Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
46 - sóz 7706 0 pikir 19 Tamyz, 2014 saghat 13:03

«KEZ KELGEN TIRANGhA ENG BASTY JAU – JAZUShY»

Sezimsiz adam ghana jazushygha múqtaj bolmaydy

– «Adamdy kópshilikting kózinshe maqtau ony balizamdaudyng basy» dep oy týigen Gabrieli Garsia Mar­kes ózining bir sózinde: «Biz qo­­lymyzdan ózge eshtene kelme­gen­dik­­ten jazushy bolamyz jәne bizding en­begimiz kýndelikti etik tigip otyratyn etikshining enbeginen artyq bagha­lanyp, marapatqa ie bolugha tiyis emes» degen eken. Yaghni, Markes qoghamgha jazushynyng qajettiligin etikshining qajettigimen birdey kóredi. Siz osymen kelisesiz be?

– Jazushynyng búl sózine tolyq qosylamyn. Alayda, әr últtyng jazushygha degen ózindik kózqarasy bar. Mәselen, Resey oishyldary jazushyny jәy «jazushy» degennen joghary baghalaydy.

– Biz she?

– Bizding qazaqta, onyng ishinde kóshpeli túqymda sóz óneri qashan da birinshi túrghan. Mynau keng kenistikting ortasyndaghy barlyq baylanystar, taghdyrlar, qozghalystar, kýrester osy sózding arqasynda jýzege asqan. El sózding arqasynda birlikti úiytyp, sózding arqasynda namysyn janytyp, sózding arqasynda bir shanyraqtyng ayasyna toptasqan. «Keregemiz – aghash, úranymyz – Alash!» degen sekildi kópti júmyldyrghan, biriktirgen úran bolsa, sol úrandy ústaytyn – jyrau, yaghny jazushy. Bizding jyl qayyrudan búrynghy IV ghasyrdaghy Gerodot óz jazbasynda da: «Kóshpelilerdi ús­tap túrghan olardyng erlik anyz-das­tandary. Olar sol dastandardy oshaqtyng basynda kýnde úzaq tyn­daydy jәne sony ózderining mem­lekettik sayasaty retinde týsinedi» deui de sondyqtan. Ghylymda da: «Qay elde epos bolmasa, sol el batyrlyq dәurendi basynan keshpegen» degen pikir bar. Búl rette, Qúdaygha shýkir, Qazaqstanda batyrlyq dastandar, olardyng saryndary býginge deyin saqtalyp kelgen.

Biz osydan eki jyl búryn jyl qa­yyruymyzdan búrynghy H ghasyrdaghy el anasynyng tolghauyn jariyaladyq. Qytay jazbasynda «bir úzyn aghashqa shek baylap, sonymen qosylyp ózining úzaq ólenin aitty» delingen eken. Yaghni, dombyrany paydalanghan ghoy. Al sondaghy óleng sózin audarghanda «elim, jerim» dep tolghaghany anyqtaldy. Tura Kýlteginning jazuymen, tura Qorqyttyng jazbasymen, tura jy­raulardyng «Edilding boyy en toghay» dep keletin tolghaularymen ýndes. Búl – bizding últymyzdyng qúlaq kýii. Kýni keshege deyin de osy Tәuel­sizdikting tuy jelbireuine jazu­shylardyng tikeley yqpaly boldy. Osy azattyq iydeyasynyng úiytqysy da qalamgerler. Men búghan ózim kuә retinde aita ala­myn. Qansha qysym kórse de, Alash iydeyasyn óshirmey, әrbir on bes-jiyr­ma jylda memleket pen tarih sah­nasyna shygharyp otyrghan – jazushylar. Mysaly, jiyr­masynshy jyldardan keyingi ýlken alashtyq iydeyanyng qaulaghany – 28-30-shy jyldar. Sodan keyin Úly Otan soghysy jyldarynda Kenesarydan bastap, Abylaydyng ruhyna deyin kóterip, solardy halyqtyng boyyna sinirgen de osy – jazushylar. 53-shi jyly túqyrtyp bolyp, eng songhy topty qudalap, aldyn atu jazasyna kesip, qalghanyn jiyrma bes jylgha jer audaryp bolghannan keyin qaytadan últtyq iydeyany tútatqandar da jazushylar. Mysaly, býkil Kenes odaghyn jappay jazagha tartqan 1949-1953 jyldardaghy maydannan keyin arada bir jyl ótken song Ánuar Álim­janov últtyq iydeya aitylghan shygharma dep «Abay joly» turaly maqala jazdy. Arada on jyl ótkennen keyin Iliyas Esenberlin Han Kene turaly roman jazdy… Múnyng barlyghy da jazushylardyng jankeshtiligining arqasynda boldy. Býgin de bizding jazushylar sol aldynghy qatarda túr dep esepteymin. Eldik túrghysynan alghanda ózining ruhtyq sipatyn beynelegen shygharmalardy da osy jazushylar jazdy. Sondyqtan, óz basym óner atauly, onyng ishinde jazushy qashan da últtyq iydeyanyng tu ústary dep esepteymin.

Tolstoydyng sózi bar: «Óz últynyng mýddesin qozghamaghan jazushy búl atqa layyq emes. Ony ruhany ómirden syzyp tastau kerek» degen. Kenes odaghynyng jazushylardan seskengeni de sol.

Jalpy Shkolovskiy de: «Kez kel­gen qoghamgha, kez kelgen tirangha eng bas­ty jau – jazushy» degen. Bizding býgin­gi jazushylarymyz jalpy bir ruhany toptasqan kýshke ainalmaghan siyaq­ty kóringenimen, mening oiymsha, olar bir-birin anyq sezinedi, bir-birining qasiyetin biledi, bir-birin týsinedi.

– Qogham etikshining qajetin kýnde bolmasa da, jii sezinedi. Al jazushynyng qajettiligin óz ornymen sezinip jýr me?

– Kez kelgen memlekettik qogham jәne sol qoghamnyng mýsheleri, ózin últtyng ýrimimin dep sanaytyn adam, jalpy aldyna belgili bir múrat-maqsat qoyghan adam qoghamdaghy jazushynyng iydeyasynsyz ómir sýrui mýmkin emes. Óitkeni, qanshama ghúlama, bilimdi, zerdeli, el­­ge­zek, dýniyening syryn biledi dep esep­teytin mamandyq iyeleri adamnyng jan dýniyesine jazushyday jaqyn emes. Adam­nyng jan dýniyesining susynyn qandyratyn mamandyq – qalamgerlik. Sezimsiz adam ghana jazushygha múqtaj bolmauy mýmkin. Óitkeni, adamnyng sezimi topastansa, ol adam adamdyqtan qalady. Myna dýniyege kelgen sәbiyding anasy oghan besik jyryn aitsa, mine, jazushy qajet degen sóz. Óitkeni, besik jyry – úly jazushynyng tuyn­dysy. Ony aitushy kez kelgen ana sol jazushynyng sezimin ýilestirip paydalanushy. Demek, qogham múqtaj.

Ras, qazir besik jyryn aitpaytyn analar kóbeyip ketti. Biraq, bәribir ishinen sol bir saryndy sezinedi. Al, besik jyryn tyndamay, qúlaghyna sinbegen balanyng qatigez bolyp ósetini anyq. Búny japon psihologtary 60-shy jyldardyng ayaghynda dәleldep qoyghan.

Kenes dәuirining qasang talaptary әdebiyetti toqyraugha alyp keldi

– Kórkem shygharma Adam atau­lynyng ózimen birge tughan. Adam payda bolghaly kórkem shygharma da jazylyp kele jatqanyna eshkim shýbә keltirmeydi. Al endi kórkem әdebiyet jazushylardyng basyn qo­syp, orta qúryp, dәlirek aitsaq, úiym qúryp, biriktirgende jemisti bola ma, әlde… qalamgerler oqshau jý­rip, onashalanghanda ónimdi bola ma?

– Búl da qoghamnyng damu satysyna, adamdardyng arasyndaghy qarym-qatynastyng kýndelikti tirshilikte jýzege asuyna tikeley baylanysty. Búrynghy zamanda jazushylar odaghy bolghan joq, ol ras. Biraq, biyler kenesi boldy ma? Han kenesi boldy ma? Al handyq jinalystardyng aldynda, mәselen, Kýlteginning zamanyndaghy Tonykóktey túlghalar boldy ghoy? «Men abyz edim, bastaushy edim, ýgittedim, qostadym» demey me To­nykók? Abylaydyng túsynda Búqar jyrau bolghan joq pa?.. Búl úiym emes pe? HIH ghasyrda da múnday bolghan. Biyler, tóreler alda otyrghan. Al sózdi kim sheshti? Pәlenbay aqyn jendi, týgenbay aqyn jenildi degendi kim sheship, kim aityp otyrdy?.. Demek, olar­dyng da óz dengeyinde sóz qaghysy bolghan.

- Al Odaq qúrylghaly әdeby әlemde qanday serpin boldy?

- Jazushylyq óner kәsipke ai­nalghan qazaq ómirindegi HH ghasyrdyng basynan әdebiyet qoghamdyq ýgit-nasihat qúralyna ainalyp ketti. Yaghni, mem­lekettik iydeologiyanyng qazyghy retinde paydalanyla bastady. Al kez kelgen iydeologiya – sol memleketting talap-tilegi.

- Jazushylar Odaghyn qúru turaly úiymnyng plenumynda Iliyas Jansýgirov qazaq kenes әdebiye­ti­ning mindetteri turaly bayandama ja­saghan eken. Odaq qúrylghanda qa­lam­gerler aldyna naqty qanday min­­detteme qoyyldy?

- 1934 jylghy әueli ólkelik res­publikalyq, sodan keyin baryp Odaqtyq Jazushylar odaghy sol kenestik qogham tudyrghan asa qajet­ti­likten dýniyege kelgen úiym. Eger de býkil ruhaniyat dýniyesine ie bola almasa, kenestik iydeologiya eshqashan da ózining tamyryn terenge tartyp, adamdardyng ruhyn biyley almas edi. Búl odaqtyng Kenes ókimeti ýshin qúryluynyng basty qajettiligi – barlyq óner ataulyny bir baghytta qyz­met kórsetuge mәjbýrleu bolatyn. Oghan deyin, 1917-1924 jyldar arasynda jalpylama joy degen maqsat ústalyp, búrynghy qazaq – Abaydan, orys Pushkin men Tolstoydan bas tartqan. Sanadaghy erkindik, anarhiya edi búl. Búryn әdeby shygharmalarda qoghamda әleumettik orny bar orta basym bolsa, endi sol qoghamdaghy eng әlsiz orta aldygha shyqty. Osy tústa Reseyde óte qatty shiyelenisken әdeby aghymdar payda boldy. Sonyng bireuin Maksim Gorikiy bastady. Ekinshisin Serafimovich bastady. Birinshisinde taza kedey men júmysshyny jyrlau maqsat etildi. Basqa mýdde joq. Ózgeni jyrlau bir qorlyq sanaldy. Osy eki ortada júmysshy jazushylardyng assosiasiyasy payda boldy. Bizde de olardyng tu ústaushylary retinde Sәbit Múqanov, Sәken Seyfullin erekshe kózge týsti. Al Jýsipbek Aymauytov, Múhtar Áuezov, Qoshke Kemengerov, Daniyal Ysqaqov, Abdolla Baytasov ol baghytqa qarsy bol­dy. Osy aitystyng týpki manyzy my­nada: proletarlyq әdebiyet eng bi­rin­­shi taptyng mýddesin kózdeui kerek. Yaghni, júmysshy ne kedey tap taghdyry kórkem shygharmanyng negi­­zine ainaluy tiyis. Án bolsa da, suret bolsa da, muzyka bolsa da solay. Ol tapqa degen kóz­qarastyng jalpy baghyty partiyalyq boluy kerek. Mәselen, 1921-1927 jyl­dar ara­synda bolishevikter par­tiyasy 1916 jylghy kóterilisti so­sialistik revo­lu­siyanyng basy dep ba­ghalady. Sol tústa Múhtar Áuezov «Qily zamandy», Jýsipbek Aymauytov «Qart­qo­jany» jazyp qaldy. Al 1927 jyldan bastap 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis «oghan Alashorda aralasqan, burjuaziyalyq kóterilis» dep baghalanyp, teris kózqaras payda bolghan kezde, jazushylar búl taqy­rypty qoya qoydy. Jaza almady. Tipti, qarsy boldy. Mine, osylay әdebiyetting taptyghy, partiyalylyghy jәne internasionaldyghy mindet etip qoyyldy. Ádebiyet dýniyejýzilik pro­letarlyq internasionalizmge qyzmet etui kerek boldy. Múnyng astarynda ne jatty? Qazaq dalasy turaly jazylghan kez kelgen kórkem shygharmada mindetti týrde ózge últtardyng ókili qatystyryluy kerek. Búghan qosa, keyipkerler arasynda orys últy jetekshi iydeolog bolyp kórinui qajet. Óitkeni, onda revolusiyalyq oy bar. Osynyng saldarynan ýsh kitappen bitetin «Abay joly» romany tórt kitapqa sozyldy. Abaydyng kózqarasyna jat ústanym әkep tanyldy. Onsyz Áuezov ústalyp ketetin edi… Mine, osy ýsh talapty qalay da bir zandylyqqa biriktiru kerek boldy. Sondyqtan, shetelge ketken Maksmy Gorikiydi shaqyryp alyp, bar jazushyny biriktireyik dep, sol ýshin «sosialistik realizm» degen termindi shyghardy. «Sosialistik realizm» 1934 jyly osy sezde payda boldy.

– Ol ne degen sóz?

– Mazmúny – sosialistik, týri – últ­tyq degen sóz. Yaghni, aldynda ai­tyl­­ghanday, taptyq tartysty par­­tiyalyq kózqaraspen berip, al kór­kemdik sheshimdi mindetti týrde inter­na­sio­nalistik orystyng ilgeri ruhyn, je­tekshiligin ýlgi tútugha, sonyng arqasynda ómir sýrip otyrsyng degenge әkep tirey otyryp qazaq tilinde jazugha bolady. Osynday zandylyqtar 1934 jylghy Jazushylar odaghynyng sezinde zandastyryldy. Endigi talap naqty boldy. Tartys bolsyn, kórkemdigi myqty bolsyn dep talap qoyyldy. Búl belgili bir dәrejede aldynghy beybereket talastan góri әdeby arnany bir aghymgha saldy. Biraq uaqyt óte kele әdebiyet kórkemdik sheshimi anyq, tartys belgili, jattandy sujet pen jattandy kórkemdik sheshimge kelip tireldi. Sondyqtan da, 1978 jyldan bastap Kenester odaghynda synshy ataulygha jaghymsyz keyipkerler әleumettik túrghyda taldanbasyn degen núsqau berildi.

– Siz de sol kezde syn bóliminde qyzmet ettiniz ghoy?

– IYә, men syn bóliminde on bes jyl istedim. Mәskeude KPSS Or­talyq komiytetinde, Jazushylar odaghynda ýsh aida, bes aida bir ret arnayy seminar ótkizilip túratyn. Janaghy plenumgha qatysqanda biz jaghymsyz keyipker synalmasyn degen núsqau alyp qayttyq. Ondaghysy jazushylar jalghan tartystan әbden qajyghandyqtan endi aitayyn degen oiyn jaghymsyz keyipkerlerding auzyna salatyn boldy. Al sol zamanda qalyptasqan zandylyq boyynsha, barlyq shygharmada jaghymdy keyipker jeniske jetetin bolghandyqtan, shy­gharmanyng negizgi týiini, avtordyng negizgi aitpaghy jaghymsyz keyipkermen aradaghy shiyelenisken tústardan qa­rastyrylyp, jaghymsyz keyipkerler basty nazar audaratyn. Osynday qa­sang talaptar kele-kele kenes әdebiye­ti­nin, sonyng ishinde qazaq әdebiyetining ishtey toqyrauyna alyp keldi.

– Kenes dәuirindegi mindette­me­lerding biri qazaqqa otarlyq sanany sindiru bolghany anyq. Jana óziniz de aittynyz, «qazaq qalamgeri «qazaqqa osy kýnge sen orystyng arqasynda jetip otyr­syn» degendi kórsetuge min­det­teldi» dep. Endeshe, qazaqqa qúl­dyq psihologiyany sindiruge qa­lam­gerlerimiz de ýles qosty ma?

– Qazaq kenes әdebiyetine qatysqan azamattardyng barlyghy da janaghy ýsh talaptan shyqqandar. Ol ýsheuinen shyqpaghan adam qazaq kenes әdebiyetining ókili emes. Onday mýmkindik berilgen joq. Tek 60-jyldary ghana shaghyn prozada janasha ruh kórinis berdi.

Al, orys qalamgerleri múnday mәselede barynsha batyl boldy. Mysaly, Sholohovtyng «Kóterilgen tynyndaghy» qasiretti oqighalar, qaq­tyghystar eshqanday qazaqtyng shy­ghar­masynda jazylghan joq. Sәken Jýnisovting «Japandaghy jalghyz ýiinde» shaldyng beynesi, Oralhan Bó­keevting «Óz otyndy óshirme» degen ro­manynda bay qashqyn Ospannyn: «Mynau qazaq dalasyna salynyp jatqan temir jol ol qazaqtyng moynyna taghylghan temir túzaq, týbinde qylghyndyryp óltiredi» deytini bar. Osynday sausaqpen sanarlyq tyng ústanym bolmasa, qalghanynyng bar­­lyghynda, barlyq qazaq kenes әde­biyetindegi tuyndylarda Sәbit Mú­qanovtyng «Botagózindegi» kórkem­dik sheshim. Qanshama jaghymsyz ke­yipker kýresse de, jenilip tynady. Tartys ta bireu: bay men kedey. Áriyne, for­malyq jaghynan, taghy basqa ózge­shelik jasaghysy kelgender boldy, biraq aitatyn iydeya anyq bolatyn. «Algha, kommunizm!» Basqa jol joq.

Jazudy keybireuler paydanyng kózine ainaldyryp jiberdi

– Kenestik qoghamnyng talaptary men zandylyqtarynan eshkim asyp kete alghan joq dep otyrsyz. Sol jaghdayda qazaq qalamgerleri qazaq qoghamy aldyndaghy, últ aldyndaghy mindetin ótey aldy ma?

– Men búl súraqqa jauap berip kettim ghoy dep oilaymyn. Tolyghymen ótedi. Jәne sol jazushylardyng iydeyasy últtyq iydeyanyng býginge deyin ómir sýruining kepili boldy. Mysaly, Sәbit Múqanov, Múhtar Áuezov, Ghabit Mýsirepov túrghan kezde Qazaqstan Kompartiyasy ortalyq komiytetining birinshi hatshylary olarmen eseptesetin. Biz, jas jazushylar solardyng ústanghan baghytyn ústaytynbyz. Kórkemdik talaptan shyghugha tyrystyq. Sol sekildi, qazaq tili turaly talaptar manyzdy boldy. Mysaly, Sәbit Múqanov qazaq tili men qazaq mektebi ýshin ashyq kýresken adam, eshkimnen qoryqqan joq. Óitkeni, ol – jazushy. Jazushyny syngha tartu halyqty syngha tartu siyaqty boldy. Keyin Ghabit Mýsirepov til turaly arnayy plenum ótkizdi. Býkil jazushylar sonda sóiledi. Til turaly qazirgi aitylyp jýrgen mәse­lening barlyghy sonda qozghaldy. Jazu­shy eng songhy ósiyetinde de «til, til jә­ne til» dep ketti. Ókinishke qaray, biz qazir Ghabit Mýsirepovting sol ósiyetin tyndap, esimizde saqtaushy ghana bolyp qaldyq. Jazushylar odaghynda býgin til mә­selesin kóterip jýrgen kim bar? Tilimizdi memlekettik dәrejesine alyp kelgen Shona Smahanúly bastaghan ýlken toptyng ekpini qayda? Ras, әr-әr tústa óz kezeginde til turaly aityp jýrgender bar. Múhtar Shahanov, Qabdesh Júmadilov, Múhtar Maghauiyn, Dulat Isabekov, taghy basqa azamattar til ýshin shyryldaydy. Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalinning ózi de til mәselesining ózek­tiligin joqqa shygharmaydy. Biraq, osy Núrlan Orazaliyn, Aldan Smayyl sekildi qalamgerler arasynan shyqqan eki deputatty Jazushylar odaghy qoldap otyr ma? Jazushylar odaghy kýsh biriktirip, Parlamenttegi eki azamatyna «aytsang da aitasyn, aitpasang da aitasyn, artynda biz túrmyz» dep, tirek bolugha jarap túr ma? Ol kýsh qayda? Nege Múhtar Shahanovtyng til turaly qozghalysyna bireuimiz qatysyp, bireuimiz qatyspaymyz? Nege sony syrtynan synap-minep, múrnymyzdy shýiiremiz? Shahanov jetiskennen jýr me? Álde sol til Shahanovqa ghana kerek pe? Al til joq bolsa, onda bizdin, jazushylardyng ne keregimiz bar?

Mening oiymsha, jazushy, әnshi, kýishi, suretshi – jalpy óner iyelerining barlyghy memlekettik iydeologiya­dan sanaly týrde shettetilgen. Búl – anyq. Búryn qalamy syily jazushy óz salasyndaghy biylikke tikeley kirip, úsynysyn aityp, dәleldep, esep­testire alatyn. Qazir olay emes. Keri­sinshe, sәl sózi ótse, qaghyp tastap otyr.

– Osynday jaghdaygha qaramay, qalamgerler nege jazyp jýr? Nege qalamyn tastamaydy?
– Abaydyng sózi bar: «Kirlegen jýrek ózi ýshin túra almas әste juynbay» deydi. Eger jazu qabileti, óner adamnyng boyyna qonghany ras bolsa, onyng kórkem oilau jýiesi, týisigi, sanasy jas kezinen qalyptassa, jazu, kórkem shyndyqpen beyneleu ruhynyng qajettiligi bolsa, onda ol qalamdy nege qoyady? Ras, jazudy key­­bireuler paydanyng kózine ainaldyryp jiberdi. Al shyn talanttar olay bolmaghan. Mysaly, Pushkindi orys qoghamy tiri әulie dep eseptedi. Onyng kitaby kýnkóris kózi bolatyn. Biraq kitaby 500, әri ketse 2000 danamen shyghady. Sonyng ózi ótpey, qaryzdan qaryzgha kire beredi. Pushkinning ómiri qaryzdan túrady. Al sol zamanda 12-shi jylghy soghysqa qatysqan, Reseyding batyry atanghan Bulganin ózining ki­tabyn on myn, jiyrma myng danamen shygharghan. Kitaby óte ótimdi bolghan. Biraq tarihta qaysysy qaldy?.. Biz ónerdi, shynayy kórkem shyndyqty saudanyng kózine ainaldyrsaq, biz ózimizding jýregimizdi ózimiz satyp, sodan payda tauyp kýn kórgenmen birdey bolamyz. Tipti, jýreging ekeu bolsa da, birin satyp, birin ózinde qaldyrsan, mýgedek bolasyn. Bizde biraq ekibetti ómir sýrip jýrgen qalamgerler bar.

– Jazushylar odaghy qazir memleketten qarjy almaydy, iyә?

– Joq. Jazushylar odaghy óz-ózimen, Odaq ghimaratyn jalgha berumen kýn kórip otyr.

– Sonda búl Odaq memleketke qajet bolmay qaldy degen sóz be?

– Solay.

– Nege qajet bolmay qaldy? Memleketke, onyng gýldenip, damuyna ýles qosarlyq әleueti joq pa?

– Men jogharyda aityp óttim, bizdegi ruhaniyat salasy tura din salasy siyaqty memleketten tolyq ajyratylghan. Qayta shygharmashylyq odaqtardan góri memleketting dinge aralasqany yqpaldy. Tyiym salu, baqylau baghytynda qazir qayta dindi qadaghalap otyr. Al ózge shyghar­ma­shylyq odaqtar «túrymtay tú­symen, balapan basymen» ketken.

– Osynday jaghdayda qazaq qalam­gerleri ózdiginen qogham sanaly­lyghyn arttyrugha ózdiginen yqpal etip kete ala ma? Jalpy, әri qaray qalay boluy mýmkin dep oilaysyz?

– Qalamger, jazushy degende men býginde eluden asqan qalam ústa­ghan­dardy ghana aityp otyrghan siyaq­ty­myn. Býgingi kýni qay aqyn kór­kemdik talap ýshin, kózqaras ýshin kýresip, jazyp jýr? Odaqqa degen qan­day janashyrlyq bar? Alu ýshin be? Belgili bir shygharmasyn shygharar kezde me? Marapatqa úsynylatyn tústa ma? Pәterding ynghayyna baylanysty ma? Ózi ne berip, kópti úiytatynday qan­­day shygharma berip, kýreskerlik tanytyp jýr? Mýmkin men qazir yghy­synqyrap jýrgen song anghara ber­meytin shygharmyn. Biraq men degenderdi bilgim keledi.

Osydan bir-eki ay búryn qa­zaqtyng asa kórnekti aqyny dep bir atty atap, japatarmaghay maqtap jatyr eken. Men basynda ýndegen joqpyn. Rasynda, bilmeuim mýmkin ghoy. Biraq shyn jaqsy shygharmasy bolsa tym bolmasa estuim kerek edi ghoy. Odan keyin de bir aqyn jigitpen kezdesip qaldym. Tanymaydy ekem. «Meni bil­meseniz, qaytip ómir sýrip jýrsiz?» dedi. Keyin әdeyi shygharmalaryn izdep, oqyp kórdim. «Men azuly arystanmyn, qasqyrmyn, talaymyn, jeymin, tisim ótkir» degennen basqa, qarghanyp-silengennen basqa bir ólenin kórgen joqpyn. «Men, men, men». Kileng qar­­ghanudan túrady. Odan basqa eshtene taba almadym. Kópting әlgindey úly aqyn dep jýrgeni de sol shamada. Áy, qaraghym-au, arystan da azuyna bir­deme týsiru ýshin aqyrady. Jәidan-jәy aqyrmaydy. Aqyrghanda birdeme ilinedi oghan. Al qúr bos aqyra berip, qúry­ghy­na eshtene týsirmegen arystandy, ang patshasy bolsa da, ýiirinen quyp jibe­redi… Al endi osyndayda «úly» dep bagha berip jýrgender kimder?.. Kór­kemdik talghamnyng joyyluy degen osy.

– Ras, qazir iydeyalyq birlik joq. Býgingi qalamgerler ústanghan ortaq múrat kópke aiqyn emes. Endi osynday jaghdayda Jazushylar odaghy ózining seksen jyldyghyn toylay ma, әlde ótkenin joqtay ma?

– Jazushylar odaghy qanday týrli for­mada bolmasyn, Qazaqstangha, onyng ishinde qazaqqa kerek. Óte bir baqytty tústaryn da, óte bir qiyankesti tús­taryn da, dana tústaryn da, jútang tústaryn da kórgen shygharmyz. Biraq qanday da bolmasyn Jazushylar odaghy qazaq mәdeniyetine, ruhaniyatyna kerek. Qalamger ýshin belgili bir úiymgha mýshe ekenin sezinuding ózi de ýlken bir jauapkershilik dep oilaymyn. Shyn Jazushylar odaghyn qúrmettegen, sezingen adam osylay týsinedi dep senemin. Al onyng jú­my­syn úiymdastyru, jandandyru – ekinshi mәsele. Jazushylar odaghy – jalpy últtyq sipatty, últtyq ruh­ty biriktiretin úghym. Men sonday bolghanyn qalaymyn.

Ángimelesken:
Nәzira BAYYRBEK

"Astana aqshamy" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2167
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2570
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2445
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1671