Sәrsenbi, 18 Mamyr 2022
Qogham 5414 0 pikir 5 Mausym, 2014 saghat 10:35

MEShITTI BÁSEKE ÝShIN SALAMYZ BA?

Jaqynda bizding Qostanay oblysynda jandy jadyratar jaqsy bir janalyq jarq etti. Oblys ortalyghynda  arshyghan júmyrtqaday әp-әdemi, sәn-saltanaty men sәuleti kózding jauyn alatyn tamasha bir meshit boy kóterdi. Tobyl ónirining músylman qauymynyng ensesi bir kóterilip qaldy. Júrtshylyq bir-birinen sýiinshi súrap, tóbesi kókke bir eli jetpey qalghanday.  
    Shyndyghynda bir mezgilde birden 600 músylman jaynamazgha bas qoyatyn múnday ghimaratqa sýisinbeu mýmkin emes edi. Ashylu saltanatynda da min joq. Qazaqstan músylmandar basqarmasynyng bas mýftiyinen bastap, oblys әkimine deyin osy sharagha qatysyp, osynau Alla taghalanyng ýiin salyp bergen kәsipker azamatqa aqjarma alghysyn aityp jatty. Múnyng da orny bar edi. Oblysymyzgha belgili kәsipker Tólegen Jaylaubaev osy ghimarattty óz aqshasymen salyp, búl maqsatqa 400 million tenge júmsapty. Nesi bar, asa sauapty is, ózge júrtqa ýlgi eterlik tamasha ónege. Qala ortalyghynda ornalasqan, salynghanyna 100 jyldan asqan meshitimizding qansha degenmen eskirip qalghandyghy belgil edi. Endi myna ghimarat músylman júrtynyng ghibadat etuine keng mýmkindik berip otyr. Qalay quanbassyn.
  Alayda osy quanysh ýstinde ortagha salar bir oiymyz bar edi. Qazaqta "Aytpasa sózding atasy óledi" degen sóz bar. Sol sekildi búl oiymyzdy irkip qalsaq, shyndyqqa da qiyanat jasarmyz. Aytayyn degenimiz, dәl osy meshitting qasynda taghy da ýlken bir ghimarat boy kóterip keledi. Qúday qalasa, búl meshit janaghy meshitten asyp ketpese, kem týspek emes. Múnda bir mezgilde bir myngha juyq adam qúlshylyq ete alady. Asyl dinimiz qayta janghyryp keledi dep bórkimizdi aspangha atsaq ta, búl әreketimiz tym artyqtau sekildi. Qostanay sekildi "arpa ishinde bir biday" bolghan qazaq ýshin osynday ýlken eki meshitting qatar boy týzeuin qanday qisyngha jatqyzamyz? Ekeuin de bir jerge josparlaghan qanday әuliye? Ekeuin qalanyng eki shetine saludyng qanday qiyndyghy bar edi? Sonda qalay, endi meshit saludy da bәsekege ainaldyramyz ba? Boy kótergen meshit jekening aqshasyna salynsa, әli bitire almay jýrgen ghimaratymyz halyqtyng óz qarajatyna túrghyzylyp jatqan jayy bar. Endi oilap qarasaq, qalamyzdaghy azghana qazaq shaharamyzdyng әr týkpirinen osynda aghylady degenge kim senedi? Ekinshiden,anadaydan "men múndalap" túratyn meshitterdi qatar-qatar  salghansha, qalamyzdyng әr jerinen shaghyndau ghana meshitterdi nege túrghyzbasqa? Búlay etsek, eki mәseleni bir-aq sheshemiz. Birinshiden, dinimizdi nasihattaytyn, Qúdaygha qúlshylyq etetin oryndar halyqqa jaqyndaydy. Ekinshiden, mynaday alyp ghimarattardy ústap túrugha ketetin shyghyn kýrt azayady. Qansha jasyrghanymyzben kýni erteng alty ay qys kezindegi jylu men ystyq sugha ketetin qarjy qaltany biraz qaghary sózsiz. Onyng ýstine qazaghy az jerde salynghan alyp meshitterding qazirgi kýii adam qyzygharlyqtay emestigin jasyryp qaytemiz.
    Bizding oblystyng búryn Komsomol atyn iyemdengen, qazir Qarabalyq atanghan, ózimizden góri ózge últ ókilderi basymdau audangha Astananyng bir myqtysy kelip, sheshesine arnap keremet meshit túrghyzghan. Biz búl jerde dinimizdi órkendetuge mysqalday da enbek sinirmegen, qarapayym ghana qaymana qazaqqa nege ataghy beriledi degen mәseeleni de qozghap otyrghan joqpyz. "Múnday meshitti oblys ortalyghyna salsanyz qaytedi?" degen ótinishke qúlaq aspaghan minezin de sóz etkek emespiz. Aytayyn degenimiz, kózding jauyn alatyn granitten әsemdep salghan osy ghimarattyng kóbine-kóp qanyrap bos túratyndyghy. Songhy kezderi ony ústap túrudyng qiyndyghy jayly әngimening qayta-qayta kóterile beretindigi. 
  Sonda biz osynday alyp ghimaratttardy atymyzdy shygharu ýshin ghana salamyz ba?                                                                                                                                                                           

Múratbek Dәurenúly.
Qostanay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1062