Dýisenbi, 27 Mamyr 2024
Alashorda 12406 0 pikir 22 Shilde, 2015 saghat 18:38

ALAShORDA ÝKIMETINING SYRTQY BAYLANYSTARY

Reseyde patsha biyligining qúlauy nətiyjesinde qazaqtyng últjandy qayratkerlerining úiymdastyrumen Qazaq jerinde «Alashorda» dep atalatyn qazaqtyng últtyq ýkimeti (1917 jyly 13 jeltoqsanda) qúrylyp 1917–1920 jyldary ómir sýrgeni tarihtan belgili. Alash avtonomiyasynyng qúramyna sol kezdegi Bókey ordasy, Oral, Torghay, Aqmola, Semey oblystaryndaghy, Kaspiy syrty oblysyndaghy, Altay guberniyasyndaghy qazaqtar mekendeytin audandar engizildi. Al Týrkistan aumaghyndaghy qazaqtardy qosyp, avtonomiya jariyalaugha 1 ay merzim belgilendi [1, 125].

Qazaq handyghy men memlekettik biylik jýiesi birneshe ghasyr boyy qalyptasyp, últtyq mýddeni qorghau men jýzege asyrudyng mol təjiriybesining jinaqtaluy, Alash ziyalylaryna XX ghasyr basynda Resey qúramynda avtonomiya týrinde óz memleketin qúryp syrtqy baylanystardy qalyptastyruyna mýmkindik berdi. Alash ýkimetin jariyalaghan 1917 jylghy jeltoqsandaghy Ekinshi jalpy qazaq sezining sheshimderinde syrtqy baylanystar ornatu manyzdy məsele retinde kóterildi. Sezd Alashordagha: a) qaryzdar alugha; b) basqa avtonomiyalyq kórshilermen birlesip kelissózder jýrgizuge uəkildik bergen. Búl jaghdayda kelisim jasau qúqyghy: «Alash» Qúryltay jinalysyna jýkteledi — dep kórsetti [2, 87].

Reseyding Aziyalyq bóliginde 1917 jylghy revolusiyalar nətiyjesinde 1917–1918 jyldary Kenes ókimetining sayasatyna qarsy baghyttalghan birneshe ýkimetter qúrylyp, aldy birneshe ai, al keybiri birneshe jyl ómir sýrdi. Qazirgi reseylik zertteushilerding pikirinshe bolishevikterden azat etilgen Reseyding shyghys aimaqtarynda qúrylghan demokratiyalyq «ýkimetter» ishinde ekeui jetekshi ról atq. Biri — Samara qalasynda qúryl ghan Komuch (1918 j. — qyrkýiek — qarasha), ekinshisi — ortalyghy Ombyda ornalasqan Sibir uaqytsha ýkimeti (1918 j. qyrkýiek — qarasha). Búl eki ýkimetting de ózderin qorghaytyn qaruly kýshteri (Halyq armiyasy, Sibir armiyasy) boldy. Eki ýkimet 1918 jyly qyrkýiekte Ufa qalasynda ótken birikken keneste birigu turaly sheshim qabyldap, 5 adamnan túratyn Diyrektoriya qúryp, búrynghy Uaqytsha ýkimet túsynda ministr bolghan eserler partiyasynyng mýshesi N. D. Avksentievti tóragha etip saylaydy. Biraq sol jyly 18 qarashada Ombyda kazak əskerleri tónkeris jasap Diyrektoriyany qúlatyp, biylik tizgini P. V. Vologodskiyge kóshedi. Búl ýkimet kóp úzatpay demokratiyalyq jolmen barlyq biylikti admiral A. V. Kolchakqa tapsyrady. Al admiral Kolchak Sibirdegi biylikti 1920 jyldyng 4 qantaryna deyin qolynda ústady [2, 209–217]. Ortalyq Aziyada ortalyghy Qoqan qalasynda ornalasqan Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasy qúrylyp 1917 jyldyng qarashasynan 1918 jyldyng 11, aqpanyna deyin, yaghny 72 kýn ómir sýrdi. Reseyding ishki aumaghynda 1917 jyly 29 qarashada Bashqortstan avtonomiyasy jariyalanyp 1919 jyldyng 18, aqpanyna deyin ómir sýrdi. Búl ýkimetke Z.Uəlidy basshylyq jasady. Alashorda basshylary osy ýkimettermen kelissózder jýrgize otyryp, qazaq memlekettigin moyyndatugha barlyq ədis amaldarmen kýsh saldy. Alashorda basshylyghy ər kezende osy ýkimettermen baylanys ornatyp, olardan qoldau tabugha úmtylady. Búl ýkimetter Alash avtonomiyasyn birtútas últtyq memleket retinde moyyndaydy dep ýmittenedi. Sondyqtan Alashorda ýkimetining mýsheleri osy ýkimettermen tikeley baylanysqa shyghugha tyrysty. Qazaq qayratkerleri Alash avtonomiyasyn saqtap qalu jolynda kórshiles əskery jəne sayasy kýshtermen, memlekettik qúrylymdarmen diplomatiyalyq qarym-qatynastar jýrgizdi [4, 124].

Alashorda ýkimetine óte kýrdeli jaghdayda qyzmet atqaruyna tura keldi. 1918 jyldyng kóktemine qaray Reseyde Azamat soghysy men shetel intervensiyasy bastaldy. Qazaq dalasyn da qamtyghan Azamat soghysy saldarynan 1918 jyly Alashorda ýkimetining Batys jəne Shyghys bólimderi qúrylady. Batys Alashordanyng ortalyghy Jympity auylynda (qazirgi Batys Qazaqstan oblysy Syrym audanynyng ortalyghy — S.D.) ornalasyp, oghan Jahansha Dosmúhamedov jetekshilik jasady. Alash or da nyng Shyghys bólimi Semey qalasynda ornalasyp ony Əlihan Bókeyhanov basqardy. Tarihshy ghalymdardyng pikiri boyynsha Semeydegi biylik ortalyq ýkimetting rólin atqardy. Zertteushilerding pikirinshe Alashordanyng Batys bólimi barynsha tabandy kýres jýrgi zip azattyq jolyndaghy kýresin azamat soghysy ayaqtalghangha deyin toqtatpady [5, 83].

Alash basshylary Resey jerindegi uaqytsha əskery ýkimetterden bolashaq qazaq əskerin qúru ýshin qaru-jaraq pen qazaq sarbazdaryn əskery ónerge ýiretetin mamandar aludy maqsat etti jəne búl iste edəuir nətiyjege qol jetkizedi. Alghashqy kelissózderdi Jahansha jəne Halel Dosmúhamedovtar «Komuchpen» (Komiytet chlenov Uchrediytelinogo sobraniya) jýrgizedi jəne olardan edəuir kólemdegi qaru-jaraqtar alady. 1918 jyly 3 mausymda Samarada qúrylghan Komuch qúramyna 10-gha juyq Alash qozghalysynyng kórnekti qayratkerleri kirdi jəne búl qúrylym federalizm prinsiypin ústandy [6, 250]. Komuch Alashordany negizinde moyyndady jəne 1918 jyly 25 qyrkýiekte Alashorda turaly Deklarasiya qabyldap, qazaq ýkimetimen baylanys jýrgizetin arnayy uəkil taghayyndady. Alashorda Bashqúrt avtonomiyasymen-de odaqtyq qarym-qatynas jasaugha ərekettendi [7, 174].

Al Ufa Diyrektoriyasy bolsa 1918 jyly 4 qarashada Alashorda ýkimetin taratu turaly sheshim qabyldap, búl avtonomiyany basqaratyn Bas uəkil qyzmetin engizedi [7, 172]. Alash basshylyghy Orynborda ataman Dutovpen baylanys jasady. Ombyda ornalasqan Uaqytsha Sibir ýkimeti Resey imperiyasy qúramynda bolghan otar halyqtargha býiregi búra qoymady. Ol ýkimetting qúramyndaghy M. B. Shatilov basqarghan Búratanalar isi jóninde ministrlik Alash avtonomiyasymen týrli məseleler boyynsha (zemstvo, salyq məselesi, əsker jasaqtau, sot biyligi.t.b.) boyynsha júmystar jasady. Alashorda basshysy Ə.Bókeyhanov Sibir Ýkimetine «Alashorda men Sibir ýkimeti arasyndaghy uaqytsha qatynastar ornatu turaly» tómendegidey úsynys jasaydy: «1) Sibir ýkimeti men Alash avtonomiyasy birin-biri tanidy… 3) Alash territoriyasyn mekendeytin barlyq halyqtar moyyndaytyn ókimet qúrylghansha Alashorda qazaq-qyrghyz halqynyng ókimet organy bolyp tabylady… 4)…Armiya territoriyalyq jəne últtyq negizde qúrylady… ol soghys kezinde Uaqytsha Sibir ýkimetining əskeriylerimen ortaq komandovaniyege baghynady. Sibir ýkimeti armiyany qaru-jaraqpen… azyq-týlikpen jəne əskery núsqaushylarmen qamtamasyz etuge mindetti. …Alashorda Alash territoriyasyn bolisheviktik bandalardan tazartudy, Týrkistan men Jetisugha kómek kórsetudi ózining birinshi mindeti dep sanaydy. 5)…bankter men basqa da qarjy mekemeleri əzirge Uaqytsha Sibir ýkimetine baghynady… 6)Tayau uaqytta bolishevikterden azat etilgen avtonomiyalyq halyqtarmen shet aimaqtardyng deputattar kongresin federaldyq ókimet qúru maqsatymen shaqyru qajet… Sibir, Alash, Bashkiriya jəne Týrkistan federasiyasyn qúru mýmkin. Uaqytsha Sibir ýkimeti Alashordanyng úsynysyn tórt kýn boyy talqylap tómendegidey sheshimge keledi: Alashorda qazaq halqyn basqaratyn ókimet organy bolyp moyyndalsyn, oghan ýy bas sayyn salyq jinaugha rúqsat etilsin, Alashorda últtyq sot qúrugha qúqyly bolsyn, Últtyq armiya Sibirding əskery mekemesi belgilegen tərtip boyynsha qúrylady. Onyng qolbasshysy men əskery bólimderding komandirlerin Alashordanyng kelisimimen Sibirding əskery ministrligi taghayyndaydy [7, 181].

 Alashtanushy ghalym K.Nýrpeyisov Sibir ýkimetimen Alashordanyng búl kelisimin Alash avtonomiyasyn jartylay moyyndau boldy dep baghalaydy. Alashordanyng əskery bólimining bastyghy, kapitan H.Toqtamyshev Uaqytsha Sibir ýkimetimen Alashorda əskerin qúrugha kómektesu jóninde kelissózder jýrgizedi. Sonyng nətiyjesinde Alashtyng əskery qúramalary, aq gvardiyashylarmen kýsh biriktirip Kenes ókimetine qarsy soghys qimyldaryn jýrgizuge qatysady. Kolchak pen Annenkov əskerleri beybit qazaq auyldaryna zorlyq-zombylyq jasaghandyqtan alash qayratkerleri olardan bas tartyp Kenes ókimetimen jaqyndasugha bet búrady. Kolchak Sibir ýkimetinen biylikti tartyp alyp Alashordagha baghynudy talap etkende onyng Batys bólimi búiryqqa baghynbaytynyn óz qarauyndaghy territoriyada basqarudy búrynghysha jýrgize beretinin məlimdedi. Alashordanyng Batys bólimining ortalyghy ornalasqan Jympitygha 80 əskeri men Kolchaktyng ókili general Lebedev kelgende J.Dosmúhamedov biylikti bermeydi [4, 114–115].

Alashorda men Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasy jetekshileri qazaq memleketin qúruda bir baghyt ústanady. Týrkistandyq ýkimet basshylary M.Shoqay men M.Tynyshbaev Alash sezderine qatyssa, Alash orda atynan M.Dulatov, B.Qúlmanov jəne T.Qúnanbaev siyaqty alash ókilderi 1918 jyly 6–9 qantarda ótken Syrdariya qazaqtarynyng sezine qatysady. Alashorda men Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasy jetekshileri Kenes ókimetine qarsy pozisiyada bolyp, soghan say əreket jasady. Biraq alghashqy kezde olardyng arasynda últtyq memleket qúru məselesinde pikir alshaqtyghy da kezdesti. Əlihan Bókeyhanov Qazaqstannyng (Qazaq avtonomiyasynyn) Týrkistanmen (Qoqan avtonomiyasymen) biriguine qarsy boldy. M.Dulatovtyng aituynsha Ə.Bókeyhanov búl məsele turaly kózqarasyn myna túrghyda dəleldedi: «Orta Aziyanyng halyqtary, solardyng qatarynda ózbektermen biriguge bolmaydy. Olarda diny fanatizm men kertartpalyq ghúryptar kóp saqtalynghan. Orta Aziya halyqtary sharighat zanymen ómir sýredi. Olar mədeny túrghydan bizden bir saty tómen túr. Sondyqtan olarmen biriguden eshbir nətiyje shyqpaq emes». Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasynyng qúramyndaghy ózbek ókilderi de Alashorda basshysy Ə.Bókeyhanov turaly dúrys kózqarasta bolmady. Qazaqtardyng Syrdariya oblystyq sezine qatysugha Qoqangha kelgen B. Qúlmanov, T. Ibragimov, M. Dulatovtargha olar bylay degen: «Sizderding kósemderiniz kadet Ə.Bókeyhanov baryp túrghan orysshyl adam». Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasynyng ókilderine Syrdariya oblysyn Qazaq avtonomiyasyna qosu turaly pikir únamady. Al Syrdariya oblysynan Ekinshi býkil qazaq sezine qatysqan M.Shoqay býkil qazaq jeri Týrkistan avtonomiyasyna biriktirilsin degen alghashqy óz úsynysynan bas tartyp, eki jaqtyng kózqarasyn jaqyndastyruda jaghymdy ról atqardy [1, 126]. Alash avtonomiyasynyng basshylary Kenes biyligimen de sayasy ymyragha kelu joldaryn qarastyrady. Batys Alashordanyng 1918 jyly qantarda Qaratóbede ótken sezinde Kenes ókimetimen kelissóz jýrgizu ýshin Məskeuge Jahansha Dosmúhamedov bastaghan delegasiya jiberuge sheshim qabyldaydy. Onyng bir sebebi Kenes ókimetin basshysy V. I. Lenin Jahansha Dosmúhamedov pen onyng orys əyeli Oligany (Yanga) jaqsy tanuy da sebep boldy [8, 73].

 Alash ýkimetining tapsyrmasy boyynsha 1918 jyly nauryz aiynda Halel Dosmúhamedov pen Jahansha Dosmúhamedov Məskeuge baryp Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy V. I. Leninmen, Últ isteri jónindegi halyq komissary I. V. Stalinmen kezdesip Ekinshi jalpy qazaq sezining qaulysyn tabys etedi. Kelissózderding barysynda Alashorda jetekshileri Kenes ókimeti basshylarynyng talap etui boyynsha Kenes ókimetin «Reseydegi barlyq avtonomiyaly halyqtardyng kindik ýkimeti» dep tanugha məjbýr bolady. Zertteushiler derekterine qaraghanda kelissózder nətiyjeli ótken. Alashtyqtar Kenes biyliginen Alash avtonomiyasyn moyyndaudy talap etti. Alash ýkimeti Kenes ýkimeti janynan Qazaq komissariatyn qúrudy súrady. I. V. Stalin Semeydegi Alashorda basshysy Ə.Bókeyhanov pen H.Ghabbasovty telegrafqa shaqyryp: «…qazaq-qyrghyz ókilderi jergilikti sovettermen birigip, últ niyetterin jarysqa shygharugha siyez shaqyratyn komissiya qúru kerek» — dep alashordashylardan osy məselege baylanysty jauap qaytaruyn ótinedi. Alash delegasiyasy da óz təuelsizdigin belgili dərejede qamtamasyz etuge tiyisti biraz talaptardy Kenes ókimetine qoyady. Halel jəne Jahansha Dosmúhamedovtar kelissóderding ayaqtalghanyn habarlay kele Semeyge joldaghan jedelhatynda Kenes ókimeti Qazaqstannyng ərbir oblystyq kenesinde tútqyndalghan qazaq qayratkerlerin bosatu jóninde núsqau bergendigin, Alashorda úsynghan ózge sharttargha tayau kýnderi jauap beretindigin jəne RKFSR-ding Últ isteri jónindegi komissariatynyng qúramynda qazaq bólimin qúrugha qol jetkizgendikterin habarlaydy. Kelissózder nətiyjesinde Məskeu alashtyqtar súraghan 40 mln. rubliding 12 millionyn beredi. Biraq orta jolda, Saratov qalasynda Oral oblystyq deputattar Kenesining mýshesi bolishevik D.I.Yakovlev kýtip otyryp, aqshany tartyp alady. Búl oqigha alashtyqtardyng Kenes biyligine degen narazylyghy men senimsizdigin odan əri órshitti. Alashtanushy ghalymdardyng pikirinshe sol kezde Reseyding Aziyalyq bóliginde qúrylghan ýkimetter de Alashordany sayasy kýsh retinde tanyp óz jaghyna tartugha əreket jasaghan [9]. Kenes ókimeti Azamat soghysynyng alghashqy jylynyng qorytyndylaryn shyghara kelip, kenes ókimetin últ aimaqtarynda nyghaytudyng tiyimdi joldarynyng biri — últtyq-memlekettik qúrylysty terendetu qajet dep sanady. Búl baghytta kenestik negizdegi Tatarstannyn, Bashqúrtstannyng jəne Qazaqstannyng avtonomiyalyq memlekettigin tez arada qúru bolishevikterding últ sayasaty salasyndaghy manyzdy mindetterining biri dep anyqtaldy. Búl baghyt bolishevikter partiyasynyng VIII sezinde (nauryz 1919 jyl) bekitildi. Kenes ókimeti, aqgvardiyashylar jaghyndaghy uaqytsha ýkimetterden týnilgen Alashorda ýkimetimen baylanysqa baryp, óz jaghyna tartty. Eng aldymen múnday baylanysqa Alash ordanyng belgili qayratkeri A.Baytúrsynov basqarghan toby bardy [7, 190–191].

1919 jyly qazaq dalasynda bolishevikterding núsqauymen Qazaq AKSR-in qúrudy úiymdastyru məselesimen ainalysatyn Qazaq revolusiyalyq komiytetin (Qazrevkom) qúrylady. Ahmet Baytúrsynovtyng úsynysymen 1919 jyldyng ekinshi jartysynda Batys Alashorda men Kazrevkom arasynda kelissózder jýrgizu məselesi qaraldy. Sol jyldyng jeltoqsan aiynda Qazrevkom ókilderi Jahansha jəne Halel Dosmúhamedovtarmen kelissózder jýrgizuge keledi. Biraq búl kelissózder barysynda Alashorda ýkimeti Qazrevkom tarapynan qoyylghan úsynystargha kelispegendikten naqty jauap qaytarmaghan [10, 235]. Degenmen Azamat soghysy kezinde ózderining basty sayasy qarsylasy sanaghanymen Alashorda basshylyghy Reseydegi jəne Qazaqstandaghy sayasy jaghdaydy eskere kele Kenes ókimetimen ymyragha barugha məjbýr boldy. Alash avtonomiyasy basshylary ərqashan eki lagerge bólinip soghysyp jatqan Reseyding azamat soghysyna qazaq azamattaryn qosyp qúrban etuden barynsha saqtanyp, últ mýddesin qorghap əreket jasady. Məselen, 1918 jyly qarashada Qyzyl Armiyamen soghystarda jeniliske úshyraghan, aqgvardiyashyl kýshterding qataryndaghy Oral kazaktary Alashordadan əskerge qazaq jigitterin berudi talap etkende, Alash jigitteri tek óz jerin qorghaugha ghana ant bergendigin algha tartyp Alash basshylary odan bas tartady. Alashorda basshylary syrtqy kýshtermen qatynastarynda qazaq ólkesin avtonomiyaly basqarugha kýsh qoldanbay, qan tógissiz, konstitusiyalyq jolmen, sayasy kýres ədisi arqyly jetudi maqsat etti. Sonymen qatar bolisheviktik kýshtermen, aqgvardiyashylarmen jəne Reseyding Qazaq elimen shekaralas aimaqtaryndaghy sol kezderde qúrylyp shamaly uaqyt ómir sýrgen ýkimettermen uaqytsha ymyragha kelgende últtyng mýddesin qorghay otyryp, təuelsiz sayasat jýrgizuge úmtyldy. Alash kósemderi Reseydegi alapat azamat soghysy jaghdayynda san týrli ədis təsilder qoldanyp keyingi tolqyn qayratkerlerge memleket basqaru isinde, sonyng ishinde syrtqy qatynastar salasynda últ kadrlaryna últ mýddesin qorghaudyng ýlgi ónegesin, alghashqy təjiriybesin kórsetip ketti. Sol zamangha say tolyqqandy memlekettik basqaru jýiesi bar Alashorda ýkimetining 1917–1919 jyldarda búrynghy Resey imperiyasy aumaghynda qysqa merzimdi ómir sýrgen 5–6 ýkimettermen kelissózder jýrgizui, solargha qatysty qauly-qararlar qabyldauy, búl qazaq ýkimeti mýshelerining sayasy sauatty bolghandyghyn jəne búl ýkimetting syrtqy baylanystar qalyptastyrugha qabiletti ekendigin aighaqtaydy.

Seyitqaly DÝISEN,

QR BGhM GhK Memleket tarihy institutynyn 

jetekshi ghylymy qyzmetkeri, p.gh.k., Astana q.

 

e-history.kz 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2353
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2694
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2978
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1773