Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Alashorda 12626 1 pikir 22 Mausym, 2015 saghat 19:46

DIHAN QAMZABEKÚLY: BÓKEYHANOV MASON LOJASYNA KIRGEN

  

- Dihan Qamzabekúly, sizdi kópshilik alashtanushy ghalym retinde tanidy. Búl taqyrypty zertteudi 1988 jyldan bastapsyz. Alash atauyn aitugha tiym salghan kezde osy taqyrypqa qalay keldiniz? 

- Barshagha belgili, 80-jyldardyng sonynda KSRO-da «qayta qúru» men «jariyalylyq» sayasatynyng serpinimen kóptegen ghalym Alash taqyrybyn qauzay bastady. Ol kezde biz studentpiz, alghashqy izdenisimiz múraghattardaghy Alashtyng júqanasyn oqyp, «osynday da bolghan eken-au» degen tandana siniru baghytynda jýrdi. Alghash «Vladimir men Zara» atalynatyn Kler Klermont degen fransuz tildi әiel aqynnyng enbegimen tanysuym, HH ghasyrdaghy ghylymy ainalymgha týspegen kórkem audarmalargha baylanysty izdenisterim әdebiyet tarihyndaghy aqtandaqtardyng mol ekenine kózimdi jetkizdi. Nәtiyjesinde 1990 jyly HH ghasyrdyng basyndaghy әdebiy-mәdeny ýderisterdi, búryn ghylymy ainalymda bolmaghan múralar men túlghalardy zertteudi ózime maqsat túttym. Qazirgi әl-Faraby atyndaghy QazMU, Abay atyndaghy QazPI, Ghylym akademiyasynyng jas ghalymdary ýshin Alash taqyryby kýn tәrtibinde túrdy. Esterinizde bolsa, A.Baytúrsynúly, M.Júmabay, J.Aymauytúly, Shәkәrim turaly alghashqy maqalalardyng jaryq kóre bastaghany sol shaq edi. Biraq ol kezde M.Dulatúly, Á.Bókeyhan jartylay jabyq túrdy. Basqa túlghalardy izdep-tabu - әrkimning jeke bastamasynday kýide edi. Alash atty tútas dýnie әli de bólshektenip úghynyldy. Alghashynda baspagerler olardyng «Alla», «Qúday» degen sózderin «tabighat», «jaratylys» dep ózgertip, búrmalap shyghardy. Ózimizshe qysylyp, «orys» degenin «soldat» degen sózben auystyrdyq. Búl endi olardy «ateist», «internasionalist» dep ótkizgimiz kelgen jartylay sovettik tanym edi... Búghan tek baspagerler ghana kinәli dep aitu artyq shyghar.

1990 jyly Ghylym akademiyasyna qyzmetke kelgen kezde, ýkimetke dәleldenip, arnayy qarjy bólingen ziyalylardyng múrasyn jinaqtau sharasyna qyzu kirisip kettik. Keyingi ghylymy zertteu júmysymyzdyng barlyghy derlik Alashqa qatysty boldy. 1988 jylghy zertteuim balang týrdegi: «Shoqan, Ybyray, Abay men Sәken, Iliyas, Beyimbet arasyndaghy qazaq ziyalylary qayda, әdebiyetimizde basqa kimder boldy?» degen súraqqa ózimshe jauap izdeu sekildi edi. Ekinshiden, 1986-1987 jyldary ortalyq Mәskeuding ózinde jazyqsyz jazalanghan túlghalardy aqtau ýderisi jýrip jatty. Onyng dýmpui bizge 1988-1989 jyldary kelip jetti. Kenes Odaghy bolghandyqtan bәri ózara tyghyz baylanysta kórindi. Qazirgidey, aqparattyng keng damymaghan, internetting iysi de sezilmegen kezi bolsa da, gazet pen jurnaldardan-aq bәrin bilip otyrdyq. Ol kezderi әskery tarih pen týrli muzey men mәdeniyet oshaqtaryna baylanysty basylymdardy jazalanghan túlghalargha baylanysty jekelegen derekter jaryq kórip jatatyn. Sony oqyp, «Bizding ziyalylarymyzdyng osynday enbekteri qayda? Olardyng taghdyry ne boldy?» degen súraqtar mazalap, aqyry sol súraqtar Alash tarihyn zertteuge alyp keldi. Ras, 80-jyldardyng sonynda últ ziyalylary Alash atymen emes, jazyqsyz repressiyalanghan aqyn-jazushylar retinde jaryqqa shyqty. «Alash» nyspysy atpay qoymaytyn tanday birte-birte shúghylasyn shashyp, eldikti ansaghan halyq jýregin, ruhyn jaulap aldy. Áli esimde, 1987-1988 jyldyng birinde tikeley efirden bir azamat «Osy M.Shoqay kitaby qashan shyghady?» dep súraq qoyghanda, studiyada otyrghan, keyin «alash ýshin kýidik» deytin biraz baspager, ghalym әlgi súraq qoyshyny jerden alyp-jerge saldy... Osydan-aq Alash tany op-onay ata qoymaghany týsinikti bolady-au deymin.

- Shoqan, Ybyraylardan keyingi aqtandaqtardy aityp qaldynyz. Astanada Alash qayratkerlerining biri bolghan Qoshke Kemengerúly atyndaghy kóshe bar. Biraq búl túlghany kóp adam bile bermeydi. Jalpy esimi kópke belgisiz bolyp jýrgen Alash arystary jayly aita ketseniz? 

 - Alash arystarynan halyq ә degende Shәkәrimdi, A.Baytúrsynúlyn, J.Aymauytúlyn, Maghjandy, sәl keyinirek Mirjaqypty bildi. Bastapqy súranym men nasihattyng әserinen osy bes túlgha jaqsy tanyldy. Osylardyng janyndaghy basqa da qayratkerlerimizdi halyq bilmey qaldy. Olay boluyna týrli sebepter bar. Birinshiden, nasihat azdau boldy. Sosyn aqtaldy degenning kóbisining enbegi mektep baghdarlamasyna ene qoyghan joq. Alash ziyalylarynyng sanyna keletin bolsaq, sayasy belsendilik tanytyp, baspasózde jazyp jýrgenderining sany keminde jýzge jetedi. Sayasatta belsendilik tanytqandarynyng sany ýsh jýzden asyp jyghylghan. 

 

Mysaly, jazushy, dramashy, synshy, tarihshy, tilshi Qoshke Kemengerúly baspasóz ben sayasatta qatar belsendilik tanytty. Ol 1896 jyly Ombyda dýniyege kelgen. Jastay óz betimen oqyp jetilgen. Ombydaghy negizgi oqu oryndarynyng bәrinde bilim alghan. Felidsherlik mektepte, auylsharuashylyq uchiliyshesinde oqyp, Sibir akademiyasynda bilim alghan. Ol keyin medisina instituty bolghan. Ózin-ózi jetildirip, alghash ret «Qazaq tarihynan» atty oqu qúralyn jazghan. Búl enbegin 1921-1922 jyldary bastap, 1924 jyly ayaqtap, Mәskeude basyp shygharghan. Sodan keyingi enbegi «Búrynghy ezilgen últtar» dep atalady. Patsha ókimeti túsyndaghy qanalghan 36 últtyng tarihy men taghdyryna sholu jasaghan. Taghy bir tarihy enbegi - elimizdegi túnghysh memlekettik teatr sahnasynda qoyylghan «Altyn saqina» piesasy. Últ teatry osy tuyndymen shymyldyghyn ashqan. 

- Túnghysh spektakli «Enlik-Kebek» emes pe? 

- Joq, «Enlik-Kebek» emes. Kópshilikti shatastyratyn osy qate derek әli kýnge mektep oqulyqtarynan týsken joq. Naqtylap aitar bolsaq, 1926 jyly 13 qantarda sol kezdegi astana Qyzylordada kәsiby memlekettik últ teatry «Altyn saqina» piesasyn qoyghan. Resmy týrde afishasy shyghyp, artynsha maqalalar jazylghan. Tarihymyzda múnyng bәri qattauly túr. Artynsha Qoshkeler atylyp ketken son, sovet ókimeti múnyng bәrin joqqa shygharghan. Al, kiyiz ýide qoyylghan әuesqoy dramashyldyq  1917 jyldan әldeqayda búryn bar.

Taghy bir aita keter jayt: ol 1925 jyly shyqqan «Qazaqsha-oryssha tilmash» atty sózdikting redaksiyasyn da basqarghan. Europalyqtargha arnap, qazaq tili men dýniyetanymy turaly eki tomdyq kitap ta jazghan. Ol «Jabyropalyqtar ýshin qazaq tili» nemese «Kazahskiy yazyk dlya evropeysev» dep atalady. «Grammatika kazahskogo yazyka» dep atalatyn enbek jazghan Arhangeliskiy degen ghalym «búl enbegimdi Q.Kemengerúly leksiyalarynyng negizinde jazdym» dep kórsetken. Óz zamanynyng ýlken әdebiyet qayratkeri sanalghan ol 1924 jyly Ombydan Tashkentke qonys audarady. M.Áuezov ekeui Orta Aziya uniyversiytetinde oqyp jýrgeninde tútqyndalyp, Almatydaghy OGPU-NKVD týrmesinde otyrady. Keyin tórt jylday Voronejde aidauda bolyp, Ombygha qayta kelip, júmys istep jýrgen jerinde qaytadan sottalyp, 1937 jyly jazyqsyz atylyp ketken... Bir qyzyghy, Qoshkening әieli Gýlsim ziyalylar alghash aqtalghan 50-jyldardyng sonynda Múhtar men Sәbitke jýginip jýrip, shaghyn kitapshasyn shygharugha rúqsat alghan edi. Biraq ol 1965 jyly ghana jariyalandy. «Altyn saqina» atymen. Osy kitap, qúdaydyng qúdyretimen auyldaghy otbasy kitaphanamyzda túrdy. Múqabasyndaghy suretke deyin esimde... Ol jinaqta eshqanday sayasy mәsele joq, ol – taza kórkem shygharmalar toptamasy. Men múny keyin esime aldym jәne sәikestikke tang qaldym...

 

Biz, professor Orynay Júbaeva ekeumiz, Qoshkening ýsh tomdyq enbegin qúrastyrdyq. Onyng ishinde әngimeleri, piesalary, audarmalary, zertteuleri, oqu qúraldary, maqalalary - barlyghy endi. 

Astana onomastika mәselesi qiyn jaghdayda jýrip jatqan kezde, Q.Kemengerúlyna qalanyng shet jaghyndaghy bir kóshe atauy tiydi. Áriyne, halyq dúrys túryp, týzu taghylym alsa, kóshening jamany joq. Qaladaghy № 49 mektepke Qoshke atyn súraghanbyz. Alayda moratoriyge baylanysty búl júmys toqtap túr. 

Esimi kópshilikke asa tanylmay jatqan Hayretdin Bolghanbay degen Alash ziyalysy ótken. Astana manyndaghy Qorghaljyn eldi-mekenining tumasy. Aqmola ónirinen shyqqan Alash qayratkerleri az da emes, kóp te emes. Búl - solardyng biri әri biregeyi. Hayretdinning erekshe qasiyeti, el men qazaqtyng birligi degen mәselelerdi shygharmashylyghynda kóp kótergen. Zamanynda qajylyqqa barghan Ábdirahman (Ábish) deytin kózi ashyq adamnyng úrpaghy. Orynbordaghy Húsayyniya medresesinde bilim alghan. «Qazaq» gazetine maqala jazyp, A.Baytúrsynúlymen, onyng ainalasymen aralasqan. Ol kezde ataqty baylar, balalaryn oqytu ýshin jaz ailarynda medrese shәkirtterin elderine aldyratyn dәstýr bolghan. Qyzylordadaghy Shiyeli jerine ataqty Álibek, Áuelbek Qonyratbaevtardyng aghasy Qaljannyng shaqyrtuymen baryp, auyl balalaryna sabaq bergen. Al, eki aghayyn keyin keremet klassik ghalymgha ainaldy. Qyzylordadan ketken son, Tashkentte Mústafa Shoqaydyng qasynan tabylyp, «Birlik tuy» gazetin shygharady. Onyng redaktory da bolady. Týrkistan avtonomiyasy Tashkentte jariyalanuy kerek bolghanymen, Qoqanda jariyalanady. Avtonomiyanyng býkil tragediyasyn osy kisi qaghazgha týsirip ketken. Keyin ol jaqtan qaytyp, Týrkistanda irili-úsaqty qyzmet etedi. Bilim salasyna da enbek siniredi. 1930 jyldary bir aidalyp kelip, keyin 1937 jyly atylyp ketedi.

Osynday túlghany Qorghaljyn jetkilikti týrde baghalamay otyr. Kóshe aty әreng berildi. Mektepke atyn beru 2007 jyldan beri әli sozylyp keledi. Qorghaljynda «Mústafa Shoqay – fashist» deytinder әli bar eken. «Fashisting janynda jýrgen adamgha mektep atauyn qalay beremiz?» dep, mәsele kótergen adamdar da bolypty. Myna zamanda osyny aityp otyrudyng ózi úyat nәrse. Tәuelsizdikten jәne atalarymyzdyng aruaghynan úyat.

 

Al endi Hayretdin Bolghanbay 1934 jyly týrmede jatqanda, onyng Ismail Ghaspyraly turaly enbegi Stambúlda jaryq kóredi. Týrkiyagha emigrasiyagha ketken Zәky Uәlidy Toghan estelikterinde әrdayym Hayretdin jayly aityp otyrghan. Basmashylar qozghalysy boldy ghoy, sony biz әli «basmashylar» dep aitamyz, negizi ol - bolishevizmge qarsy Orta Aziyadaghy kýres joly. «Sol oqigha barysynda Maghjan, Múhtar, Hayretdinder kelissóz jýrgizuge bardy» dep Uәlidy hatiralaryna (estelik) hattap jazyp ketken. Hayretdin Bolghanbay - әlemdik dәrejedegi qayratker.  

 

 - L. N. Gumiylev atyndaghy EÚU janynan «Alash» ghylymiy-zertteu institutyn ashtynyzdar. Óziniz bir uaqytta ony basqardynyz. Institut ayasynda qanday júmystar atqardynyz jәne býgingi tanda búl institut qanday tirlikter tyndyryp jýr? 

- 2007 jyly Alash ýkimetine, Týrkistan avtonomiyasyna 90 jyl toldy. Júmystyng serpinin arttyru kerek boldy. Institut ashyluynyng negizi – osy oi. Maqsaty - Aqmola ónirinde praktikalyq sharalar atqaryp, kezdesuler úiymdastyryp, halyqtyng Alash turaly týsinigin terendetu men keneytu bolatyn. Biz búl institutty úiymdastyrdyq, basqardyq, birshama nәtiyjege jettik. Áriyne, pikirlesterim men elorda aqsaqaldarynyng arqasynda. Menen keyin-de birneshe ghalymdar institut tizginin qoldaryna aldy. 

 

Institut ayasynda Qoshke Kemengerúly men Smaghúl Sәduaqasúlynyng ýsh tomdyghyn qúrastyrdyq. Saduaqas Ghylmany men Hayretdin Bolghanbaydyng bir tomdyq enbekterin jaryqqa shyghardyq. «Omybynyng Alash dәpterin» әzirledik. «Adjiyp» kompaniyasynyng qarjylyq qoldauymen Alash tili men mәdeniyetin nasihattaytyn aghylshyn, nemis, fransuz tilderinde «Qazaq tili» oqu qúralyn halyqqa úsyndyq. Tyng taqyryptaghy sózdikter shyghardyq (mysaly, «Jәditshildik jәne Alash» t.b.). 2011 jyly Smaghúl Sәduaqasúlynyng sýiegining kýlin Mәskeudegi Don zirathanasynan Astanagha әkelip jerledik. Músylmanshylyqpen qarasaq, topyraqtan jaralghan jan topyraqqa jerlenui kerek. 1991 jyly kóterilgen mәsele aragha 20 jyl salyp óz maqsatyna jetti. Sabyr Qasymov deytin eks-senator aghamyz Mәskeu ýkimetimen kelisip, Smaghúl sýiegining kýli elge jetkizildi. Tosylghan sana, toqyraghan kózqaras aldymyzdan shygha berdi. Biraq elshildik ruh jendi. Layyqty zirat bolmaghan son, alghash «qaramolagha» jerledik. Qazaqtarda qaramola dep uaqytsha jerleudi aitady. Keyinnen Astana qalasyndaghy «Jastar» shaghyn audanyndaghy Kenesary sarbazdarynyng sýiegi qoyylghan oryn anyqtalghan son, sol qorymgha qayta jerledik. Shamamyz kelgenshe basyna belgi ornattyq. Ziyalylar bolyp, elshil aqsaqaldardyng aqylyn tyndap, qúrmetimizdi osylaysha kórsettik. 

 

Osy arada aita keteyin, Mәskeudegi Don zirathanasy ateistik baghytta ketip, 1992 jylgha deyin krematoriya (sýiek órteytin oryn) bolghan. Bertin kele tolyq hristiandyq zirat bolyp ózgeredi. Smaghúl aghamyzdyng sýiegining kýli (arnayy ydysta) túrghan jerge krest ilinip, pravoslav rәsimi kýni-týni atqarylyp jatty. Osynday jaghdayda qazaq túlghasy sýiegining kýli túruy, ol qayratkerding әkesi tanymal molda bolghany – qatty oilandyratyn, eldik namysqa tiyetin jayt edi. Sol ýshin din ókilderining kenesin aldyq. Is basyndaghy azamattar tosyla berdi. Sonda «Han Kene sýiegi tabylsa, ne bolmaq?..» dep qatty oilandyq. Búl bizding úrpaqqa amanat jayttardy sheshuge dayyn emes ekenimizdi de kórsetti. Kezinde el basqarghan, býginde «ata saqaly auzyna týsken» kisiler abdyrap qaldy. Biraq biz saliqaly aqsaqaldardyn, elshil azamattardyng oiyn jýzege asyryp, maqsatymyzgha jettik. Dәl osy kezde ghoy «Últtyq panteon» mәselesi kóterilgeni... Han Kene sarbazdary men Smaghúl sýiegi qoyylghan oryn «Últtyq qabirstan» bolmaghanda, ne bolady?..

Alash ziyalylary múrasyn zertteytin institut júmysyn jalghastyryp keledi. Álihan Bókeyhannyng birden-bir jýieli zertteushisi, jurnalist hәm ghalym Súltanhan Aqqúlúly – qazir osy instituttyng basshysy. Ol Álekenning 9 tomdyghyn shyghardy, endi 16 tomdyq shygharmalar jinaghyn dayarlaumen ainalysyp otyr. «Álihan Bókeyhan» túlghalyq ensikolopediyasyn da 150 jyldyq mereytoyy qarsanynda әzirlep bitiruge júmylghanyn maqtanyshpen aita ketken oryndy.

Álihan Bókeyhan esimi 2016 jylghy YuNESKO-nyng belgili túlghalar tizimine endi. Búl da -bizding ýlken jenisimiz. Bәrimizdi quantatyn derek aita keteyin: songhy on jylda úl balalargha eng kóp berilip jatqan esim - Álihan eken. Alla jazsa, osy kishkentay Álihandar bizge de, ózine de «danqty túlghany layyqty qadirlemegendering qalay?» dep súraq qoyy mýmkin. Jaqsy ister atqarsaq, jauap beruden tosylmas edik.

- Ángimemiz Álihan Bókeyhangha kóp oiysyp jatyr. «Ol kisi zamanynda mason bolghan» degen derek shyqty. Osyghan ne aitasyz? 

- Jasyratyny joq, ol mason lojasyna kirgen. Súltanhan Aqqúlúly zertteu enbeginde búl mәsele jan-jaqty aitylady. Biz ne deymiz? Qiyn zamandaghy kýrdeli mәselelerge baylanysty týrli pikirler men qayshylyqty oilar bar. Mening oiymsha, ol sol kezdegi sany 6 milliongha jetken qazaq halqyn joyylyp ketu men jútylyp ketuden saqtau ýshin Álekeng mason lojasynyng әlemdik sayasattaghy bedeline sýiengisi keldi, qazaqqa tendik әperudi kózdedi. Álihannyng әrbir әreketi men maqalasy - osy sózime dәlel.  

- Derekti filimge ssenariy jazu tәjiriybeniz bar eken, osy baghytta Alashqa baylanysty oiynyzda jýrgen izdenisteriniz bar ma? 

- Jazushy Sәken Jýnisovting Oral esimdi kinoger inisi bar. Jasy birazgha kelgen. Osy Orekenning Smaghúl turaly filim jasaugha yqylasy kýshti edi... Derekti filim týsirushi Halilla Omarovqa «Smaghúl Sәduaqasúly turaly filim jasayyq» degen úsynys aittym. Ol qarsy emes, biraq mәsele qarjygha kelip tirelip túr. Qazir jastardyng kóbisi pessimistik, nemqúraylylyqqa beyim bolyp ketti. Jastardyng ruhyn osynday túlghalardyng ómirin kórsete otyryp kótersek degen oiym bar. 

- Elimizde dramaturgiya salasy kenjeleu damyghany mәlim. Piesa jazyp, sahnadan kórsetu oiynyzda joq pa

 - Dúrys aitasyz, Alashqa qatysty dýniyeler drama janrynda tym az jaryq kórgen. Biraq әr týrli iydeya bar. Esterinizde bolsa, jaqynda Alashtyng búryn belgisiz bolyp kelgen múrasyn taptyq. Búl - Múhtazar Tityqúlynyng «Múrat ýshin maydan» degen piesasy. Ereksheligi - múnda kýlli Alash qayratkeri keyipker. Ókinishtisi, múranyng birneshe paraghy ghana saqtalghan. Múny tabugha Aydyn Yrysbekúly degen azamat sebepker boldy. Al, Óten Ahmet telavtor retinde piesany tolyqtyryp jazyp shyqty. Dramaturg emespin, biraq olargha aqyl-kenes beruge әrqashan dayarmyn. Elordalyq teatr qayratkeri Bolat Úzaqovqa Qoshkening «Altyn saqinasyn» qayta qoygha úsynys berip jýrmin. 

 - Songhy saualym: Alashtyng myna bir túsyn jete zerttesem, qayta qarasam deytin oiynyzda jýrgen josparlar bar ma? 

- Áriyne, bar. 1922–1927 jyldary Alash ziyalylary Mәskeude túryp, júmys istegen. Smaghúl Sәduaqasúly 1928 jyly Mәskeuge baryp, sonda 1933 jylgha deyin túrdy. Alashtyng Mәskeudegi sol qiyn da kýrdeli kezderin zertteu men ýshin kýn tәrtibinde túr. Búl kezenge qatysty zertteuler óte az. Búl bir jauapty kýresting kezeni bolghan shaq qoy. 

Biz az ziyalynyng ózin bóluge dayarmyz. Sәken Seyfullin men Túrar Rysqúlov bolisheviktik baghytta boldy, Álihandar Alash baghytynda qalghanymen sayasatqa aralasqan joq. Biraq sonyng ózinde Túrar men Sәkendi ózderi qyzmet etken biylik tragediyagha alyp kelgenin, ony ózderi sezingenin jetkizetin derekter bar. Sol derekterdi jaryqqa shygharsam deymin. «Olar birynghay bolishevikting baghytta boldy» degenge de senuge bolmaydy. 

Túrar Rysqúlov Jahansha Dosmúhamedúlymen baja bolghan. Sonday-aq, Túrar ataqty Múhamedjan Tynyshbayúlyna Týrksib temir jolynyng jauapty uchaskesin basqarudy senip tapsyrghan. Sol Túrar Álihan Bókeyhannyng «Bolishoy Kislovskiydegi» pәterine baryp, aqyldasyp otyrghan» degen de derek kezdesedi. 1933 jyly Smaghúl júmbaq jaghdayda qaytqan song qaraly jiynda Álekendi Túrar men Nyghmet (Núrmaqúly) demep jýrgen. Al, T.Rysqúlovtyng basmashylarmen tyghyz baylanysy bolghanyn bilgen adam ony «qyp-qyzyl kommunist» dep aita ala ma?..

Qaskey Ótekin degen tanymal kisi: «Sәkendi biz jylauyq komissar dep aitatynbyz. Sebebi el aralap jýrip, halyqpen kezdesken song pәueske ýstinde enkildep jylaytyn. Halyqtyng jaghdayyn kórip jany auyryp, kónili bosaytyn» dep jazghany bar. Adam sanasynyng ekige jaryluy, jeke basynyng tragediyasy degen osy emes pe? Fransiyada emigrasiyada jýrgen Mústafa Shoqay bolisheviktik ókimetting basynda jýrgen Seyitqaly Mendeshúly men Smaghúl Saduaqasúlyna býiregi búryp túrady. Tipti ol Túrardy synay otyryp, «kommunistik kelbetining astarynda týrikshildigi túnyp túrady» degendi aitady.

«Anau bolisheviyk, mynau Alash» dep jazyp, onsyz da az ziyalyny bólshekteuge dayar túratyn avtorlar kezdesedi. Joq, el bolamyz desek, biz ziyalylarymyzdyng arasyndaghy baylanysty izdeuimiz kerek. «Bar qazaq - bir qazaq» degendey, olardyng qiyn jaghdaylardaghy qarym-qatynasyn jana formatta týsindire aluymyz qajet. Qatesi men targediyasy bolsa aituymyz kerek. Biraq birynghay qara boyau jaghudan qashqanymyz dúrys. Mening osy mәseleni zerttep, elge oy tastap, kópshilik nazaryn bayyptaugha búrsam degen niyetim bar.  

Súhbattasqan Oljas BERKINBAEV
© e-history.kz

(Týpnúsqadaghy taqyryp: Dihan Qamzabekúly f.gh.d., professor: «Alash taqyrybynda aqtandaqtar kóp»)

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2169
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2571
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2447
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672