Júma, 21 Mausym 2024
Alashorda 15260 1 pikir 10 Qyrkýiek, 2015 saghat 10:31

HAN KENENI MAHAMBET NEGE ÓLTIRMEK BOLDY?

 

1844 jyldyng aqpanynda Úlytaudyng Jezdikengir-Aqshiyde qystap otyrghan han Kenening ordasyna esauyl Sotnikov otryady tútqiyldan shabuyl jasady. Han Kene ekinshi әieli Janylmen  Naymannyng ishindegi Baltaly-Baghnaly eline balalary Omar, Ospan, Ábubәkir, Sadyq, Shaghaydy naghashylatyp, kelesi jylgha sarbaz jinau qamymen ketken-di.

 Hannyng joghyn paydalanyp jazalaushy otryad jýzden astam tólengitterdi óltirip, dýnie mýlikti tonap hannyng bәibishesi Kýnimjandy tútqyndady. Kishi balasy Ahmet qashyp qútylady (ýlkeni Japar jastay ólgen. Ortanshysy Tayshyq Jýlek týbindegi soghysta qaza tapqan). Otyzshaqty Kýnimjan men Janyldyng kýtushi qyz-kelinshekteri qosa aidalyp әueli Kókshetaugha, odan keyin Ombygha jetkiziledi.

Búl habardy estigen Orynbor general-gubernatory V.A. Obruchev Kenesary handy ústau ýshin, tym bolmasa kelisimge keltiru ýshin Kýnimjandy Or bekinisine aldyrady. Kenesarygha hat jazyp eki aragha elshilik jýrgizip, birinshi esauyl Dolgovty, keleside poruchik Gerndi jiberedi. Han Kene orys elshilerin ózi qabyldamay senimdi adamdary Shoqpar men Seydaq qojany sóilestirip gubernatordyng qanday tasyrmalarmen jibergenin bilip otyrdy. Aytqandaryn oy sarabyna salyp týbegeyli kelisimge kelmedi. Kýnimjannyn, onyng kýtushilerining kýtimi jaqsy ekenin aitsa da, elshilerge rahmetin aityp Obruchevting yghyna jyghylmady.

Sәtsiz bastalghan jylan jyly qalyng jaughan qardyng kóbesi sógilmey beti múzdaqtanyp «sәuir bolmay tәuir bolmas» dep sәuirding ortasynan asqansha jatyp aldy. Soltýstikten soqqan jel de azynap qardyng yzgharymen qol ayaqty býristirip, shapannyng ýstine shapan kiygizip qoltyqty jazdyrmay qoysa, kýn kózi týnerip shuaqtanbady. Han auyly qysqa qansha dayyndypen kelse de, otyn tausylyp, eritip iship otyrghan qar suy da sarghyshtanyp ystyq shәiding de berekesi ketip, asylghan astyng da dәmi kermek tartyp tәbetti ashpaydy. Biyl qayda kóship, qayda qonaryn bilmey anyraghan tólengitter, malshy jalshylar qayda kóshsek te, erterek qonys audarsaq eken dep han ordasynan qanday janalyq bolaryna qúlaqtary týruli edi.

Kóshi qon mәselesin aqyldasyp batyrlary, kenesshi biyleri Balqashtan tómen han tauyna qaray jaqyndasaq degendi aitsa Tabynnyng Jolaman batyry el siyrek qonystanghan Múghadjar tauyna qaray oiyssaq qaytedi degen oiyn aityp qalghanda Kenesary hannyng kózining oty jylt ete qalyp Jolaman batyrgha qarap:

- Mening kópten oiymda jýrgen syrym edi. Alshyn, Jappas, Jaghalbayly, Shekti, Tamalardan syr tartyp sonymyzdan ertsek qoqandyqtardyng betin qaytaryp, jerimizdi tazartatyn ýlken kýshke ainalarymyz haq. Qoqandyqtargha degen olardyng da yzasy bar. Osy dúrys sheshim bolar, - dedi týksiygen qabaghyn jazbaghan Kenesary.

Sәuirding ayaghynda tong jibip, qar erip jer kebersigen kezde Qypshaqtyng Balghoja bii ózining «Sarymsaqty» degen jaylauyna, han Kenening ordasyna jaqyndap 20-30 shaqyrym jerge kóship qondy. Eski dostyng jaqyndaghanyn paydalanyp Qypshaq-Iman, Tama-Qúrman batyrgha azghana serikterimen jol bastatyp, Seydaq qojany arnayy tapsyrmamen jiberdi. «Qoqandyqtargha qarsy jol jýrgeli otyrmyz. Bizge 500 jasaq qosyn bersin» degen sәlemin jetkizdirtedi. Búrynghy siz biz desip jýrgen Balghoja by «Orys patshasyna bergen antym bar, Kenesarygha beretin jasaghym joq» dep kelgen elshilikti auyzdaryn qu shóppen sýrtip keri qaytarady. Attan týsken adamdardy erulik berip, qonaq ta jasamady. Seydaq qojanyng sózin estip ashulanghan han Kene Balghoja biyding bermesin bile túra, astyndaghy «Kertandaq» jýirigin súratyp jaushy jiberedi. Balghoja by búrynghydan da qatty ketip «Atasy Abylay han tirilip kelse de bermeymin» dep qaytarady. Kýnimjan ketkeli ashuy tarqamay, yzagha bulyghyp jýrgen han Kene Balghoja biyding auylyn shaptyryp, jylqysyn aidatyp almaqqa qypshaq ruynyng jigitterin aralastyrmay, qoldy ózi bastap ýilerin búzdyryp, sabaqty jibin qaldyrmay tinttirip, týiege arttyryp jatqanyn tóbening basynan qarap túrghan adamdy kórsetip:

- Han iyem, anau qarap túrghan adamdy qol-ayaghyn baylap aldynyzgha alyp keleyin be? - degen sarbazyna han Kene:

- Ol, Balghoja by ghoy. Astyndaghy «Kertandaq» atyna senip qarap túrghan, saghan da, basqagha da jetkizbeydi. Auylyn shauyp alghanymyzdyng ózi olja, - dep jibermedi.

Kósh attanarda jinalyp sostiyp túrghan adamdardyng arasynan qolang shashy tógilgen Balghoja biyding qyzy suyrylyp shyghyp hangha qarsy jýrdi. Aldyn kes-kestegen jasaqtargha da toqtamay, qamshy ýiirgen han nókerlerine de bet baqtyrmay, jýrisin toqtatpady. Kýshtep qolyn búrap toqtatqan sarbazdargha han Kene:

- Jiberinder - dep zәrli ýn qatty. Han aldyna kelgen qyz iymenbesten:

- Mәrtebeli, han iyem! Men tughanda әkem ekeuiniz dostyq qarym qatnasta edinizder. «Myna balam dýniyege kelipti, qanday kórimdik bersem layyqty bolar» depsiz. Ákem:

- Han iyem, balam eseygende kórimdigin ózi súrap alar depti. Men sol kórimdikti súray keldim.

- Ayt, shyraghym. Qalaghanyndy beremin. Han eki sóilemeydi.

- Hannyng eki sóilemeytini ras bolsa, Balghoja biyding ordasy qayta tigilsin. Dýnie mýlik jighan tergeni qaytarylsyn. Tútqyndar bosatylyp, shal kempirlerding kóz jasy tiylsyn. Qarghysymyzdy qaytyp alyp, auyl qayta týlep, týtinimizdi qayta týtetip mamyra jay kýn kesheyik.

Han shynynda da eki sózge kelmedi. Mәrttik degen osy emes pe? Qansha ashu-yzamen kelse de bergen uәdesinen ainymay auyl qaz qalpyna keltirilip, jylqylar qaytarylyp, han Kene ýn týnsiz keri qaytty. Bәrin kórip túrghan Balghoja by auyldyng qayta tigilgenine an-tang bolyp, aqyly jetpey «endi ne jasamaqshy» degen oimen tómen saygha qaray týsip qatty shabyspen qarama qarsy qyrdyng astynan shyghyp, Kenesary qolynyng úzap ketkenin bayqap ordasyna oraldy.

Tútqyndaudan eshtene shyqpaytynyn bilgen Obruchev 1845 jyly mamyr aiynda mol syilyqpen, alyp ketken qyz-kelinshekterin týgeldey dýnie mýlkin qaytaryp, bermek boldy. Ondaghy oiy Kýnimjan ózining jaqsy kýtimde bolghanyn aitsa, Kenesary rayynan qaytyp, Abylay atasynyng kezindegi shegara shenberin súramas, bekinisterge shabuyl jasamas, orys patshalyghyn qoldaghan súltan, tóre-biylerge tiyispes dep oilady.

Alystan kóringen 4-5 kýimeli arba, onshaqty attyly soldattardyng aldynan shyqqan kýzetshiler Kýnimjan men qyz-kelinshektrdi tanyp  arba toqtaghanda amandasyp ýlgerdi. Ordagha qayta shapqan kýzetshiler «sýiinshilep» shapqandaryn kórgen Kenesary jýregi bir jaqsylyqty sezgendey esik aldyna shyghyp kózin kólegeylep túrghanda «Kýnimjan kele jatyr» dep aiqaylap ýlgerdi. Auyl jas kelin týsiretindey bolyp top-tobymen aldynan shyqty. Kýnimjannyng aman sau kelgen quanyshyna mal soyylyp, qazan kóterilip, eriksiz jiyn toygha ainaldy. Han Kene de bәibishesin saghynyp qalghan eken, kókti janghyrtyp kónildengen elge qabaq shytpay bәibishesining aldy bosaghan kezde kórisip qúshaqtasyp emen jarqyn qarsy aldy. Bәibishesin alyp kelgen poruchik Gerndi joldastarymen bólek kiyiz ýige týsirtip, tamaqtandyryp kýtip aludy tapsyrdy. Ertenine poruchik Gernning qasyndaghy ózining eski tanysy Almat Tobabergenov degen qojany shaqyrtyp alyp:

- Bәibishemdi әkep bergenderine rahmet. General gubernatorgha da osyny ait. Qazaq jerindegi bekinisterindi almay, shegara tútastyghymyzdy saqtamay men sendermen dostasa almaymyn.

Poruchiyk  Gerndi shygharyp salarda kýimeli arbalaryna syy retinde bergizgen, bes jylqyny qosaqtatyp shegeradan aman-esen ótkizip qaytqan kýzetshiler «Kenesary han betinen qaytpady» dep әngimelep bara jatqan keruen basy Almattyng sózin han Kenege jetkizip keldi.

Kýnimjannyng aman-esen kelgen quanyshyn estigen Balghoja by ótken jylghy shapqynshylyqtyng arty jaqsylyqqa ainalyp, hannyng mәrttigine rizalanyp, arnayy dayyndyqtan song qyzyn nókerler qosyp berip  handy qonaqqa shaqyrtty. Tanymaytyn qyzdyng han ordasyna erkin kelgenine tandanghan kýzetshiler hangha habar berip «kirsin» degen úlyqsatyn alyp kirgizdi. Qyzdy birden tanyghan Kenesarynyng bәibishesi Kýnimjan qyz bala bolghan song qolymen núsqap ózinen jogharghy oryndy úsyndy. Han aldynda ótkendegi úzyn qong qara shashyn jayyp tastap, qasqayyp túryp sóilegen jalanash qyz han jýregin bir shymshyp ótse de miz baqqan joq. «Nege keldi?» dep ishtey tanyrqap kezekti Kýnimjangha bergendey ýn shygharmay siresip qaldy. Qyz úyandyghyn saqtap biyazy qalpynda dastarhan basyna otyrdy. Sapyrylghan qymyz qúiylghan syrly tostaqty Balghojanyng qyzy Nazerkege Kýnimjan ózi úsynyp  «auyl, eling aman ba?» degen qysqa súraqqa bas iyzep qana jauap berdi. Tórde qús jastyqta jantayyp jatqan orda iyesinen ýn shyqpay, qymyz qúiylghan tostaghyn da bosatyp aldynan úzatpady. Ýnsizdikti búzghan Kýnimjan:

- Sharuandy aita otyr, – dep qyzgha búryldy.

- Sharuam, han iyemizdi, sizding aman-esen kelgen quanyshynyzdy bólisip qonaqqa shaqyra keldim. Moyynyn oqys búryp qyzdyng betine qaraghan han Kene:

- Orys patshasyna ant bergen qypshaqtyng ýiine barmaymyn - dep qús jastyqtyng ýstine taghy bir jastyqty qoyyp, shapanynyng etegin tizesine qaray tartyp  «Balghojanyng búnysy nesi?» dep oilanyp qaldy.

- Orys patshasyna ant bergen Balghoja by shaqyryp otyrghan joq. Elding azattyghyn ansaghan, amandyghyn tilegen, sizding mәrttiginizge bas iygen men shaqyryp otyrmyn. Qyzdyng sózin qoshtaghan Kýnimjan:

- Tórem, qabaghyndy ash, qyz basymen kelip otyrghanda ashylyp sóilesseniz qaytedi?.

- Ótkende, ashylyp sóilep, mal-janyn, dýniye-mýlkin týgeldetip bergenmin.

- Han iyem, sóziniz auzynyzda sol jasaghan jaqsylyghynyzgha Qúday aldyndaghy rizashylyghymdy bildireyin, óz qolymnan dәm tatyrayyn, - dep keldim.

-  Ákeng qayda? - dep dýrs ete qaldy.

-  Men әkemning rizashylyghymen keldim. Sizding mәrttiginizge basyn iyip kýtip otyr. Kýnimjan bәibishe sózge aralasyp:

-  Tórem, «er shekispey bekispeydi» degen. Bir qatalyq ketkenin moyyndap otyrghan shyghar, barghanynyz jón.

- Jaraydy. Bolmadyng ghoy. Býgin kýn sәrsenbi. Júma kýni týstikke barayyq.

- Rahmet, han iyem. Nazerke aldyndaghy syrly tostaqtaghy qymyzdy týgesti de, jýruge úlyqsat súrap, orynynan túrdy.

Dastarhan jinalyp ayaghyn kenge sozghan han Kene shanyraqqa úzaq qarap jatyp oigha shomghan boyy «Kýnimjan» dep dybystady. Syrttan kirgen bәibishesi:

- O, ne boldy, Tórem?

- Mynau ne shaqyrys, týsine almay jatyrmyn. Balghoja «Kertandaq» jýirigin bermeydi. Ol basy ashyq әngime. Qyzynyng qonaghy bolyp barsaq, sen qúr qol barma! Ábdirannan bir taytúyaq altyn al. Qyzdar kiyetin kiyim keshek al. Sol bizding tughandaghy kórimdigimiz bolsyn.

- Mynauynyz jaqsy myrzalyq qoy. Han ataghynyzgha layyqty, - dep rizashylyq bildirdi, Kýnimjan.

Júma kýni batyrlardyng eshqaysyn ertpey onshaqty tólengit-jasaq alyp sәske týske qaray Balghoja biyding auylyna keldi. Bólek tigilgen sәndi, aqshanqan ýige búrylghanda, aldynan qos etek, aq jibek kóilegining syrtynan jenil, úzyn etekti mauyty kýmis alqaly, jensiz kamzol kiygen Nazerke, bilektey qos búrymyn aldyna salyp búrala tolqyp qarsy shyqty. Mama aghashqa attaryn baylaghan han Kene men Kýnimjangha kýlip «hosh keldinizder» dep sәlem berip ýige qaray bastady. Tólengitterdi kýtip alghan jigitter arnayy tigilgen ýige bettetip attardy jetektep baryp jayghasty.

              Ýsh qabat júmsaq kórpenin  eki jaghynda qos-qostan qús jastyq qoyylghan ortagha han Kene jayghasyp, ayaghyn ala jayylghan qos qabat kórpege Kýnimjan bәibishesi etegin jaba  qos tizerlep otyrdy. Han Kene jayghasty-au degen kezde Balghoja by kelip kirdi. Qos qolyn tósine qoyyp iyilip «Assalaumaghaleykým, han iyem» dep sәlem berip ong jaqtaghy bos oryngha jayghasty. Han úsynbaghan qolgha, by de qol úsynyp mezet jasamay bir shama uaqyt ýnsizdik qalyptasty. Ótkendegi, kýieui han Kene biyding auylyn shauyp, shanyraghyn ortasyna týsirip ketkeninen habary joqtay ýnsizdikti Kýnimjan búzyp:

            - Tórem, sәlemning jauaby bolmaushy ma edi? Qabaghynyz jazylmay otyr?

Hannyng jauabyn kýtpey Balghoja biy:

            - Han iyem, orysqa bergen antyndy búzbadyng degen aiyp taghyp jau kórseng «kesseng bas minekiy» dep basyn tómen iydi. Basyn kóterip alghan song ýsh-tórt jas ýlkendigin bildirip «sen» dep sóilep, nәrestege bergen sertindi búzbay sen de kelip otyrsyn. Uәde Qúdaydyng sózi ekeni ras bolghany ghoy. Men de uәdeni búzbadym. El biylegen tórelerindi Aqmoladaghy Qonyrqúljany, Amanqaraghaydaghy Shynghys tóreni, Shaprashtydaghy Sýiik tóreni, Bólen, Áli, Baraq tórelerdi, Orta jýzdegi el biylep otyrghan 22 tóre, Eseney, Qúnanbayy bar 16 biydi bir qamshynyng astyna iyirip, eldi, jerdi kelimsekterden bosatamyn dep qol bastasang Qypshaqtan bir týmen emes, eki týmen әsker shygharyp basynda ózim túramyn. Kózi jaynap betine jalt qaraghan han Kene ong qolyn sozdy. Eki ong qol qabysyp kónil tazaryp, birin-biri keshirgendey qabaqtary jadyrap sala berdi.

            Osy sәtti kýtip túrghanday Nazerke iyisi búrqyraghan bir shara qymyzdy alpamsaday jigitke kótertip jayylghan dastarhannyn, óz sheshesi otyrghan jaq jiyegine qoyghyzdy. Qypshaq dalasynyng tobylghysymen ystalghan qymyzdyng iyisi kýndegi qymyzdan ózgeshe júparlanyp múryndy jaryp barady. Nazerke ózi sapyra qúiyp, syrly tostaqpen úsynylghan qymyzdy han da, by de toqtausyz simirip, qayta úsyndy. Eki-ýsh kezekten keyin boylary jadyrap, qúrys túrysy tarqaghan han men biyding sózderi jarasyp jer jaghdayyn, el jaghdayyn әngimeley otyrghanda Kenesry:

«Keshegi bir tudyng astyna birikken 20 myng әskerdi orystar sekildi túraqty ústaudyng jolyn qarastyryp, zenbirek qúighyzyp, myltyq soqtyratyn ústahanalar ashudy orys kózinen tasa jerge, Balqash, Betbaqdala boyyna onalastyrudy jón kórip otyrghanyn aitty. Sәti týsse Kishi jýz  jaghyna qonys audaryp qys qystap, jaz jaylap qaytsam Jappas, Jaghalbayly, Shekti, Tama, Tabyn rularynan, arghy jaghyndaghy Álim, Berish, Bayúly  «Kishi jýzding balasyn nayza berip jaugha qoy» degen el emes pe, bes alty myng qol jinalsa Syrdariya, Arys, Shymkent, Áulieata, Merkige deyingi jerlerdi Sozaqty tazalaghanday qoqandyqtardy quyp shyqsaq, qazaq emin erkin ómir sýredi emes pe?» degen han Kenening sózin yqlaspen tyndap, qoshtap otyrdy.

              Sýt tatyghan, semiz jas qúlynnyng eti de dayyn bolyp tabaq tartyldy. Týregelip maldas qúryp otyrghan han Kenege eki jarylghan shekeni, kishkene tabaqqa salyp aldyna qoydy. Óz kezeginde jarty shekeni alyp Balghoja biyge úsynghanda rahmetin aityp qolynan alyp aldyna aldy. Tólengit-jasaqtargha tay soyylyp, pisken etin aldyna alyp mәre-sәre qymyzgha toyyp alghanda arandary ashylyp qauqyldasqan qatty ýnderi emis-emis han otyrghan ýige de estilip jatty. Balghoja by jayma qamyrdyng ýstine japyraqtap turap tóbe bolyp ýiilgen etting qazy qartasyn qosyp, kóp asa kezdese bermeytin piyazdy, mayly túzdyqty jaghalay qúiyp shyqty da «al, han iyem, dәm alayyq» dep yqylas bildirdi. «Ámiyn» degen han Kene birinshi bolyp qol saldy.

            - Myna tamaq sening aqylynmen jasalghan tamaq pa? Álde Nazerkening ózining jasaghan tamaghy ma?

Ishtey razy bolyp otyrghan Balghojanyng bәibishesi:

            - Bizding Nazerke tamaq jasaudyng sheberi ghoy. Rizalyghynyzdy sezip otyrmyn. Ákesi «han Kene sening de әken, shildehanandy birge toylaghanbyz» dep qúlaghyna qúiyp otyrdy emes pe? Ákeme óz qolymmen tamaq jasaymyn dep aspazdardy da aralastyrmady. Mesti de ózi ystatyp, pisudi de qadaghalap týn úiqysyn tórt bólgendey boldy. Sizding keluinizben enbegi qaytty, - dep úzaghynan sóilep toqtady.

Qarpyp-qarpyp ýsh-tórt asaghannan keyin Nazerkege qarap:

            - Búl da bolsa sheshenning tәrbiyesi, aqyl parasatynnyng pisip jetilgeni. Rahmet, ainalayyn. Saghan degen syilyghymyzdy Kýnimjan berer. Óte dәmdi pisirilgen eken.

            As qayyrylyp qol juylghan song eki bәibishe syrtqa shyghyp han men by birin biri erkin sezingende Balghoja by sózin jalghastyryp:

       - 1841 jyly Sozaqty alghan, Aqmolany shapqan 20 myn  әskerdi túraqtandyryp jylda janarta, tolyqtyryp otyrghanda qazir 50 bolmasa da 40 myng әsker bolatyn edi. Qazir sizden syrt ainalyp jýrgen, orystanyp ýlgergen agha súltandar «lәppәy taqsyr» dep qanatynyzdyng astynan shyqpasynan men kepil. Óz basymnan ótkerip otyrmyn. Endi, Kishi jýzdi auyzgha alyp qapsyz qoqanmen soghysty qoya túryp sarbaz jinap, Úly jýzdi qamtyp Perovskiyge Obruchevke jazghan hattarynyzdyng negizinde ishke kirip ketken orys otryadtaryn alyp ketudi, bekinis salmaudy eskertseniz soghyssyz da kelisimge keler. Abylay atanyz ústanghan tepe-tendikti qalpyna keltiruge bolar. Oghan qosa soghys qúralyn ózimiz shygharsaq degen oiynyz qúptarlyq. Orystardyng tapqan temir tersegi ózimizden de tabylar. Tek tilin biletin adam kerek. Ony orystardan izdegen dúrys. Jer audarylghan, orys patshasyna qarsylyq tanytyp qashyp púshyp jýrgen orystar kóp, súrau salsaq tabylyp qalar. Qypshaq dalasy ken, ústahana saldyratyn jerler kóp. Kishi jýzge jýrem dep otyrsyz. Alla jolynyzdyng sәtin salsyn. Amandyqpen oralynyz.

            Kýn keshkirip qalghanyn eskerip han Kene «jol aqysy jýrse bitedi, biz jýreyik» degendi eskertti. Kýnimjan kishkene qorjyndaghy ala kelgen syi-siyapatyn shygharyp «mynau apana degen kóilek jaulyq, mynau әkene degen susar bórik, mynau shildehananda beriletin kórimdik edi, boyjetkende búiyryp otyr. Myna taytúyaq altyn besiginning sybaghasy, qajetine jarat. Mynau kóilek, kamzol, shapan bórking bir kiyerlik kiyiming bolsyn, qaraghym! Jastay ýirenisken jekjattar edik, iygilikterine jarasyn» dep han Kenege qarap «Ámiyn» deniz dep alaqanyn jaydy. Jaqsy bata berilip kónil kýileri ashylyp kóz jauyn alghan aldaghy dýnie jinalmay túryp Balghojanyng bәibishesi sary altynday jarqyraghan altayy qyzyl týlkining bes-besten túmsyghynan tizilgen 20 terisin, qara búlghynnyng 10 terisin әkelip kóldeneng qoydy. Sózdi Balghojanyng ózi bastap:

            - Han iyem, qansha qabyssaq ta, tabyssaq ta, «ókpege qisaqta, ólimge qimaytyn qazaq emespiz be?». Birimizdi birimiz tanyghaly Esengeldi, Sarjandardyng zamany edi. Átten, ne kerek jastay ketti. Odan at tizginin ózing ústap, aq kiyizben han kóterilgeli qatu bolayyq, tatu bolayyq aramyz ýzilgen joq. Janaghy aitqan oilarynyz býkil qazaqty ayaghynan tik kóteretinine senemin. Men ótkende balam Ybyraydyng oquyna baylanysty Orynborgha baryp qayttym. Kazarma degeniniz úzynnan úzaq qora kórinedi, eki jaghynda temir kereuet ortasynda eki pesh 40 soldat ornalasqan. Arghynnyng Balta degen batyry 12 jyl túryp, oryspen tatu tәtti bolyp qalany qazaqylandyryp ketipti. 10-15 myng qazaqtyng Arghyn, Nayman, Qypshaq, Shómekey, Aday, Tabyn, Tama, Jappas, Jaghalbayly  deysing be bәri bar. Meni kezek-kezek 3-4 kýn qonaq etti. Bәrining jappa ýileri bar. Áldemdileri kәkireygen ýlken ýy salyp alghan. Mys, temir qorytatyn qazandyqtarda, túz óndiretin  ýngirlerde júmys istep aqsha tabatyn kәsipteri bar. Sol jerdegi orystardan bilimi bar, kózi ashyqtaryn jergilikti qazaqtar arqyly ýgittep kóshirip alugha bolar. Olargha egin egetin jer bolsa birdi-ekili siyry, qoy eshkisi bolsa óz kýnderin ózderi kóretin kórinedi.

            Balghoja by tógile sóilep han Kenening betin beri qaratqan synayly. Bet kórispey ketetin jerden qyzy Nazerkening tapqyrlyghy sebep boldy ma, әlde han Kenening osy joldan  qaytpaytynyna Qúday ayan berdi me peyili kenip sala berdi. Ózi qoltyqtap atqa mingizip, qyzy men ekeui qozy kósh jerge shygharyp salyp «mende qarap jatpaspyn tilim jetken jerge sening ong isindi dәrejeley jýrermin. Orys kelse qaru asynbay, eldi ýrkitpey, bekinis salyp daralanbay jaldamaly júmysshy bolyp keluine kýsh salyp, auyzbirlikte boludy tóre-biylermen aqyldasyp, túraqty әsker ústap ses kórsetpey orystyng kóz alartqany toqtalmaytynyna sendire jýrermin, - dep qúshaqtasyp qoshtasty. Nazerke de Kýnimjanmen jyly qoshtasyp «han Kenening ókpe naz artpay, meni balasynbay shaqyrghanyma kelgenine rahmet» aityp, әkesimen ekeuining til tabysqanyn maqtanysh túta, by men hannyng tabysqanyna óz ýlesin qosqanyna mәrtebesi ósip, han Kenege nәzik qolyn úsynyp túryp qosh aitysyp, әkesi men ekeui kóterinki kónilmen qaytty.

            Han Kene Balghoja by auylynan qansha kónildenip qaytsa da syrtqa syryn shygharmaytyn qataldyghynan qayda baryp, qaydan kelgeni belgisiz. Janyna ergen tólengitteri Qaraýlektey «mylqau» olardan eshkim sóz súramaydy. Ári hatshy, әri by Shoqpar men Saydaq qojany, bas batyrlardan Aghybay, Jolaman, Baytabyndy shaqyryp alyp Ordany Múghadjar tauynyng búlaghy kóp Boqtybay biyigining kýngey jaghyna kóshiruge dayyndatty. Onysy Kishi jýz rularynyng kópshiligi Múghadajar tauyn saghalap kóship qonyp jýretin. Biyl han Kene aldyn ala jasauyldar jiberip «han ordasy» keletinin jariyalatyp «Ábilhayyr han jazyghyna» japsarlas jatqan Jappas, Jaghalbayly, Shekti, Tabyn rularyn әri qaray Oiyl, Qiyl, Jem, Saghyzgha qaray oiystyrdy. Han Kene ordasyn kóshirip jiberip han sharuashylyghyn basqaratyn Bәsentiyn-Qanlybay batyrdy shaqyryp alyp:

            - Sauyn biyelerge qosyp jylqy siyrdan 2 myng basty kóshpen birge aidatasyn.  Qalghan alty myng bas jylqyny, qoldaghy bar siyryndy, týiendi, qoyyndy Han tauynyng etegine, qúmdaghy qalyng sekseuilge qaray óristetip biz qaytqansha sol jerde bolasyn. Jalshy-malshylaryndy, 150 ýy bola ma barlyghyn tastap ketemin. Sarbaz kerek qylsang 200 ýy tólengitti jýzbasy etip batyrlardyng bireuin tandap al. Bala shaghasy kóp Janaydar batyrdyng qalghany dúrys bolar, - dep oilaymyn degen sózin múqiyat tyndap, artyq auyz sóz qospady.

            Syrtta ýiler jyghylyp, týiege artylyp aldy úzay bastady. Jolaman, Baytabyn, Aghybay batyrdyng aituymen kósh lezde-aq sәn týzep aldy arty jinaqtalyp eki qatardan sap týzep birimen-biri әngimelesip barady. Kóshting eki jaghyn Iman, Búqarbay, Búghybay, Jәuke, Mynbay, Qúrman batyrlar bastaghan sarbazdar nayzalary kýnge jarqyrap kópten beri qúrysqan taqymdary jazylyp birde jelip, birde shoqytyp әzil kýlkileri jarqyn-jarqyn estilip keledi.

            Qos-qos týie jekken, jiyekteri kóterilip júmsaq jusannyng ýstine kilem tóselingen, eki jalpaq arbada qúndaqtauly balalary bar jas әielder. Aldaghy sholghynshylardyng tóte joldy anyqtauymen óndire jýrip keledi. Hannyng aituynsha eki erulik jasap, qazan kóterip, qymyzben susyndap biyelerdi eki sauyp, meske qúiyp jýristi jalghastyru tabystalghan. Ýshinshi erulik Múghadjardaghy Boqtybay biyigining kýngeyine jetip qonystanyp shanyraq kóteru. Aytsa aitqanday ýshinshi kýni kelip han ordasyn tigip, shanyraqtaryn biyiktete kótertti. Búl jazyqqa Ábilhayyr zamanynan beri Orda tigilip biy-batyrlar kenesi, sayasat saraptamasy ótpegen. Kózding jauyn alarday aq shanqan ýiler han ordasynan alysyraq tigilip, keshki abyr-sabyry mazany almaytynday etilip oilastyrylghan.

            Kelgenderine aidyng jýzi bolsa da «han ordasy» kóship kelipti, baryp sәlemdesip shyghayyq degen pende bolmady. Bәri tym tyrys. Eng jaqyn otyrghan ru, Jappas eli. Azamattary kóp, basqa rulardan mal sany da  artyq. Han Kene Nauryzbaymen men Baytabyn batyrdy shaqyryp alyp:

            - Jappastardyng myna ýnsizdikteri tegin emes. 100 sarbaz alyp  jappastyqtar qoqandyqtargha qarsy joryqqa 1000 sarbaz, 40 bas malgha 1 bas mal zeket bersin. Sony ru basshylaryna jetkizip oryndaluyn qamtamasyz etinder.

            - Oryndaydy, oryndatamyz - degen Nauryzbay batyr ózining myndyghynan jýz sarbaz alyp Baytabyn batyr ekeui attanyp ketti.

            Jappastyqtar da ýrikpey, dýrkiremey qarsy alyp ýi-ýge bólip qúrmetti qonaq  etip kýtip aldy. Mal soyylyp kelgen qonaqtargha tigilgen ýiler ara qatynasyn alystatyp,  Nauryzbay men Baytabyngha jeke-jeke bólek ýy tigilip, qyz-kelinshek jinap oiyn sauyq úiymdastyrdy. Ertenine auyl aqsaqaldary jinalyp kenes ótkizip  salyqtarynyng tym auyr ekenin aityp, sarbazdyqqa berer jigitterining joq ekenin eskertpekke, 500 jylqymen qanaghattansyn degen sheshimge kelip aldausyratyp qoydy. Búghan kelispese Qúdaydyng salghanyn kórip alarmyz degenge pәtualasyp, eki batyrgha qúlaq qaghys jasap kórip edi, «han oghan kelispeydi» degendi aitty. Onda ru basylary basqa sheshimge toqtap, jinalyp hangha qarsy túrudy dúrys kórdi. Aqyldasugha ketken bolyp astyrtyn 100 jigitti joidyng әdis-aylasyn tauyp, týngi úiqyda barlyghyn bauyzdap tastaudy úighardy.  Batyr әldemdi degenderining qoyynyna qyz salyp sorpagha u qosyp berip úiyqtatty. Baytabyn batyrdy bauyzdap óltirip, Nauryzbaygha kelgende qasynda jatqan qyz «jel túryp, ainala satyrlap ketti» dep belgi berip, úiqysy qatty Nauryzbaydy oyatyp ýlgerdi. Irgesine tyghyp qoyghan qylyshyn alyp, jyldam kiyinip, keregening kiyizin tilip, qayysyn kesip arasyn ajyratyp syrtqa shyqty. Abyr-sabyrdan úiqysy ashylyp qarsy kelgen jigitti atynan audaryp minip, ainala shauyp Baytabyndy izdedi. Ólip jatqanyn bilip aldy-artyna qaramay han ordasyna shapty. 100 jigitten 5 jigitting tiri qalghanynan habar alghannan keyin yzagha bulyqqan han Kene Aghybay, Iman bastaghan bes jýz sarbazdy bastap attandy. Jappas ruynyng basynan kirip ayaghynan bir-aq shyghyp, qangha bóktirip Baytabynnyng kegi ýshin erkek kindik qaldyrmasqa oiran topyryn shyghardy. Týngi «qandy qasapty» úiymdastyrghan Janghabyl biydi tappay Altybay biydi, inisimen ekeuin súraqqa alyp  «sarbaz, zeket bermeymiz, sen bizding hanymyz emessin» degen sózi ýshin sekseuil, qamys jaqtyryp  «Baytabyndy bauyzdatqan sensin» dep tiridey, elding kózinshe qol ayaghyn baylatyp  jalyndap janyp jatqan otqa tastatty.

Japsarlas Shekti ruy atqa qonyp kómekke kelgenshe jylaghan qatyn qalash pen bala shagha qaldy. 95 sarbazdaryn Jelquar ózenining qyratty jaghasyna bauyrlas beyitin qazdyryp kómdirip, jylqylaryn quyp, qoy, siyrlaryn otarymen, tabynymen aidatty. Baytabynnyng denesin alyp kelip, han ordsy ýsh kýn aza tútyp, Boqtybay tauynyng biyik tóbesine arulap jerledi. Shekti ruy týgeldey atqa qonyp jan jaqqa sauyn aityp jatyr degendi estip han Kene «olardy auylgha keltirtpey, úyasynda basayyq» dep jyldamdatyp, Kishi jýz jigitterin auylda qaldyryp 500 sarbazben aiqay shusyz, úrandamay kelip ru basylaryn, biylerin jinap kelisimge keltiruge jiyn ótkizdi. 40 bas malgha 1 bas maldan zeket berudi, eginning onnan bir bóligin berudi mindettep, qazaq jerin Merkeden bastap Samarhandqa deyin qoqandyqtardan tazalau kerektigin aityp týtin salyghyn tólettirip qaru jaraq aludy maqsat etti. Kishi jýzden ýsh-tórt týmen sarbaz jinap Múghadjar tauynda jattyghular ótkizip, bas biriktirip keler kýzge shabuylgha shyghamyz, - dep jinalghandargha sóz tastady. Biri qoshtap, biri qarsy bop eki úday dau shyqty. Sol kýni bir mәmlege kele almay tarqady.

Biyler kenesin ýlken shektining bii Eset Kótibarúly, kishi shektining bii Janqoja Núrmúhammedúly basqaryp  Kenesary hannyng talaptaryna bas úrmaudy úsynyp «ol erteng ózining Orta jýzine ketedi, biz qoqandyqtarmen betpe bet qalamyz» dep Reseyge tóleytin týtin salyghy 1som 50 tiyndy da, 40 maldan 1 maldy da bermeske eldi kóndirdi. Kópshilikting arasynan suyrylyp shyqqan Baqtybay batyr:

- Qoqangha, Reseyge jem bolghansha qoqannan, orystan jerdi tazartyp jeke handyghymyzdy saqtaymyz dep otyrghan Kenesary hangha nege qosylmaymyz degen jan ashuyna Janqoja batyr:

- Keshegi, óz qazaghy Jappas rularyn jappay qyrghyngha úshyratqany janyna batpady ma, Baqtybay batyr?

- Jappastar ózderi kinәli. 100 sarbazyn bauyzdap óltirgenshe «salyq tólemeymiz» dep nege ashyq aiqasqa shyqpady. Patsha ýkimeti bolsa  Torghay, Yrghyz, Jem, Saghyzdan 5-6 bekinis salyp, basa kóktep ishke kirip aldy. «Kenesary han qazaq jerine bekinis saldyrmaymyz» dep otyrghan joq pa? Janqoja men Eset batyrlar jeke-jeke soghysyp qoqandyqtardy jenemiz dep jýr, al olar, orysqa qarsy jerimizden eki bekinis salyp ýlgerdi, - dep atynyng basyn búryp qalyng ortagha kirip ketti.

Shektiler ekinshi kýni bas qosqan kezding ayaghyna taman 500 sarbazben ses kórsete, Kenesary hannyng ózi batyrlaryn bastap kelip jiyndy qorshay kelip sóz tyndady. «Bet kórse, jýz úyalady» degendey Eset, Janqoja batyrdyng qasyna kelip Kenesary han, Shúbyrtpaly-Aghybay, Tabyn-Búqarbay, Jolaman,  Tama-Qúrman, túra qalghanda әngime auany ózgerip, sóz alghan Jetes biy:

- Ua, el júrtym! Jiyngha Kenesary hannyng ózi de kelip ýlgerdi. Halyqtyng hal-kýiine qarap salghan salyqtyng ýsh týrining ornyna 1000 jylqy berip, hannyng jalpy últ-azattyq qozghalysyn qoldayyq. Qoqangha, orysqa qarsy jerdi basatamyz dep jatsa, bizding jigitter de qarap qalmas, - dep sózin toqtatty. Eset batyr da, Janqoja batyr da búrynyraq aitqan Kenesarynyng «maghan qosylyndar» degen sózine jauap bermey, ekeui de qoqandyqtarmen jeke-jeke alysyp, el júrtyn jeke biylegendi dúrys kórgen-di. Orynbor general gubernatoryna arqa sýiep, shen alghan bedelinen aiyrylghysy kelmedi. Jetes by aitqan pәtuagha kelisip Kenesary atynyng basyn keri búrghanda jinalghandardyng arasynan «Kenesary handy atamyn» degen dauys estilip qaldy. Dýrlikken el solay qaraghanda Mahambet Ótemisúly ekenin bayqady.

Mahambet aqyn Isatay batyr qaza tapqaly Jәngir hannyng qudalauynan  boy tasalap, Bókey ordasynan alystap, Torghay dalasyna jaqyn Múghadjar tauyn jaylaghan Kishi jýz rularyn panalap, Shekti biylerining qonaghy bolyp jatqan. Jappas rularynyng qyrghyngha úshyraghanyn kórip «Búl neghylghan han, óz qazaghyn ózi qyryp, malyn tonap» dep ashulanghan aqyn, keng shapanynyng ishinen belbeuine qystyrylghan myltyqty alyp oqtanghanda qasyndaghylar myltyqty ústap attyrmady. Qashyp ketken Janghabyl biyding balasy «atynyz agha» degende, «Jә, boldy, qolymdy qaqtyndar. Endi atpaymyn» dep myltyghyn ishki belbeuine qayta qystyryp qoydy.

Kenesary han ordasyna kelip ashuy basylyp, Kishi jýzden kónili qalghanyn ishtey moyyndap «kýshtep jinaghan sarbaz ne bolady, shyndap soghysa ala ma?» dep oilap jatyp Aghybay men Nauryzbaydy shaqyrtyp alyp:

- Jappastardyng sauyndy siyrlaryn qoylaryn týgeldep qaytaryp bergizinder. Bala shaghalarynyng auyzyn aqtan aiyrmayyq. Bas kóterer Eset pen Janqoja teris qarap túrghanda búl elden eshtene shyqpaydy. Esimiz barda el tabayyqqa toqtady. Eki batyrdyng aidatuymen Siyr men qoy jappastyqtargha qaytaryldy. 

 (jalghasy bar)                     

 Sadyq SMAGhÚLOV

Abai.kz

1 pikir