Júma, 28 Qantar 2022
Taghzym 7932 0 pikir 31 Qazan, 2014 saghat 11:12

Ózi dana, ózi bala Asyl dos... Memleketting ruhany baylyghy edi...

         Qazaq ruhaniyatynyng ýlken  túlghasy, has talant Talasbek Ásemqúlovtyng dýnie keshkenine de qyryq kýnge tayap qalypty.

Jaqsyny joqtay bilu -   últtyng bilik-óresin tanytatyn bir kórsetkish.  Talasbek turaly azasózder «Egemennen» bastap býkil qazaq baspasózinde, osy «Abai.kz», «Últ», t.b. sayttarda jariyalandy.  Qazaq radiosy birneshe materialyn arnady. Áleumettik jelilerde, әsirese, jas úrpaq qatty joqtady.  Búlay bolar jóni de bar. Óitkeni Talasbek Ásemqúlov – Últtyn, Memleketting ruhany baylyghy edi...

Adam balasy, onyng ishinde óner adamy, sonday-aq óner qúdyretin sezinetin qatardaghy sharua da, biyliktegi әkim-qara da  әrqily ghúmyr keshedi.  Biri ózine, biri otbasyna,  әuletine, biri dos-jaranyna, qala berdi, ózin syilaytyn, aralasatyn, tipti bolmaghanda shygharmashylyghyn  nemese  lauazymyn moyyndaytyn adamdargha yqylasty bolady, kómegin kórsetedi...  Almaghayyp myna zamanda múnyng ózi az sharua emes. 

Al,  Ónerdi  múrat túta otyryp,   Ónerdi – ózining dara joly etip ala otyryp bar bolmysyn, býkil sanaly ghúmyryn shyn mәnisinde últyna qaltqysyz qyzmet etuge arnaghan Túlghalar sanauly bolatyny belgili.  Sol sanaulylar qatarynan tabylghan Talasbek Ásemqúlov, býkil alashtyng jaqyny, ruhany dos-janashyry edi.  Kórnekti  jazushy, kinodramaturg,  synshy, ónertanushy, kýishi-dombyrashy, últtyq ónerding bilgiri,   mәdeniyettanushy, oishyl, asqan bilimdar. Jәne sol asqan bilimdarlyghy – imanymen, adamgershiligimen, janynyng tap-tazalyghymen,  tipti baladay anghaldyghymen núrlanghan   múnday jandy –óz basym qazaqta kem bilemin.

(Talasbek Ásemqúlov. Student. 1981 jyl. Suret Jarqyn Shәkerimning arhiyvinde saqtalghan. Abai.kz aqparattyq portalyna úsynghan Sәken Sybanbay).

Talasbek Ásemqúlov qazaqtyng mandayyna bitken erekshe dara daryn boldy. Ol әldebir qalyp-daghdylargha syimay ótti. Ony óz últynyng taghdyryn әlemdik órkeniyetpen bir ayada qarastyra otyryp, últtyq beyresmy tarihymyzdaghy kóptegen aqtandaqtardy ashqan, balamaly núsqalar úsynghan  ýlken tarihshy deuge bolady. Onyng kórkem shygharmalaryn bylay qoyghanda - Álemdik órkeniyetter turaly esseleri;  әlemdik tarihtan jazghan Tampliyerler turaly, Babyldyng kýireui turaly, Tomiris – Túmar hanym turaly,  saqtar men parsylar, sonday-aq  qanlylar tarihy turaly;  Ketbúghy, Shynghyshan, sonday-aq qazaq bastan keshken nebir nәubattardyng – asharshylyq pen soghystardyng týp tarihtary turaly maqala, zertteu, esseleri jalpy qazaq  tarihynda alghash ret sony qyrynan qozghalyp, jazylghan taqyryptar.  Talasbektin  kórkem shygharmalarynda, esselerinde  keyingi qazaq tarihy – Abylay han, Qúnanbay, Abay, Birjan, Tәttimbet, Sýgir, Bayjigit, taghy da basqa kóptegen ónerpazdar túlghalanyp shyqty.

Talasbekting  ózi «úly ústazym» dep tanyghan, qazaq ruhaniyatynyng kórnekti túlghasy, asqan bilimdarlyghy, últjandylyghymen  halqyna qaltqysyz qyzmet etip ótken Asqar Sýleymenov turaly «Kemenger ómirinen bir ýzik syr» atty tórt essesi  - ústazyna degen erekshe saghynysh-iltipaty ghana emes, keyingi úrpaqqa aityp ketken ósiyeti de siyaqty seziledi.(«Almaty aqshamy» ýshin arnayy jazylghan ol esselerdi kezinde «Abai.kz» sayty da jariyalap, asa keng auditoriyanyng oquyna mýmkindik tudyrghan edi,qazir ol esseler sayttyng arhiyvinde túr.)

Qay taqyrypta, qay salada jazsa da tizgin bermes túlparday jýitkigen  Talasbek ómirdi, adamdardy sýishi edi. Óitkeni ol adamdy syilaytyn, adamnyng qadirin, jaqsynyng qadirin, ústazdyng qadirin, aghanyng qadirin, dostyng qadirin biletin.  Ol kim-kimmen de  óz bilim, parasat-payymyna say sóilesip, súhbattasudy qalaytyn.

Ol ýshin ómirding barlyq sәti qymbat, barlyq qúbylysy ardaqty edi. Kez-kelgen oqighadan ýlken maghyna tabatyn, kez kelgen qúbylystyng mәnin aiyra biletin.

Talasbek  jany jaqsygha sergek bolatyn, talantty  tez tanyp, ruhany qoldau kórsetuge kelgende aldyna jan salmaytyn. Onyng   Meyirhanmen (Aqdәuletúly) birigip sonau Manghystauda bir ózi bir institut bolyp óz betinshe júmys jasap, qazaq mifologiyasyn mýldem jana sapalyq biyikke kótergen Serikbol Qondybaydy tanyp, oghan biylik tarapynan kómek  kórsetiluine qozghau saluy;  óz tarapynan da ruhany qoldau kórsetui - osynyng bir anyq kórinisi. Ol myna zamanda bilimdi, bilikti jandardy tuysy kóretin, ondaylargha jany ashityn.  Jastar bizding kórgen qúqayymyzdy kórmeui kerek deytin. Talantty jastardy qatty qoldaytyn, quanyp jazatyn. Ol talanttyng bәrin moyyndaytyn, onyng janghyz ghana kelispeytini, jany qalamaytyny – menmenshildik, kólgirlik pen ótirik bilimsinu edi...

Ózi dana, ózi bala, asyl dos Talasbek naghyz babynda edi, halqyna bereri әli de az emes edi. Degenmen de ol keshken  ghúmyrynda kóp nәrse tyndyrdy. Onyng ruhany múrasy ózi kózi tirisinde ayauly jary, kórnekti mәdeniyetanushy Zira Nauryzbaeva ekeui kóp kýsh-jiger júmsap ashqan «www.Otuken.kz» saytynda jarqyrap túr. Ony «últym» degen aqjoltay jas úrpaq oqyp-zerttep-susyndaytynyna kýmәn joq. Al, ol múrany tom-tom kitaptar, muzykalyq diskter etip shygharyp, halqyna jetkizu – sonynda qalghandardyng ýlken paryzy.

 

Áliya Bópejanova, synshy-mәdeniyettanushy

 

P.S. Talasbekting sonynda eki perzenti – Hadisha men Jansýgir qaldy, ekeui de mektep jasynda. «Tas týsken jerine auyr» deydi halyq.  Talasbekke layyqty jar, seriktes dos, múrattas bola bilgen Zira olardy jaqsy azamat etip tәrbiyelerine kýmәn joq. Degenmen de myna zamanda búl onay sharua emestigi belgili. Qazaq mifologiyasyn janasha paradigmalarda zerttep jýrgen myqty ghalym Zira  perzentterin qatarynan kem etpeu ýshin  endigi jerde uaqytyn  birese audarma jasap, birese jinaq dayyndap degendey,  qarjy tabugha  ketirip jýrip,  óz shygharmashylyghyn ayaldatyp qoya ma degen alang da joq emes... Talasbekting múrasyn  ainalymgha tolyqqandy týsiru júmystary da ýlken ruhany qajyrdy, sonday-aq ýlken qarjyny  talap etetin sharua.  Sondyqtan da Ziragha ýkimet tarapynan Memlekettik stiypendiya nemese  granttar taghayyndalsa,  zertteu júmystaryna  qoghamdyq qorlar, sonday-aq  asa baquatty әkim-qaralar men isker azamattar tarapynan tolymdy kómekter kórsetilse (múnyng zamanauy formalary jetkilikti  ghoy) degen úsynys-tilek bildirgimiz  keledi.   

                                                           *  *   *

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6180
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 8032