Júma, 21 Mausym 2024
Ádebiyet 8737 0 pikir 30 Qyrkýiek, 2014 saghat 10:14

SAYTAN

(әngime)

 

Ajary etegine jengetaylyq etken jezókshedeyin syrty jyltyrap túrghanymen, ishi qúrttap jatatyn sidighan shyny ghimarat múnyng da júmys oryny. At shaptyrym kabiynettegi batys jaq shetki oryn qúddy jýz jyldan bergi qúiryq qonysy sekildi. Kórshining anauysy bir, mynauysy bir kelip qúiysqan sýiegen aqjemtiri qúrly yrghatylyp ynyrshaghy shyghargha jarymaghan. Qansyp túrghan jerinen tauyp alady. Sosyn... syqsiya telmirip, namazyn tauysqan kәri moldaday qúbylany iship-jep otyrady da qoyady. Kýnde sol.

Býgin de... telefonnyng tútqasy balqymayynsha sharuasy bitpeytin, auzynan zoryqqan әriptesting sambyry sarsytyp, syrtqa túra qashqan. Túra qashqan joq-au. Sol bayaghy ózi tyrp etpegen song ózgeler de maujyrap otyruy tiyistey, basqalar tap múnyng jýikesin jiyditip baryp enbekkýnge eru bolatynday kórinen menmendigi arqadan qaghyp alyp shyqqan.

Aspan bop-boz eken. Eki ayaqtynyng jerdegi qybyrynan jýregi ainyp, loqsyp jibererdey. Áne loqsyp ta... joq, alystan kýn kýrkiredi. Kók pen jerding arasy teristik kókjiyekten susyp týsken qarasúr perdening jyqpylyna jútylyp jatyr. Dýnie qauyzyn ansap tarylyp bara jatqanday.

Áudemnen kórdi. Áynek qabyrghaly ayaldamada jalghyz otyr. Kezbe. Kezbe ekenin de әudemnen: úzyn iyen oryndyqtyng shetinde ghana býkshiyip otyrghan arqasynan, dal-dúly shyqqan pәltesinen, kýldirey dombyqqan ong beti men qabarta salbyraghan ýstingi erninen-aq angharghan. Qalanyng qaq ortasynda qaydan jýr? Byltyr kórgen búltyn izdep keldi me dep oilady. Ne qylsa da, avtobus tosyp otyrmaghany anyq. Búl janqaltasyna qol salyp, baqyrlaryn iriktey bastaghan... Kezbe әdepki taghdyrlastarynday alaqan jayyp, opyryq auyzdan birdene dep dybys shygharmaq túrmaq, moyyn da búrmady. Kónektey kýs qolymen bet-auyzdy bir búrap tastap, sólbireyip otyra berdi. Qúday-au, ýirenise bastappyz-au dep oilady. Adasqan kezbe. Ózi. Syrtqy dýniyeden quysyn, tasadan syrtty kólegeyley almaghan ayaldamada biri tapjylghysy joq, ekinshisi asyqqanmen qayda bararyn bilmey maltyqqan ekeu. Sol sәt tyr jalanash dýniyening tyrtyghyn sanap túrghanday kýy keshti.

Dymqyl asfalttyng kýsin bauryna kóshire jetken avtobus ysyldap az túrdy. Kisisi az eken. Týsken eshkim joq. Qayta terezeden búghan telmirip emes, bolsanshy dep odyraya qalghan qalyng kóz.  Bir jaqqa bezip bara jatqan, bir jaqtan bezip kele jatqan eki ayaqtygha ayaldamanyng ózi ayal bola almay qalghanday. Ishtegi olar erte ketti me, syrttaghy búl ere ketti me, avtobus búny býiirimen qylghytyp alyp jónep bergen.

Esikke qarsy qaptaldaghy sharshyly әinekting iyegin boylay ornatqan júmyr tútqadan ústap túr. Bastabynda tyrs-tyrs tamyp, tómen qaray sozyla syrghyp jatqan tamshylar keler sәt sirkirey tópelep әketti. Avtobus ta qighashtay tókken janbyrgha qarsy salyp, zyrlap keledi.

- Jol aqysyn... Konduktor qajyp túr eken. Múnyng betine de qaramaghan kýii,

múryn astyndaghy kebersigen jyrtyqtan jarty sóilemning ózin iyterip shygharghan. Sosyn berseng berip, bermeseng qoymaymysyng degen kisishe ne júmuly, ne jangly ekeni belgisiz qol sozdy. Sol qolymen tiyn tastay bergen sәt ol da shybjyng etip alaqan auystyrghan... Búl ekeui de óz qolym edi ghoy degendi kózben aityp myrs etti.

Ózine qarsy qarap, avtobuspen auyz jarystyryp otyrghan eki kelinshek jayau

әngimening tórkinin adamdardyng yndynyna aparyp bir-aq qondyrdy... Ekeuin tap qara aspannan ary ótip alar sanylau tappay mýttayym bolghan kirli qanat semiz perishte dersin. Telefony dyz-dyz etken song qolyna alyp, ekrangha ýnilgen. «Ýidegi». Qaltasyna qayta salyp qoydy. Jaghy qarysar emes. Dyz-dyz-dyz-z-z. Dyz-dyz-dyz-z-z. Qabyldau tetigin basyp, qúlaghyn tosty:

- M?

-  Sonsha ne jazdym?! – jylamsyrap túr, - Estip túrsyng ba, ei?

-  M-m-m.

- Áyelden basqagha әling kelushi me edi, senin... Búl әielge әli keletin erkek bar

ma edi degendi ishinen aitty. Sosyn sol qolynyng sausaqtaryn tarbityp, alaqan syrtyna ýnilgen. Bolmashy qaltyldap túrdy. 

-  Nege kóz aldymda ghayyp bolmaysyn, a?!

-  Onyng da dәmi bar shyghar, tatyp kórermiz...

- Mingirlegen qu dýley!

«Ýidegi» tútqany qoya saldy. Nege ekeni, ony ayap ketti. Baghanadan dýniyening bar

bylyghyn týgendep otyrghan myna eki kelinshek te endi basqasha keyipte oiyna túsau salyp, qay nәrseni de syrtymen qabyldamaytyn úrghashy qauymnyng ishinde jara túrmaytynyn úqqanday...

 

***

Avtobustan týse, tar trotuarmen teris ketip bara jatqanyn ózi de angharmaghan. Áyteu bir týisikting jeteginde. Ýstine súr sulyq ilgen, shlyapaly úzyn adammen iyq qaghysyp qalyp, es jidy. Sosyn bas barmaq pen súq sausaqty kere silkip, tamshygha maltyqqan kirpikterin arshyp, búrylyp qaraghan. Anau moyyn búryp, kóz qúiryghymen ghana shaldy. Erkek ataulyda albaty kezdese bermeytin әdemi qyr múryndy ashang jýzi shyn sheberding qymbat qalybynan shyqqanday. Ol jyly jymidy. Búl sharqayalyghyna basyp sazara qaldy. Artynsha ekeui de bas iyzesip, keshirim isharatyn bildirisken.

Óz jónimen algha emine berip kórdi, aptekanyng aldynda túr eken.

Syldyr etip esik ashylghanda suyrma aqtaryp túrghan satushy qyz jalt qarap, ernin jybyrlatty. Búl qas qaqqan. Qolyndaghy dәrige ýnile týsip, jurnalgha birdeneni týrtip alghan satushy qyz suyrmany bóksesimen iytere salyp beri jýrdi.

- Sizge ne kerek?

Búl әlgindegishe sol qolynyng sausaqtaryn tarbityp, alaqan syrtyna ýnildi.

Satushy qyz da tesile qalypty:

- Tyndap túrmyn.

- Maghan... dәke berinizshi.

- Dәke? Qansha oram?

- Ekeu. Joq, ýsheu. Ýsh oram...

Onayda túrghan keregin aldyna qoydy.

- Taghy ne?

- Boldy...

***

            ...Sol dýleyden kónil qalyp, sýlderin sýretip syrtqa shyqqan. Jauyn qúiyp túr eken. Keng dýniyeden qolshatyrdyng tar kólenkesindey de pana tappaghany janyna batty. Ayaldamadan ayaldamagha deyingi úshqyr uaqyt múny da basy aughan jaqqa jeteley jónelerdey... jolgha, joldyng apshysyn quyrghan aghyl-tegil kólikke aptygha qarap túryp, ózi de egildi-ay kelip. Solqyldap úzaq jylady. Sosyn... solyghyn basty. Auyr-auyr kýrsindi. Sosyn... qolshatyrdyng sabyn qaryna qysqan kýii júqa kýz pәltesining ónirin qausyrynyp, ón-týssiz tesireye qalghan.

- Úzaq tosasyz-au.

Selk ete týsti. Jalt qaraghan. Súr sulyghy bar shlyapaly súlu erkek jymiyp túr

eken. Ylghy alasa adamdardyng qasynda jýdegen búghan mynau qúddy zәu biyikten ýnilgendey.

- A? Ne deysiz?

- Úzaq tosasyz-au. Jauyn júmagha deyin tolastamaydy...

Samayy solqyldap ketti. Jauyn basylghan sәtte aghylghan kólikting aldynan

jýgirip shyghamyn dep týiilgen. Týiilgen de... tilin tistegen: ...jolgha jýgirip shyghady. Anau tejegishti basyp ýlgergenshe bolmay ajal yrghyp kelip jambastan úrady. Áueli bir býiirine qaray býktetilip baryp aldynghy terezeni samayymen soghady. Keler sәt ayaghymen aspangha úshqan qalpy ainalyp kólikting artqy jaghyna tónkerilip týsedi. Bitti. Kózi alaryp, qorqyray typyrlap jatqan ózin elestetip shoshyp ketti. Jol jiyegine tym jaqyn túrghanyn sonda ghana angharyp, sheginshektey berdi. Jan tәtti eken. Qinalyp túrghan. Endi mine... jenileyip sala berdi.

-   Siz kimsiz?

-   Perishte emespin.

-   Men de, - dedi kózin taydyryp әketip. Sosyn jýzine jylu jýgirdi, – Tondym. Kofe isheyikshi.

-  Sol dúrys. 

Bóten erkek endi... bóten emestey...

 

***

            Ýy iyen eken. Tirshiligi auada salbyrap qana túrghanday. Astamshylyq keyde bostandyqtyng betperdesimen keledi eken. Ondayda otaghasylyq jauapkershilik pen kisilik atauly etekte qalatyn kisәpir dýniyening aspany qol sozymda ghana túrady. Qoltyghyndy jel keulep, túman ishinde saytannyng saghymyna erip qalyqtaysyng da jýresin...

Búl da osy ýige kele salatyn. Kete salatyn. Kónili shapsa kóz ýshin jymighan bolady. Qalasa ózin ie kórip shegelene qalyp, ne qalghan dýnie boqtan beter dep tayyp otyratyn-dy. Sodan ne shyqty deysin? Búl joqta da tórt kózderi týgel edi. Búl barda da tórt qabyrgha iyesiz qanyrap túratyn.

Iya, ýy iyen eken. Biraq tap qay kezden beri iyen qalghanyn esine týsire almay melshiyip úzaq otyrdy... 

 

***

Syrty – sýlderin sýiretip keledi, ishtey jelpinip oraldy.

Múnaydy. Saghattyng shyqylana shang qaptyrarlyq sәtte-aq mynau qyrt ómirden ózin syrtqa laqtyrghysy kelgen. Tәp-tәtti shyghar. Tek men ýshin emes dep oilaghan. Ashysyna meldektep boldym degen.

Múng shaqty. Mezettik shyray sharpyghan myng kýndik azap múzday erip joghalghanday.

Endi mine... ókpe degeni ókpe emestey – ózimshildikting qamauynan bosap shyqqanday. Azap degeni azap emes, aiqaydyng aldyna týsip alyp ydyray qashqan janghyryq qana eken.

Tap kýl tóge shyghyp, et pisirimde oralghanday esikten iymene kirip, ýnsiz kóz tastaghan. Ol da qadala qaldy. Biraq uly janarymen qaryp týsken joq, әdetinshe. Iship-jep barady... Sol qolyn bilezikke deyin tanyp alghan eken. Onysyn ne artyna jasyraryn, ne aldyna ústaryn bilmey qipaqtap túr. Á degende ayanyshty kórindi de, artynsha-aq kýlki qysyp bulygha qalsyn. Ne de bolsa ýnsizdikting betine diril jýgirgen joq. Selt etuge ekeui de qúlyqsyz edi. Bolmaghanda tynyshtyqty ortaqtasa alghandaryna shýkir deskendey. Búl as ýige ótti...  

 

***

Áyelding jýzinde jylu oinap jýr. Búryn bedeuligin púldap bebeu qaghatyn-dy. Endi aqyl-essiz bәiek bolatyndy shyghardy... Múnday ónerine búryn-sondy kóz satyp kórmepti de. Áueli alqam-salqam shәljiyp, arsy-kýrsi arpalysqa ózi de týsti. Jalyqtyrmaydy. Sharshatady eken.

Sodan song tang qaldy. Endigi suynyp baryp, semip tynsa kerek edi. Eger aralarynda sezim degen nәrsening bary ras bolsa. Joq, kerisinshe múnyng qu janynan qunap túrarlyq qanaghat tappay alasúratyndy shyghardy. Ondayda kýn men týnning arasyna sanylau jýgire almay qalar edi...

Tandanys qyzghanyshqa úlasqan. Búryn keldim-kettimi esepke alynbaytyn basy, endi qiya basudan qaldy. Kózi taysa-aq ózinen ótken kónilin demeushiler sap ete týsip, iz tastap ketetindey. Kýdik saytannan da kýshti eken. Álde oidy buyp alghan sonyng ózi me?..   

 

***

Issapardan qay kýni keletinin әdeyi aitqan joq. Toq shabadandy jerden júlyp alyp, ton-torys shyghyp jýre berdi. Ishke býkken sausaqtyng ymqyruyndaghy ishmerez jospardyng ózin solay ynghaylady ghoy. Aragha tәulik te kiylige alghan joq. Qoraz qalghyp-mýlgip otyrghan shaqta esikti óz kiltimen ashyp kirip, eppen jatyn bólmege barghan. Kórpe ashamaydyng arasynan beri jiyryla sozylyp salbyrap qalypty. Bóksesin bauyryna jiya súlatyp, beli búratylyp shalqasynan jatyr eken. Terezeden qighash qúiylghan boz sәule appaq tósin armansyz aimalap jatty. Búl deldiyip az túrdy da, alqyn-júlqyn as ýige ótti. Qyzghanyshy әbden qabyndap alypty. Oilanyp jatpady. Qaruly syghym kýtip úzaq sarylghan aighyr qara pyshaq qolgha ózi kelip ilingendey boldy. Sirneden basqagha shappaytyn neme qylpyp-aq túr eken. Úshyn bileziginen shalqayta jýgirtti de, alaqangha qaray silke irep, qolynyng orauyn dar-dar aiyrghan. Lezde qan jýgirip, jan kirgendey boldy. Kilt búrylyp, eki-aq attap jatyn bólmege jetip bardy. Osy sәt oqys tyqyrdan oyana kelgen ol da tizerley jyljyp, tósekting erneuine kelip qalghan eken. Áueli qos samaygha tógilgen shashyn jelkege qaray jelpip tastap, sosyn múnyng moynyna asylghysy kelgendey qos qolyn sozyp emine bergen. Búl shalt silkip kenirdekten bir-aq ordy. Shapshyghan jyp-jyly qan kirpigine tiygende dir ete týsip, uh dep kózin ashqan. Áyeli tónip túr eken:

-  Pissimldә deshi...

-  Ýh janym-ay!

Basyn kóterip, kirjiyip әieline qarady. Kózining astyna bireu kóng býrkip

jibergendey sekpildene bastapty. Qalay bayqamaghan. Enesinen qalghan eski shәlimen belin orap alghan aq kelinshekti jana kórgendey úzaq ýnilgen. Áyel qymsyna qaldy.

-  Kóp úiyqtadym ba?

-  Bir saghattay.    

-  Bastyghyrylyp qappyn.

-  Qansha aitam saghan, eki keshting arasynda býrkenip jata qalghanyndy qoyshy dep...

Jii sharshap oyanatyn. Al tap osylay songhy ret qashan tósekten quanyp túrghany esinde joq.

NÚRLAN QABDAY

2014 jyl.                  

0 pikir