Jeksenbi, 26 Mamyr 2024
Anyq 7119 0 pikir 15 Shilde, 2014 saghat 12:15

Joltay Júmat. El men Eles

El men Eles

(minezder miniaturasy)

 Qazaqtyqtan saqtanu

Auyryp qaldym. Jýregim syr bergen tәrizdi. Sol qúrghyrgha sonsha salmaq salyp jýr ekenmin dep oilasamshy!

Sodan ne kerek, auruhanadan bir-aq shyqtym ghoy.

Dәrigerlerding qolyna týsken son, tosynnan jabysqan syrqatqa shipa izdeydi, auruyndy jenildetuge tyrysady. Arada birer kýn ótkende әjepteuir es jinap, qaytadan óz-ózime kelip, on-solyma qaradym.

Palatada eki kisi ekenbiz. Ózi tym kәri de emes, menimen jasy shamalas. Aty-Arys eken. Á degennen әngimemiz jarasyp-aq ketken tәrizdi edi, biraq uaqyt óte kele pikirimiz qayshylasyp ta qalyp jatty. Orysshalau bolyp shyqty, eki auyz qazaqsha aitsa, ýshinshisi – oryssha... Maghan osy qylyghy únamady da, amalsyz ishimdegini aityp saldym.

– Áy, dostym! Sen taza qazaqsha sóile, ne bolmasa... 

– Ózim bilem...

– Joq, ana tilin búlay qorlaugha bolmaydy. Tipti sóiley almaydy ekensin, birjola orysshagha kósh!...

– Ózimning sharuam dedim ghoy jana!

Men toqtamasam, tipti dauys kóterip, kerildesip ala jóneluge de әzir túrghanday kórindi.

Sosyn amalsyz ózimdi-ózim sabyrgha shaqyrghan boldym.

*   *   *

Bólmede jalghyz teledidar bar edi. Keshkisin ekeumiz jata qalyp kino, ne basqa bir qyzyqty habar kóremiz. Áuelde óitip-býitip ortaq kelisimge kelip jýr edik, bir kýni taghy da oida-joqta talas tuyndap ketti.

– Orys filimin kóreyik, – dedi Arys.

– Joq, qazir qazaqsha habar bastalady, onda últtyq salt-dәstýr turaly mәsele kóteriledi, – dedim men.

– Áy, Talas! – dep Arys maghan edireye qarady. – Osy sen nege qazaqtyghyndy algha tarta beresin, a? Tildi taza biledi ekensin, sol da maqtanysh bolyp pa!

– Men ne dep maqtanyppyn! – dedim týkke týsine almay. – Jazyghym-qazaqsha habar kóreyin degenim be?

– Joq, sen kýnnen-kýnge mening it jynymdy keltirip barasyn. Til, dәstýr dep maltandy kóp ezip boldyn-au! Sony biletin jalghyz ózing siyaqtanyp...

– Endi... biletinimdi aitsam da jazyqty bolam ba! Qazaqtyng dәstýr-saltyn biz úsatanbasaq, kim ústaydy? Til mәselesin biz kótermesek, kim kóteredi?

– Áy, qoyshy! – dedi Arys. – Qazaqy dәstýri saqtalmasa, qazaq ashtan qyrylyp qalar dep pe en! Qazaq tili bolmasa, qazaq el boludan qala ma eken!...

– Ángime mine, tap osynda, – dedim men onyng ashuyn basa sóilep. – Últtyng qay kezde de kózge úryp túratyn belgileri solar ghoy.

Arys sonda da basylmady.

– Biz tildi, salt-dәstýrdi aita-ayta býgingi jastardy әbden mezi ettik. Qazir kóshedegi kez-kelgen jasóspirimdi toqtatyp «sen taza qazaqsyng ba» desen, túra qashugha әzir túrady. Nege?

 – Bәse, nege! – dedim men de jaghalasa. – Bәse-au, olar nege sóitedi? Óitkeni siz ben biz osy últty shyn sýie almay otyrghan joqpyz ba? Ýlkeni shóre-shóre bolyp jatqanda jastary qayda baryp onady!

Mening búl sózim de Arystyng jýregining týbine jete qoymaghan tәrizdi. Ol taghy da ashugha basty.

– Qazaqty saqtau – ol qazaqtyqty saqtau emes qoy, - dedi. – Qazaq qay tilde sóilese de, ózining qazaq ekenin bilse boldy. Sony úmytpay jýrse, ol jaman ba?

– Jaman emes, - dedim men. – Tipti de jaman emes. Biraq tili men dilinen airylghan qazaqty qazaq dep aitugha bolar ma eken sosyn!...

–  Mine, – dedi Arys. – Mine, sender osyndaysyndar! Senderge salsa-qazaqtyqty saqtau  qazaq boludan da qiyn. Men osy kýni qazaqtyqtan saqtanudan qorqa bastadym. Shyn sózim – mening keudemde ýlken ýrey bar...

Bir palatada jatqan syrqat tanysymdy, imanday shynym, men mýlde týsine almadym. «Ne degenindi úqpadym» deyin desem, taghy da qany basyna teuip, tulap keter dep qauiptendim.

Sosyn ýndegen joqpyn.

*   *   *

Osy siz, oqyrmanym, qazaqtyqtan saqtanu degendi qalay týsinesiz,a?

 


Aqyrzamandy kýtken adam

 

Onyng túla boyy toly qorqynysh. Ne turaly aita bastasa da, sóz ayaghy-aqyrzamangha kelip tireledi.

– Zaman mynau, – deydi ol. – Zaman búzyldy. Jastardan úyat ketti. Ýlkender sózden taydy.

– Bәri emes shyghar, – deymin sózin bólip. – Kópke kýie jaghugha bola ma!

– Ol ghana emes, tabighat ta búzyldy, – deydi ol. – Qys ortasynda janbyr jaughanyn kórgening bar ma! Nemese, kóktemning jazgha úlasar shaghynda qar jaughany súmdyq qoy.

– Endi tabighatta bir ózgeris bolyp jatqan shyghar, – deymin men. – Sonsha ýreylenetindey ne boldy sizge?

 Boyyna ýrey  úyalap qalghan tanysym – Úlarhan bolatyn.

Sol Úlarhan býgin taghy da zәre-qútymdy aldy.

– Sen bilesing be, – dedi maghan. – Keler jyly aqyrzaman bolady deydi.

– Ony bir jaratushy ghana biledi ghoy. Sizdiki ne sóz! – dedim.

– Joq, búl ghylymy dәleldengen nәrse.

– Sonda ghylym ne deydi?

– Ghylym aitady: ekologiya býlindi; aua ylastandy; jer jaramsyzdandy; sudyng qúramy ózgerdi...

– Aqyrzamannyng belgisi osy ma?

– Ol ghana emes. Endi adamdardy aitayyn: býgingi úrpaqtyng densaulyghy óte nashar; jýrek talmasy kóp; ókpesi tesik balalar qaptady; qany kóterile beretin jastar auruhana jaghalap jýr; býirek pen bauyr da...

– Onyng aqyrzamangha qanday qatysy bar?

– Oibay-au, – deydi Úlarhan kýiip-pisip. – Búdan ótken qanday aqyrzaman kerek! Adam týp-týgel auru bolsa, tabighat týgel býlinse... odan keyin qanday ómir bolmaq! Aytshy ózin, odan songhy ómir ne ózi!

Ony sózden jenu esh mýmkin emes. Sosyn da qasynan qashyp qútylasyn. Tezirek ketip qalugha tyrysasyn.

*   *   *

Býgin taghy da avtobusqa birge minip, qatar otyra qalyp ek. Ýsh ayaldamagha deyin maltasyn ezip, qúlaghymdy sarsytyp jiberdi.

– Sen meni dúrys týsinbey jýrsin, – deydi. – Oilanuyng kerek. Aqyrzaman bolsa, әne, terezeden qarap túr.

Ýndegen joqpyn.

Ol sonda da toqtamady.

– Sening de otbasyn, bala-shaghang bar. Tym selqos boluyng qalay? Adamzatqa ortaq apat auzyn aranday ashyp túrsa, sen ýndemey...

– Áy, aghasy! – dedim kýiip ketip. – Kelse keler endi! Alla ózi bergen janyn ózi alar. Eng aqyry sol ghana emes pe!

Úlarhan maghan shoshyna qarady.

Úzaq qarady. Kópke deyin ýndey almay qaldy.

Kelesi ayaldamadan týsuge bettey bergenimde tili shyghyp:

– Sening de psihologiyang búzylypty, – dedi maghan. – Senen de qorqayyn dedim.

*   *   *

Men Úlarhan aghany odan song da әldeneshe ret kórdim. Kezdesken sayyn sypayy sәlemdesip te qoyam. Bas iyzeydi de, menen tez-tez alystap kete barady.

Ol qashqalaqtaghan sayyn men de ózimdi ynghaysyz sezinetin boldym. Rasynda da osy mening psihologiyam ózgerip bara jatqan joq pa eken! Qansha degenmen-ekologiya... Aua ylas. Jer býline bastaghan.

Osy kesheden beri sol aqyrzamandy kýtip jýrgen ana Úlarhan ba, joq men be –  týsine almay qala beretin boldym.

*   *   *

Eles aitady: «Ár keudede bir ýrey úyalap jatatyny ras-aq».

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2348
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2690
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2945
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1772