Júma, 12 Tamyz 2022
Ruh 11050 1 pikir 23 Mamyr, 2014 saghat 11:57

KÓKMOYNAQTYNG ÝIIRI

(maqaladan ýzindi)

2003 jyly «Qazaq Ádebiyeti» gazetinde marqúm Qajytay Iliyasov aghamyz Ánuar Bimaghambetting bir ólenin synap: «Kókmoynaq jylqyda kezdespeytin týs. Itke qoyylatyn atau…» dedi. Sol sózding týrtkisinen jazylghan jayt edi. Jylqy jyly ghoy. Taqyrypqa qyzyghushylyq tanytqandar mәselening anyq-qanyghymen myna siltemelerden tanysa alady («Qazaq әdebiyeti». 27-shilde, 2003; «Qazaq әdebiyeti». 31-qazan, 2003; «Qazaq Ádebiyeti». №2, 2004).

...Jýirik jylqy turaly qay-qaysymyzdyng bolsa da biletinimiz bir toghyz bolsa, bilmeytinimiz toqsan toghyz... Onyng ýstine bir elding abyroy-aryna balanghan jylqy nәsiline kýmәn keltire sóileu... Endi, mine amaldyng joqtyghynan, bilmegenderding bilip jýrui ýshin әngimening ózegin әriden tórkindetuge tura keldi.

«Kókmoynaqtyng ýiiri» bopsa anyz emes. Aqyn Esenghaly Raushanov halyq arasynda auyzsha taralghan atalmysh shygharmany «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalap, kópshilikti kózayym etken edi (Qazaq әdebiyeti. Kókmoynaqtyng ýiiri. 23-nauryz, 1990). Jyrdyng sosynghy taghdyry halyqtyng kóz aldynda. Býginde jyrshy Eldos Emil oryndap, tyndaushysynyng qúlaq qúryshyn qandyryp jýrgendigine qosa ýntaspasynyng da jaryq kórgen-di (Amanat. – Almaty: Mәliyke, 1999)...

Esenghaly әlgi jyrgha jazghan alghy sózinde: «Qansha uaqyttan beri izdestirip, súrastyryp kelsem de múnyng avtory kim ekenin aighaqtay almaghanym…» deydi. Dese de, uaqytynda: «ózi jazghan joq pa eken?» degen qazaqy kýnkil-kýdikting de qúlaghy kórinip qalghany ras. Meninshe, manghystaulyq Svetqaly Núrjanovtyng búl jyr avtoryn Izban aqyn deui shyndyqtyng auylynan shet emes. Esaghang «Kókmoynaq» turaly izgi oiyn sabaqtay kele: «Bir aqiqat – atalmysh túqym qazir az qalghan» degenimen, aqyn sózi degdar januardyng nәsili týgel qúryp ketpegenin anyq anghartady.

Qazaqta jýirik atqa arnalghan qanshama әn bolsa, sonshalyq kókdauyl kýy de bar. Áyel súlulyghynyng ólshemi de jýirik at boluy kóp júrtta kezdese bermeytin erekshelik. Týrki-monghol halyqtary epikalyq jyrlaryndaghy ortalyq beyne – qas batyr men onyng jan serigi, taghy da sol jýirik at obrazy ekenin jәne bilemiz (Liypes R.S. Obraz batyra y ego konya v turko-mongoliskom epose. – Moskva, 1984).

Ghalymdardyng dәleldi sózderine iyek artsaq, malshylyq – eginshilikten eski kәsip bolyp sanalady. Alghashqy jýirik jylqylar býgingi jyl sanauymyzdan 6-7 myng jyl búryn Aziya, Afrika, Evropada qolgha ýiretile bastapty. Ghylymy ainalymgha týsken jylqynyng 12-13 túqymy belgili. Sonyng biri – Aday jylqysy dep atalatyn túqym. Qazaq Sovet Ensiklopediyasynyng 1-tomynyng 3-betinde búl túqym turaly: «Úzaq jýriske tózimdi, jýirik, qaghylez, bezbýirek. Onda týrikpen jylqysynyng qany bar. Basy etsiz, kózi kishkentay, janary mol, moyny qysqa, shoqtyghy biyik, arqasy týzu, sauyry úzyn әri salynqy, ayaghy juan, biraq etsiz, túyaghy berik bolady» dese, Sh.Janәbilovtyng «Qazaqsha mal ataulary» kitabynda búl túqymgha: «Salt miniske qolayly, basy jinishkeleu, shoqtyghy shyghynqy, sauyry etsizdeu, itarqalau, ayaqtary jinishke, sinirli keledi. Aua-rayyna tózimdi» – dep sipattama berilgen.

Hatqa týsip, jazylyp, ghylymy ainalym qoryn toltyryp ýlgergen tek biyening ghana dene bitimine, qúlyndauyna, kýi-jayyna, jasyna, sauyluyna, jelin bitisine, sýtine, minezine, jal-qúiryghyna, t.b. baylanysty – 127; aighyr men sayaq, qúlynnyng jayyna qatysty – 41; odan da basqa, jylqynyng jalpy – 45 ortaq atauy kezdesedi. Jylqy malynyng minezine, tisine, qúlyndaytyn uaqytyna, qúlyndaytyn biyege aitylatyn – 47; ýni men әreketine, jatyp-túruyna, týsine, týgine baylanysty taghy – 45 atau bar eken… Jylqyda bolatyn aurulardyng ghana úzyn-yrgha sany – jiyrma bir. Osydan keyin, jýirik jylqynyng babyn, týsin, tegin bir adamday «bilemin» deytinderding jauabynyng jayy qalay bolar eken? Qashan da asyghys baylam, ýstirt oy – abyroysyzdyqqa bastaytyn danghyl jol! Olay bolsa, sózding mәnsiz bolyp setiluinen saqtasyn!

Al, endi osynshama baytaq ýlgiden býginde qolymyzgha ústap qalghanymyz qaysy? Baba qazaqtan miras seyis degen tauyp aitylghan sarabdal sóz bar-tyn. Býgin «atbegi» degen qarpusyz sózdi shygharyp alyp, jerden jeti qoyan tapqanday atoy salyp jýrgender kóp. Baba qazaqtyng nәrli tilinde «bapker» degen úghym – paluannyng seyisine, «qúsbegi» sózi – qyran qústy baptaytyn adamgha qatysty qoldanylmaushy ma edi? Amal qansha, búl sózder de «Áy», deytin Ajanyn» (Ájening emes. – B.J.) bolmaghandyghynan kýndelikti tilimizge telinip ketip barady.

Sayatshynyng serigi bolghan, anyzda Itala qazdyng júmyrtqasynan jýz jylda bir shyghady dep dәripteletin qúmay tazy sanynyng búl kýndegi qazaq dalasyna shaqqandaghy bar-joghy eki myngha jeter-jetpes qana eken. Endi ýsh-tórt úrpaq auysqannan keyin-aq qúmay turaly bireuge aityp sendiruding ózi de qiyn bolyp qaluy da kәdik. Atadan qalghan seyistik, qúsbegilik ónerding ýzilip, jalghaspay qaluyna ókinish bildiruding ornyna, keybireulerding basymyzdaghy barymyzgha shýbә keltire bastauy ókinishti, әriyne!..

Kókmoynaq – anatomiyalyq atau. Solay bolghandyqtan әuelden barsha an-qús pen jan-januar ataulygha ortaq. Qazaqta itting de, jýirik attyng da, adamnyng da bir ataugha telinui janalyq emes, kerisinshe – zandylyq. Qanapiya, Kýnjan, Aytjan, t.b. tәrizdi esimderdi nashar bala men er azamatqa qaq jaryp qoyatyn babalarymyz osy eki ortany ajyrata almaghannan dey almaymyz. Qúlyndaytyn biyege de, tolghatqan әielge de «tolghaq, sharana» sózin qatar qoldanatyn qazaq tabighattyng tamyryn basqan halyq. Jylqynyng ýnine balamalanghan «yqylyqtau, shynghyru, oinaqtau» sózderin bauyryndaghy balasyna da aitady. Jylqyda bolatyn qaraqaptal, manqa aurularynyng atyn qazekeng qarghys pen kemsitu ornyna da paydalanady. Kóbine jylqy malyna baylanysty aitylatyn Qaraqúlaq, Kókbaqa, Qontorghay da jalpy anatomiyalyq teli ataular. Sondyqtan it pen atqa qoyylatyn degen derbes úghym, dara atau bizding júrtta joq.

Kókmoynaq – toponimikalyq atau. Biraq toponimikalyq jer-su atauyna keyinnen auysqan úghym. Qazaq eki tóbening arasyn qosyp túratyn úzynsha qysang jerdi, eki teniz arasyn qosyp túratyn jylghany «moynaq» (peresheyka) degen. Búl Siz oilaghanday, «Birinen ekinshisi biyiktep, bolmasa alasara beretin kezenning úsaq-týiek qalpy» da emes...

Al, endi qazaqtaghy qazanattardyng túqymyn qalyptastyrudyng ózindik joralghysyna keleyik. Ghylym búl erekshe týrge baylanysty «jabayy jylqy túqymy ma, әlde taghylanyp ketken kәduilgi jylqy ma?» degen saualgha nýkte qoymay, basyn ashyq qaldyrghan. Al, qazekem múnyng sheshimin taghy da anyzgha baylaydy.

Týzding qúlandary bólek-salaq jýrgen biyeni bólip alyp ýiirine qosyp alatyn nemese jylqyshylar әdeyi quyp jiberip, bie bauyryna qúlyn baylaghanda ghana qaytaratyn kezderi bolady eken. Dala tarpandarynyng qanynan qazanattar osylaysha qaynap shyghypty. Sonday jolmen alynghan budan – Sauran atty jylqy túqymy turaly (Sauran soyy. – B.J.) Á.Álimjanov «Mahambetting jebesi» romanynda jazady. Ontýstiktegi ataqty qala aty jylqy túqymynyng osy týrine qoyylsa kerek. Áriyne, múnymyz naqty baylam emes, әzirge kóp joramaldyng biri ghana.

Saurannyng týsi tyshqan týstes, súr keledi. Endeshe, Ýstirttegi Kókmoynaq túqymy da jylqynyng týsine oray atalatyndyghyna búdan bylay kýmәn-kýdigimizdi seyiltkenimiz jón. Demek, Kókmoynaq degen atau jylqynyng týsin (masti) bildirui de әbden mýmkin. Búl joramaldy joqqa shygharu ýshin búltartpas dәlel-dәiek kerek...

Ýstirttegi Aday әuleti ejelden Týrkimendermen qonsy otyrghan. Tirshiligin syrt jaularmen keskilesip, at ýstinde ótkizgen jauynger elding serigi qashan da jýirik at. Búl ónirde týrkimenning Alamoynaq aty degen jylqy túqymy jәne bar.
Halyq arasyndaghy qariya sóz týrkimenning Teke men Jaumyt taypasynan shyqqan eki azuly el qúdandaly bolyp, jylqylaryn bir baghyp, ataqty «Tekejәumit» tegin jasaghandyghy turaly aitady. Ahalteke atanghan Ahal men Teke tarihy da sony bayan etedi. «Ahalteke» eng eski túqym, arab jylqysynan da búryn shyqqan tek bolyp sanalady. Dalalyqtardyng auyzsha tarihynda sol Aqalteke men qazanattyng arasynan shyqqan budandy aty anyzgha arqau bolghan Kókmoynaqtyng ýiiri desedi. Kópting uәli sózi bolghandyqtan búny da qaperge tútu barshamyzgha mindet.

Ýstirt ónirindegi taghy bir esti sóz, sudan shyghatyn Suyn aighyrgha baylanysty. Búl әlem halyqtarynyng foliklorlyq múralary – ertegi, anyz-әfsanalargha ortaq motiv bolyp singen kәduilgi Su aighyry bolsa kerek. Jergilikti leksikongha baylanghan Suyn degen sózdi úghymgha sәikes suytylghan, tyng aighyr dep te payymdaugha bolatyn tәrizdi. Mifologiyalyq úghymdarmen astasyp jatqan búl anyzdyng ereksheligi bizge naqty tarihy túlghalarmen baylanysty bolyp jetuinde. Búl jerde mifting qayta janghyryp, foliklorlyq zandylyqtargha sýiene otyryp personifikasiyalanghanyn, yaghny qayta qúbylghanyn kóremiz. Endeshe, halyqtyng foliklorlanghan erekshe tarihnamasyna qúlaq týrelik.
Jazushy Ábish Kekilbaevtyng arghy atalary Qojanazar degen jylqyly bay bolypty. Suyn aighyrdyng sudan shyghyp, biyege shabatyn mezgilin týrkimender de, sol Qojanazardyng jylqyshylary da biledi eken. Birde jylqy kýzetinde túryp úiyqtap ketken jylqyshylar eki jaqtyng biyelerin shatastyryp alyp, týrkimen biyesi Qojanazar jylqylarynyng ýiirinde jýrgendikten aqyr ayaghy kóp jylgha sozylghan daugha ainalypty. Dau qazaq jaghynda boluy sebepti, daulaushy Týrkimen eli Qojanazardyng balasy Qoshandy Kóksuyn aighyrdan tughan sýliktey qara atqa mingizip, Qaraman-ata әuliyening basynda antqa ústaydy. «Biz kinәli bolsaq bizdi at, qara kinәli bolsa qarany at» degende erding basyna ornatylghan kәduilgi biz qaq aiyrylyp, qara at mertigip, ýstindegi bala aman qalypty», – deydi anyzdyng asyl nobayy.

Kónekózderding aituynsha, osy antqa Beket әuliyening ózi qatysqan. Aqyry dau qazaqtardyng paydasyna sheshilip, Kóksuyn aighyrdyng túqymy Kókmoynaq Ýstirtte – Aday júrtynda qalypty-mys. Múndaghy Kóksuyn aighyrdy batyrlyq, erlikting túraqty bir komponenti retinde de qarastyrugha bolady. Halyq úghymyndaghy bes qaru men alty asyl (arghymaq, aq sauyt, almas qylysh, týzu myltyq, qúmay tazy, múzbalaq) tútastay alghanda da, jeke-dara qarastyrghanda da atalmysh úghymdy tolyqtyra bermek.

Esituimizshe Kókmoynaq jylqy ýiirining izi býgingi Aqtau ónirinde әli de saqtalghan. Týrkimen Adaylary arasynda Aqmonshaq degen jýirik at 1990 jyldargha deyin bolghan. Aqmonshaq attyng esimi halyq auyz әdebiyetining kórkem ýlgisi «Qobylandy batyr» jyrynda, Syr ónirinen shyqqan kýishi Qúraqtyng Dosjanynyng shygharmasynda da kezdesedi. Habibolla aqsaqaldyng aituynsha, Manghystauda kýni keshege deyin Kókmoynaqtyng túqymynan bir kók at bolypty. Biraq eshkim bәigege qosyp, januardyng baghyn bir synamapty. Asyl jylqynyng tegine búdan artyq qúrmet bolar ma? Býgingidey ólermen zamanda kim bolsa da túlpardan qalghan túyaqqa bir ter ýktirip qalsa kerek edi. Kókmoynaq turaly aqiqatqa bergisiz anyzdyng halyq sanasynan oryn tepkeni sonshalyq, Ýstirtte ony at ornyna minu de qiyanat sanalady eken.

Jogharyda sóz bolghan «Kókmoynaqtyng ýiiri» poemasyna baylanysty oidyng da shetin týiindey ketken jón. Jyr arqauy 1932 jylghy asharshylyq zobalanyn suretteydi. Bir jas jigit babasynan qalghan Kókmoynaqtyng ýiirin «ýkimeti bar» jerden jasyryp baghyp jýredi eken. Aqyry qolgha týsip, aidalyp bara jatqan jigit Kókmoynaqtyng arba tartyp, arsa-arsa bolyp bara jatqanyn kórip jýregi qan jylaydy. Poema – aitar oiy men iydeyasy túrghysynan Iliyastyng «Qúlagerimen» ózegi egiz órilgen. Qas talanttardyng qay kezde de mәrege jete almay jyghylatyndyghyn jyr obrazgha bólep beredi. Al, jabylardyng túlparlardy qashan da qyrshynynan qiigha dayar túratyndyghy dәleldeudi qajet etpeytin aksioma.

Jilinshigi jiptiktey,
Jiptik te bolsa bolattay,
Bolat onay synar ma?
Donyz moyyn qara emes,
Basy jenil búrargha.
Odan artyq kólik joq,
Kezengen jaugha tap bolyp,
Keskilese shygharda.
Maygha bógip qalmaydy,
Bir atasy búlan ba?

Búl «Kókmoynaqtyng ýiiri» atty halyq jyryndaghy Kókmoynaq túlpardyng sureti. Qay kezde de tekti túlpardy saqtaudyng joly – jasyryp ústau. Poema әlgi jylqynyng túqymyn ghana emes, jaqsyny saqtaudyng da jolyn núsqaydy. Jyr oqighasynyng asyl arqauy osynday jayttardy pash etedi.

Bir sheti men ekinshi qiyryna úshqan qústyng qanaty talyp jetetin bizding dalada qashan da kýmәn men kýdikting aqyryn tosqan abzal. Onsyz tyrnaqtap jighan abyroydy uystap shashyp shyghudan basqa jol joq.

Berik JÝSIPOV,
foliklortanushy.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2026
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1977
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1696
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2729