyry biyik, qaryshtap damuy ýshin sapaly bilimi, sanaly tәrbiyesi bar otansýigish jastar ghana bar belesti baghyndyrary haq. Biz ústazdar qauymy әrdayym Kóshbasshymyzdyng әr Joldauynan tyng serpin, jana baghyt-baghdar alamyz»,-deydi kolledj diyrektory.

Elbasy Joldauynda bilim salasynda qordalanghan mәselelerdi kóterdi

Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev halyqqa Joldauynda Qazaqstan keybir ústanymdaryn qayta qarap, aldaghy kezendegi Josparlaryna ózgerister engizui kerektigin aitty. Búl turaly Abay Qúnanbaev atyndaghy №5 mektep-gimnaziya diyrektory Ayjan Ashaeva óz oiymen bólisti.

«Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev jyl sayynghy Joldauynda Qazaqstannyng bilim salasyna erekshe nazar audaryp keledi. Bolashaq úrpaq ýshin zamanauy әdister men tehnologiyalardy engizu, bilimge qoljetimdilikti keneytu, bilim sapasyn arttyru Qazaqstannyng odan әri qaryshtap damuyna ýlken ýles qosady. Sonymen qatar apatty mektepter mәselesin sheshu ýshin Ýkimet qosymsha 70 mlrd tenge bóletin boldy. Búdan bólek, Preziydent balabaqshalardyng jetispeushiligine de toqtalyp, osy baghytta mektepke deyingi mekemelerdegi mәselelerdi aldaghy ýsh jylda sheshudi jýktedi. Búl ýshin qosymsha 20 mlrd tenge bólinbek»,-deydi bilim qyzmetkeri.

«Bilimdi úrpaq – jarqyn bolashaqtyng kepili, bolashaqtyng tiregi jastardyng bilim salasynda tolyqqandy bilim aluyna jaghday jasalyp otyr. Osynyng barlyghy Elbasynyng qamqorlyghynyng arqasynda», - dep qorytty diyrektor.

Gýlmira ISINBAEVA: «Núrly jol» – әrbir qazaqstandyqtyng túrmysyn jaqsartyp, ekonomikanyng ósuine baghyttalghan dedi

Joldaudaghy tek joldardy salu tapsyrmasy arqyly 200 myng otbasynyng әl-auqaty jaqsarady. Búl turaly býgin QR Preziydenti janyndaghy OKQ brifingi barysynda QR parlamenti Mәjilisining deputaty Gýlmira Isinbaeva aitty.

«Osy uaqytqa deyin Jol kartasy, monoqalalardy damytu baghdarlamasy iske asyrylyp otyr. Osy eki baghdarlama boyynsha býgingi kýnge deyin 300 myngha juyq azamat júmyspen qamtyldy. Al, Joldau boyynsha, tek jol salu arqyly ghana 200 myng júmys orny ashylady. 200 myng adam erteng júmysker bolsa, osynsha otbasynyng әl-auqaty jaqsarady degen sóz», - deydi G.Isinbaeva.

Sonymen qatar, halyq qalaulysy óz sózinde Elbasynyng «Núrly jol – bolashaqqa bastar jol» Joldauynda bilim jәne ghylym salasyna erekshe kónil bólingenin atap ótti.

«Býgingi kýni әleumettik saladaghy eng ózekti mәselelerding biri – mektepteding janadan salynuy. Apattyq jaghdaydaghy, ýsh auysymdy mektepterding ornyna janasyn salu óte manyzdy júmys. Osy uaqytqa deyin 204 mektep apattyq jaghdayda ýsh auysymmen júmys istep keldi», - deydi ol.

Deputat ýsh jyldyq memlekettik budjetting ózinde mektepter qúrylysyna tek 16 mlrd tenge qarastyrylghanyn atap ótti.

«16 mlrd tenge, ol degenimiz – 16 jana mektep. Qajetti kórsetkish 200-di qúraydy. Elbasy tapsyrmasy boyynsha jana Joldaugha sәikes, tek bilim salasyna 100 mlrd tenge qosymsha bólinedi. Búl degen – balalardyng jaghdayynyng jaqsaruy, oqu sapasynyng artuy. Apattyq mektepter bala ómirine kýnde qauip tóndiredi. Biz odan arylamyz. Joldau әrbir qazaqstandyqtyng jaghdayyn, túrymysyn jaqsartugha, ekonomikanyng ósuine baghyttalyp otyr», - dep tolyqtyrdy Isimbekova óz oiyn.

Qabibolla JAQYPOV: Elbasy tarihy Joldauda elimizding jaqyn keleshektegi damu baghytyn aiqyndady

Elbasy «Núrly jol – bolashaqqa bastar jol» tarihy Joldauynda elimizding jaqyn keleshektegi damu baghytyn aiqyndady. Býgin Mәjilisting jalpy otyrysynda palata tóraghasy Qabibolla Jaqypov osylay mәlimdedi.

«Elbasy keshe «Núrly jol» jana ekonomikalyq sayasatyn jariyalady. Búl auqymdy Joldau, óitkeni, onda óte ýlken josparlar belgilenip, halyqqa memleket tarapynan zor kómekter jasalmaq. Budjetten, Últtyq qordan, sheteldik investisiyalardan ekonomikany damytugha, jol salugha, halyqtyng әljuaz tobyna, shaghyn jәne orta biznesti qoldaugha qomaqty qarajat tartylmaqshy. Barlyghy 24 mlrd dollar júmsalady. Tarihy Joldau, óitkeni, Elbasy geosayasy jaghdaygha naqty bagha berdi, elimizding jaqyn keleshektegi damu baghytyn aiqyndady. Osylaysha, el basshylyghynyng Qazaqstan taghdyryna qatysty sayasy jauapkershilikti alugha dayyn ekenin kórsetti», - deydi Q.Jaqypov.

Palata tóraghasynyng aituynsha, әlemdik ekonomikalyq daghdarys, alyp derjavalardyng sanksiyalyq qaqtyghystarynyng saldary, energiya tasymaldaulargha baghanyng qúldyrauy, birqatar kórshiles elderdegi túraqsyzdyq bizding elimizdegi ahualgha da jaghymsyz әser etedi. Óitkeni, Preziydent atap ótkendey, Qazaqstan geosayasy shiyelenisting epiysentrine jaqyn ornalasqan.

«Memleket basshysy jaqyn jyldardyng jahandyq synaq uaqytyna ainalatynyn, sonymen qatar, býkil әlem arhiytekturasy ózgeriske úshyraytynyn algha tartty. Búl kezennen kez kelgen memleket óte almaydy. Múnday tarihy kezende Elbasy Qazaqstannyng taghdyryna, qauipsizdigine, halqymyzdyng keleshegine alandamay túra almaydy. El Preziydenti halyqqa «Núrly jol» atty jana jәne birtútas baghdarlama úsyndy», - deydi ol.

Jana ekonomikalyq sayasattyng ózegi jeti baghyt boyynsha infraqúrylymdyq damu jospary bolyp otyr. Kólik, industriyalyq, energetikalyq, әleumettik-túrghyn ýy infraqúrylymdaryn damytu boyynsha keshendi júmys mejelengen. Sonday-aq, shaghyn jәne orta bizneske qoldau kórsetu, túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy, jylu men sumen jabdyqtau jýiesin janghyrtu da nazardan tys qalmaydy.

«Elbasy aiqyndaghan osy jeti baghyt boyynsha býginnen bastap Ýkimetpen qoyan-qoltyq júmys jasap, jospardyng zannamalyq qamtyluyna barlyq jaghdaydy jasauymyz qajet. Búl bizding mindet jәne jauapkershilik. Qazaqstandyqtar «Núrly jol» atty jana ekonomikalyq baghdarlamany jan-jaqty qoldaydy dep senemin», - dep qorytty Mәjilis tóraghasy óz sózin.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaev «Núr Otan» partiyasy sayasy kenesining otyrysynda halyqqa joldau arnaytyndyghyn jariya etti. Biyl Joldau ayasynda Elbasy «Núrly jol – bolashaqqa bastar jol» atty jana ekonomikalyq sayasattyng jýrigiziletinin mәlimdedi. Osyghan oray Preziydent Joldauyna ýn qosyp, arnayy El.kz ýshin oy bólisip jatqan azamattardyng pikirlerin LIVE rejiyminde tolyqtyryp otyramyz.

Almas Túrtaev, Parlament Mәjilisining deputaty:

Preziydent Joldauynyng kýtpegen jerden boluy sonshalyqty manyzdylyghyn da kórsetip otyr

Songhy uaqyttardaghy әlemdik ekonomikalyq ahual, geosayasy daghdarystar, shiykizat resurstaryna әlemdik naryqtaghy baghanyng tómendeui jana synaqtar men jana ekonomikalyq talaptarmen bettestirip otyr.

Kýni keshegi Elbasynyng Qazaqstan halqyna Joldauy әlemdik ekonomikalyq ahualdan tughan azamattarymyzdyng kókeylerindegi súraqtargha naqty jauap boldy. Preziydent aldaghy jyldardy jan-jaqty ekonomikalyq saraptay otyryp, negizgi baghyttardy aiqyndap, Jana Ekonomikalyq Sayasatty jariyalady.

Ekonomikalyq syny kezenderde bank sektoryna ýnemi Memlekettik qoldau kórsetilip keledi. Sondyqtan da bolar, Memleket Basshysy shaghyn jәne orta biznesti ekonomikamyzdyng kýretamyryna ainaldyru maqsatyndaghy júmystargha jana qarqyn bere otyryp, kәsipkerlikti jenildikpen nesiyeleu qajettiligi basa aityldy.

Kóliktik-logistikalyq infraqúrylymdardy damytudyng keshendi jospary, industriyalyq jәne eneregrikalyq infraqúrylymdardy damytudaghy maqsattarymyz ekonomikamyzlyq qana emes sonymen qatar әleumettik te jana serpin bereri sózsiz.

Áleumettik infraqúrylym, túrghyn ýy infraqúrylymyn nyghaytu, baspana mәselesi jәne onyng qatardaghy azamattarymyzgha, әsirese jastarymyzgha qol jetimdiligin qamtamasyz etuge baylanysty Elbasy talaptaryn erekshe jauapkershilikpen jәne tolyq oryndaluy kerek. Biz óz kezegimizde dayynbyz.

Preziydentting 11 qarashadaghy Joldauy qanshalyqty qarqyndy jәne kýtpegen jerden bolsa, atqarylatyn júmystardyng sonshalyqty manyzdylyghyn jәne asa jauapkershilikpen, jyldam, nәtiyjeli oryndaluy kerektigin kórsetip otyr.

 

Jarqyn Týsipbekúly, sayasattanushy:

Logistikanyng jemisi – elsiz jatqan jerge qan jýgirdi

Preziydentting bir jylda eki ret ótkizgen Joldauyna tang qalyp jatqandar kóp. 2012 jyly da osylay bir jylda eki ret Joldau arnaghan bolatyn. Biyl da solay, esesine 2013 jyly Joldau bolghan joq. Memleket basshysy keshe «Núrly jol – bolashaqqa baghyt» keler jylgha dep atap ótti. Ádettegidey múqiyat tyndadyq. Búl joly jalpylama emes, naqty basymdyq beretin dýniyege erekshe toqtaldy. Ol – joldar mәselesi. Logistika – damudyng kepili. Mysaly qytaytanushy bir aghamyz Den Syaopinning biylikke kelgen song eng aldymen osy jol mәselesine erekshe kónil bólgenin aitady. Nәtiyjesinde qazir Qytay ýlken dinamikamen damydy. Logistikanyng eki basty ereksheligi bar. Birinshiden, ol – ekonomikalyq tabystargha jol ashady. Keshe ghana ashylghan Jezghazghan – Beyneu temirjolynyng boyynda eldi mekender payda bola bastaghanyn Preziydentting ózi aitty. Demek búryn elsiz jatqan jerge qan jýgirdi. Sauda jasalady, alys-beris jýredi. Ekinshiden, ishki turizmning damuyna jol ashady. Almatyda men 10 jyl túryp, keremet tabighaty bar Kólsaygha bir-aq ret baryp, qaytadan ayaq attap baspaytynday bop qayttym. Sebebi joly syn kótermeydi. Suretin O.Bókey salyp berip ketken Katon-Qaraghay degen súlu jer bar. Biraq joly súmdyq. Ásirese Almatydan Óskemenge baratyn jol. Búl endi birdi-ekili mysal ghana. Ýshinshiden, elding ishki birligin arttyrugha da tikeley bolmasa da septigi tiyedi. Mening úqqanym osy.

Jas otbasylardyng baspanaly boluyna jәrdem etetin baghdarlama qabyldaudy tapsyrghanyn da aituymyz kerek. Búghan deyin de jas otbasylardy baspanamen qamtugha qatysty birneshe Ýkimetting baghdarlamasy osynday Elbasynyng Joldaularynda aitylghan. Áytse de baspana mәselesi tolyq sheshimin tapqan joq. Kezekti baghdarlama jan-jaqty zerttelip baryp jasalghany dúrys. Qazir jastardyng jappay qalagha aghyluyna oray baspana mәselesi de qatar jýzege asuy tiyis. Al, nәtiyjesin aldaghy jyldary kóretin bolamyz.

Sayasat Núrbek,  «Núr Otan» qoghamdyq sayasy institutynyng diyrektory:

Elbasynyng biylghy Joldauynda basty nazar elimizding infraqúrylymyn damytu mәselesine baghyttaldy

Biyl elimiz ýshin basty janalyq jyl sayynghy halyqtyng asygha kýtetin Elbasy Joldauynyng jyldaghydan erterek bolghandyghy edi. Onyng birden-bir sebebi, songhy uaqytta oryn alghan әlemdegi geosayasy qayshylyqtardyng sebebinen tuyndaghan ekonomikalyq daghdarystyng jana qarqynmen ýrdis aluy. Elbasy aitqanday, ekonomikamyz qiyn kezendi bastan ótkergeli otyr. Sondyqtan, biylghy joldau ózining merziminen búryn, birinshi ret «Núr Otan» partiyasynyng Sayasy Kenesining keneytilgen otyrysy ayasynda joldandy. Osy orayda, qay kezde bolmasyn, Preziydentimiz el ýshin auyr kezenderde, qiynshylyqtan shyghu joldaryn úsynyp, jauapkershilikti óz moynyna alatyndyghyn aita ketken jón.

Elbasynyng biylghy Joldauynda basty nazar elimizding infraqúrylymyn damytu mәselesine baghyttaldy. Tariyhqa ýniletin bolsaq, ekonomika ýshin auyr kezenderde infraqúrylymdy damytu, ekonomikany jandandyru ýshin eng tiyimdi qúral bolyp sanalady. Mysal retinde, әigili Amerikan Preziydenti Ruzvelit: «Úly depressiya» kezinde infraqúrylymdy damytugha baghyttalghan is-sharalaryn atap ótuge bolady.

Preziydentting Joldauynda elimizding infraqúrylymynyng әrtýrli salalary tolyghymen qamtylghan. Yaghni, búl tek qana transport-logistikalyq infraqúrylym ghana emes, sonymen qatar, industrialdy-energetikalyq, túrghyn-ýy jәne t.b. infraqúrylymdar jýieleri bolyp otyr. Sonday-aq, orta jәne shaghyn biznesti qoldaudyng arnayy is-sharalary jayly atap ótildi.

Elimizding damuy ýshin asa manyzdy mәsele, Qazaqstannyng Europa men Aziyany jalghaytyn jerýsti halyqaralyq dәlizderine belsendi qatysuy bolyp tabylady. Búl tek qana, ónimderimizdi halyqaralyq naryqtargha tiyimdi jetkizu emes, sonymen qatar tranzittik tasymaldaudan týsetin tólemderding el paydasyna týsetindiginde.

Elbasy Joldauy әrqashan elimiz ýshin manyzdy mәselelerdi qamtyp keledi. Osy jylghy Joldauda ekonomikalyq mәseleler basty manyzgha ie bolghanymenen, Preziydentimiz elimizding ruhaniy-mәdeny mәselelerin de atap aityp, «Mәngilik el» iydeyasynyng qazaqstandyqtar ýshin manyzyn tolyghymen týsindirip ótti. Jәne de 2015 jyly Qazaq handyghynyng 550-jyldyghy ótetindigi barsha qazaqstandyqtar ýshin asa manyzdy is-shara bolyp tabylatyndyghyn, sonday-aq, osy 2015 jyly Qazaqstan halyqtary assambleyasynyng 20 jyldyghy, Jenisting 70-jyldyghy atap ótetindigin aitty.

Elnúr Beysenbaev, QKHP-nyng Almaty qalalyq komiytetining hatshysy:

Elbasynyng búl joldauy «Núr Otan» partiyasyna syilyq boldy

Joldaudaghy eng negizgi dýnie – búl әriyne Últtyq qor qarajatynyng júmsaluy. Mening oiymsha, Últtyq qordaghy aqshany júmsau óte dúrys sheshim, sebebi ol dәl osy daghdarys jaghdayyna arnalghan. Qazir býkil әlem daghdarys jaghdayynda jәne osy daghdarys Qazaqstangha әser etpey qoymaydy.

Shyndap kelgende, búl – daghdaryspen kýres emes, daghdarystyng aldyn alu sharasy.

Mening kónilimnen shyqqany, Últtyq qordan bólinetin qarjynyng negizinen әleumettik maqsattargha júmsaluy: 200 myng júmys ornynyng ashyluy, túrghyn-ýi, balabaqsha, jol salu jәne t.b.

Bastysy, sol bólingen qarajattyng ekinshi dengeyli bankter men әkim-ministrler tarapynan talan-tarajgha týspesi bolghany.

Aghymdaghy Joldaudyng basty ereksheligi – búl Elbasynyng «Núr Otan» partiyasyna syilyq jasady, sebebi Joldau – búl partiyanyng dayyn saylaualdy baghdarlamasy.

Ruslan Jeldibay, jurnalist:

Búl Joldauda Ýkimetke naqty tapsyrmalar berildi!

Preziydent Joldauynyng uaqytynan búryn jariyalanuy býgingi geosayasy oqighalardyng ekonomikagha әser etuimen baylanysty boldy dep sanaymyn. Resey men AQSh, Europalyq Odaq arasyndaghy ekonomikalyq ózara sanksiyalardyng әseri qazirding ózinde Reseyding últtyq valutasynyng dollargha shaqqandaghy baghasy tarihy rekordty ornatty. Búl prosesster sózsiz bizding memleketke de yqpal etenini anyq. Preziydent osy jaytty erekshe atap ótip, aldaghy auyr ekonomikalyq kezenning bastalatynyn aitty. Sondyqtan, uaqytyly әreket etip, ekonomikanyng damuyn ústap túru ýshin "Núrly Jol" ekonomikalyq baghdarlamasyn úsyndy. Búl Joldau qysqa әri naqty bolghanyn atap ótu qajet. Yaghni, Ýkimetke anyq tapsyrmalar berildi. Últtyq qordyng qarajatyn júmsaytyn uaqyt keldi dep Preziydent atap ótti. Jón-aq. Ekonomikanyng osynday kezenderinde qarajatty infraqúrylymgha (temir, avto jol, elektr jelileri, jkh, gaz qúbyrlary t.b.) salghany mindetti týrde aqtalady. Búl - ekonomikalyq zandylyq. 2008 jyly qarjylyq daghdarys kezeninde Qytay dәl osynday joldy tandaghan bolatyn. Qatelesken joq.

Áriyne, kópshilikting talqylauyna birinshiden jana túrghyn ýy baghdarlamasy týskeni anyq. Sebebi, búl - elimizding azamattary ýshin óte auyr súraqtyng biri. Songhy әleumettik qaqtyghystardyng kópshiligi ýy mәselesi boyynsha bolghanyn úmytpaghan jón. Jas otbasylardyng 80 payyzynda jeke baspanasy joq degen mәlimetting baryn bilemiz. Osyghan deyin, jana ipotekalyq baghdarlama qajet, onyng payyzy tómen boluy tiyis degen úsynys kóp aitylghan bolatyn. Mine, endi jýzege aspaq. Búl azamattardyng baspanaly boluymen qatar, jana júmys oryndarynyng ashyluyna alyp kelmek.

Eng bastysy budjet, zeynetaqy qoryndaghy qarajattan bólek, últtyq qordaghy aqsha talan-tarajgha týspeui kerek. Ýkimetting budjetti tiyimdi júmsay almay jatqandyghyn eskersek, 25 mlrd. dollardyng bólinui – ýlken qauip.

Meninshe, bizdi qyruar júmys kýtip túr. Eger, osy baghdarlamanyng da qaghaz, sóz jýzinde aitylyp, iske kelgende әdettegidey keyin tartyp túrsa, onda ózimizge qiyn bolmaq. Sondyqtan, tek sózden iske kóship, nәtiyjesin kýtu qajet.

Arman Halbekov, «Núr Otan» partiyasy «Jas Otan» JQ Almaty qalalyq filialynyng Atqarushy hatshysy:

Keshegi joldaudaghy jastargha arnalghan 3 baghyt

Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng «Núrly jol - Bolashaqqa baghyt» atty Joldauyndaghy jastargha arnalghan negizgi 3 baghytqa toqtalghym keledi. Birinshi - bilim mәselesi. Býginde damyghan elderding barlyghy osy bilim salasyna údayy investisiya qúiyp keledi. Sonyng nәtiyjesinde, tabighy baylyqsyz-aq, olar ózderin әlemdik sahnada ekonomikasy jetilgen, tabysty memleketter retinde tanytty. Elbasynyng bilim salasyna qyruar qarajattyng bólinetinin jәne elimizding bedeldi 10 JOO әlemdik standartqa say etip jasaqtalatynyn mәlim etu bizding damyghan el bolugha baghyt alghanymyzdy kórsetedi.

Ekinshi - últ aralyq dostyq. Elimizding býgingi әlemge ýlgi bolar túsy búl – últtar arasyndaghy tatulyq, osy jaghdaylardy jastargha úghyndyru kerek ekeni aityldy. Mening oiymsha, dostyq pen kelisim bolmaghan jerde eshqandayda damu bolmaq emes.

Ýshinshi, 2015 jyldan bastap jas otbasylargha bastapqy jarnasyz jәne tómen payyzdyq kórsetkishte ýiler salugha 180 milliard tenge qarajat bólinetinin jetkizdi. Ózimizge belgili býgingi tanda janadan otbasyn qúrghan jastardyng bir jyldyng ishinde ýshten biri ajyrasyp jatyr, әriyne búghan kóptegen mәseleler yqpal etetini týsinikti, degenmende keybir mәlimetterge sәikes, elimizdegi jalpy jas otbasylardyng 80% juyghynda jeke pәter joqtyghyn eskersek, Elbasy, N.Á.Nazarbaev jastardy qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etu mәselesi dýp basyp aitty.

 Erte jariyalanghan joldau

Preziydentting jyl basynda, aldyn ala habarlanyp jasaytyn dәstýrli Joldauy   erte jariyalandy. Núrsúltan Nazarbaev múnyng sebebin daghdaryspen baylanystyrdy. Yaghni, Kәrim Mәsimov bastaghan Ýkimet 50 kýn ishinde әzirlenip, jana jyldan bastap iske kirisui kerek. Preziydent búl joldauynda Últtyq qordan jyl sayyn 3 milliard dollar audaryp, qyruar qarjy elding әl-auqatyn jaqsartugha júmsalsyn dedi. Jәne halyqty arzan baspanamen qamtugha uәde berdi.

Abai.kz   

0 pikir