Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Mәiekti 10940 0 pikir 23 Mamyr, 2014 saghat 12:38

BEYBIT QOYShYBAEV. AShARShYLYQ

I.Tanymnyng qiyn joly

Kenestik dәuirde asharshylyqtyng jabyq taqyryp bolghany belgili. Baspasóz ol jayynda sóz qozghamaytyn. Otyz ekinshi jyl nәubeti onashada, ot bastarynda ghana sybyrlap aitylushy edi. Kóshpendi júrtty qynaday qyrghan ashtyq zúlmatynyng ajaldy tyrnaghynan eshbir  qazaq әuleti din-aman qútyla almaghan. Sondyqtan da halyq sanasyna tereng jara saldy. Ecten shyqpady. Totalitarlyq standart jengen, kommunistik partiyanyng biriktirgish kýshi moyyndalghan zamannyng ózinde úmytylmady. Alayda ashtyqtyng milliondaghan jazyqsyz qúrbandaryn sovet ókimeti jyldary ashyq eske alu mýmkin emes-tin.

Ózgeris Kenester Odaghyndaghy biyleushi partiyanyng jariyalylyq pen qayta qúru sayasatyn jariyalauynan, sóitip, azamattar sanasyn shengeldegen ruhany qúrsaudy birtindep bosatuynan bastalghan. Barshamyzgha belgili, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine baylanysty ornaghan «Kishi 37-shi jyl» yzghyryghy artta qalyp, Qazaqstanda da demokratiyanyng «altyn kýregi» erkin ese bastasymen -  «aqtandaghy» mol tarihymyzdy syn kózben zerttey otyryp janghyrtugha kiristik.

Totalitarlyq dәuir auyzgha alugha tyiym salghan sayasiy  jazalaular men asharshylyq shyndyghy 1988 jyldan qazaq baspasózining ózekti taqyrybyna ainaldy. Sol jyly stalindik lageriler tauqymetin tartyp oralghan «halyq jaulary» zayyptarynyng bir toby Mәskeudegi «Memorial» qozghalysynyng maqsattaryna qoldau bildirgen ýndeu-hattaryn jariya etti. Odan bir top jas qalamger 30-jyldarghy repressiyalar men 32-jylghy alapat ashtyq qúrbandaryn este qaldyru sharalaryn oilastyrudy úsyndy. Eki ýndeude de jazyqsyz jandar ruhyn ardaqtaytyn simvolikalyq eskertkish ornatu jayy kóterilgen edi. Jazushylar qajet qarjy jinaudy kózdeytin arnayy esepshot ashty. Mәsele stalindik qughyn-sýrgin qúrbandarynyng adal esimderin tiriltudi múrat etken  qozghalystyng qanat jayyp,  damuyna úlasty.

Bizdegi is-әreketting Mәskeu qozghalysynan ereksheligi - stalinizm qylmystary retinde tek sayasy repressiyalardy әshkereleu ghana emes, sonymen birge, stalindik-bolisheviktik búrmalaulardyng asa qayghyly saldary - jadymyzda  halqymyzdyng aityp jetkizgisiz tragediyasynyng simvolynday bolyp «32» degen qandy sifrlarmen jazylyp qalghan alapat  asharshylyqtyng da shyndyghyn ashu mәselesining kýn tәrtibine batyl shygharyluynda jatty.

Sayasy búrmalaular jyldary jazyqsyz japa shekkender men olardyng úrpaqtarynyn, jazushylar, ghalymdar, jurnalister, ózge de júrtshylyq ókilderining qatysuymen 1988 jyly qúrylghan úiymdastyru komiyteti 1989 jyldyng sәuirinde qozghalys belsendilerining úiysu konferensiyasyn  ótkizdi. Sol qúryltayshylyq jinalysta Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy shanyraq kóterdi. Halyqty orny tolmas qasiretke dushar etken kenestik solaqay reformalar qúrbandaryna eskertkish qoy mәselesi «Ádilet» qoghamy qyzmetining manyzdy baghyttarynyng biri retinde tanyldy. Oghan jer-jerden qoldau kórsetilip jatty.  «Ádilettin» zerde kitabyn jasau isi júrtshylyqtyng óz sharuasyna ainaldy.

Mәselen, qogham iydeyasyna Jambyl oblysyndaghy Sarysu audandyq ólketanu muzeyining diyrektory Tóken Maqashev alghashqylardyng biri bolyp ýn qosty: kónekóz qarttar auzynan jalpy sanynyng ýshten ekisinen airylghan audan halqynyng bastan keshken qiyametteri jayyndaghy estelikterin jazyp aldy (sol qaraly kezendi býginde Saudakentte  asharshylyq qúrbandaryna qoyylghan eskerkish eske salyp túr). Almatydaghy Qazaq uniyversiytetining tarih fakulitetinde oqytushylar Talas Omarbekov pen Qambar Atabaevtyng jetekshiligimen «32-ning zúlmaty» atty ghylymiy-zertteushilik ýiirme qúryldy. Studentter ghylymy ekspedisiyalargha shyghyp, ashtyqtyng tiri kuәlerining estelikterin jinady. Izdestiru júmystarynyng nәtiyjeleri boyynsha konferensiyalar ótkizildi. Kýshtep újymdastyrudyn, alapat asharshylyqtyng jasyryn derekterin izdeumen Ortalyq múraghat diyrektory Marat Hasanaevtyng qamqorlyghy arqasynda qúrylghan múraghatshy jastardyng tarihi-aghartu birlestigi de shúghyldandy. Jekelegen ghalymdar  búl taqyrypqa eleuli ghylymy júmystar jazdy.  Tarih jәne etnologiya institutynda irgeli zertteuler jýrgizildi. Tarihymyzgha janasha kózqaras qalyptasa bastady.

Osynday rettermen tughyzylghan qoghamdyq pikirding ong nәtiyjesi sol, Qazaqstannyng memlekettik tәuelsizdigi jariyalanysymen, mәselege elimizding sol kezgi parlamenti (Jogharghy Kenes)  sergek ýn qosty. Jogharghy Kenes Tóralqasy 1931-1933 jyldarghy asharshylyqtyng sebep-saldarlaryn anyqtau ýshin qúramyna ghalymdar men zertteushi-mamandar tartylghan airyqsha komissiya qúrdy. Komissiya atalmysh qaraly belesti egjey-tegjeyli tekserip, qorytyndylaryn jasady. Jappay kýshtep újymdastyru nauqanyna jәne onyng qayghyly saldaryna ainalghan ashtyq nәubetine shynayy ghylymy kózqaras tújyrymdaldy. 30-shy jyldarghy asharshylyq stalinizmning asa iri qylmysy retinde atalyp, is jýzinde kóshpendi júrtqa genosid jasaldy delindi. Biraq komissiyanyng búl baghasyna parlament tarapynan qoldau kórsetilmedi. Degenmen qazaq halqynyng últtyq qasiretin jyl sayyn arnayy bir kýnde aza tútyp eske alyp túru dúrys dep úigharyldy. Halyq basyna týsken asharshylyq syndy nәubet qúrbandaryn eske alu kýni retinde 31 mamyr  belgilendi.  Sóitip, sol 1992 jyldan bastap әr jylghy  mamyr  aiynyng songhy júldyzynda asharshylyq qúrbandary aruaghyna taghzym etip túru zandastyryldy.

Alayda osy arnauly kýnde mәn-maghynasyna say qaraly-saltanatty is-sharalaryn ótkizip otyru dәstýrge ainaldyrylmady. Imandylyq isting bastalmay jatyp siyrqúiymshaqtalyp bara jatqany alghashqy jyly-aq mәlim bolghan. Osy joldar avtory 1992 jylghy 25 mamyrda «Almaty aqshamy» gazeti tilshisining súraqtaryna  bergen jauabynda («Qasiretti úmytpa!») asharshylyqty eske týsiru kýnin atap ótuge әzirlikten góri samarqaulyq  kózge úratynyn aitty. Onyng sebepterining biri tek partiya úranyna, yaghny biylikting auzyna qarap әreket etuge daghdylanyp qalghandyghymyzda jatqan. Jәne oghan sol shaqtaghy azamattyq belsendiligimizding tómendigi әri jaltaqtyghy da teris әserin tiygizdi. Ári, tәuelsizdikpen birge biylik buyndaryna janadan qoyylghan «reformatorlar» qazaq qasiretining astaryn týsine bermeytin. Qazaqty óz jerinde azshylyq etken sayasatqa janama týrde barshanyng qatysty bolghanyn paryqtay qoymaytyn. Biyleushiler qolymen jasalghan  asharshylyqqa orys halqynyng kinәli emestigin eskermeytin. Esesine, tarih sahnasynan ketken memleketting solaqay sayasatyn әshkereleudi respublikadaghy býgingi orys tildi kópshilikting jәne demokratiyalyq kórshi el biyligining «shamyna tiyedi» dep biletin. Sondyqtan da  olar búl kýndi «úmyt qaldyrghandy» qolayly kórdi.

Alayda manyzdy mәselege osynsha beyjay qaraudyng últtyq-memlekettik mýddege jauap bermeytindigi anyq edi.  Qighashtyqty týzeu qajet. Búl ýshin jalpyúlttyq tatulyqty qasterleumen birge, ony sayasy qughyn-sýrgin shyndyqtaryn asha otyryp saqtaudy jýzege asyru kerek. Bizding demokratiyalyq jogharghy ókimetimiz dәl solay etti.  Sóitip, búl iske, jogharyda aitqanymyzday,  arnayy  aidar taghylghan 1997  jyl boyy mol kónil bólindi.

Elimizding bas gazetinde belgili ghalym Kenes Núrpeyisúlynyng «Qasiret qúrbandaryna eskertkish-panteon ornatylsa - eldigimizding taghy bir belgisi bolar edi...» («Egemen Qazaqstan», 9 qantar 1997 j.) degen maqalasy jariyalandy. Onda ol 1916 jәne 1986 jyldar arasyndaghy jazalaular men ashtyq oqighalaryn ghylymy túrghyda jýielep, dәiekti úsynystar  bildiru arqyly arnauly jyldyng mәn-maghynasyn ashqan edi.

Repressiya qúrbandaryn eske týsiru osylay - respublikamyzda túratyn barsha últ ókilderining tatulyghy men kelisimine sabaqtastyra qarastyrylghan. Sol 1997 jyldan bastap asharshylyq nәubeti qúrbandaryn eske alu kýnining mazmúndyq auqymy keneytildi. Sodan beri 31 mamyr - Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni retinde atalyp keledi.

Alapat asharshylyq ta joyqyn sayasy jazalaular jýrgizgen stalinshil sayasattyng saldary, múny júrtshylyq aiqyn týsindi. Sol sebepti eske alu kýnine berilgen jana mazmún dúrys qabyldandy. 31 mamyrdyn  jana mәrtebesi býkilhalyqtyq moyyndaugha ie boldy. Búl kýni júrtshylyq ókilderi sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryna jana eskertkishter túrghyzu, ornatylghan eskertkishterge gýl shoqtaryn qoyyp taghzym etu syndy sharalargha mindetti týrde qatysudy ýrdiske ainaldyrdy.

Sonymen, 31 mamyr kýngi jiyndarda repressiya jyldary jazyqsyz atylghan azamattar aruaghyna qúrmet kórsetumen qatar, qarapayym halyqty búryn-sondy eshqashan tarihta bolmaghan qyrghyngha úshyratqan asharshylyq ta sayasy qughyn-sýrgin saldary retinde oryndy atalyp keledi. Búl orayda belsendi әreketimen el rizashylyghyna bólengen  is adamdary da bar. Mәselen, Almaty oblysynyng Aqsu auyly internatynda 32-shi jyly ashtan qyrylghan toqsan bala jerlengen oryngha 2002 jylghy 31 mamyrda jeke beynetqor kýshimen eskertkish qoyyldy. Múnday әreketter әr jerde jasaldy.  Nәubetting belgisiz qúpiyalaryn ghalymdar, jazushylar, jurnalister, derekti kino sheberleri әr qyrynan ashyp, júrtshylyqqa jetkizude.

Degenmen sonau  qaraly kezenning atyn atap, týsin týstep mәn beru auqymy jetkiliksiz dәrejede ekeni moyyndau lәzim. Olay deytinimiz, qylmysty sayasat tughyzghan alapat asharshylyq halqymyzdyng ósip-ónuine  sandyq ta, sapalyq ta túrghyda oisyrata ziyan tiygizdi. Onyng auyr saldarlary aityp-jetkizgisiz, tiri qalghan el-júrttyng basyna salghan auyrtpalyghy úshan-teniz. Solardy biz  eshqashan úmytpaugha tiyispiz. Búl bolashaq ýshin, halqymyzdyng birligin, Tәuelsizdikting túghyryn nyghayta týsu ýshin qajet. Alayda sonau orny tolmas qayghy-qasiretti layyqty dengeyde eske alyp, aza tútu rәsimi elimizde әzirge qalyptasar emes.

«Ádilet» qoghamy osyghan júrtshylyq nazaryn údayy audaryp keledi. Kóp bolyp  oilasugha tamyzyq bolarlyq oy tastau maqsatymen maqalalar  jazyldy, konferensiyalar ótkizildi. Elimizding qiyn-qystauly damu taghdyryndaghy kýrt qúldyraugha dushar etken asharshylyq syndy qayghyly kezender shyndyghy tolyq mәninde ashylmaghany aityldy. Óitkeni, jana sapalyq jengeyge kóterilmek týgil,  tәuelsizdikting alghashqy jyldary kópshilikke әigi bolghan jәitterding ózi jana jýzjyldyq basynda belgili bir dәrejede júrtshylyq sanasynan óshe bastaghan, tipti úmytylghan bolatyn.

Sóz joq, asharshylyqty әrdayym este tútu qajet. Olay etuding basty sebebi sol, asharshylyq - tútqiyldan kezdeysoq tap bolghan zobalang emes-ti. Ol patsha zamanynda negizdelip, kenestik kezende óristetilgen nәubet edi. Bolisheviktik biylik jol bergen zúlmat qazaq halqyna jer betinen halyq retinde mýldem joyylyp ketu qaupin tóndirdi. Ashtyq qúiyny birneshe mәrte soqty. Ásirese Otyz ekinshi jyldyng halyq sanasyna tereng iz qaldyrghany belgili. Odan beri de, mine,  baqanday segiz onjyldyq óte shyghypty. Halqymyzdy HH ghasyrda aityp jetkizgisiz Últtyq Apatqa úryndyrghan, qayghy-qasireti kól-kósir asharshylyq jyldarynyng eng auyr kezenine biyl 80 jyl.

Samoderjaviyelik Reseyding otarlyq qúldyghynan azat bolghan qazaq eli  Kenestik Resey Federativtik Respublikasy qúramynda avtonomiya aldy. Eldigin qalpyna keltirdi. Búl quanyshty oqigha edi. Biraq avtonomiyalyq respublikamyzdyng ghúmyry jalpyúlttyq tragediyagha úlasqan ashtyqpen astasty. Búl bizdi qapalandyrady.  Bizge múnyng sebep-saldaryn teren  zerdeleu qajettigin úghynamyz.

Sonau apatty zúlmat halqymyzdyng basyna kezdeysoq ýiirilgen joq, onyng tereng tamyryn ajyrata bilu lәzim. Al ol rejim auysqanmen sabaqtastyghyn joghaltpaghan otarlaushylyq pighyl men әrekette jatyr.

Barshagha mәlim, Resey tarapynan HVSh-HIH  ghasyrlarda maqsatty týrde jýrgizilgen jaulap alular nәtiyjesinde qazaqtyng memlekettigi joyyldy. Jeri men halqy imperiya qúramyna engizilip, týrli reseylik әkimshilik birlikterge bólshektendi. Qazaq ólkesin orys jerine, halqyn, etnostyq týri bólekshe bolsa da, tirshiligi men jan-dýniyesi jaghynan kәdimgi orys mújyghyna  ainaldyrudyng keng kólemdi sharalary jýzege asyryla bastady. Halqymyz tútastyghyn joghaltty. Tek kenes ókimetining arqasynda, HH ghasyrdyng alghashqy shiyregining sonynda ghana, Qazaqstannyng jer-suy men halqynyng negizgi qúramy bir shanyraq astyna is jýzinde biriktirildi.

Avtonomiyanyng irgesi keneytilgennen keyin, 1925 jylghy sәuirde ótken  Qazaqstan Kenesterinin  Birinshi (eski Qazaqstandaghy esep boyynsha - Besinshi) sezinde  halqymyzdyng basyna týsken problemanyng tarihy tamyry jýielep ashylghan bolatyn. Sol qúryltayda Qazaq ólkesin otarlau basty-basty ýsh dәuirde   (1. Orys jerinen óz erikterimen kelgen qily baq izdeushiler men qashqyndardyng otarlauy - búl HVI ghasyrdan bastaldy; 2. Sauda-ónerkәsip mýddesin kózdegen samoderjaviye  ýkimetinin  әskeriy-әkimshilik tәsildermen otarlauy - búl HVIII ghasyrdan bastaldy; 3. HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basynan beri - Reseyding ishki guberniyalarynan sharualardy jappay kóshirip-qonys audartu jolymen otarlau)   jýzege asyrylghany taldap aityldy.

Resey ýkimeti imperialistik maqsattaryn jýzege asyru ýshin Oral, Orynbor, Ertis jelileri arqyly  qazaq dalasyna iri-iri senimdi jasaqtaryn ornyqtyrdy. Olar qazaqtardy Jayyq, Tobyl, Ertis ózenderi boyyndaghy ýirenshikti ata qonystarynan quyp, mal baghu sharuashylyghynyng qalypty jaghdayyn zorlyqpen ózgertti.  Ghasyrlar boyy qalyptasqan atakәsip negizderinen aiyrdy, qazaqtyng ekonomikalyq dәuletin qatty oisyratty.

Ásirese otarlaudyng ýshinshi kezeni auyr boldy. Búl shaqta ishki Reseydegi jer daghdarysyn sheshu ýshin, «qazaqtyng jerin iygerip-kórkeytu» (Stolypiyn) jeleuimen, patshalyq әkimshilik Qazaqstangha qonys audarushylar tasqynyn búrghan edi. Osy orys kóshi mýddesine qazaqtan 1916 jylgha deyin kólemi 40.647.765 desyatina jer tartyp alynghan (1 desyatina 1,09 gektargha ten). Búl mólsher barlyq shúrayly, ómir sýruge qolayly jer-su aumaghynan asyp ketti.

Al shúrayly jerler mólsheri kýlli qazaqtyq aumaqtyng besten birine de jetpeytin. Jer komissariatynyng 1925 jylghy mәlimeti boyynsha - barlyq jer aumaghy 202.962.345 desyatina, onyng ishinde jaramdy jer kólemi 38.170.000 desyatina edi.  1925 jylghy qúryltayda: «Pereselen tolqynynyng qysymymen qazaq búqarasy...  shóbi jútan, suy az, qúmdauyt jerlerge yghysugha mәjbýr boldy. Osy apatty  sayasat Ólke ekonomikasyn tez qúldyratty.  Eger ótken ghasyrdyng 70-shi jj. bir qazaq sharuashylyghyna 59 bas maldan kelse, 1914-1915 jj. pereselen qozghalysynyng artuymen búl sifr 25-26 basqa deyin tómendedi», - dep kórsetildi.

Patsha ýkimetining otarlyq jýiesi tóndirgen qauipti HH ghasyrdyng basynda qazaq ziyalylary tereng sezinip, odan qorghanu joldaryn oilastyrghan bolatyn. Biraq olardyng is-әreketterin qúpiya polisiya tez әshkereledi. Qily jazalau sharalaryn qoldandy. Sonda ziyalylar Birinshi orys revolusiyasynyng dýmpuimen ómirge kelgen jogharghy zang shygharushy organgha ýmit artty.

Mәselen, 1906 jyly 1-shi Memlekettik duma minbesinen orynborlyq deputat Timofey Sedelinikov jerinen airylyp jatqan qazaqtyng kedeyshilikke úrynghanyn әngime etti. Torghaylyq deputat Ahmet Birimjanov  Dumagha әli kelip jetpegen qazaq deputattary ýshin agrarlyq komissiyadan qosymsha oryn kózdelui qajettigin kóterdi.  1907 jyly 2-shi Memlekettik dumada semeylik deputat Temirghaly Núrekenov jútqa úshyrap, qayyr súrap ketken bosqyn qazaqtargha ýkimet tarapynan jәrdem berilu kerektigin mәsele etip kóterdi. Al oraldyq deputat Baqytjan Qarataev ýkimetting sharualardy ishki Reseyden «jana jerlerge» qonys audartu  arqyly qazaqty jer-sudan aiyrghan pereselendik sayasatyn synaghan ataqty sózin sóiledi. Biraq olardyng birde-biri biylikke únaghan joq. Imperator búlargha eki Dumany da tarqatyp jiberuimen, әri búratanalardy búdan bylay saylau qúqyghynan aiyrghan 1907 jylghy «3 mausym» zanyn  shygharuymen jauap berdi.

Patsha ýkimetining agrarlyq sayasatyn  2-shi Memduma mýshesi B.Qarataev  onyng komissiyalarynda atqarghan júmysy retimen de, ózining qazaq mýddesin qorghau joldaryn izdestiru orayymen de jiti zerttedi. Ýkimetting qazaqtardyng kóshpeli ómir saltyn HH ghasyrda mýldem joymaq jospary baryn iri lauazymdy patsha chinovniygi auzynan estidi. (Degenmen kóshpeli ómir saltynyng omyrtqasyn birjolata ýzudi sarizm emes, bolishevizm jýzege asyrdy). Biylikting qazaq mýddesine qayshy is-әreketin  pereselen basqarmasynyng kýndelikti is-daghdysynan kórip otyrdy. Shúrayly jer-sudyng jyrymdalyp qonys audarushylargha ótip jatqanyn naqty mysaldarmen dәleldep, onyng basty sebepterin dәrmensizdene taldady (búghan onyn  uniyversiytettes joldasy Barlybek Syrtanovqa 10-jyldary joldaghan, 30-jyldary baspasózde jariya bolghan haty, sonday-aq 1910 jyly Álihan Bókeyhanovqa da jazyp, 2004 jyly «Alash qozghalysy» qújattar men materialdar jinaghynda basylghan haty kuә). Aqyry, qazaq ýshin búdan bylay túrmys saltyn qayta qúru ghana ómirsheng bolmaghyn paryqtap, ýkimet sayasatyna beyimdeludi qolayly kórdi. Árkimge jer ýlesin alyp otyryqshylyqqa kóshu qajettigin uaghyzdady. Bir qauym júrtty otyryqshy etip ózi ýlgi kórsetti.

Alayda búl bastamanyng ghúmyry úzaq bolmady. Ony qazaq ziyalylarynyng Álihan Bókeyhanov bastaghan ekinshi beldi toby qabyl almady. Agrarlyq mәselelerding iri bilimpazy Á.Bókeyhanov patsha ýkimeti  úsynghan jer ýlesi mólsherine mýldem qarsy boldy. Ol qazaqtyng kóshpeli ómir salty men mal sharuashylyghyn saqtau jaghynda edi. Múnyng tereng sebepteri bar-tyn. Kóshpendilerdi otyryqshylyqqa kóshuge mәjbýr etu arqyly patshalyq ekinshi jymysqy әreketin - orystandyru men shoqyndyru sharalaryn da jýzege asyrmaqshy bolghan. Sol maqsatpen olardy basym kópshiligi orystar túratyn shirkeui bar eldi mekenderge aralas qonystandyru jayynda núsqau bergen. Múnday bolashaq shoshyndyrmay qoymaytyn.

Al otyryqshylyqqa sol jyldarghy mәjbýrlik yqtimal etken evolusiyalyq jolmen beyimdelmegen qazaq tirshiligi bolisheviktik kýrt betbúrys nauqandarynda qanday qayghyly kýige týskeni belgili...

Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy 2008 jyly Almaty oblystyq memlekettik múraghatymen birlesip, «1930-jyldarghy asharshylyq: sebepteri, auqymy, zardaptary» taqyrybymen respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizdi. Onda  belgili ghalymdar, múraghatshylar, zertteushiler bayandamalar men habarlamalar jasap, estelikter men oi-pikirler aitty, alapat asharshylyqty jan-jaqty taldady, sebep-saldarlaryna toqtalyp,  aldaghy mindetterdi aiqyndaugha talap qyldy.

Mәselen, professor Talas Omarbekov kóshpendilerding 30-jyldarghy qayghyly taghdyryn reseylik múraghattardan alynghan  naqty derektermen janghyrtty.  Professor Júldyz Abylghojin asharshylyqty industriyalau nauqanyna tyghyz úshtastyra jýrgizilgen auyl sharuashylyghyn  reformalaudyng qayghyly saldary retinde qarastyrdy. Kezinde Jogharghy Kenes Tóralqasy qúrghan komissiya qúramynda zertteu júmystarymen ainalysqan búl ghalymdar «ashtyq neden boldy?» degen saualgha jauap beruge úmtylsa, dosent Ashat Álimov bayandamasynda «endi ne isteu kerek?» degen súraqtyng jauabyn nobaylaugha tyrysty. Taldyqorghanda studentter kýshimen jýrgizip jýrgen zertteulerining alghashqy nәtiyjelerin bayandady, әlemdik órmektordan arnayy sayt ashqanyn aitty, búl júmysty keng jolgha qongdyng jan-dýniyeni tazartu, ruhty kýsheytu orayynda ólsheusiz zor mәni bolaryn әngimeledi. Memlekettik múraghattardyng jauapty qyzmetkerleri konferensiya qozghaghan mәseleni arhivterde saqtalghan qújattar men  materialdar negizinde ashyp tolyqtyra týsti. Asharshylyqtyng kórkem әdebiyette beynelenui jayyndaghy habarlar, әuletterde saqtalghan ardagerlerding estelikteri men pikirleri konferensiya mazmúnyn bayyta týsti.

Ashtyq taqyryby  «Ádilet» qoghamy:  totalitarlyq tarihtan - demokratiyalyq bolashaqqa» (2009), «Stalinizm: repressiyalanghan Qazaqstan» (2010) atty respublikalyq jәne halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyalarda da qozghalyp, qorytyndy qújattarynda kórinis tapty. Halyqaralyq konferensiyada ukrainalyq tarihshy, sol elding Almatydaghy Bas konsuly Ludmila Protasova Ukrainadaghy 30-shy jyldarghy asharshylyqqa kinәlilerding aty atalyp, jariya bolghanyn, Golodomordyng halyqaralyq dәrejede moyyndalghanyn әngimeledi. Almatydaghy ukrain diasporasynyng ókilderi «Ádilet» mýshelerimen birge ashtyq qúrbandaryna eskertkish túrghyzylatyn  oryndy belgilegen tasqa gýl qoyyp, milliondaghan jazyqsyzdar ruhyna taghzym etti.

Keyingi jyldary, «Ádilet» qoghamynyng úsynysyna say, 31 mamyr qarsanyndaghy júmada ashtyq qúrbandaryna arnalghan arnayy sharalar óte bastady. Meshitterdegi júma namazda asharshylyq qasireti jayynda uaghyz oqylyp, Últtyq Apat aruaqtaryna qúran baghyshtalyp keledi.

Osynday sharalar ótkizip túrudyng dәstýrge ainaluyna súrapyl ashtyqtyng 80 jyldyghyn memlekettik dengeyde atau yqpal etuge tiyis.

II. Últtyq Apat kezenderi

Qazaq halqy HH ghasyrda bastan keshken Últtyq Apattyng týp-tamyry eldiginen airylyp, Resey imperiyasynyng otaryna ainalghan zamanda jatyr. Monarhiyanyng ornyna biylikke kýiretkish sipatymen erekshelengen jana sayasy jýie kelgende jәne bolishevizmning taptyq iydeologiyasy, әsire tapshyldardyng qily asyra silteuleri dәuirlegen shaqtarda sol týp-tamyr ýreyli qara jemisin berdi.  Aldynghy tarauda aitqanymyzday, rejim týbegeyli auysqanmen, otarlau sayasaty men otar elge kózqaras týrin ózgertkenmen, mazmún sabaqtastyghy saqtalghan bolyp shyqty.

Otarlyq ezgige týskeli qazaqtyng dәstýrli  sharuashylyghy kýizelu ýstinde edi. Ony 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis oqighalary - otarlyq soghystar, kóterilisshiler men olardyng auyldaryn  basyp-janyshtaghan jazalaushy әskerler oirany - odan sayyn kýiretti. Patsha taqtan qúlatylghan jyly qazaq oblystarynyng birqatarynda egin shyqpay qaldy. Týrkistan ólkesinde 1917 jyldyng jazynan-aq azyq-týlik tapshylyghy sezildi. Ólkeni is-jýzinde basqarumen shúghyldanghan júmysshy-sharua-soldat komiytetteri, sol oqighalar arasynda bolghan Zәky Validiyding kuәlik etuinshe («Estelikter», 1994,  1-k., 188-189-bb.), Reseyden kelgen astyqty «opat bolu mandayyna jazylghan» kóshpendilerge bermeu jaghynda boldy. Ólkeni ashtyq jaylady.

1918 jylghy mamyrgha deyin Tashkentte túrghan Mariya Shoqay  ashyqqan qazaqtardyng 1917-1918 jyldyng qysynda qalagha qúr sýlderleri jetip, kóshe-kóshede súlap jatqandaryn, ózegi talghan jandargha bir týiir nan beruge qayransyzdyqtan qinalghanyn jazyp qaldyrdy. Apattyng búl bastapqy kezeninde Tashkentte Súltanbek Qojanov basqaratyn «Birlik tuy» gazeti belsendileri ashtyqqa úshyraghandar ýshin qoghamdyq ashana  ashty. S.Qojanov Qoqan avtonomiyasy talqandalghannan keyin kóp úzamay Týrkistan ýiezine ketip, asharshylyqpen kýreske atsalysty: el ishinen azyq-týlik, kiyiz ýi, kýrke jinastyryp, tamaqtanu beketterin úiymdastyrdy. Kenes zamanynda sol ónirding qarttary bertinge deyin: «Halyq jauy Súltanbekting shýlen kójesining arqasynda jylan jylghy ashtyqtan aman qaldyq qoy», - dep sybyrlasatyn.

Áulieata ýiezindegi ashtargha kómek beru isinde Túrar Rysqúlov qajyrly qyzmet atqardy. Ol búl abyroyly isin 1918 jyldyng kýzinen әueli Týrkrespublika Densaulyq saqtau halkomy, odan  sol jylghy qarashadan Týrkatkomnyng ashtyqpen kýresu jónindegi Ortalyq komissiyasynyng tóraghasy retinde jalghastyrdy. Búl qyzmetinde Túrargha jana túrpatty shovinistermen  ymyrasyz aiqasqa týsuge tura keldi.

«HH ghasyrdyng qyzyl topalany» atanghan bolishevizm biylikke kelgen bette  jergilikti halyqtar mýddesin kózge ilmegen edi. Olardyng ómir sýru qúqyghynyng ózine kýdikpen qaraghan. Sol kezgi sayasy oqighalardyng bel ortasynda jýrip, naqty kuәlik qaldyrghan T.Rysqúlovtyng enbekterinen býginde kópke mәlim: әlemdik revolusiya órtin órshite týsudi maqsat etken «lenindik gvardiyanyn» aldynghy sapyndaghylar kóshpeli qazaqtardy markstik kózqaras túrghysynan bәribir qúryp bituge tiyis, ekonomikalyq jaghynan әljuaz top dep eseptedi. Sondyqtan, olardy ashtan qútqaramyn dep shyghyndanghannan,  bar qarjyny azamat soghysy maydandaryndaghy qyzylәskerlerdi qoldaugha júmsau manyzdy...

Osynday payymdaghy bolishevikter qazirgi Qazaqstannyng ontýstik ónirin qamtityn Týrkistan ólkesi aumaghyndaghy biylikke qol jetkizisimen, ózderining әskery atty jasaqtaryn qazaq jylqysymen jabdyqtay túryp, sol jútty jyly qazaqtargha - ózderi «ekonomikalyq túghyry әljuaz, markstik ilim túrghysynan bolashaghy joq» dep sanaytyn kóshpendilerge - azyq-týlik bóluden bastartty, onyng ornyna olar «әlemdik revolusiya jasaugha tiyis qyzyl  әskerdi» asyraudy dúrys kórdi. Sóitip, ólkede  kenes ókimetining ornauymen birge bastalghan alapat ashtyqta, kóshpendi júrtty búltartpas ajal tyrnaghyna iliktirdi.

Mústafa Shoqay qorytqan әshkere-anyqtamamen aitqanda,  «bolishevizmning ashtyq sayasaty» negizinen ólkedegi mal baghudy ómir salty etken qazaq halqyn bauday týsirdi. Resmy derekter boyynsha 1917-1919 jyldarghy súrapyl asharshylyqta 2 millionnan astam adam ashyqqan. 1918 jyldyng qara kýzinen T.Rysqúlovtyng basqaruymen jýrgizilgen ashtyqpen kýres sharalary milliondaghan adam ómirin arashalap qaldy. Biraq qyrylghandardyng sany  jónindegi derekter jan týrshigerlik. M.Shoqay Týrkistanda 1 million  114 myng adam ashtan opat boldy dep eseptedi. Shyghynnyng osy shamadaghy mólsherin jәne olardyng basym kópshiligi kóshpendiler bolghanyn sol shaqtaghy biraz qújat rastaydy.    Al osynau ontýstik ólkede revolusiya qarsanynda 3 millionday qazaq túratyn-dy. Orta Aziyadaghy «proletariat diktaturasy» kóshpendilerding tirshilik kenistigin bosatuy arqasynda, solardyng sýiegi ýstinde ornady...

Kóshpendilerge qarsy qylmysty is-әreket pen sonyng saldarynan oryn alghan qayyrshylyq pen jappay qyryludyng negizgi aiypkeri ólkedegi biylik bolatyn. Ashtyqtyng basty sebebi - Týrkistandaghy kenes ókimetining tizgini otarshyldar qolynda bolghanynda, olardyng ólkege revolusiyany nayza úshymen әkelip, qúlaghan rejimning qanau sayasatyn qoldaryndaghy qaru-jaraq kýshimen jalghastyrghanynda jatqan. Jana  túrpatty otarshyldar basqarghan ókimetting jergiliktiler ýshin asharshylyq pen ashtan qyrylu «bostandyghyna» keng jol ashyp bergenin 20-jyldar baspasózi betterinde bolisheviyk-zertteushiler G.Safarov, S.Ginzburg jәne basqalar da jazyp jatty.

Sonymen, 1917-1919 jyldary Qazaqstannyng Týrkistan ólkesine kirip túrghan qazirgi ontýstik ónirin  jasandy ashtyq jaylady. Sonyng saldarynan kóshpeli halyq jalpy sanynyng tórtten birine juyghyn joghaltty. Búl  bolishevizmning «ashtyq sayasaty» dushar etken qasiretti dәuirding qazaq halqyn alghash sharpuy - Últtyq Apattyng birinshi kezeni edi.

Ekinshi kezende de 2 millionnan astam jan ashyqty. Búl jәit Qazaq ólkesinde, sol kezgi Resey Kenestik Federativtik Sosialistik Respublikasy qúramyndaghy Qazaqtyng Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasy aumaghynda 1921-1923 jyldary oryn aldy. Onyng da basty sebebi - jergilikti otar halyqtyng keneui kete bastaghan dәstýrli sharuashylyghyn azamat soghysy odan әrmen kýizeltkeninde,  qúnarsyz en dalada túrmysyn tez týzeuge mýmkindigi bolmaghandyghynda jatqan. «Qazaq jarly-jaqybayynyng tragizmin jәne kenes ýkimetining kýlli arsyzdyghyn týsinu ýshin - patsha rejiymi kezinde qazaq halqynan 40 mln. desyatina shamasyndaghy eng jaqsy shúrayly jer orys pereselenderi paydasyna tartyp alynghanyn, kenes ýkimetining últ-azattyq revolusiya atynan, «әlemdik revolusiyashyl proletariat» atynan: qúlaghan rejimning jer jónindegi әdiletsizdigi týzetiletin bolady, qazaqtargha tartyp alynghan jer qaytarylady, qazaq jerlerine pereselender jiberilmeydi  dep uәde bergenin bilu kerek...» (M.Shoqay).

Alayda  qazaqtar arasynda joq proletariattyng diktaturasyn Qazaqstanda ornatu úranymen әreket etken, sóitip is jýzinde bolisheviktik jana imperiya otaryn qúrumen shúghyldanghan partiyalyq biylik naqty is-әreketteri ýstinde onday  uәdening barshasyn tәrk etken bolatyn. Jaghdaydy azamat soghysynyng auyrtpalyqtarynan onalyp ýlgermegen qazaq oblystarynan ortalyqtan kelgen arnayy әskery jasaqtardyng azyq-týlik jinap әketui de shiyelenistire týsti.

Avtonomiyalyq respublika aumaghyndaghy asharshylyqqa úshyraghan guberniyalargha Resey Federativti Respublikasynyng kindik ýkimeti tarapynan  kómek berilmedi. Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining tóraghasy Seytqaly Mendeshev 1925 jyly Aqmeshitte ótken Kenester sezinde aitqanynday, ortalyqtan azyq-týlikpen jәrdem kórsetiluine qol jetkizu - qiynnyng qiyny-tyn...

Qazaq halqy búl kezende sol shaqtaghy jalpy sanynyng taghy da bir shiyregin joghaltty.

Últtyq Apattyng ýshinshi, eng súrapyl, halyqty josyqsyz qyzyl qyrghyngha úshyratqan asa auyr kezeni jer-suy men halqy bir shanyraqqa birikken Ýlken Qazaqstanda oryn aldy. Ýlken Qazaqstan búl kezde de Resey Federasiyasy qúramyndaghy avtonomiya edi.

Alghashqy kezde eshqanday qater bayqalmaghan. Orta Aziyadaghy últtyq-memlekettik mejeleuden keyin ontýstiktegi oblystardy qosu arqyly irgesi keneytilgen Qazaqstan partiya úiymy el-júrt mýddesine jauap beruge tiyis júmysty janasha jigermen qolgha aldy. Resey Kommunistik partiyasy Qazaq oblystyq komiytetining 1925 jylghy sәuir plenumynda mal baghu men jer óndeu kәsibin qazirgi qazaq jaghdayynda biriktirip qaraugha bolmaytyny atap ótildi. Óitkeni «QKSR-ding býgingi sharuashylyq ahualynda: egin eguge qolaysyz jalpaq sardalany sharuashylyq kәdesine asyrudyng birden-bir yqtimal tәsili - mal baghudyng kóshpendi  týri bolyp tabylady». Sondyqtan da búl saladaghy asa manyzdy shara -  meliorasiya, jayylymdardy sulandyru, jem-shóp әzirleu, qoy túqymyn asyldandyryp, qúramynyng sapasyn jaqsartu ýshin kóshpendi halyqqa keng kólemde nesie beru isin jolgha qoi bolmaq. Sol sebepti Qazobkom plenumy auylsharuashylyq nesiyelerin  auylgha tikeley baghyttau, auyl sharuashylyghyndaghy kooperasiyany kýsheytu  qajettigin tújyrymdaghan tiyisti sheshim  shyghardy.

Plenumda birneshe kýnnen song (1925 jylghy 16 sәuirde) Aqmeshitte ashylmaq Kenester sezining mәseleleri jayynda  ólkekomnyng ekinshi hatshysy S.Qojanov bayandama jasady.

Sonda ol bylay degen edi: «...ómirge kelgen osynsha uaqytynan beri  Qazaqiyada sharuashylyq túrghyda órkendeuding zerttelip-jasalghan perspektivasy joq. Jyldan jylgha, kýnnen kýnge eshqanday da perspektivalyq josparsyz ómir sýrip keledi. Bar aitatyndary - ótken jyly pәlen bas mal boldy, endi oghan jiyrma shaqty myng qosyldy degender ghana. ...qaytkende jaghymdy әser etuding amaly. Endi  osyndaydyng jolyn qii kerek.  Osy sezde biz birer perspektivalyq jospar konspektimen sóilemekpiz. Sosyn jer mәselesin praktikalyq mindet etip qoyamyz».

Qojanov bayandamasynda irrigasiya problemasyna da toqtaldy. «Qazaqiya ýshin búl mýldem jana sharua, - dedi ol. - Al Týrkistan ýshin -әdettegi ýirenshikti mәsele. Qazaqiyada da, keybir guberniyadaghy asharshylyqtan keyin, mysaly Semeyde, halyq óz bastamasymen,  Narkomzemnen «rúqsatsyz-aq», aryq qazugha kóship jatyr. Tipti sekildi egis jayyn aitudyng ózi qiyn Qarqaraly ýiezinde de solay etude...».

Qazobkom plenumy  osylay, eski Qazaqstan aumaghyndaghy 1921 jylghy ýlken ashtyqty da, odan bergi jyldarda oryn alghan jekelegen guberniyalardaghy asharshylyqtardy da tikeley taldamaghanmen, aldaghy uaqyttarda onday qauip-qaterlerden qorghanu sharalaryn oilastyrdy. Sonday maqsatpen -qyr aimaqtarynda sulandyru jýiesin jasap, egin egudi jýzege asyra bastaghan, elding óz ishinde tughan bastamany qoldaugha shaqyrdy. Saryarqany iygeruding birden-bir tiyimdi joly - kóshpendi mal sharuashylyghyn damytu ekenin moyyndap, qaulysynda atap kórsetti. Mal baghudy yntalandyru, ony odan әri órkendetu ýshin arnayy qarjylandyru, ónimderin tiyimdi jolmen qalalargha tasymaldap taratudyng әdisterin qarastyrdy.

Eldi kýizeltken 20-shi jyldarghy asharshylyq respublika Kenesterining Aqmeshittegi Birinshi (Besinshi) sezinde de arnayy әngime bolmady. (Eski Qazaqstan Kenesteri búghan deyin tórt sezd ótkizgen, sol ret sany boyynsha - jana, ýlken Qazaqstan Kenesterining Aqmeshittegi sezi besinshi dep esepteledi. Alayda, Týrkistan Respublikasynan, sonday-aq Búhara men Horezm sekildi ózge de Orta Aziya respublikalarynan  mejelengen Syrdariya, Jetisu, Qaraqalpaq oblystary qosylghannan son,  Qazaqstannyng jeri men halqynyng sany 1924 jyldyng sonyna qaray edәuir úlghayyp qana qoymay, últtyq qúramy da ong ózgeriske úshyraghan. Túnghysh ret Últtyq Respublika mәrtebesinde atalghan. Qazaq elining jana astanasynda ótken osy 1925 jylghy sәuir qúryltayynda delegattar janadan qosylghan ónirlerdegi Kenesterding kelgen ózge әriptesterimen túnghysh ret bas qosqan. Tarihy sheshimder qabyldaghan. Osy jәitter sol tústa-aq moyyndalyp, sol qúryltay ýstinde-aq ol birinshi sezd dep atalghan. Sondaghy berilgen baghagha, әri onyng memlekettik ómirdegi jana betbúrysty tanytatyn manyzyna  sәikes, Aqmeshit sezin Birinshi dep baghalaghan jón).  Ashtyq derekteri jәy ghana eleusizdeu aityldy. Degenmen, atap aitylmasa da, ony qayta boldyrmau sharalary keninen qaraldy. Al ol sharalardyng eng bastysy jer-sudy útymdy iygeru mәselesi edi.

Jer-suy men halqynyng negizgi bóligin qanaty astyna alghan Ýlken Qazaqstan Kenesterinin  alghashqy qúryltayynda atap ótilgendey, jerdi qogham mýlkine ainaldyru jónindegi alghashqy sovettik zan  men túrghyndardy jerge ornalastyru jayyndaghy ereje «azamat soghysy, asharshylyq, QKSR-de eshqanday qarjynyng bolmauy jaghdayynda bolymsyz ghana nәtiyje berdi». Osy shaghyn nәtiyje derekteri mynanday: el-júrttyng biraz bóligi 1920 jyldan 1923 jylgha deyin 215.178 desyatina jerge ornalastyryldy. 1923 jәne 1924 jyldary júmys Jer Kodeksi men 1924 jyldyng 17 sәuirindegi Ereje boyynsha jýrgizildi de, halyq «...memleket esebinen 2.512.609 des., halyq esebinen - 2.815.522 des., barlyghy - 5.543.309 desyatina jerge ornalastyryldy».

Al jýrgizilgen is sharalarynyng oidaghyday ong nәtiyje bermeu sebepterin sezd bylay tújyrymdady: a) qazaq jerin syrttan kóship kelgenderding otarlauy jalghasuda; ә) otarshyldyq sayasattyng qaldyqtary әli joyylmaghan; b) eng jaqsy jerlerdi pereselender basyp alghan, keng alqapty kazak-orys túrghyndary paydalanuda; v) jergilikti jerdegi júmystar ortalyqta ýilestirilmegen, kóbine ortalyq jerdi is jýzinde paydalanyp otyrghandargha bekitip, eng tәuir jerlerdi búrynnan túratyn pereselenderge kesip beru  jaghynda; g) jerge ornalastyru sharalary - túrghyndardyn  qúqyqtyq sanasyn jerdi zang boyynsha paydalanu qajettigin sezinetindey etip   oyatugha jәrdemdespedi.

Mal sharuashylyghyn Qazaqstannyng qatal tabighatyna shydas berip,  payda týsiretindey etip damyta  alu ýshin - jer qatynastaryn dúrys retteuding manyzy zor. Sol sebepti sezde respublikanyng kýlli aumaghyn jaratylysy men ekonomikalyq nyshandaryna qaray: «eginshilik-malshylyq» jәne tek «malshylyq», sonday-aq tek «kóshpendi malshylyq» audandargha bólu tәrtipteri bayandaldy. Jermen qamtamasyz etu normasy qalay jasalatyny týsindirildi. Sosyn: «...mal baghu jәne mal baghu-egin egu sharuashylyqtarymen shúghyldanatyn qazirgi júmys istep túrghan qojalyqtargha órkendeuine әri ekonomikalyq túrghyda nyghaiyna qajet jaghdaylar jasau» - jerge ornalastyrudyng negizgi mindeti bolyp tabylady dep týiindeldi.

Osy oraydaghy  oryndaluy qajet sharalar retinde mynalar  atalghan edi (olar sezd qararymen zandastyryldy): a) jappay jerge ornalastyru aumaghyna barlyq pereselen uchaskelerin qosu, búl rette olardyng kósh jolynda jatqandarynyng tolghan-tolmaghanyna qaramau; ә) 1924 jylghy 17 sәuir Erejesining kýshi jýrmeytin pereselen uchaskelerinde otyrghan túrghyndardy óz uchaskelerining 1917 jylgha deyin belgilengen sheginde, qosymsha jer kesip bermey  ornalastyru; b) syrttan kóship kelushilerding jәne QKSR-degi ishki qonys audarushylardyng «qazaqtyng paydalanuyna jatatyn jaqsy jerlerdi jәne kazak-orys territoriyasyn» qalaularynsha basyp alularynan saqtanu ýshin - óz betterinshe qonystanularyn doghartu, 1922 jylghy 31 tamyzdan keyin óz betimen  kelgenderdi jer qojalyghyn beru sharalarymen qamtymau; v) QKSR-ding barlyq audandaryndaghy qazirgi kezde qolda bar, sonday-aq  anyqtalghan bos jәne artyq jerlerding bәrin - jerge ornalastyrudyng 1924  jylghy 17 sәuir Erejesimen әreket etuge jatatyn  birtútas qory dep esepteu.

Alayda Qazaqstan Kenesteri sezining qararlaryn ómirge engizuge  ortalyq ókimet kedergi jasay berdi. Aqyry, atalmysh qúryltaydan tórt aiday ótkende, 1925 jylghy 12 tamyzda, jerge ornalastyru mәselesi BK(b)P Qazaq ólkekomy Burosynda talqylandy. Ekinshi hatshy S.Qojanov «Jerge ornalastyru turaly» arnayy bayandama jasady. Onda Besinshi (Birinshi) Býkilqazaq sezi qararlarynyng jerge ornalastyru júmystaryna qatysty bóligi oryndalmay jatqanyna alandaushylyq bildirildi. Sosyn, Buroda onyng bayandamasy boyynsha mynanday qauly qabyldandy: «a) Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiytetinde Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng jappay jerge ornalastyru jónindegi  perspektivalyq jospary bekitilgenge deyin 5-shi Kýlliqazaqtyq Kenester sezi men QazOAK qabyldaghan jer mәselesi boyynsha sheshimderge eshqanday alyp tastau, týzetu jәne tolyqtyrular engizilmesin; b) Atap aitqanda, óz betinshe kóship kelgen qonys audarushylargha baylanysty 5-shi Kýlliqazaqtyq Kenester sezi belgilegen merzim - 1922 jylghy 31 tamyz saqtalsyn. 1922 jylghy 31 tamyzdan keyin kelgen barlyq óz betterimen qonys audarushylar QKSR-ding barsha aumaghynda jerge ornalastyrylmaytyn bolsyn; v) BROAK aldyna QKSR-degi  jerge ornalastyrumen shúghyldanatyn barlyq mekemelerdi bir organgha - Qazaq jer halkomatynyng (Kaznarkomzem) Jerge ornalastyru basqarmasyna meylinshe shapshang baghyndyru turaly mәseleni ýzildi-kesildi qong QazOAK-ke úsynylsyn».

Ortalyq qalamaghandyqtan, búl sheshim de oryndalghan joq.

Últ kommunisterining tabandylyghy nәtiyjesinde 1925 jylghy jeltoqsanda Qazaq ólkelik 5-shi partkonferensiya  esep berilgen merzimdi «tariyhqa qazaq jerin jinau kezeni jәne qazaq memlekettigin úiymdastyru salasyndaghy alghashqy qadamdar retinde kiredi» dep atady. Sosyn: «...jerge ornalastyru salasynda - birinshi kezekte túrghylyqty halyqqa, әsirese otyryqshylyqqa auysa bastaghan kóshpendilerge qatysty mindet qoi kerek. Sonymen bir mezgilde últtyq azshylyqtyng otyryqshy enbekshil sharua túrghyndarynyn, әsirese onyng kedey jәne ortasha bóliginin  tilekteri nazardan shygharylmasyn» degen qauly aldy. Jetkilikti dәrejede әdil, basqa halyqtyng da mýddesin kemsitpeytin osy qauly da  oryndausyz qaldy. Al 1927 jylghy ólkelik 6-shy parkonferensiyada ol mýldem teris baghalanyp, kýshi joyyldy...

BK(b)P Ortalyq Komiyteti 1925 jylghy qyrkýiekte Qazaqstandy basqarugha Filipp Goloshekin syndy emissaryn jibergen edi. Ol últtyq mýddeni kózdeytin sheshimderdi qily bolisheviktik aila-amal qoldana otyryp, joqqa shygharyp jýrdi. Sóitip, úzamay,   totalitarlyq oilau jýiesining qazaqstandyq «úly qúrylysshysy», yaghni, sol kezgi qayratkerlerding ózderi atap aitqanday, diktator bolyp shygha keldi.

Ortalyqta jinaqtalghan aqparatpen qarulanyp, sonda qorytylghan oilargha sәikes tiyisti núsqau alyp kelgen osynau stalinshil kósem ólkelik 5-shi jәne 6-shy partkonferensiyalarda sayasy ómirden, oqu-aghartu isinen «alashordashylar» men solargha iydeyalastardy alastau mәselelerin tiyanaqtady. Intelliygensiyanyng sana-sezimin «qyrnau» («niyvelirovka») arqyly tegistep, birizdi arnagha týsiru qajettigin «dәleldedi». Kommunisterding dәstýrli auyl ómirine kózqarastaryndaghy «azamattyq bitim» (S.Saduaqasov) jәne «azamattyq soghys» (O.Jandosov) dep tújyrymdalarlyq sayasy baghyttargha «tóreshi» boldy. Is jýzinde ekinshi baghytty qoldau arqyly auyldas-tuystar arasyna  tap synasyn qaghudyn, sóitip aghayyndy aghayyngha óshiktirudin  sayasi-iydeyalyq túghyryn somdady. Oktyabri revolusiyasy qazaq auylyn ainalyp ótken dep tapty.

Úzamay goloshekinshil ólkepartkomnyng  «dana» basshylyghymen qúlaq kýii keltirilgen qazaq ókimeti  qazaq auyldarynda «Kishi Qazan» órtin tútatudyng naqty  sharalaryn jýrgizudi qolgha aldy...

1927 jylghy jeltoqsanda BK(b)P XV sezi boldy. Onyng sheshimi boyynsha 1932 jyldyng kóktemine deyin elding auyl sharuashylyghy jeke qojalyqtan újymdyq sharuashylyqqa ainalyp ýlgeruge tiyis edi. Újymdastyru haqynda partiya algha qoyghan osy biyik mindetke Qazaqstan ózindik jolmen bet aldy.  1928 jylghy 27 tamyzda Qazatkomnyng arnayy  dekreti shyqty, soghan sәikes dәuletti qojalyqtardy tәrkileu turaly Qazatkom men Halkomkenes qauly shyghardy. Tez arada baylardyng mal-mýlikterin kәmpeskeleu nauqany bastalyp ketti. Onyng revolusiyalyq sipaty tәrkileuge qarsylyq әreket kórsetkenderdi qylmystyq jauaptylyqqa tartu jәne asa iri әri jartylay feodal baylardy jer audaru turaly 1928 jylghy 13 qyrkýiekte shygharylghan qaulymen kýsheye týsti. Ortalyq kenselerdegi maghlúmattarmen taghalanyp kelgen Goloshekin qazaq kadrlaryna baylanysty kózqarasynyng jýzege asyryluyn iydeologiyalyq túrghyda sheber qamsyzdandyryp ýlgergen edi.  Sondyqtan, tәrkileu sonynan, iri kólemdegi sayasy repressiyalardyng «Alash isi» atanghan alghashqy tolqynyna jol ashty.

«Kenes ókimetining qas-dúshpandaryn» týrmege tygha otyryp, qazaqstandyq biylik 1930 jylghy 19 aqpanda auyl sharuashylyghyn sosialistik túrghyda qayta qúru isin nyghaytudy jәne kulaktar men baylargha qarsy ymyrasyz kýresudi kózdeytin qauly qabyldady.

Ókimetting tәrkileu men újymdastyrudaghy solaqaylyqtary 372 jerde halyq kóterilisterin  tughyzghany, olardy әskery kýshpen basyp-janshu oryn alghany, yaghny tәrkileu-újymdastyru nauqandarynyng jana sipatty otarlyq soghystarmen astasqany mәlim. Sonyng bәri el-júrtty jana alapat apat iyirimine qúlatty. Últtyq Apattyng ýshinshi, eng qasiretti kezenine ainalghan sol 1931-1933 jyldary halyqtyng jartysyna juyghy ashtan qyryldy. Shamasy jetkender basqa ólkelerge bosyp, shet elderge ótip ketti. Mal basy on shaqty ese azaydy.

III. Solaqay sayasatpen kelispeushilikter jәne zerde

Jogharyda aitylghanday, Últtyq Apattyng alghashqy kezeninde asharshylyqtan Týrkistan Respublikasyndaghy kóshpendi qazaqtar zardap shekti. Týrkatkom qúrghan Ashtyqpen kýresting ortalyq komissiyasyn Túrar Rysqúlov basqardy. Oghan qazaq mýddesin kózge ilmeytin, «bolashaghy joq kóshpendilerge»  azyq-týlik bóluding qajeti joq dep eseptep, olardyng «ashtan qyryluyn revolusiyagha qosqan ýlesterine» tengeretindermen kýreske týsuge tura keldi.

Apattyng ekinshi kezeninde 1921 jyly ziyalylardyng týrkistandyq ýlken toby (Halel Dosmúhamedov, Múhamedjan Tynyshbaev, Jansha Dosmúhamedov, Isa Qashqynbaev, Qonyrqoja Qojyqov, Súltanbek Qojanov, Sanjar Asfendiyarov jәne t.b.) «Aqjol» gazetinde ýndeu jariyalap, ashyghyp jatqan arqalyq bauyrlargha kómek beruge shaqyrdy. Naqty júmystar jýrgizu ýshin jer-jerge attandy. Mәselen, J.Dosmúhamedov Prjevaliskide azyq-týlik jinaugha úitqy bolyp, ony Qazaqstannyng soltýstik jәne batys oblystaryna jiberudi úiymdastyrdy. Sol 1921 jyly Mirjaqyp Dulatov «Qazaq tili» gazetindegi maqalasynda Semey guberniyasynyng qazaq qyzmetkerlerin ashtyqqa úshyraghan audandargha elden mal jinap jetkizuge shaqyrdy. Ol ózi jaz boyy birneshe ýiezdi aralady. Ýgit-nasihat jýrgizdi. Múnday janqiyarlyqty únata qoymaghan jergilikti ony ókimet tútqyndady. M.Dulatov Orynborgha jóneltilip, GPU-ding tergeuinen song ghana bosatyldy. Jýsipbek Aymauytov bastaghan ziyalylar toby  shyghys audandardan mal jiyp, asharshylyq jaylaghan Torghay halqyna jetkizgen edi. Olardyng ýsterinen qylmystyq is qozghaldy. Sot ýderisi olardy aiypty dep tauyp, artynsha amnistiya tәrtibimen keshirim berdi.

Bolisheviktik túghyrnamany qabyl alghan ziyalylar Kenes biyligining jariyaly úrandaryna senip, últtyq mýddege say әreket etuge tyrysty.  Mәselen, 1922 jyly Jetisuda jer-su reformasyn jýrgizu kezinde Súltanbek Qojanovtyng komissiyasy otarlaushylar tartyp alghan ata qonystaryn qazaqtargha qaytaru arqyly tarihy әdilettilikting saltanat qúruyn qamtamasyz etpek boldy. Alayda komissiyagha «últshyldyq» aidar taghylyp, keri shaqyryp alyndy. Bolishevikter taptyq jikti aiyra týsu, baylar mýlkin tartyp alyp kedeylerge ýlestirip beru jolymen el ekonomikasyn «jandandyru» jolyn 20-shy jyldarda-aq ústanghan bolatyn. Onday qaterli baghytqa 1923 jyly Qazaq oblystyq 3-shi partkonferensiyada Smaghúl Saduaqasov syn aitty. Ol halyqty jana silkinister emes, ghylym men bilimge sýiengen beybit enbek qútqarady degen ójet pikir bildirip, óteuine sayasy senimsizdikke úshyrady.

Apattyng eng qorqynyshty ýshinshi kezeninde ashtan búralghan alghashqy bosqyndardyng payda boluy men ýdep kele jatqan ashtyq kýizelisteri jayynda jer-jerden jekelegen azamattar Mәskeudegi biyik ýige, Almatydaghy avtonomiya basshylyghyna ashtyq qasiretining alghashqy belgilerin habarlaudan bastap, jappay sipat alghan mysaldardy aityp dabyl qaqty. Ólkepartkomnyng birinshi hatshysy F.Goloshekinning atyna 1932 jylghy 4 shildede Ghabit Mýsirepov bastap (Qazmembaspa mengerushisi Mansúr Ghatauliyn, Komvuz prorektorynyng orynbasary Mútash Dәuletghaliyev, prorektory Embergen Altynbekov, Gosplan energetika sektorynyng mengerushisi Qadyr Quanyshev) qol qoyghan «beseuding haty» týsti. Hatta auyl sharuashylyghyndaghy qúldyrau derekteri keltirildi (1930 jylghy 40 million bas maldan 1932 jyly 5 million ghana qalghan). Qazaqtar arasynda ashtan óluding tym kóbeyip ketkeni jәne osynsha mýshkil halge «solshyldyq» asyra silteuler men Qazólkekomnyng qate sayasaty  jetkizgeni aityldy.

Alayda «beseuding haty» últshyldyqtyng naqty kórinisi retinde baghalandy. Hat avtorlarymen tiyisti «sauyqtyru júmystary» jýrgizildi de, bir aptadan song olar Qazólkekomgha ózderin-ózderi kinәlap-jazalaghan opynu hattaryn tapsyrdy. 1932 jylghy 15 shildede ótken Qazólkekom Burosy men Ólkelik baqylau komissiyasynyng birikken mәjilisi «beseuding hatyn» «Qazaqstandaghy sosialistik qayta qúru isinde qol jetkizilgen kýlli jetistikterdi tolyghymen býrkemelep, tek teris sәtterdi badyraytyp kórsetu, Ólkekomnyng jýrgizip otyrghan barsha baghytyn synau» bolyp shyqqan dep tapty. Biraq olardyng «kinәlaryn moyyndaulary» eske alyndy.  Sóitip,  bir top kommunist «qatelesip» qol qoyghan sol hatty  «sosialistik qayta qúru men últ sayasaty jetistikterine» qara boyau jaghushylyq dey túra, avtorlardy partiya qatarynda qaldyryp, bir-bir qatang sógis arqalatty.

Goloshekinning sodan keyin Mәskeuge bara jatqan saparynda oryn alghan bir  oqigha jayy bizding zamanymyzgha jetti. Qazaq avtonomiyalyq respublikasynyng diktatory mingen poyyz shilde-tamyz aptap kýnderining birinde Aqtóbe vokzalyna toqtaydy. Perronda jinalghan  qalyng júrt aldynda sóz sóileuge ýkimettik vagonnan ólkekomnyng basshysy shyghady. El ishin jaylaghan asharshylyqty әdettegisinshe, «tap jaularynyng maldy jappay soyyp tastaudy әdeyi úiymdastyrghan timiskilik zymiyan әreketterining saldary» retinde týsindirmek boluy yqtimal. Biraq sol joly ol qúdireti ýstem sózin sóiley almaydy.

Kópshilik nazary topty jaryp alangha shyqqan jaydaq arbagha auady. Arba ýstinde otyrghan jýdeu shal óte әigili túlgha bolatyn. Ol kezinde qazaqtardyng shúrayly jer-suyn tartyp alyp, ózderin shólge yghystyrghan patsha ýkimetin Memduma minbesinen ótkir sózimen synaghan qayratker-tin. Sonda ol biylikting «ishki Reseydegi 130 myng pomeshikting mýddesin qorghau ýshin» qazaqtardy ata qonysynan quyp «renjitip otyrghany Memlekettik dumanyng esinde bolsyn», qazaqtar solshyl partiyalargha ish tartady, olardyng jekemenshik  jerlerdi mәjbýr etu jolymen bólip alu arqyly sharualar múqtajyn sheshuge úmtyluy dúrys dep mәlimdegen edi. Keyin bolishevikter qataryna kirip, Oral oblysynyng әdilet komissary, aq gvardiyashylar týrmesining tútqyny, Qarataev atty әsker brigadasyn qúrushy qyzyl partizan, Shyghys  maydanynyng 4-shi Armiyasyndaghy Qazaq brigadasy sayasy bólimining mengerushisi, Qazaq ólkesin basqaru jónindegi Áskeriy-revolusiyalyq komiytetting mýshesi, Qazaqstan Kenesteri alghashqy eki sezining delegaty boldy. Al qazir ol 72 jasar zeynetker Baqytjan Qarataev edi.

Siniri shyghyp, tizesi qalt-qúlt etken dimkәs qart tarantas ýstinde týregep túryp, qazaq kommunisterining kósemin jazghyrghan sózder aitqan eken. Revolusiyanyng qasiyetti múrattaryn aramdap, qazaqtardy shybynsha qyrghan ashtyq qasiretine úshyratqanyn betine basypty. Búl  ýshin respublikanyng birinshi basshysy jauapty ekenin júrtshylyq aldynda betine basqan kórinedi. Goloshekiyn: «Shal sharshap qalypty», - dep kýbir etip, vagonyna qayta sýnguge mәjbýr bolghan...

Al «sharshaghan shal» úzamay ashtyqtan dýnie saldy. Ol ózining artynda qalghan jazba múralarynda alapat asharshylyqqa  jalghyz Goloshekin emes, onyng ainalasyndaghy qazaq qayratkerleri de aiypty dep týiipti. B.Qarataevtyng oiynsha, mәsele olardyn  kóz boyaushylyqqa jol beruinde, «qazaq isterine jýliktik túrghydan keluinde» jatqan. Qazaqtyng osynday masqara ashtyqqa úrynuyn qart revolusioner últtyng «bas adamdarynyn» sonau patsha zamanynan qalyptasqan qúldyq sanasynyn, lәbbay-taqsyrlap boysúnushylyqtan bastalghan psihikalyq azghyndauynyng saldarynan dep baghamdady.  Tiyisinshe, kinә avtonomiyalyq respublika basyndaghy qazaqtardyng shyn mәninde «karierist, aferist, portfelist» («mansapqor, alayaq, portfeliqúmar») bolyp shyghuynan dep eseptedi.

Solardyng biri sanatyndaghy Qazaq ólkepartkomynyng Buro mýshesi, respublika Halyq komissarlary kenesining tóraghasy Oraz Isaev 1932 jylghy tamyzda Stalinge ýlken hat berdi. Onda ólkede oryn alyp túrghan ahualdy adal bayan etti, sebep-saldarlaryn taldady, qiyndyqtan shygharatyn sharalar haqyndaghy úsynystaryn tújyrymdady. Sonymen birge,  ornaghan ahual ýshin ózge buro mýshelerimen qatar ózining de jauapty ekenin moyynday otyryp, «birinshi hatshynyng kópke mәlim erekshe rólin» eskere kele, «basshylyqta ózine ózi syn kózben qaraugha qabileti jetpeytin» ortalyqtyng emissary Filipp Goloshekin otyrghanda - respublikadaghy auyr «jaghdaydy sauyqtyru esh mýmkin emes» dep sanaytynyn jazdy.

O.Isaev Goloshekindi ornynan bosatpayynsha is onalmaytynyn aityp, ony Qazaq ólkekomynyng jetekshiliginen keri shaqyryp aludy tikeley Bas hatshy Iosif Stalinnen jalghyz ózi ashyq talap etti. Sonymen birge  qazaq auyly men mal sharuashylyghyna baylanysty shúghyl atqarylugha tiyis mәseleler jóninde Ortalyq Komiytetting arnayy sheshim shygharuyn súrady. Búl ótinishi qanaghattandyryldy.  Onyng hatynda kórsetilgen jәitter stalindik Ortalyq Komiytetting Qazaqstannyng mal sharuashylyghyn damytu jayynda 1932 jylghy 17 qyrkýiekte qabyldaghan qaulysyna negiz etip alyndy.  Al Qaulynyng jýzege asyryluyn tiyimdi jýrgizudi kózdeytin birqatar úsynysyn RKSFR Halkomkenesi tóraghasynyng orynbasary T.Rysqúlov 1932 jylghy 29 qyrkýiekte Stalinge joldaghan bayanhatynda aitty. (Múnyng kóshirmesin ol arnayy jónelpe jazbamen Goloshekinning ornyna Qazólkekomnyn   basshysy bolyp saylanghan L.Mirzoyangha 1933 jylghy 31 qantarda jiberdi).

Kelensizdikter taldanyp, mindetter belgilenedi. Tek F.Goloshekin búrynghy lauazymynda qala berdi. Tiyisinshe, ol jәne ony qolpashtaushylar partiya belsendilerining jinalystarynda atalmysh qaulyny ólkekom baghytyn maqúldaghandyq sipatta týsindiruge kiristi. «OK ólkekom baghytyn qazaq auytqushylarynyn, qynqylshyl-uayymshyldarynyn, topshyldarynyng baybalamdaryna qasaqana... dúrys dep tapty», óitkeni ólkelik partiya úiymy «Qazaqstannyng sosialistik qúrylysynyng barlyq salalarynda óte iri jetistikterge» qol jetkizdi dep dýrildetti. Alayda halyq ashtyq, indet zardaptaryn tarta berdi, qyrylu, bosqyndyq tyiylmady. Almaty kóshesine tolghan ashtardy eleng qalmaghan «adal leninshil-stalinshil» F.Goloshekindi 1933 jylghy qantarda kommunister maqtanysh-madaqtaugha toly saltanatty  jaghdayda Almatydan Mәskeuge býkilodaqtyq dengeydegi jana lauazymymen Jogharghy Tórelik Sotty basqarugha shygharyp saldy.

1933 jylghy 24 aqpanda OK Bas hatshysy IY.Stalin men Qazaq ólkekomynyng jana birinshi hatshysy L.Mirzoyannyng atyna «altaudyng haty» (qol qoyghandar: qyzyl professura institutynyng tyndaushylary Ghataulla IYsqaqov, Iliyas Qabylov,  Jýsipbek Arystanov, Birmúhamed Aybasov, Qazólkekom mýshesi Ghabbas Toghjanov, student Orazaly Jandosov) jiberildi. Onda 300 mynnan astam qazaq qojalyqtarynyng Sibir jәne Orta Aziya temir jol stansiyalaryna, qalalaryna, ortalyqtaghy qalalargha, kórshi respublikalardyng oblystaryna bosyp ketkeni, kóbining qayyrshylyq hal keship jatqany aityldy. Shúghyl kómek kórsetilmese, kóktemge qaray olardyng arasyndaghy ólim-jitim tym kóbeyip ketetini habarlandy. Qazaqstannyng jana basshylyghy asharshylyq zardaptaryn jongha baghyttalghan keshendi jospardy jýzege asyrugha kiristi. Respublikadaghy 162 audannyng ishinde ashtyq nәubetining zardabyn kóshpendi mal sharuashylyghyn kәsip etken Sarysu audany erekshe tartqan edi. Ókimet  ókili Oraz Jandosov sol audannyng ýshten biri ghana aman qalghan júrtyn jana qonysqa kóshirip, әkimshilik baghynysyn ózgeru jәne otyryqshylyq jaghdaydaghy ekonomikasyn jandandyru orayynda kóp júmys atqardy.  Asharshylyq saldarynan kórshi respublikalargha bosyp kóship ketkenderdi elge alyp kelu ýshin avtonomiyalyq ýkimet atynan jan-jaqqa arnayy ókilder attandy.

1933 jylghy 9 nauryzda T.Rysqúlov OK Bas hatshysy Stalinge (kóshirmesin OK auylsharuashylyq bólimi men KSRO Halkomkenesine) Qazaqstandaghy asharshylyq zardaptaryn jon jónindegi bayanhatyn joldady. Múnyng kóshirmesin 11 nauryzda jónelpe jazbasyna tirkep, Almatygha, Mirzoyangha jiberdi. Ol ondaghy payymdardy qazaq partiya úiymynyng jana basshysy júmys barysynda eskerer dep ýmit bildirdi.

El-júrttyng ensesisin ruhany jaghynan kóteru manyzdy edi. Respublikagha Tәjikstannan  Temirbek Jýrgenov shaqyryldy. Jana Aghartu halyq komissary respublikadaghy oqu isi men mәdeniyet júmystaryn qysqa merzimde joghary dengeyge kóterdi. Kәsiby óner kýrt damytyldy. 1936 jylghy Mәskeude ótken onkýndikte Qazaqstandaghy mәdeny revolusiya jetistikteri júrtshylyqty riza etti.

Jyl ayaghynda qabyldaghan stalindik konstitusiya boyynsha Qazaqstan Reseyding qúramyndaghy avtonomiyalyq respublikadan   KSRO qúryltayshylarynyng biri sanatyndaghy «tәuelsiz» respublika mәrtebesine kóterildi. Búl - bolishevizmning qazaq halqyna qarsy jasaghan memlekettik qylmysyn óte sәtimen býrkegen shara edi (Qazaqstan odaqtas respublika tәjin kiige 1924 jylghy últtyq mejeleu nәtiyjesindegi qalpynda әbden layyq bolatyn, al negizgi halqynyng sany men dәstýrli ekonomikasynyng mәnin qúraytyn mal basynyng mólsheri asharshylyq jyldary kýrt týsip ketkendikten,  múnday mәrtebege 1936 jylghy dengeyi kelinkiremeytin. Demek, býgingi Tәuelsizdigimiz ýshin biz asharshylyq qúrbandaryna boryshtymyz).

Ýsh dýrkin ýiirip soqqan ashtyq zobalanynda tórt jarym millionnan astam, yqtimal tabighy ósimin esepke alghanda, on shaqty million adam opat bolghan edi. Bosap qalghan alyp kenistikke syrttan milliondaghan adam kóship keldi. Janadan qonystanghandar  asharshylyqtan ólgenderding sýiegi ýstinde sosialistik qúrylys kórigin qyzdyrdy. Ónerkәsip oshaqtaryn ashyp, qala, zauyt saldy, dýrildetip tyng iygerdi. Ortalyqtyng tәtti úrany jetegimen Qazaqstangha lek-lek bop kelip, jasampaz enbekti jandandyrdy.

Biraq olar  qazaq halqy bastan keshken qasiret auqymyn bilgen joq. Biludi sayasat ta qosh kórmeytin. Sondyqtan da, tolassyz kósh nópirimen-aq, nәubet qaljyratqan qazaqtardy óz otanynda halyqtyng ýshten birine de jetpeytin últtyq azshylyq dengeyine týsirdi. Sóitip, tiyisinshe, qogham tynys-tirshiligining barlyq salasynda qazaqtyng últtyq mýddesining shekteu kóruine, óz erikterinen tys, janama týrde bolsa da, sebepker boldy.

Býginderi elimizde qoyan-qoltyq ómir sýrip jatqan barsha júrt, kýlli etnostyq toptar qazaq bastan keshken apat turaly shyn tarihty biluge tiyis. Shynshyl  tarih jer-suymyzdy meken etken týrli etnos ókilderin memleketúiystyrushy qazaq últy tóniregine tyghyz toptastyra týsedi. Túrghyndardy janghyrtylghan ashy da qasiretti tarihpen tәrbiyeleu san últ ókilderi arasyndaghy riyasyz tatulyqty, halyqtyng naghyz birligin qamtamasyz ete alady.  Adamdardy әdil  tarihpen tәrbiyeleuding últtyq damugha tiygizer ong yqpaly zor. Bolashaqqa kepili bolary, tәelsizdigimizdi bekemdeuge septeseri  kýmәnsiz.

Monarhiya qúlar qarsanda qazaq alty million edi.

Tónkeris tuyn kótergen sosialistik federasiya qúramynda boy týzey kele, qylmysty sayasat silkinisterine toly on alty jylda jalpy sany ýsh esege juyq kemidi. Últtyq Apattyng atalghan ýsh  kezeninde tikeley tórt jarym millionday  jan ashtan óldi. 1917-1933 jyldary. Tek 30-shy jyldarghy ashtyqta belgili demograf Maqash Tәtimovtyng esebi boyynsha 2,4 mln. adam opat boldy. Múny bolisheviktik genosid demeske lajyng joq.

Jýzdegen myng jan shetel asyp bosyp ketuge mәjbýr boldy.

Sondyqtan da asharshylyq tarihyna erekshe mәn berip qarau lәzim. Adamzatqa mәngi eskertu jasap túru ýshin. Keleshekte de tap kelui mýmkin sonday apattardan saqtandyru ýshin. Azamattar boyynda shynayy demokratiyalyq qúndylyqtardy qalyptastyru ýshin. Elimizdin, Tәuelsizdigimizding tuyn ústar bolashaq azamattardy tarihtyng qasiretti betterimen tәrbiyeleu ýshin.

Búl iske, sóz joq, Elbasy tapsyrmasymen boy kótermek eskertkish eleuli qyzmet etetin bolady. Degenmen, bizding oiymyzsha, ilgeride eske alynghan,  akademik K.Núrpeyisúly búdan on bes jyl búryn dәiektegen eskertkish-panteon ornatu iydeyasyna qayta oralyp, ony damyta otyryp qarau lәzim. Bizding búl rette ortagha salar oiymyzdyng mәnisi nede, dәnegi qanday?

Ghasyrlar toghysynda Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyn  akademik Manash Qozybaev bastaghan ókilderin Elbasy qabyldap, «Ádilet» atynan aitylghan ótinishter boyynsha atqarushy biylikke birer tapsyrma bergen edi. Solardyng ishinde búrynghy ishki ister halyq komissariaty-memlekettik qauipsizdik komiyteti (NKVD-KGB) júmys istegen ghimarattyng bir bóliginen Sayasy repressiyalar tarihy muzeyin ashu kózdelgen bolatyn.  Búl elimizdin  sayasy tarihyn kórneki týrde beyneleytin birden-bir múrajay, jana da erekshe ghylymi-aghartushylyq mekeme bolugha tiyis-tin. Alayda Qazaqstan ghúmyryndaghy qasiretti belesterge tikeley qatysy bar osynau  tarihy ghimarattyng bir búryshynan ashylghan Sayasy qughyn-sýrginder tarihy múrajayy bir jarym jylday ghana júmys istedi de, jabylyp qaldy.

Sebebi menshik iyesi ghimaratty  jeke kәsipkerge satyp jiberipti.

Múrajaydyng ýlken bóligin ashtyq taqyrybyna arnaudy kózdegen bizding jobamyz jýzege asyrylmay qaldy. Degenmen aldaghy uaqyttarda  totalitarizm jyldaryndaghy ýzdiksiz jasalghan sayasy qughyn-sýrgin men halqymyzdy últtyq apatqa úryndyrghan asharshylyq  qayghy-qasiretterin  úmyttyrmay, el-júrt jadyna әrdayym kórneki týrde salyp túratyn, ótken tarihy joldyng auyr kezenderinen  tanymdy da taghlymdy syr shertetin ghylymi-aghartushylyq mekeme ashylugha tiyis.

«Ádilet» qoghamy mektep oqushylaryn tarihy zertteushilikke baulityn «Tarihtaghy adam. Qazaqstan. HH ghasyr» degen taqyryppen ýsh jyl boyy bayqau ótkizdi. Bayqaugha qatysushylardyng edәuir bóligi auyldarynda oryn alghan ashtyq izderin óz әuletterining bastan keshkenderi, qart ardagerler estelikteri arqyly janghyrtty. Balalardyng izdenushilik júmystaryna ústazdary jәrdemdesti. El ishindegi múraghattardy biz osy jolmen de jiigha әreket etken edik. Bizding oiymyzsha, bolashaq múrajaydyng arnayy bir bóliminen  Últtyq Apat qúrbandarynyng esimderin janghyrtyp, qaraly tizim jasaudy kózdeytin  arnayy aksiya bastau alugha tiyis. Ashtan qyrylghan  adamdardyng aty-jónderin  qalpyna keltiruge býkil halyq atsalysa alady: shejireshiler, otbasylyq, әulettik  múraghat iyeleri, tarihshylar, әuesqoy zertteushiler, estelik jinaushylar óz derekterimen múrajay qoryn tolyqtyruy kerek. Dәlirek әm júrtshylyqqa jaqynyraq tilmen aitqanda - múrajaygha kelgen әrkim qaraly tizim ekspozisiyasyn óz әuletinen qúrban bolghan bútaq tarihymen tolyqtyrghan bolar edi.  Qoldan tughyzylghan asharshylyqtan qyrylghan jazyqsyz jandardy atap eske alu osylay býkilhalyqtyq iske ainalyp ketui tiyis. Ortaq iske  azamattardyng barshasy atsalysaryna kýmәn joq.

Búl orayda әlemdik tәjiriybeden ýlgi alu da jón bolmaq. Bәrimiz biletindey, «qonyr indet» atanyp kýlli adamzatqa sor bop tiygen fashizm 1933-1945 jyldary Europany mekendeytin milliondaghan evreyding kózin joydy. Alty million. Qasaqana  qyrdy. Europada osynday  tragediyagha úshyraghan evrey halqynyng Tayau Shyghystaghy tarihy otanynda «Yad-va-Shem» (qazaqshalaghanda - «Jad pen Esim») dep atalatyn institut pen múrajay bar. Izrailide, IYerusalim qalasyndaghy Gersli tauynyng etegine ornalasqan. Onyng qyzmeti Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde evreylerding basyna týsken Apatty kórsetuge arnalghan. Múrajaydyng qúrylghanyna jarty ghasyrdan asty. Onyng basty úrany: «Eshkim úmyt qalmau kerek!» degen ghalamat shart.

Yad-va-Shemde arnayy jabdyqtalghan Esimder zaly bar kórinedi. Onda, jalpy, eki millionnan astam qaza tapqan jannyng aty-jóni tirkelgen. Sonda,  Esimder zalynda - Apat qúrbany bolghan evreylerding attary ýlken ekrangha týsip túrady. Al ondaghy ekspozisiyalar  Apattyng barlyq satylaryn hronologiyalyq retpen, týrli kórneki tәsilmen beynelep әngimeleydi. Kórgenderding aituynsha,  әsirese balalar zaly airyqsha әserli jasalghan. Shyraqtardyng dirildegen әlsiz sәuleleri ghana jaryqtandyrghan búl qarakólenke zalda kýnirengen diktor dausy Apatta  opat bolghan balalardyng esimderin oqidy eken. Tausylmas tizim. Al ekranda sәby suretteri birinen song biri shyghyp jatady. Zal kýmbezi astyndaghy azaly ahual sol sәtte sonda túrghandardyng týisigin titirkentip, kópke ortaq qayghyny әrqaysysyna sezindiredi.

Múrajay adamdar boyyna ýmit ýzip toryghu emes, aza tútyp qayghyru sezimin darytady. Onda bolghandar qamyqqan kónilmen - adam ómirining eshtenemen tengerilmes birinshi qúndylyq bolyp tabylatyny jayynda tebirenedi. Qysqasy, sonau Apat muzeyi júrtty tereng oigha batyrady, adamgershilik jolgha qyzmet etuge beyildik tanytatyn  shynayy sezimdi qayraydy.

Tap osynday әser-kýsh bizding múrajay-eskertkishke de tәn bolugha tiyis. Tek 30-jyldar nәubetining qúiqa shymyrlatar tústary qanshama. Eger úlan-ghayyr Últtyq Apat satylary ashtyq derekterin kórneki ekspozisiyalarda útymdy beynelener bolsa - eshkimdi de jaybaraqat qaldyrmaytynyna, kelushilerdi adam ómirin airyqsha baghalaushylyq ruhta tәrbiyeleytinine   kýmәn joq. Shejireshiler әr әuletting ashtyq saldarynan ýzilgen bútaqtaryn týgendegende, keleshekte Qasiret kitabyn týzuge jәne evreylerding qonyr indet qúrbandaryna arnalghan «Jad pen Esim» atty әlemge mәshhýr múrajayy tәrizdi tarihy taghlymy eresen eske alu ornyn jabdyqtaugha bolar edi.

Joyqyn asharshylyqtar dushar etken Últtyq Apat qúrbandaryn aza tútatyn arnayy kýn belgileuding de manyzy zor. Búl rette «Ádilet» qoghamynyng qoghamdyq ómirge keyingi jyldary engizilip kele jatqan úsynysyn eskersek - onday kýnge әr mamyr aiynyng songhy júmasy arnalghany  ondy. Jyl sayyn mamyrdyng sonynda ainalyp  soghatyn Azaly Júma Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alatyn 31 mamyrdyng aldyna, ne, tipti, bir júldyzgha tústas kelui mýmkin. Qalay bolghanda da, birine biri sabaqtas eki aidarmen aishyqtalghan osynau qaraly-saltanatty kýnder barsha is-sharalardyng imandyq ajaryn jarqyrata ashyp, birin biri tolyqtyra týsetin bolady.

Beybit Qoyshybaev,

Qazaqstan "Ádilet" tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng birinshi orynbasary, jazushy,

tarih ghylymdarynyng kandidaty

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar