Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Qaghazstan 4109 0 pikir 28 Qazan, 2014 saghat 13:28

Oqulyqtyng tapshylyghyn qalay joyamyz?

Juyrda Mәjiliste ótken ýkimet saghatynda bizding qoghamdy tolghandyrghan osy mәsele qyzu talqygha týsti. Deputattar qazirgi oqushylar paydalanatyn kitaptardyng salmaghy, qarpi jәne basqa da kórsetkishterine qyzyghushylyq tanytty. Saualdargha jauap bergen Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipov әrbir oqulyqqa qoyylatyn sanitarlyq talaptar turaly әngimelep, balalardy kitappen qamtamasyz etudegi kýrdeli ýderisting qyr-syryn ashyp, sonday-aq oqulyq tapshylyghyna qatysty mәseleni sheshudegi óz núsqasyn úsyndy.

Ministrding aituynsha, 1-4 synyptargha arnalghan oqulyqtardyng salmaghy 300 grammnan, al 5-6 synyptardiki – 400 grammnan, 7-10 synyptardiki – 500 grammnan, 11 synypqa arnalghan oqulyq 600 gramman aspauy kerek. Yaghni, bir oqushynyng jinaqtalyp kelgendegi oqulyqtarynyng jalpy salmaghy 1,5 - 2 keliden aspauy tiyis. Alayda ýkimet saghatyna qatysqan Últtyq ekonomika ministrligining Tútynushylar qúqyqtaryn qorghau komiyteti tóraghasynyng orynbasary Jandarbek Bekshin 2013 jyly 3-shi jәne 10-shy synyptargha arnalghan oqulyqtardyng jogharydaghy talaptargha say bolmaghanyn jasyrmay aitty. Mysaly, algebra, fizika jәne biologiya kitaptary salmaghy boyynsha maqúldaudan ótpegen. «Sonday-aq, qaghazdyng sapasy men boyauy talapqa say kelmedi, suretteri mazmúnymen ýilespedi. Sóitip, búghan budjetten taghy qarajat bólindi. Oqulyqtar tez tozyp, jyrtylyp qala beretindikten biz tekseris nәtiyjesinde teris qorytyndy shyghardyq. Búl jerdegi tikeley jauapkershilik oqulyqtardy dayyndaushylar men ony bekitken organdardyn, eng aldymen, ministrlikting moynynda»,- dep týsindirdi J. Bekshiyn.

Bilim jәne ghylym ministrligining basshysy deputattargha oqulyq tapshylyghynyng negizgi sebepterin ashyq aitty. «Búl jerdegi negizgi mәsele –  josparlau men der kezinde satyp aluda jatyr. Jyl sayyn jergilikti organdar osy maqsatqa tolyq qarajat bólmeydi, jalpy alghanda elimiz boyynsha 3,6 payyz tolyq qarjylandyrylmaghan»,- dedi Aslan Sәrinjipov. Oqulyq tapshylyghyna alyp baratyn sebepterding biri – satyp alugha kelisim-shart jasau. Múnday jaghdayda mektepterdegi oqushylar sany men halyqtyng ósimi eskerilmeydi. Shynynda da kóp jaghdayda jergilikti atqarushy organdar tozyghy jetken oqulyqtardy janasyna auystyrugha budjetten aqsha bólgisi kelmeydi. Bilim jәne ghylym ministri búl ahualdy jaqsartu ýshin oqulyqpen qamtamasyz etuge qatysty barlyq is-sharalargha qatang baqylau ornatylatynyn mәlimdedi.

Ministrlikting tapshylyqty jong ýshin úsynghan sheshimi mynaday: birinshiden, oqulyqtar tizimin bekitetin qúzyrly komissiya jyldyng sonyna deyin ony bekitui kerek. Ekinshiden, 1-shi qantargha deyin barlyq mektepter aldaghy oqu jylyna qajetti oqulyqtar jónindegi mәlimetterdi ministrlikke jiberui tiyis. Búl jerde demografiyalyq, qalalyq jәne audandyq kórsetkishter, janadan mektep tabaldyryghyn attaghan balalar sany siyaqty mәseleler eskerilui mindetti. Sonymen qatar, oblystardaghy bilim beru basqarmalary men mektepter túraqty týrde oqulyqtar qoryndaghy kitaptardy týgendep otyrady. Paydalanylghan kitaptardy merzimine jәne tozyghy jetkendigin baghalaugha qatysty ýderisti belgili bir erejelerge baghyndyrghan abzal.

Alayda, Mәjilis tóraghasynyng orynbasary Darigha Nazarbaeva sheneunikterding aitqan uәjderimen kelispedi. Ol oqulyq tapshylyghyn qoldan jasaghan әkimdikter men baspalardyng bir-birimen kelisip alghanyn aiyptady. «Mening qolymda mynaday sandar bar: bir jerde 170 mln. tenge, endi bir jerde 220 mln. tenge ýnemdelgen. Menimshe, búl әkimdikterding baspalarmen qúpiya kelisip alghanynyng nәtiyjesi. Bizding halyq juas, kónbis. Balalaryna mektep oqulyq bermese, basqa jerden satyp alady. Osynday nәrseni týsinbeytindey biz bala emespiz ghoy?!. Al әkimdikter men baspalardyng tarapynan aitylghan týsiniktemeler aqylgha qonbaydy. Búl naghyz balabaqshadaghy balalardyng aitatyn sózi»,- dedi ol. – Qyzyq jaghdaygha tap bolyp otyrmyz, - dep jalghady sózin D. Nazarbaeva. – Býgin ministr: «Biz normativterdi dayyndap jatyrmyz» dep aitty. Yaghni, ol normativter joq degen sóz. Arnayy esep-qisap jýrgizilmegendikten, josparlau júmysy da aqsap túr. Men mektep diyrektorlary óz oqushylary jóninde jalghan aqparat beredi degenge senbeymin. Eger osy mәselege tolyq tekseris jýrgizetin bolsaq, jergilikti jerdegi әkimdikterding oqulyqtargha tapsyrys berudi tolyq qarjylandyrmay otyrghanyn kórer edik,-dep sózin týiindedi ol.

 

Ámirlan Álimjan.

Abai.kz

0 pikir