Beysenbi, 20 Mausym 2024
46 - sóz 7311 0 pikir 25 Tamyz, 2014 saghat 10:55

Auyt Múqiybek. BIZDING ÝIDI SÚRASANG ASTANADA

Bizding ýidi súrasan, Astanada,

Sogha ket, kelip múnda jatsan, agha!

Degennen song aqyryn kóship kelgem.

Bas aqyndar túrady bas qalada.

 

Artyp, mine, keledi jyr salmaghy,

Bilsen, menmin ólenning bir sanlaghy.

Búl qaladan ketpeymin endi esh qayda,

Baqan alyp qolyna qusandaghy.

 

Bolghannan song Arqanyng jeri kórkem,

Salady oinaq ózine senip erken.

Ábish agha sekildi, Tólen agha,

Oqidy júrt talasyp meni de erten.

 

Aqyn jany mәngi jaz, mәngi kóktem,

Tabady oryn әr kónil, әr jýrekten!

Aldymenen izdeydi alasúryp,

Kelgen qazaq bel asyp arghy betten.

 

Túru degen Arqada zor, shyn baqyt,

Jatyr Esil jaghagha tolqyndy atyp.

Ótip bara jatamyn sol Esilden,

Kópirlerin Astana solqyldatyp.

 

Janym mening jaralghan gýlge etene,

Jan-jaghymda jayqalyp túr betege.

Ketip bara jatamyn balpang basyp.

Áreng syiyp bir ózim bir kóshege.

 

Bolmay ketti maghyna kýlkimde týk,

Kelse deumen kelemin júrtym kóship.

Óleng jazyp otyram týni boyy,

Bir býiirin qalanyng býlkildetip.

 

Bir ýndespey zamanmen, bir ýndesip,

Aytady kep el múnyn jyrym kesip.

Túrady júrt, kóresin, anadaydan,

Auyt kele jatyr dep kýbirlesip.

 

Aqordagha jaqyn kep irge tiydi,

Zaman ózi arqama mindet ýidi.

IYmekennin, bilemin, sholasy joq,

Jazghanymdy Jýnisbek kýnde oqidy.

 

Bәrin kórdim qayghy men qasirettin,

Sóite jýrip, jyrymdy jasyn ettim.

Shaqyryp onsha ketpeydi jiyn-toylar,

Júmysqa da almaydy batyp eshkim.

 

Sezgennen song qauipti irgedegi,

Ashy-túshy kónilge jyr keledi.

Qandastardy shaqyram, Núrekene,

Bop qalar dep, әiteuir, bir keregi.

 

Kórgen elmiz myng azap, myng tekpini,

Basylyp qaldy keletin júrt ekpini.

Qandastardy shaqyram, IYmekene,

Tiyip erteng qalar dep bir septigi.

 

Arta týsken ghasyr búl júrt ailasy,

Sany moldyng bәigede shyrqaydy aty.

Áyteu qazaq kóbeyse eken deymin,

Tiysin maghan, tiymesin bir paydasy!

 

Túlpardayyn shiderin ýzip shabar,

Jaqsylyqty otyram qyzyqtap әr.

«Qazaq kelsin shettegi!» deuden ózge,

Bóten niyet joq mende búzyp-shaghar.

 

Biz baratyn kómbeler ras alys,

Asu aiqyn joldaghy, jyra tanys...

Joqqa qashan bas iyip kórip edim,

Toqtamasam, jetkizer myna shabys!

 

Asyghady biyikke jannyng bәri,

Deme mening zarymdy maldyng zary.

Artym quyp jetkenshe, men de aqyryn,

Yghystyryp ýlgirem aldymdy ary.

 

Basady dep dalamdy nege túman,

Sóilep kelem shettegi kóp atynan.

Amandyghyn berse Allam, Astanada,

Men de bir kýn bas aqyn bop otyram!

 

***

Bizde deydi shylqyghan múnay bitken,

Rahmet aitasyng Qúdaygha ishten.

Kýn keshirip kelemiz jyl basynan,

Áyelimiz ekeumiz bir ailyqpen.

 

Qoyny-qonshyn qompityp tengeleri,

Arghy betten qydyryp el keledi.

Aghalargha iyilip sәlem salyp,

Inilerge beredi as jengeleri.

 

Shilde boyy..., bitkenshe sary tamyz,

Bәiterekke barlyghyn ala úshamyz.

Han shatyrdy kórsetip, Aqordany,

Tanys emetermen de tanysamyz.

 

Saqal shyqty, jýrgende múrtqa asyghyp,

Jón súraydy sol kelgen júrt bas úryp.

Qonaqtardan pәterding qos býiiri,

Kerilgende, ketedi syrtqa shyghyp.

 

Menmin býgin olardyng bi, tóresi,

Úmytylghan ótkenning kýiki elesi.

Sol qazaqtar guildep sóilegende,

Ashylyp kete jazdaydy ýy tóbesi.

 

Jaralghannan, qazaghym, óreli elsin,

Bolsyn deytin bala erkin, nemere erkin.

Men shaqyrghan qandastar osy, mine,

Kelem dese, taghy da kele bersin!

 

Astynda anau KÓK TUDYNG túnyq týsi,

Keledi elding úiysyp, birikkisi!

Qayta ketip qalghany jan qinaydy,

«Tirkeu» degen bәleden synyp tisi!

 

Qalu qate qonaqtan búryn jatyp,

Túrghan júldyz sóngen be jymyndasyp?

Keterinde maqtaydy әielimdi,

Esigine el poyyzdyng shyghyp jatyp.

 

Qysylady eken múndayda bir týrli adam,

Ýiir bolyp kórmegen jyltyrgha jan.

Syryp tastap әieldi, al men bayghús,

Patsham da jaqsy dep shyr-pyr qagham.

 

 

AQORDADA «AQBOZ ÝI»

 

Aqordadaghy qabyldauda

QR Preziydenti Kensesining basshysy

Mahmút Qasymbekov aghagha

«ULAS»-tyng «Elektrondy qazaq ýiin»

syiladym.

Avtor


 Birde tory mingeni, birde jiyren,

Qabylan men qúndyzdy kýnde kiygen,

Qazaq qúry kirmeydi barghan ýige,

Taghy qúry shyqpaydy kirgen ýiden!

 

Azamatpyn sol joldy kóre qalghan,

Shyn tileseng bәrin de beredi Allam.

Jenge qolgha qaraydy, qayyn kelse,

Jýgirip shyghu mýmkin ghoy nemere aldan...

 

Kip-kishketay «Qazaq ýi», Maha, mynau,

Ininizding saughasy ataghy dәu!

Aqorda men halyqtyng arasynda,

Auyq-auyq aitylyp jatady dau.

 

Bilesiz ghoy, Kóshi-qon – mening dauym,

Qap barady jat júrtta qalyng qauym.

Aqordada keledi ómiring ótip,

Mýmkin emes, әn-kýidi saghynbauyn?!

 

Seni izdeydi, bilemin, qansha qauym,

Barsha ótinish, aitady barsha dauyn.

Ómiring ótip barady Aqordada,

Aq boz ýidi mýmkin be ansamauyn?!.

 

Qansha jerden bolsa da beti jarqyn,

Múnday baqqa jatpaydy jetip әrkim.

Degen oimen әkeldim búl saughany,

«Agham tughan auylyn esine alsyn!».

 

Bastalady úly әnder úly Abaydan,

Músa da óleng shygharghan qúrap oidan.

Qúlagerin seri Aqan joqtaghanda,

Qaytip qana shydasyn jylamay jan!

 

Kes-kestegen tobyrlar aldyn mәngi,

Úly Mәdiy, tyndaysyng sal Birjandy.

«Ghaliyasyn» shalqytyp Baluan Sholaq,

Úkili Ybyray shyrqaydy «Qaldyrghandy».

 

Ósek otyn jýrgender mәngi kósep,

Jyghady eken shúnqyrgha nardy da әkep.

Áset әni búl «ýiden» asqaqtaydy,

Ózimizding kәdimgi arghyn Áset!

 

«Janbotany» tyndaysyn, «Shashubaydy»,

Áshimdi de tyndaysyn, Kәsimbaydy.

Tanjaryqty tyndaysyn, jeti jylday,

Sher baylanyp, býrkegen basyn qayghy.

 

Termeni de tyndaysyn, ertegini,

Osy qazaq shetinen, sensen, iri!

Qorqyt ata qobyzyn bozdatady,

«Sarjaylauyn» Tәttimbet shertedi úly...

 

Jan dauysyn ónsheng bir óktem erdin,

Kóringenge kelmeydi tekke bergim.

Ghasyrlardyng ýni búl bizge jetken,

Bizge jetken zary búl shettegi eldin.

 

Kýiin shertip qazaqtyn, әnin shyrqap,

Kelsem-au dep shette jýr jalyndy úrpaq.

Tyndasyn dep әkeldim әdey Sizge,

Aq boz ýiding Aqorda zaryn bir sәt!

 

Aspan eltip, sazyna dala biyler,

Tuady әli jana әnder, jana kýiler.

Óshken janyp, ólgender tirilmey me,

Qonsa kelip Arqagha sol aq ýiler.

 

Ininizding osy, agha, bas armany,

Aqyn bolghym kelmeydi qatardaghy.

Áli talay ózinmen kezdesedi,

Aqordadan, bolsa eger, tatar dәmi!

 

Janshyp әbden tastapty-au sanany ezgi,

Móldiretip qoydyq qoy qara kózdi.

Qosylyp aqqan ózenning ekpini qatty,

Qosylyp aitqan bolmay ma әn әuezdi?!

 

Arqama osy KÓSh degen múng batpasa,

Qúmar aqyn emespin Siz jaqqa asa!

Saryarqanyng tipti de sәni artpay ma,

Aq ýilerden aq týtin budaqtasa?!

 

Bermedim bir zbandap tynym Sizge,

Shettegi elding jetkizdim múnyn Sizge.

Kóshting joly ashylsa, kók Aspannyn,

Ayyn Oghan syilar em, Kýnin Sizge!

 

Eki aragha, jan agha, dәnekersin,

Dәnekersin, qol jetpes jәne tórsin.

Siz ben bizdi quantyp sol úly Kósh,

Dalamyzgha bos jatqan sәn әkelsin!

 

Kýtip otyr qansha auyl, qanshama adam,

Sandalystan pende joq sharshamaghan.

Aqordagha «Kishkene ýi» kirdi, mine,

«Ýlken ýidin» ýmitin arqalaghan.

 

Kelse eken el Esildi keship, shirkin,

Izdey bersek tabamyz esik kiltin!

Sizge jetsek, ar jaghy alys emes,

Patshagha da qalarmyz jetip bir kýn!

 

24.08.2014

Astana.

 

Abai.kz

0 pikir