Jeksenbi, 25 Qyrkýiek 2022
Qogham 6466 0 pikir 20 Mausym, 2014 saghat 10:59

ÚBT ÚRY JOLDAN ARYLA MA?

Osy ÚBT-ny osydan tura on jyl búryn qabyldandy demesen, «bayaghy jartas – sol jartas»! Oghan osy jyly taghy bir mәrte kuә bolghandaymyz. Biylghy jylghy týlekterding bilim-biligin, qarym-qabiletin tekseru maqsatynda ótkizilgen dәstýrli Últtyq birynghay testting qorytyndysy mausymnyng 9-júldyzynda jalpaq júrtqa jariya etildi.

 

Nesin aitasyn? Osy «toydyn» bolghanynan boladysy qyzyq bolghan siyaqty. Áueli Batys júrty bir dýrligip basyldy. «Oybay, test barysynda týlekterden ýsh myng úyaly telefon jinap alypty» dep býkil BAQ jarysa jazdy. Tipti masqara bolghanda, qatang tekseristermen aty shyqqan búl synaqtyng da bir kem túsy bilinip, test súraqtary jariyalanyp ta ketti. (ttp://www.azattyq.org/search/search2). Qyraghy kózden qapysyn tauyp ótken týlekter әleumettik jelilerde ózderi tapsyrghan test núsqalaryn maqtanyshpen «kórsete» bastady.

Búl ne súmdyq dep tanghala bergenimizde, taghy bir «Últtyq birynghay testting súraqtary arasynda «Almatydaghy syra zauyty qashan ashyldy?» degen súraq bar eken» dep keletin aqparat Qazaqstannyng týkpir-týkpirine «sýiinshi» súraghanday jyldam taraldy. Endi birde «Qaraghandy oblysynda testke kirer kezde oqushylardy sheshindirip teksergen» degen ashy aiqay otandyq telearnalardyng biri «KTK» arnasynda ashyqqa shyghyp, biylghy ÚBT-nyng bylyghyn molayta týsti. Tipti sol ónirding osy jyly baq synaghan týlegi Araylym Jarylqasynova: «Jalanash ótinder deydi. Biz qalay ótemiz? Bir qyzdyng keudesinde taghylghan әshekey ýshin yubkasyn sheshtirdi...» – dep jogharydaghy aqparatty әbden rastap bergen. «Jalghan» aqparat dep tanylghan kýnning ózinde «Jel soqpasa, shópting basy beker qimyldamaytynyn» biletin balalardyng әke-shesheleri búl soraqylyqqa tipten ashynyp ketken.

Áuelgi «Almatydaghy syra zauyty qashan ashyldy?» degen qiytúrqy súraqtan jurnalister qauymy habardar bolysymen, osy súraqtyng jauabyn Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting tike ózinen biluge tizgin ýshimen jinalghan. Keyinnen tilshiler ministrding jauap bere almay, qara terge týsip: «Apellyasiyalyq komissiyagha shaghymdansyn» degennen basqa týk aita almaghanyn aitqan bolatyn.

Sóitsek, «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» demekshi, qyzyqtyng bәri alda eken. Der shaghynda abdyrap qalghan aty әidik ministrlik arada az kýn ótkennen keyin bәrin teriske shygharghan. Olardyng aituynsha, onday súraq ta, tipti týlekterdi jalanashtap tintu de bolmaghan kórinedi. Búl turaly QR bilim jәne ghylym viyse-ministri Tahir Balyqbaev: «Shyn mәnisinde, bizding ókilderimiz búl faktilerdi rastamady, kiyimderin sheship tintu de bolmaghan. Biz qazir ata-analardyng prokuraturagha shaghym týsirgeninen habardarmyz. Prokuratura ózi teksere jatar, al biz sosyn bәrin aitamyz», – dedi júma kýni brifingte (QazTAG). Ári týlekterding kóptep úyaly telefon alyp kiruining key ónirlerde ÚBT-ny keshiktirip bastaugha sebepker ekenin aityp, «kýstanalau» dep bilgen aqparattyng bәrin juyp-shaydy.

Sonda deymin, tintu faktileri tirkelmese, jogharyda biz Araylym Jarylqasynovanyng jan aiqayynday jylarman bop aitqan sózine senbeuimiz kerek pe? Qatal tekserushilerding shynymen solay etpegenine bir Balyqbaev kuәger bola ala ma? Álde ministrlikting aitqany aituynday shyndap-aq bolghany, әlde bizding tútas BAQ-tyng shyn mәnindegi «ótirikshige» ainalghany ma? Búnyng astarynda barlyq jurnalisterdi «qaralap» aludyng siqyrly oiyny jatpaghanyna kim kepil?!

Qosh! Sonymen, osy bir saualdyng jauabyn izdeu maqsatynda shamamyzdyng jetkeninshe tyrysyp kórdik. Alghashqyda neden bastasaq eken dep oilanyp qalghanymyz da ras. Miday bylyqqan qalyng aqparat. Aqyrynda sonyng ishinen aldymen «Test súraghynda shynymen qatelikter boldy ma?» degen saualgha toqtaldyq.

ÚBT kitapshasynan óreskel qate tabyldy. Kýni keshe testileuge qatysqan almatylyq týlek qansha talpynsa da, núsqalardyng arasynan dúrys jauapty taba almaghan. Qate fizika pәninen ketken. Týlek qiyn esepti shygharyp, qansha izdese de, ózi sheshken nәtiyjeni núsqalardyng arasynan keziktire almapty. Dúrys jauaptyng joqtyghyna aqyry kózi jetken son, ol birden kitapshany apellyasiyalyq komissiyagha kórsetken. Múndaghylar alghashqyda talapker tapqan qateni moyyndaghysy kelmegen. Tek úzaq daudan song ghana dúrys jauaptyng týsip qalghany anyqtalghan.

Osylaysha №10 mektepting bitirushisi Bilim ministrliginen 1 balldy «óndirip» aldy. Tek qate tabylghan kitapshany komissiya mýsheleri kórsetpey qoyghany belgili boldy. Olardyng bar uәji: «Búl erteng de bolatyn ÚBT synaghyna ýlken kedergi keltiredi» degenge sayghan. Al búl turaly QR Bilim jәne ghylym ministrligining ókili Ábish Tasqaliyev: «Kitapshada tehnikalyq qate shyghyp túr. Mysalgha aitsaq, jyldamdyqtyng ólshem birligi metr sekund. Al ol jerde metr kvadrat, sekund kvadrat degende 2 degen sifr ýstine qosylyp ketken», – dep mәlimdedi óz súhbatynda.

Búdan basqa da 125 balldyng iyesi Almaty qalasy «Y.Altynsarin atyndaghy №159 gimnaziya» MQK-ning týlegi Marat Asiya Jandosqyzy da «Massaget» saytyna bergen súhbatynda alghashqy nәtiyje boyynsha 124 ball alghanyn, keyinnen baryp ózining 125 ball alugha layyqty ekenin dәleldep bergen. Búl qatelik «qazaq tili» pәni boyynsha ketkenin aitady. Qysqasha sholyp qaraghanymyzda, testte óreskel qatelikterding bolghanyn jogharydaghy aqparattar dәleldep berdi. Demek, halyqtyng búl joly da kóp nәrselerdi qalt aita qoymaghany sauatty oqyrmangha ayan bolsa kerek!

Al osynsha órttey qaulaghan daudyng shyghuyna sebepker bolghan 9 mausymdaghy ÚBT qortyndysy bylay sóileydi.

«20 mynnan astam týlek Últtyq birynghay testileude tabaldyryq (ÚBT) ballyn jinay almady», dep habarlady Últtyq testileu ortalyghy. 20236 týlek  2014 jylghy Últtyq birynghay testileuding tabaldyryq ballyn ala almady, ol jalpy testileuden ótkenderding 23,1%-yn qúrady...» – dep habarlaydy ortalyq sayty. (QazTAG ).

Osy aqparatty estip jaghanyzdy ústaysyz. Sonda bizding týlekterding osynsha senimdi aqtay almaghany ma? Shamamen 10 bala tapsyrdy desek, sonyng ekeui onbay «qúlaghan». Endi bir aqparattargha jýginsek, ÚBT-gha qatyspaytyndardyng sany da jyl sayyn ósip kele jatqangha úqsaydy. Múnyng sebebi – mektep bitirushiler taghdyrymen sanaspaytyn oblys, audan basshylarynyng «ashyq bәsekesi» ekeni bylayghy júrtqa da mәlim syndy.

Sonymen qatar «Biyl memlekettik grant sany 800-ge qysqardy» dep habarlaydy inform.kz sayty. Búl turaly QR Bilim jәne ghylym viyse-ministri Tahir Balyqbaev mәlimdegen bolatyn. Osy mәlimetterdi jiti baqylap otyrghan ata-analar endi balalarynyng memlekettik grantty útyp alatynna kýmәnmen qaray bastaghan. Jyl sayynghy osynday orynsyz qysqarulardyng kesiri mektep bitirushilerding aldyn kesip-aq keledi. Múnda bógde bir «qysqartu» týrining bar ekenin de úmytpayyq!

Osy turasynda «Úrpaq taghdyry – bilim» qozghalysynyng jetekshisi Ersayyn Erghoja: «ÚBT tapsyrushylardyng azangyna aimaqtarda jii kezdesetin «mekteptegi tazalau» әdisi әser etip otyr. Onyng aituynsha, kóptegen mektepterde basshylyq «reytingti qúrtpas» ýshin ýlgerimi nashar balalardy testileuge jibermeydi, «qazir mekteptegi barlyq júmys sol test qorytyndysy boyynsha baghalanady... Qazir testileuge jiberu-jibermeudi sheship otyrghan – mektep diyrektorlary men audandyq oqu bilimining mengerushileri. Múnday faktiler ylghy qaytalanyp otyrady. Mysaly, Otyrar audanynda byltyr mektep diyrektoryn «oqushylaryng testileude tómen bagha aldy» dep aryz jazdyrtyp, qyzmetinen alghan» dep qynjylysyn bildiredi. Al testten qaghylghanynyng arqasynda «ash qúlaq ta tysh qúlaq» bolyp jýrgen Almaty oblysy Talghar audanyndaghy mektepterding birin biyl bitiretin Eldos Dosmúhammedov ÚBT tapsyrmaghan. Onyng aituynsha, mektep basshylyghy testige «tek óte alatyn oqushylardy ghana jibergen». (http://www. azattyq.mobi/a/kazakhstan_secondary_school_national_testing/25009212.html).

Osyndayda aitargha sózing qalmaydy. Bir Allasyna ghana taghdyryn tapsyrghan qazaqtyng býgingi dókeyleri keshegi kenestik kezeng jem berip baqqan shynjyr balaq, shúbar tóstershe bir últtyng taghdyrymen oinay bastaghany emes pe?! «Kemel keleshegin», «Áleuetti 2050»-ining óskeleng úrpaqtyng enshisinde ekenin úmytqan-au, shamasy! Taghdyrymen oinaudyng sayqymazaqqa ainalu ekenin bilmese kerek.

Endeshe osy on jyl boyyna qoldanysqa ie bolghan ÚBT – synaq jýiesi tóniregindegi daudyng býgin de, erteng de tolastamaytynyn eskersek, biylghy jyly ótken atalmysh synaq turaly keybir sayttardaghy oqyrman pikirlerin beruge qaqylymyz. Búl әri qoghamnyng osy sharagha qatysty der kezinde qozghalghan anysy deuge de bolatynday. Solardyng ishindegi «Abay. kz» saytyndaghy «ÚBT: 100 BALL 300 MYNG TENGEGE SATYLYPTY» degen maqalagha jazylghan myna bir pikirdi bergendi jón kórdik.

Biyl BÚT kelgen komissiya mýshelerin orystardan taghayyndapty. Qyzym jattyghu testterde 100-den asyp jyghylatyn. Klasta ýsh orys әiel parta arasynda ókshesin tyq-tyq etkizip, әrqaysysynyng tóbesinen ýnilip, artyq qimyl jasaghannyng qaghazyna jarmasyp, akt jasap shygharyp jiberemiz dep qorqytqan. Auyr psihologiyalyq qyspaqqa týsken keybir oqushylar basy ainalyp, jәrdem súrasa, «ty pritvoryaeshisya» dep, shyghugha da rúqsat bermegen. Nәtiyjesinde bir oqushy qyz qúlap, biri klasta qúsyp jibergen. Qúlaghynyng týbinen alghan demi estilip túrghan baqylaushylardan seskengen qyzym dúrystap oy qoryta almay, 70 balldy zorgha aldy. Eki kýn ýide jylaumen boldy.

 

Shynynda, ÚBT bizge ne berdi? Biz odan úttyq pa, útyldyq pa degen saualdar sananda antalap túrady. «Útylu» men «útu» sózi itjyghys týse beredi. Mysalgha alatyn bolsaq, Respublikalyq oqytushylar men múghalimderding «Ar-namys» úiymynyng tórayymy Ghaliya Ámirtaeva erterektegi bir pikirinde: «Mening býgingi testileu jýiesine qarsylyghym joq. Biraq audandyq, aimaqtyq, oblystyq reytingti alyp tastauymyz kerek. Ákimderding reytingisining kólenkesinde keybir jaqsy oqityn balalar qalyp jatyr», – dese, matematik Asqar Júmәdildaev: «Test tapsyru dúrys emes, alayda odan jaqsysyn oilap tapqan eshkim joq», – dep shyndyqty ashyp aitqan. Al osy on jyl ishinde bir million 335 mynnan astam týlek ÚBT tapsyrghanyn este ústasaq, búl jýieni jamandaghanda, búl múnsha studentting taghdyryna qiyanat ekeni taghy belgili.

Aytpaqshy, Maqsat degen shpor satushy jigit tehnikalyq pәnderding shpory 4 myn, gumanitarlyq pәnderding shpory 3 myng tenge túratynyn aitty. Maqsat óz tauarlaryn «bir pәnning shporynda 10 mynnan astam súraqtyng jauaby bar. Shpordyng kólemi óte shaghyn – 5h7 santiymetr» dep sipattap berdi.

Pavlodar qalasynda ÚBT-gha arnalghan shporlardyng baghasy Almatygha qaraghanda arzan. Shaghyn kitapshalar saudalap jýrgen Samat esimdi jigit bes pәnning shpory 4500 tenge túratynyn aitady. Onyng aituynsha, shpordyng ishinde «býkil súraqtardyng jauaby bar» jәne «2014 jylghy test tapsyrmalary» da engizilgen.

Óskemende shpor saudalaytyn Ádil bir pәnning kitapshasy 2500 tenge túratynyn aitty. Ol «әr pәnning shporynda 17 myng súraqtyng jauabyna deyin bar» deydi.

Qozybay QÚRMAN,

«D»

  

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 23 (247) ot 12 iinya 2014 g.

0 pikir