Seysenbi, 19 Qazan 2021
Ádebiyet 5683 0 pikir 20 Tamyz, 2014 saghat 11:50

Kәken Qamziyn. KEZDEYSOQTYQ PEN ZANDYLYQ

Osy әngimening nobayy Oral qalasynyng aeroportynda qoyyn dәpterime týsip edi. Aqpannyng ayaghy, nauryzdyng basy bolsa kerek. Almatygha úsha almay otyrmyz – týtegen boran. Kóz ashtyrmaydy. Basty keyipkerding aty da sol jerde oiyma sart ete qaldy. Oral oblystyq teleradiokomiytetining tóraghasy Nauryz Sydyqov degen asa tәrbiyeli, inabatty aghamyz bar edi – sol kisining esimin sujetke tayanysh ettim. Ári qaray oqigha óz arnasyn tauyp jýre berdi.

                                                                                                                    

                                                                        (әngime)

      Osy aeroport bitkenning bәri bir-birine úqsas-au. Qayyr men Keyptaundyki, Almaty men Dýishenbiniki. Zәulimi de, tәbenegi de. Úly qalanyki de, shaghyn shahardyki de. Qonyp jatqan laynerler, úshyp jatqan laynerler. Qayshalystyng qaynar kózi naq osynda ma dersin. Adamzat útqyrlyghy, tiri jan sapyrylysy da aeroport siyaqty jerde ghana anyq seziledi. Sendey soghylysqan halyq. Týstikting ala taqiyalary men teristikting untalary osy jerde toqaylasady. Baku, Novosibirsk, Tashkent, Norilisk, Ashhabad, Magadan. Aluan-aluan megapolisterding attary efirdi shyrq ainaldyrady. Pariyj, Berliyn, Pekiyn, Madriyd, Stambul, Varshava. Taghysyn taghylar. Tolassyz keldik-kettik.

     Aeroporttar bir-birinen aumaydy. Syrty da, ishi de. Dauyldan keyingi úiy qalu da osynda. Dauyldan keyin emes-au, dauyl úilyqtyrghan tynyshtyq. Qaljyraghan, qalghyghan júrt. Asyqqanda dýniyedegi túman, búrqasyn bitkenning nebir kókesi aeroport tóbesine tóne qalady. Jol bermeydi, týge. Jartylysqa әli de tәueldi ekenindi  endi nege moyyndamasqa, osyndayda moyyndaysyn. Tabighat pen aeroport lauazymyna pysqyrmaydy da. Tauynnan da, taghynynan da týsip, reysin kýtken qatardaghy jolaushylar qataryna qosylasyn. Samolet degening ayaq arta salar derbes mәshiyneng emes.

     Ýderis pen yrghaq, tynyshtyq pen sylbyrlyq – bәri aeroportta. Qarama-qayshylyq, paradoks. Aytqandayyn, qarama-qayshylyq ilip alardy ilgeri basqyzbaushy ma edi, dinamikany, damudy demeushi me edi...

     Osy kýni ne kóp – jolaushy kóp, turist kóp, romantikterding sandalbayy kóp. Sen de – solardyng birisin. Jolaushysyn, aspangha jalynyshty mýsәpirsin. Otyra qalyp, bajaylay qarasanyz, saparshylardyng ózi eki týrli. Biri – tyzyldaqtar, ekinshileri – sabyrlylar. Tyzyldaqtar «әri jyldam, әri senimdi, әri jayly» «Aeroflotty» jeriine jetkize sybap restorangha tartady, sabyrlylar basqa salghan son, ne qayran degendey kitap, jurnal qaraydy, kóz shyrymyn alady. Bәriniki bir hareket – uaqyt ótkizu.

     Osy myna ózimdi qay topqa jatqyzsam eken, biologiyadaghyday bauyrymen jorghalaushylardyng bәleninshi klasynyng týgleninshi týri degendey. Kýlemin-au, kýlki sening ne tenin, aldymen ýiine jetip alsanshy, sorly-au? Omalyp otyrghanyna da bir kýn. Ábden mezi boldyn. Býitip demalghany bar bolsyn, bala-shaghamdy saghyndym. Myna júrt ta men sekildi ishtey tynyp otyr-au, ýirenshikti tirshiligine, daghdyly kýibenine oralghangha ne jetsin.

     Jan-jaghyma kóz tastaymyn – qalghyp-mýlgip otyrghan el. Mening ong qoltyghymnan sәl әrirekteu jasy otyzdardy alqymdaghan aqsary jigit jaylasypty. Qasy siyrekteu me, qalay? Sol jaq shekesinde bolar-bolmas syzaty bar. Jiyren shashy osy kýngi bozbalalardykindey, qúlaghy men jelkesi kórinbeydi. Qadalyp qalypty. Qadalghany – jasyl múqabaly eki eli kitap. Bir kitaby ghana, momaqan jan boldyng ghoy dep syrttay ton pishemin tek otyrmay. Ózge jastar duyldasyp, jarqylday kýlisip, syrttaghy arbasu men arpalysty eleng qylghysy kelmeydi, mynau syqyldy búiyghy emes.

     Aeroport, aeroport, aeroport. Artur Heyliyding osy attas roman bar ma edi. Qalay edi, oqighasy alpys jetining qysynda bastalushy ma edi? Áy, qoyshy, sony, әne, bizding reysti jariyalap jatyr-au deymin. Iya, sәt...

- Moskva – Oral – Jezqazghan – Almaty   marshruty  boyynsha  úshatyn  №511  reyske tirkeu bastaldy! – degen Domodedovo biykeshining sýikimdi súnqyly qúlaghyma mayday jaghyp barady. Jolymyz bolghay. Ketetin boldyq, әiteuir, úshatyn boldyq, әiteuir. Tekseruden eki mәrte ótip, tiyesili kresloma jayghasqanda baryp, dәl qazir qanat qomdarymyzgha anyq kózim jetkendey boldy. Áytpese, kim bilsin... Manday terimdi sýrtip, salonnyng bas-ayaghyna kóz jýgirttim. Mәssaghan, managhy kórshim taghy dәl ong jaghyma jayghasypty. Kezdeysoqtyqty qara. Qolynda bayaghy jasyl kitaby. Ákem-au, osy ne oqyp otyr, sonshama shúqshiyatynday qanday detektiyv. Osy kýni elding bәrine detektivting shalyghy tiygen. Ózim de kitapqúmarmyn.

-  Ghafu etiniz, qyzyq pe eken? – mynau naqúrystyng súraghy boldy endi, ne sharuam bar

edi?

- Aghasy,      orekenderdin     Shukshiyni     ghoy,   «Ayly     týngi    súhbat»    qoy,    ermek bolsyn degenim ghoy, - dedi de qoydy. Ýninen mazamdy almanyzshy, jayynyzgha otyrghanynyzgha ne aqy alasyz degen tilek angharylady. E-e, qoysaq qoydyq. «Ghoy» men «qoydy» jiyiletip jiberedi ekensin, fransuzdarsha «r» dybysyna «gh» dybysyn aralastyra sóileydi ekensin  dedim ishtey erekshe belgilerdi tizbeley. Meni de professional deydi-au, ózim de «qoy» men «ghoygha» auysyp bara jatqannan saumyn ba? Qoy, jarqynym, myzghyp al dep ózimdi ózim ýgittey bastadym.

     «TU-154» - ing jayly ghoy, shirkin. Samauyryn qaynaghanday bolar-bolmas yzyly ghana, jýrisi bilinbeydi. Tipti bir ornynda qalyqtap túrghanday. Esh angharmaysyn. Biyiktik pen qashyqtyqqa múryn shýiire qaraysyn. Solay, әne, qúshaq-qúshaq kilometrler búrynghy biyliginen airylghan, adam psihikasy qara jerding betimen emes, zengir kókting astymen zymyraugha әbden daghdylanyp alghan. Shaqyrymdar sharttylyqqqa ainaldy. Týske taman Almatydan shyghyp, keshke qaray Mәskeu shayyna iligesin. Ras-au, osy... Áne-mine degenshe, әp-sәtte Almatynyng dәl tóbesinen dik ette týstik. Kәdimgi kýnde kórip jýrgen óz qalam. Kýz ortasynyng qalasy. Basqa jaqtan da kelmegen syqyldysyn. Qonyrjay týn, shamdary jarqyraghan qonyrqay kósheler. Aeroport pen qala arasyna  qatynaytyn jýrdek avtobus zyryldatyp otyryp ýiding janyna әkelip tastady. Bala-shaghama bazarlyghymdy ýlestirip, mәre-sәre bolyp jatyrmyz. Oi, dәuren-ay, osynyng ózi bir ghaniybet. Eluge entelegen shaqta otbasy qyzyghyn on júmaqqa da aiyrbastamaysyn. Kim ne dese, o desin, óz jónim – osy.

     Aldygha as ta keldi. Áyelim shәy qúiyp otyryp:

- Qatqan «Evropa» stenkasyn tyqtyryp qoydym. Soghan púl kerek bop túr. Qarastyr bir jerden, - dedi.

- Ony qaytpeksin, osyndaydy eki jyl búryn alghan joqpyz ba? Sonda mynalaryndy otqa jaghasyng ba? - dedim jurnal qaray otyryp.

- Elden   kembiz   be,  ana    Ftordyn   tórinen  «Admiraldy»  kórip,  shalqamnan  týse jazdadym. Qalay qatardan qalamyz. Kelgen júrttan úyat. Ana bizdegi jaman-jәutik muzykanttardyng ózi «Drezden» men «Zalisburgti» alyp jatyr, alyp jatyr...

-  Qúlaq  etin  jemeshi, yzyndamashy, býgin  týni ólip qalmasaq, erteng de kýn bar ghoy, - osylay dedim de shynayaghymdy tónkerdim. Olay demey gór, týn úiqyndy tórt emes, segiz bóler.

     Erteninde prokuraturadaghy qyzmetimie kirip shyqtym. «Demalysta jýrgen adamsyz, Nәke, eshkim mazalaghan joq. Ortalyq Komiytet jaq ta tynysh. Qam jemeniz, sizdi joqtatpaymyz», - dep jatyr jaltyr bas kómekshim. Bopty, dúrys eken. Jaraydy, abajaday kabiynette tekten-tek otyra beru jón bola qoymas myna kisige senbegendey. Qyzmetkerlerden úyat-ty. Bir qaghazdardy alugha ghana kelip edim deyin de keteyin. Garajdan mәshiyne shaqyrtayyn.

     Almaty shetindegi búran-búrang kóshelerge týsip úzaq jýrdik. Aqyry kýnshyghys jaq tóbedegi ziratqa kelip túmsyq tiredik. Mana balalar men jasóspirimder teatry artyndaghy gýl bazarynan bir shoq qyzyl raushan satyp alghanmyn. Búl jerde mening jalpaq dýniyedegi eng jaqynym – anam jatyr. Alys sapardan oralghanda osynda bir soqpay ketpeymin. Kelini men nemereleri múnda at izin salmaydy. Ájesining tәrbiyesin kórgen ýlken qyzym kelip túrushy edi, túrmys qúrghaly ol da qoydy. Ózining mamasy bolmaghasyn qaytsin, óz sheshesi tiri.

     Óliler basyna gýl әkelu qazaq dәstýrinde joq. Biraq mening sheshem kózi tirisinde hosh iyisi anqyghan raushandy ólerdey jaqsy kórushi edi. Qolymdaghy gýlgýldi tyqyr shóp basqan tómpeshik ýstine qoydym. «Men keldim, apa». Shlyapamdy alyp oryndyqqa otyrdym. Jym-jyrttyq, kýzding jylymyq kýni. Ony búl jarandar qaytsin, pәny qyzyghyna qayta qalay qol sozsyn. «Úmytpasang bopty» degendey mylqau tómpeshik. Súlyq týsken dýniye. Tynyshtyq. Qay jerding molasyn kórseng de osynday. Bir-birine úqsaydy. Anau jerde zirat júmysshylary shym qoparyp, dәm-túzy tausylghan bireuge oryn saylap, әlek bolyp jatyr. Sonadayda qaytyp bara jatqan qaraly sheru. Darigha-ay, ýlken men kishinin, úly men súmyraydyng bas qosar jeri, teneler jeri, mine, osy-au. Zirat-au... Angharsam, múnda da ózindik subordinasiya bar eken. Myqtylar molasy әli de myqtylyqtan kende emes, ensesi biyik eskertkish, әshekeyli-boyauly, «Ólgennen keyin de biz aruaqtar әlemining tórindemiz» dep túrghanday. Mening apam ghoy, mening apam, shap-shaghyn temir sharbaqtyng ortasynda. Jalghyz adamgha arnalghan mәngilik týrme. Zirat aeroport emes. Sapyrylysudan ada, qayta oralu joq... Bәrimiz de, erte me, kesh pe, osy tóbeshikten tabylarmyz. Men de, sen de. Anau da. Men kimmin osy? Adam balasymyn. Men kimnen kemmin osy? Eshkimnen kem emes shygharmyn. Mening anam she? Ol kisi zaty bólek jan edi ghoy, men ýshin úly túlgha edi ghoy. Endeshe, men ony nege kishireytem, mening sheshemning ziraty osy júpyny qalpynda qala bermek pe? Jetimsiretip qoyam ba? Qoy, aghashy qúrysyn, mýligi qúrysyn. Dýnie órtenip ketse de myna degen eskertkish jasatamyn. Toqtay túryndar, bәlem, kórermiz әli-aq... Dúrys, osyng jón dep ózime ózim dem beremin. Kópten beri ústatpay jýrgen qylmyskerdi qolgha týsirgendeymin. Ol kim? Ne bolmasa, talay jyl adasyp jýrip, endi dúrys sheshim tapqan ghalymgha úqsatamyn ózimdi. Qylmysker de, ghalym da – mening ózim. O, toba! Ózimdi ózim ústadym...

     Qas qarayyp qalypty. Aqyryndap syrtqa bettedim. Tiri adam tirligin jasaydy. Jel soghyp túr. Kýz yzghyryghy, múzday jel, say-sýieginnen ótedi. Tura kórden soghyp túrghanday.

-  Sәlemetpisiz,  aghasy!  -  qaydan   shyqqan   ýn?  Sostiyp   túryp   qaldym. Au,  myna qyzyqty qara! Samolettegi aqsary tanysym әlgi. Ne derimdi bilmey sasyp qaldym.

-  Aghasy, men sizdi baghana kórdim ghoy, úzaq otyrdynyz ghoy, shamasy, jaqynynyz ghoy, - dedi aqsary jigit búl joly tandanarlyq sózshendik tanytyp.

- IYә, ainalayyn, sheshem ghoy, jatqan jeri jayly bolghyr.

- Sizdey balasy bar ol kisi baqytty ghoy, - dedi ol mening apamdy tiriler sanatyna qosa sóilep. - Mening de anam osynda. Saghynyp qalyppyn. Reseydegi Qasym qalasynda túramyn ghoy. Siz sekildi biraz múndasqym keldi ghoy. Al, aghasy, tanysyp qoyalyq, mening atym Nauryz, ózinizding nyspynyz she?

     Apyrmau, appay, mynau zaual bolmasa iygi edi. Tolyp jatqan netken sayma-saylyq, netken dәlme-dәldik. Seskenbeyin deseng de bolmaydy, Auzyma sóz týser emes. Rasynda da...

- Mening de atym Nauryz, adash, attas boldyq, -  dedim  dauysym  qaltyray.  Ol  bәlen demedi. Búl úqsastyq ony selt etkizbegen siyaqty. Men onyng betine úzaq qaradym, anyqtay qaradym. Oily jýzdi, kónili jýdeu adam. Qasyna otyrdym, temeki tútattym. Qara mәrmardaghy orta jastaghy әiel sureti ekeumizge mýsirkey qaraydy. Eki Nauryzdy da ayaytyn syqyldy. Analardyng bәri ayaushylyqtan jaratylghan-au osy.

     Kishi Nauryz maghan qarady.

- Men   әneu   kýni   Vasiliy   Makarovich   Shukshindi   oqyp   otyrdym   ghoy.  «Ayly týngi súhbat» qoy. Eng songhy әngimesine «Ziratta» dep at qoyypty. Sonda mynanday joldar bar, aghasy: «Óz basymdy ziratqa belgili bir maqsat jeteleydi. Osynau tómpeshikter arasynda erkin de oqys oilar keledi». Qalay tauyp aitqan. Osynday jerde ghana aldy-artyna qaramay tereng oigha shomasyn. Oiyng da, boyyng da tazarady. Sekemdenbey, ýreylenbey batyl silteysin. Shirkin, mýnday ashyqtyqqa ne jetsin... Aghasy, mening kózim kórkem әdebiyetpen ashyldy desem de bolady. Ózim oqyghan kitaptardyng betterinde biz siyaqtylardyng «bylshyldapsyn, bәri jalghan» degen rezumeleri órip jýretin. Kósemsigen bozbalalar men qyz-qyrqynnyng nigilizmi de bayaghy. Óz basym onday shatpaqtardan aulaq edim. Sheshemning arqasynda kitap syilap óstim. Shukshinning әlgi әngimesi maghan qatty әser etti. Qay-qaydaghylar esime týsti. Men, aghasy, sheshemning o dýniyege attanuyna sebepshi jandardyng birimin desem de bolady. Onyng jyry kóp. Siz, nege ekenin bilmeymin, maghan únap otyrsyz. Eger siz jazushy bolsanyz, sentiymentaldyq shaghyn әngimege sujet tauyp berer em, - dedi kishi Nauryz kýrsine otyryp.

     Men jazushy emespin degendey basymdy shayqadym. Oghan bәribir sekildi. Áyteuir, bireuge aitylatyn әngime ghoy týbinde. Tyndayyn. Ol oramalymen alaqanyn ysqylay otyryp, әngimesin onan әri sabaqtady.

- Men  osy  Almatyda tuyp-óstim.  Ákem tramvay jýrgizushisi bolatyn. Ol kisi jaqyn tuysymday ghana este qalypty. Ol bizden bólek túratyn, onyng sebebin osy kýnge deyin bilmeymin. Sheshem de maghan ashyp aita qoymady. Ákem maghan ómiri yqylas bildirip, bauyryna tartqan emes... Sheshem ajarly kisi edi. Myna suret jasy úlghayghanda týskeni ghoy. Men bes jasqa kelgende әkem dýnie saldy. Ol kisi Tashkent danghylyndaghy eski ziratqa jerlendi. Sheshem marqúm múnda. O dýniyede de bastary birikpedi. Solay, solay. Sheshem múghalim edi, Osyndaghy bir mektepte himiyadan sabaq beretin. Meni adam qylyp shygharugha bar kýsh-jigerin júmsap baqty marqúm. Eseygen kezim, bәrin týsinem ghoy. Bizdi tastap ketti eken dep sheshem әkemdi әste jamandamaytyn, qayta, jaqsy qylyqtaryn eske aludan esh jalyqpaytyn. «Sening әkeng asa momyn, adamgershiligi mol jan edi», - deytin. Búl sózine búlqan-talqan bolatynmyn. Tóreligin óziniz aitynyzshy, otbasynan bezip ketken jandy adamgershiligi mol edi deuding ózi moraligha manaylay ma? Manaylamaydy. Mening o kezdegi týsinigim sonday, oqtay týzu bolatyn, birjaqtylyq qoy, әriyne. «Sening әkene men sýiip qosyldym. Áytpese uniyversiytette oqyghan kezimde bir galogen, himiyalyq element ólerdegi sózin aityp bes jyl jýrdi», - dep kýletin. Sóitsem, sonday bir kisi bar eken, qazir professor, bir fakulitetting dekany kórinedi. Aty kim edi, jana ghana tilimning úshynda túr edi. Apyray, osy...

     Meni taghy ýrey biyley bastady. Myna jigitting aityp otyrghany bizding tapaltaq Ftor ekendigine shәk keltirgenim joq endi. Sener-senbestey:

-  Bәlki, Ftor Demeuov shyghar, - dedim. Basqa  bireudi atar degen týiirdey ýmit sәulesi

lyp-lyp etkendey ar jaghymda.

-  Dәp ózi, ony  siz  qaydan bilesiz? Ftor  Pishpekúly Demeuov. Áy, biraq onday belgili adamdy bilmey sizge ne bopty. Biraq mәsele onda emes. Sheshem ekeumiz el qatarly týtin týtetip jattyq. Men erjettim, orta mektepti medalimen bitirdim. Sol jyly KazGU-ding zang fakulitetine oqugha týstim. Bәri sheshemning arqasy, ózimning ólermendigim. Eshkimnen kem bolghanym joq. Materialdyq jaghyn aitpaymyn. Sýieneri joq bala qaysar bop ósedi eken. «Á» dese, «mә» deuge dayar túratynmyn. Sheshem marqúm meni shpana bolyp, kóshe kezip kete me dep bezek qaghatyn. Osy kýni televizordan «Adam jәne zan» siklynan jap-jas qylmyskerlerdi kórip jýrgen bolarsyz. Men solardyng jasynda edim. Áyteuir, abyroy bolghanda, eshtenege úrynbadym, eshkimge soqtyqpadym. Birinshi kursty ylghy «bespen» bitirgenimde shaghyn toy jasadyq. Ózimizge jaqyn kisilerdi ghana shaqyrdyq. Dastarhanymyz asta-tók bolmaghanymen kónilimiz keremettey shalqydy. Sheshem ózining sýiikti «Lәilim shyraghyn» aityp otyrdy. Shirkin-ay, qaraghan ekesh qaraghan da óz jerinde dýrildemey me... Óz ortana ne jetsin. Endi, mine, bóten elding ishinde jatyrsyn, qayran sheshem, beybaq anam. Úlyng da bóten júrttyng bodauynda jýr...

     Ol mandayyn sipap әldeneni oiyna týsirgendey biraz otyrdy. Onan song iyghyn ezip túrghan zil-auyr salmaqtan arylarday qos jauyrynyn qozghap-qozghap jiberdi, onan song baryp:

- Siz  de  student  bolghan shygharsyz, ol eshqashan úmytylmas shaq qoy. Ol jyldardyn

qayta oralmaytyny óz aldyna. Joldas, dos qanshama. Kamal degen dosym bar menin, qazir Taldyqorghanda túrady. Tamasha әnshi, sauyqshyl jan, qaladghy oiyn-toydyng tuy. Bir kýni óner instituty, qazir qaytadan konservatoriya atalypty ghoy, studentterining Jana jyldyq keshine qoyarda-qoymay ertip bardy. Onday jiyngha baruym alghash ret emes-ti. Biraq dәl, dәl sol keshting mening ómirimde óshpestey iz qaldyratynyn bilsemshi sol uaqytta (ol әldebir shapaghatty sәtterin eske alghanday sýisinerliktey jymiyp qoydy). Sheyk, tvist, rok-n-roldyng týbin týsirdik. Valispen qosa basymyz shyrkóbelek ainaldy... Aytpaqshy, siz jalyqqan joqpysyz? Kesh batyp keledi. Onanda oigha týsip, әngimemizdi bir jylylau jerde, mәselenki, restoranda jalghatyrsaq qaytedi? – degen úsynys aitty. Op-onay kóne kettim. Men bilsem, adamnyng óz qylyqtaryn ólshep-piship jatpaytyn kezderi de bolady ghoy...

- Men onymen sol keshte tanystym, dәlirek aitsam, Kamal tanystyrdy. Birden qúlap

týskenimdi alghashynda moyyndaghym kelmedi. Qayteyin, әi-shәigha qaramay ala jónelse. Áliya eken ol qyzdyng aty. Myna qyzyqty qaranyz, mening sheshemning de aty Áliya. Ghashyqtyq jyrlaryndaghyday biraz uaqyttan keyin es-týsten airyldym. Onday iyirimge týsken adam ne qúridy, ne baqyt qúsyna qoly jetedi. «Mahabbat – adam balasynyng en  úly tuyndysy», - depti ghoy bir danagói. Osy sózding aqihatqa qanshalyqty juyq ekenin bilmeymin, biraq sýiispenshilik adamnyng ózin danyshpandar qataryna qosatynyna әli de senemin. Filosoftarday óz tezisterimdi shatpaqtap kettim. Ayyp etpeniz. Siz tamaq ala otyrynyzshy. Sonymen ol kompozisiya fakulitetinde oqidy eken. Aylar óte bir-birimizdi kórmesek... IYә, dúrys aitasyz, túra almaytyn boldyq. Kele-kele onyng «Pinkerton, Puaro, Megre, Plevako» degen әzilin estimesem, qonyltaqsityn boldym. Saghynatyndy shyghardym. Onashada, ýide otyrghanda onyng skripkagha arnalghan shaghyn piesalaryn tyndaytynmyn. IYә, magnitofongha jazyp alghanmyn, ózi oryndaghan. Talasyp ta, búrtiysyp ta qalamyz. Ol Alemdar Karamanov siyaqty modernge ish tartatyn siyaqtanatyn, men bolsam últtyq dәstýrdi únatamyn. Biraq biz ýshin búl ne, tәiiri. Áliyany men janymday jaqsy kórip kettim. Ne ýshini nesi, aghasy-au? Ony qaydan bileyin. Ne ýshin ghashyq bolghanyn biletin adamgha men at basynday altyn berer em. Ol da meni sýietin. Ras aitam. Kýzding osynday bir týninde:

- Nauryz, men seni sýiemin.  Sen  senesin  be?! Alystap  ketetin  sekildising sen menen.

Qorqamyn, boyymdy ýrey biyleydi, - degeni bar moyyl kózderi sharasynan shyghyp. Sol kezde-aq jarqyraghan kýnimizding bayansyz ekenin sezgen eken ghoy bayqús qyz. Men syrt sipatqa mәz bop jýrip, ishki syrgha ýnile almappyn. Kónil audarmappyn.

     Kishi Nauryz sol bir dýdamal shaghyn qayta eske alghanday shanyshqymen aldyndaghy mәzirin shúqylap biraz ýnsiz otyrdy. Men de jarytyp eshtene aita qoymadym. Tyndap qana otyrmyn. Beytanys adamgha ilesip restorangha kelgenim ne degen oy mazalaydy ana jaghymnan da, myna túsymnan da. Degbirim qasha bastady. Ishtey әy qoyshy, bolary boldy, kýttim aqyryn dep oryndyghymda bir enkeyip, bir shalqaydym.

- Áne-mine degenshe, eki  jyl  zymyrap   óte shyqty. Sheshem  zeynetke shyqty. Auyra

beretindi shyghardy, - dep aqsary jigit әngimesin sabaqtady. - Ana-mynany aityp qynqyldauyn kóbeytti. Ózim otbasy qyzyghyn kóre almadym, eng bomasa kelin júmsap qalayyn. Qos Áliya bolyp jarasyp otyrayyq, alyp kel dep kýnde mazamdy alady. Qabyl aldym, qabyl almay qayteyin. Shesheme uәde bersem de jayymdy Áliyagha iymene-iymene jetkizdim. Ol meni jana kórgendey kýlimsirey úzaq qarady. Ya joq, ya jaraydy demedi. Mamasymen aqyldasatyn boldy. Dúrys qoy, tughana anasynan asyp qayda barady, ata-anasynyng aq batasyn almaghan qyz ona ma. Men, shyndyghyn aitsam, onyng әke-sheshesin de, qayda isteytinin de bilmeymin. Onyng maghan bir tiyngha qajeti joq.

     Erteninde bas poshtanyng qasyndaghy uniyversiytet skverinde jolyqtyq. Áliyanyng jýzi órt sóndirgendey. Ishim múzdap sala berdi, bir súmdyqtyng bolaryn sezdim. Eske aludyng ózine jiyrenem qazirding ózinde, janym týrshigedi. Áliyanyng sheshesining aituynsha, men onyng qyzyna teng emes ekenmin. Siz senesiz be, bizding myna zamanda sonday toghysharlar bar ekenine? Bar! Bas shayqap otyrsyz, senbeytin syqyldysyz. Áriyne, nanu qiyn. Jabayylyq pa, topastyq pa – imansyz birdene. Alghashynda men de óz qúlaghyma ózim senbedim. Áliyagha: «Sen she, sen ózing ne deysin, sen qay jaqtasyn?» - dep tepsinip túryp aldym. Ol moynyma asylyp, jylap qoya berdi. Aytyp edim, sol teksizben qol ústasyp ketsen, asylyp ólem dedi dep solqyldap qoya berdi. Mamam rúqsat bermese, men kelise almaymy, Nauryz, dedi. Búl – qorlau, qorlaudan da zorghy nәste, mening oiymsha. Shyday almadym, mort syndym. IYiluge kónbeytin albyrt shaq qoy. Olay bolsa, sening sýiemin deuing jalghan, endi sening betindi kórmeymin dep atyp túrdym ornymnan. Bәlkim, odan da auyr sóz aityp jibergen bolarmyn. Ashu ýstinde ne demeysin. Ondaygha shydaudyng ózi mýmkin emes. Sýitip, mahabbatty ar-namys jendi... Tóze almadym. Bir kónilim qalghan adamgha ishim siyrek jylidy. Sodan kórmey kettim... IYә, sonan song ne boldy deysiz be? Sonan son...

     Ýige qalay jetkenimdi bilmeymin. Ýsti-basym malmanday. Shelektep qúighan janbyrdy da sezbeppin. Daq bir men ýshin kóz jasyn kól qylghanday myna aspan. Shesheme bәri oidaghyday bolady dep ketkenmin. Endigi poshymym mynau. Erke jetim bop óssem de búnday soqqy kórmep em, betim qaytpap edi múnshalyq. Mynalary ótip ketti, jer qyp ketti.

     Ishi bilgen bolu kerek, sheshem tyrs etpedi. Jym-jyrt. Tym-tyrys. Jyndanyp kete jazdadym. Tynyshtyqty da tyndaugha bolady eken, aghasy, biraq men sony jaratpaymyn. Shaghyn bólmede sheshem ekeumiz ghana. Esirik basym beykýnә anama baryp soqtyqtym. «Ne ghyp ýndemey qaldyn? Balandy teksiz dedi, sýmelek dedi. Sening aqylyng bolsa, bayaghyda әlgi himiya elementine tie salar eding ghoy. Qay-qaydaghy tramvay jýrgizushi sorlygha qosylyp. Onysy bizdi tastap ketedi taghy!» - dep bulyqtym. Ókirip jylap jýrmin. Sheshemning shapalaghy betime shart ete týskende, azdap esimdi jighanday boldym. Jaghymnan otym shyqty. Kishkentay kezimde de mandayymnan shertip kórgen joq edi. Anam marqúm keng kisi edi ghoy. Aqyryn aitty: «Bayy ólgen qatynday ozandama, balam. Men dýniye-mýlik, ataq-danqqa qyzyqpaymyn. Ákene til tiygizushi bolma ómiri, onyng esh jazyghy joq. Bәri sening órisinnen әrirek. Bәrinen de ar-namys, adamgershilik biyik. Ýh! Shәkirtterime osyny ýiretushi edim, eger óz balama ony úghyndyra almasam, mening ústaz degen atym qaysy. ÝH!» Anam auyr kýrsindi. Men sorly ana jýregine jazylmas jara salghanymdy bilmeppin ghoy sol mezette. Divan ýstinde býktýsip jata berdim. Anam taghy auyr kýrsindi. Oryndyq syqyr ete týsti. Jalt qaradym. Sheshem ornynan syrghyp bara jatyr eken. Ong qolymen jýrek túsyn ústay berdi. Atyp túryp qúshaqtay aldym. Ýzilip bara jatqan anamnyng auzynan bir-aq auyz sóz shyqty. «Kishi apa», - dedi, dedi de dir etip baryp basyldy. Aqyrghy demi tausylarda óz sheshesin qasyna shaqyrdy, biraq ózi ketti qasyna. Dәrigerler infarkt dedi, insulit dedi. Onyng ne keregi bar endi. Ýh... Eki kýnnen keyin jambasy jerge tiydi. Sýitip, búl dýniyedegi jalghyz jaqynymnan airyldym. Eng bolmasa mening qyzyghymdy kórip, nemere sýiip attanbady-au. Ózegimdi sol órteydi. Qayghy men qasyretimdi aityp qaytemin. Sol jalghyz qalghan qaraly kýnderimde júbanyshty taghy kitaptan taptyp. Hemingueydin: «Qayghy-qasyretten ólim ghana aiyqtyra alady, al basqanyng bәri ony tek júmsartady, bәsendetedi... Qayghygha uaqyt ta emshi deydi ghoy, eger oghan ózinning óliminnen ózge nәrse shipa bolsa, onda sening qasyreting shyn qasyret bolmaghany», - degen týnilu sózderining astyn syzyp qoydym. Bir sәt mening de ólgim keldi. Kýnәm tauday. Biraq jan beru onay ma, tәuekel ete almadym. Shynymdy aitsam. qoryqtym. Ólimnen taysalmaytyn kim bar?..

     Endi Almatyda qaytip qalayyn. Syrttaygha auysyp, alystaghy qúrylsqa kettim. Oquymdy jaqsy bitirip shyqtym. Ishtegi jara jazylghan sekildi. Keyin bәrin aqylgha salsam, meniki úshqalaqtyq eken. Aqylym týsten keyin kirdi. Bel sheship kýresuim kerek edi. Ózim ýshin, Áliya ýshin. Ashudyng jeteginde ketippin, endi ne payda barmaq shaynaghanmen. Oralmas nәrsege ókinding ne, ókinbeding ne... Qazir Kasimovada prokurormyn, qylmysty isterdi qadaghalaymyn. Sonyng bәrin anam qadirleytin Adamgershilik tarazysynan ótkizemin ylghi. Solay, aghasy. Al ana Áliya túrmys qúrypty. Zebragha úqsas bir aspirant jigit bar bolatyn. Alapes kiyimge qúmarlyghy ýshin alghan aty da. Osyndaghy bir sabazdyng balasy deytin. Qyzdar jaghy ony ghajap kóretin, original deytin, ózderi dedekteytin sonynan. En baylyqqa kýmp ete týskisi keletin. Al, meninshe, ol әke danqyn jamylghan  kәdimgi ynjyq úrpaq. Odan basqa dәnene emes. Qyzghanyshtan bekerlep otyrgham joq. Siz dúrys týsininiz. Árkimning potensialy, oi-órisi degen bar emes pe? Áke baghy iynersiyasymen kele jatqan jannyng biri. Solay, aghasy... Dәm ala otyrynyz. Men de ýilendim. Jo-joq, orys emes, qúday saqtasyn, ózimizding Noghayly, noghay qyzy. Ózimizding Orynbordyng tumasy. Eki balam bar. Suretteri mineki, tós qaltamnan ómiri tastamaymyn Qalay, ә? Áyelim әsem, úldarym aqyldy, mandaylary kereqarys... Osylay bolghan, aghasy. Myna ininizding qysqasha ómir tarihy osy. Uaqytynyzdy alghanyma aiypqa búiyrmanyz... Áyteuir, bir kisige jayymdy aitqym keldi, múnymdy shaqqym keldi. Onday-onday sizde de bolatyn shyghar... Al, jengey, ýkiminizdi aita beriniz, - dedi ol dayashyny shaqyryp.

     Biz ornymyzdan túrdyq. Úzaq qoshtastyq, jyly qoshtastyq, tuystarday qoshtastyq. Jolshybay mening oiyma Mark Tvenning bir әngimesi týsti. Onyng úzyn-yrghasy mynaday. Bir kisi adamzat balasy tarihynda eng úly qolbasy kim bolghanyn bilgisi keledi. Bireuler onyng qaytys bolghanyn, endi ony o dýniyeden izdeu kerek ekenin aitady. Álgi quayaq o jaqqa da jetedi. Újúmaq qaqpashysy әulie Petrden kerek adamynyng qayda ekenin súraydy. Ol anaday jerde túrghan adamdy kórsetedi.

- Qoyynyz, búl kisini men kózi tirisinde biletinmin. Búl qarapayym etikshi bolatyn.

- Ras  aitasyn. Eger  ol   qolbasy  bolghanda, sóz  joq, teni  tabylmas  edi. – dep jauap

beripti Petr әuliye.

     Kezdeysoqtyq pa, zandylyq pa? Reti kelgende, sen de jaqsy jar bolar eding kishi Nauryz! Eng mandayaldysy bolar eng deymin ózime ózim kýbirlep. Ýige de kýbirley kirdim. Úsqynymnan әielim shoshydy.

- Zebra ýide me?! – dedim zildene.

- Qaydaghy  zebra? Zoopark  qoy  dep  pe  en?!  Ózinnin   denin   sau  ma? Týn  ortasynda

keludi qaydan shyghardyn?! Garniturgha aqsha taptyng ba? - әielim qolyndaghy shәinegin plitagha tars etkizdi..

- Áliya qayda? – dedim aqyryn ghana.

- Qayda  bolushy  edi. Qyzyn  men  kýieu bala qúdalardykine ketken, - dedi әielim sәl

júmsara.

- Ketken  eken  ghoy  әkesinikine.  Sol  Ftordykine  nege  túrmaydy  osylar?  Zebradan

aumaydy. Myqtynyng saghyz úrpaghy. Qanday kontrast. Áket әri pijamany. Alapes bolghym kelmeydi. Osy biz ne bop baramyz, bәibishe? Kezdeysoqtyq deyin desen, zandylyqqa úqsaydy. Zandylyq deyin desen, kezdeysoqtyqtan aumaydy. Aqyl-oy boylamaytyn birdene. Á-e-e, kezdeysoqtyqtyng jii qaytalanghany – zandylyqqa ainalghany. Filosoftar solay deydi, bәibishe. Ony sen bilesing be, bilmeysin, bilging de kelmeydi. Osy sen ertennen bastap sapargha shyqshy, attanshy samoletpen bir jaqqa...

Oral, 1979 jyl.

Abai.kz

0 pikir