Sәrsenbi, 5 Qazan 2022
Qogham 4774 0 pikir 5 Qyrkýiek, 2014 saghat 15:33

BOLONE TALABYNA BAYLANYP QALDYQ PA?

Osy kýni ne kóp filosof kóp, mәdeniyettanushy, sayasattanushy  kóp.   Qazaqtyng ghúlama aqyndarynyng biri Ábubәkir Kerderi aitqanday «Bilmeymin
deytin bir jan joq, júrt aqylgha tolghan kýn!». Olardyng fәlsafasyn tyndap,
oqyp otyrsan, myna әlem (jer beti) ýlken bir bolashaqqa bet alghan úly kósh.
Sol úly kóshting ishinde myndaghan әrtýrli halyq órkeniyetke qaray bet alyp, ýdere kóship barady. Ishinde qaqpa shekpenin joldyng shetine laqtyryp jiberip, onyng ornyna shortik kiyip alyp, jan-jaghyndaghylarmen birese «Priyvet!», birese «Hellou!» dep amandasyp, kózine qara kózildirik kiyip, «Mersedes» mingen kәdimgi qysyq kóz qara qazaq ta ketip barady. Ol әsirese, әlgi úly kóshting ishindegi TMD dep atalatyn bir irgeli toptyng kóshin bastap, basqalargha ýlgi bolyp  ekonomikang ba, mәdeniyeting be, ghylymyng ba әiteuir myna jalghan dýniyanyng qay salasynda da bәrinen ozyq, bәrinen ýzdik bolyp eng aldynda «Algha, Qazaqstan» dep algha qaray esh kidirissiz shauyp barady-mys. Qayda bara jatqanyn bir Qúday biledi. Negizgi betalysy әldebir ozyq memleketter qataryna baryp qosylu jәne oghan qosylu ýshin janaghy shortik kiyip, «Mersedes» mingen  qazaq eng aldymen amerikalyqtar men europalyqtar ne ishse, sony iship, ne jese sony jep, ne kiyse, sony kiyip, sosyn ýidegi jalghyz ne eki balasyna aghylshynsha, oryssha ýiretui kerek. Áyteuir, taza qazaq bolmasa boldy! Áytpese, «mambet» bop qaluy mýmkin! Meyli ghoy, búl da  әldebireulerding aqylynyn  jetken jeri shyghar. Degenmen...Qazaq dep atalatyn býtin bir halyqty kýstanalaugha Qúdaydan qorqamyz, biraq qazaq elining basshylyghynda jýrgender Resey jaqtan әldebir úran tastasa boldy, sony attangha ainaldyryp basqanyng aldyna týsuge janyn sala kirisetini ras. Ol úran óz halqynyng jan-sarayyna, dinine, atasaltyna layyq pa, onyng artynda qanday astar jatyr?  Qazaq basshylary oghan «bas qatyrmaydy», Kenes ókimeti alghash ornap jatqan jyldary-aq atanyng aitqanyn — úl, ananyng aitqanyn qyz tyndamay, óz tilinen bezip, elden búryn oryssha sóileuge kóshken de, Qúday joq dep  Qúdaydan, Qúran ótirik dep Qúrannan   eng aldymen bezgen de  qazaqtyng papka ústaghan irili-uaqty basshylary bolatyn. «Assalaumaghaleykumnin» ornyna «Salamatsyz ba?» dep súraq qoyyp amandasudy da solar oilap tapqan edi. Qazaqtyng halyq әnderin tyndap otyrsanyz, ishi «sәulem», «erkem»-«erkem-ay»-gha mýlde orynsyz tolyp túr. Sóitsek, «Oy, Alla-ay», «Qúday-ay», «Jalghan-ay», «oy, dýniye-ay», degen búl qasiyetti sózderdi syzyp olardyng ornyn kileng «sәuletay», «erketaymen» toltyrghan da solar eken. Sóitip, bayaghynyng qazaq qyzdary shetinen «sәule», shetinen «erke sholjyn» bireuler bolyp shygha kelgen. Jәne búl sózder әn mәtinine, maghynasyna, jelisine mýlde qatysy joq, orynsyz engizilgen. Qazaqtyng qissa jyrlaryndaghy «kәpir», «orys» degenning bәri «qalmaq» bolyp ózgertilgen. Noghaylynyng oryspen soghysqan batyrlary turaly jyrlarda olar ózderi týgil ata-babasy estip, kórip bilmegen әldeebir qalmaqtarmen soghysyp jýredi. Búl da qazaq basshylarynyng auyz әdebiyetinde ashqan «janalyghynyn» týri. Qazaqpen irgeles otyrghan elderding eshqaysysy 70 jyldan astam Kenesting qúryghynda otyryp ta  dәl qazaqqa úqsap tilinen, dininen, dilinen, ata dәstýrinen ainyghan joq. Áli esimizde sol jyldary Mәskeuding qynynan suyruly jalang qylyshynday, «Pravda» gazeti ózbekterding eshqashan tili men dinin satpaytynyn, eshqanday jat iydeologiyagha kónbeytinin aita kelip, olar ansamblining atyn da «Yalla» dep qoyyp otyr, búl «Ya Alla» degen sózding aityluyndaghy «ya» dybysynan keyingi «a» dybysynyng týsip qalghan týri. Yaghni, ansambli aty «Ya, Alla!».Ony ózgertu kerek dep jazghanda da Ózbekstan Kompartiyasynyng Ortalyq Komiyteti ony ózgertpey, saqtap qaldy. Ol kezde Tashkent uniyversiyteti Lenin atynda bolatyn. 1976 jyly ózbekter Leninning atyn alyp tastap, uniyversiytetine Úlyqbek esimin berdi. Búl KSRO kezinde bolghan uaqigha. Al qazaqtar tәuelsizdik aldyq dep úlarday shulap jýrgen 24 jyldan beri Pavlodar men Petropavldyng atyn ózgertuge kýshi kelmey otyr. Sóite túra, telearnalar men baspasózden kýndiz-týni estilip jatqan biz kýshti, biz myqty, biz dýniya jýzine ýlgi degen danghazagha toly maqtanshaqtyq sózderdi qaytalaudan bir tanghan emes. Sonday danghaza maqtanshaqtyqtardy tyndap otyrghanda úyalghannan tynysyng tarylyp, jýreging auzyna tyghylady. Óitkeni, sonyng kóbi baspasóz ekenin shyqqyr kózing kýnige, sәt sayyn kórip otyr.  Ánebir jyldary «otbasyn josparlau» degen úran tastaldy. Ol úrannyng maqsaty KSRO-daghy  ózge últtardyng sanyn azaytyp, berjaghy orystyn, arjaghy europalyqtardyng san jaghynan basym boluyn kózdeytin kez-kelgen aqymaqqa týsinikti edi. Soghan qaramastan Qazaqstan basshylarynyng ishinde oghan terenirek  oy jýgirtip jatqan da eshkim bolghan joq. Qayta, qazaqtyng basshy qyzmettegilerinen bastap solardyng ainalasyndaghy jalbataylaqtardyng ishinen osy «otbasyn josparlaudy», yaghni, bala tuudy shekteudi qyzu qoldap, attan salghandar shyqty. Dәrigerlerge jasyryn núsqau berildi. Sol núsqaudan song qazaqtyn  әielderine dәrigerler «Sizge bala tuugha bolmaydy», «Ómirinizge qauip tónedi», «Anemiyanyz bar eken», «Endi bala tusanyz, tolghaq ýstinde ólip ketuiniz mýmkin» degen siyaqty qorqynyshty sózder aityldy. Tipti, dúp-dúrys bosanghaly túrghan әielderge «Kesarevo secheniye» jasalyp, ishin jardy. Aytpaqshy, búnday qorqytyp-ýrkitu tәsilderin keybir dәrigerler әli de qoldanyp keledi. Olardyng aitqanyna qúlaq aspay, 6-7 perzent kórip otyrghan, qayta densaulyghy búrynghysynan dúrystalyp ketken әiel ekining birinde kezdesedi.

Al, әlgi «otbasyn josparlau» dep atalatyn әnji sayasattyng qaydan shyqqanyn bilesiz be? Búl zymiyandyq jospar 1974 jyly jeltoqsan aiynda Qúrama Shtattardyng últtyq hauipsizdik kenesi dep atalatyn jasyryn kenesining óte qúpiya jinalysynda qabyldandy. Maqsat — olar «ýshinshi әlem»  dep ataytyn  elderde әsirese músylman elderinde bala tuudy shekteu,  olardyng  sanyn kemitu edi. Sóitip, osy elderde búl jospardy jýzege asyratyn mekemeler júmys istey bastady. Onyng bólimsheleri, әsirese, Qazaqstanda qyzu júmys istedi. Jospardy jýzege asyrudyng bir joly әlgindey sózdermen әielderge ýrey tughyzu bolsa, ekinshi joly  bala kóteruge kedergi jasaytyn biraq «densaulyqqa zalaly joq, úzaq uaqyt әser etetin» dep atalatyn dәrilerdi ishkizu arqyly әielderdi bedeulikke úshyratu edi. Búl jospar әsirese, qazaqtar arasynda zor tabyspen jýzege asyryldy. Qazaqtyng sol kezdegi ziyaly otbasylarynan bastap, qara júmysshy, qarasharua otbasylary bir-eki baladan artyq bala ósirmeudi «modagha» ainaldyrdy. Balasy kóp analar mәdeniyetten, ómirden artta qalghan, eskining sarqynshaghy dep esepteldi. Sol  aramzalyq , ýgit-nasihat, arbau-aldaudy  býgingi Qazaqstanda da emin-erkin jýrgizp otyrghandar әli de bar. Qazir otarbalardyng vagondarynda, avtobus, trolleybustardyng esik-terezelerinde japsyruly túrghan, bala tumau ýshin qoldanylatyn dәri-dәrmekterding suretterinen, әrtýrli abort jasau joldary turaly taratylyp jatqan kitaptardan-aq búl sayasattyng әli de jýrgizilip jatqanyn kókireginde sanylauy bar adam birden bayqaydy. Amerikada abort jasaugha tyiym salatyn zang qabyldanghaly da biraz boldy. Al  Qazaqstanda kerisinshe abort jasaugha zang jýzinde erkindik berilip qoyyldy. Qazir analardyng densaulyghyna, deni sau bala tuuyna kýtim jasau, giynekologqa aldyn-ala kórinip túru siyaqty qamqorlyq-symaqtardan osy sayasattyng salqyny әli de jii baykalyp qalady. Osy sayqaly sayasatpen әbden ulanghan qazekemning qyz-kelinshekteri  búl mәselede әli de bolsa batys elderining qatyndaryna elikteuin kýsheytpese, bәsendetken joq. Qazaqstanda osy kýni  «genderlik sayasat», «feminizm» degendi jeleu etip, biyik-biyik minbelerden  «aqyl» aitatyndar az emes.Olar búnyng bәrin әielderding memleket basqarugha, el tizginin ústaugha, bizneske kóptep aralasuyna jol ashudegen әnjilikpen býrkemeleydi. Sóitip, AQSh pen batys elderine mine, biz de  «genderlik sayasatty jýzege asyryp jatyrmyz, biz de sizder salghan demokratiyanyng jolymen kele jatyrmyz dep «esep» berip otyrady. Demek, bizde  qazaq sanyn kóbeytuge onsha... Onyng ornyna Qazaqstan halqynyng sanyn oidan-qyrdan jinap 20 milliongha jetkizu kerek degen siyaqty jospar bar. Qazir Ukrainadan qashqan-pysqan orystar «ekinshi Rodinasy»–Qazaqstangha aghyla bastady. Qúdayshylyghyna kelsek  jer iyesi, el iyesi qazaq últymen kelisip almay, olargha múnday rúhsat beruge eshkimning húqy joq! 1991 jyldary ózbek halqynyng sany 19 milliongha jete qaba bolsa, býginde ózbekter 30 millionnan asyp ketti. Sol jyldary dýnie jýzinde 10 milliongha tolghanyn yrdu-dyrdu qyp toylaghan qazaqtyng sany elimizde әli 11 million kórinedi. Adam ómirining úzaqtyghy jóninen Qazaqstan 153 orynda. Yaghni, әlemde 200-ding o jaq, bú jaghynda memleket bar desek biz solardyng eng artjaghynda túrmyz. Biraq kýndiz-týni kýmpip maqtanudan aldymyzgha jan salmaymyz. Qazaqtar biz býginde әlemge ýlgi bolyp otyrghan elmiz dep maqtanady. Al adamdarynyng ómir jasynyng úzaqtyghy jóninen kórsetip otyrghan ýlgisi osynday, yaghni, 153-shi oryn bolsa, bizden ýlgi alghan memleketterding halqy qyrylyp qalmay qalay otyr? Ázil-әzil ghoy! Biraq osynyng bәri  әsirese, qazaq basshylarynyng ejelden kele jatqan kim-kóringenge jaltaqtyghy, eliktegishtigi, óz últyn ósiru mәselesine tusyrtymen qaraytyny, bireu aitaq dese, túra shabatyn jәreukeligi demey kórinizshi! Bizding shonjarlar men deputattar qazir «Bismillahnyn» ornyna әngimesin «halyqaralyq úiymdar» dep bastaydy da, sol úiymdardyng tәuelsiz Qazaqstangha «ong qabaq» kórsetip otyrghanyn mindetti týrde aityp ótedi. Al, әlgi bala tughyzbau turaly qúpiya jospardy bizding basshylar Qúdayynday kóretin VOZ (Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy), YuNESKO, BÚÚ (Birikken Últtar Úiymy), Álemdik Bank, Rokfeller qory siyaqty tolyp jatqan halyqaralyq úiymdar qos qolyn kóterip qoldaytyny nelikten? Ol «halyqaralyq» dep atalatyn búl úiymdar kimnin, qay elding tapsyrmasymen júmys istep otyr degen oy bizdi nege mazalamaydy?

Qazaqtyng attanshyldyghyna taghy bir mysal keltireyik. Qazaqstan bilim beru salasyn qayta qúrugha, yaghni, mektepterde 12 jyldyq bilim beru jýiesin engizuge qatty kirisip ketti. Elimizde búl jýieni engizu de basqa reformalar siyaqty býkilhalyqtyq talqylaugha salynbastan qolgha alyndy. Kózin ashqaly oqu-aghartu salasynda qyzmet etip kele jatqan bilikti ústazdar, birsypyra ghalymdar, qalamger qauym baspasóz betinde 12 jyldyq búl jýiege qarsy shyghyp, óz tәjiriybelerin ortagha salyp, «osyny qoya túrsandarshy» degenin jogharydaghylar tusyrtymen tyndady. Olar búl jerde de qazir «globalizasiya» jýrip jatqanyn, «órkeniyetti elderdin» osy 12 jyldyqqa kóship jatqanyn toghyz qabat torghauyt qyp bet baqtyrmady. Sosyn qoydan juas qazekem «betbaq jendi, beyshara kóndi» kýige týsti. Biletinder 12 jyldyqtyng búl jobasy 1997 jyly Lissabonda (Portugaliya) bolghan әldebir konvensiyadan, arada bir jyl ótkesin  (1998 jyly) Angliya, Germaniya, Fransiya, Italiyanyng tórt ministri joghary bilim beruding europalyk jýiesin ýilestiru turaly Sorbonnada birlesip jasaghan                         deklarasiyasynan (mәlimdemesinen) bastalghan deydi. Sóitip, 1999 jyldyng 18-mausymynda Boloniede «europalyq joghary bilim beru aimaghyn qúru» dep atalatyn mәlimdemege qol qoyyldy. Áshiyinde «europalanyp kelemiz», «katolik dini bizde jaqsy damyp keledi» dep elirip túrghan qazaq shonjarlaryna, әsirese sol kezdegi bilim ministrligine búl «qashqaly túrghan kiyik edi, tanyna tayaq tiyip edi» degendey әser etti. Sol Europada oqymay-aq qazaqtyng auyl balalarynyng ishinen aty әlemge mәshhýr akademikter shyghyp jatqany kezinde  Qazaqstannyng Ghylym Akademiyasy  eng bir bedeldi ghylym ordasy atanghany, Qazaqstan Joghary oqu ornyn bitirgen talay mamandy AQSh pen  Europa elderi at-týiedey qalap alyp nemese ashyqtan-ashyq aqshagha satyp alyp jatqany  da birde-bir qazaq shonjarynyng miyna kirip shykqan joq.

Qazir ÚBT degen sózdi estise qazaqtyng qarshaday qyz-jigitterining zәresi úshady.  Búl–Últtyq Birynghay Test degendi bildiredi. Qazaqsha «synaq», «syn», «synau», «emtihan» degendi ghana bildiretin Test degeni sózdi Qúrandaghyday qasiyetti sóz dep oilady ma qaydam, qazaq belsendileri ózgertpey sol kýiinde aityp, sol kýiinde jazugha pәrmen berip qoydy. Qazir mektepti 11 jyl boyy bir «ýsh» almay beske oqyghan balalarymyz osy test degen súmdyqtan omaqasa qúlap, qatty kýiingenderi ózderine qol salatyn boldy. Búl qasiretke kim kinәli? Búl da oilanarlyq is...

 Tipti, osynyng bәrin  qúptarlyq-aq is eken deyikshi. Biraq,  europalyq «órkeniyetke» jetip, aty-jóni beymaghlúm 50  memleketting qasyna baryp, sapqa túra qalu ýshin          qazaq mektepterinde  osy zaman talabyna say, memlekettik tilde jazylghan oqulyqtar da jetispey jatqany nege eskerilmeydi? Okulyqtar shәkirtterding úghymyna, týsinigine say kelmeytini  auyr ekeni kýnde derlik aitylyp ta, jazylyp ta jýrgen joq pa? Bizding oqu jýiemizding ózinde belgili bir standart (ýlgi, ólshem, negiz) ornyqqan emes qoy! Mektepterde múghalimder ózi dәris beretin pәndi oqytu ýshin qolyna qanday kitap, kay jyly shyqqan kitap týsse sony ala salyp paydalanuda ghoy! Dýniyejýzilik bilim beru jýiesine kiremiz deymiz, sol europalyqtar dәl býgingi kýni qazaqstandyq 12 jyldyqtan bilim alghan mamandargha zәru me? Osy rette Lomonosov atyndaghy Mәskeu Memlekettik uniyversiytetining prorektory, uniyversiytet akademiyalyq sayasat basqarmasynyng bastyghy V.Mironovtyng «Qazir Europagha bilim dengeyi onshalyqty joghary emes, yaghni, ofisianttyng (dayashynyn) bilimindey ghana bilimi bar bakalavrlardyng Europa ekonomikasyna qyzmetke kelgeni tiyimdirek boluy da mýmkin» — deuining ózi oilanarlyq sóz ghoy. Al bizding bilim salasynyng shonjarlary 90 jyldardyng orta sheninde júrtshylyqpen aqyldaspastan ghylymdaghy týsiniksizdeu bir bakalavr degen dәrejeni engize saldy. Al kýnderding kýni bolghanda bakalavr ataghyn alyp shykqandardyng osy bakalavr degenning ne ekenin ózderi de, olardy qyzmetke alushylar da bilmeytini belgili boldy.

Sóitip jýrgende, oibay, magistraturalar ashpasaq, ilim-bilimnen júrday jabayy qazaq qalpymyzda qalady ekenbiz dep qaraspandy qapyltqan júmystar jýrgizile bastady. Biz siyaqty jәy ajaldy pende týgil sol kezding ózinde-aq әlgi «órkeniyetti» shonjarlar qazaqtar birine-biri sybyrlap: «magistratura» degen ne ózi dep súraytyn bolghan desedi. Sóitsek, «magistratura» degenning latyn tilindegi týbiri bar bolghany bastyq, ústaz degen sóz ghana eken. Bizding jastarymyz janaghy magistraturada oqyp jýrgen sol kezde әlgi «magistratura degen ne ózi, onyng búrynghy bes jyldyq bilim beruden qanday aiyrmashylyghy bar» degen saual kýndelikti sabaqpen qatarlasyp jýrdi de otyrdy!

Sonymen әlgi Boloniede úsynylghan jobany ótirik-shyny aralas 40 shaqty memleket qoldaytyn boldy. Ótirik-shyny aralas deytin sebebimiz múnyng әrjaghynda da europalandyru siyaqty nebir әnji sayasattyng qúlaghy qalqayyp túr. Múnday úly qiqudan qazaq basshylary qalatyn ba edi?! Qanjyghasyna toltyryp shiyki múnay artqan kóksholaqty sauyrgha bir tartyp jiberip, osy jobany jýzege asyrugha kiristi de ketti. Al, orystar búl mәseleni әli talqygha salyp, eki jaq bolyp aitysyp jatyr. Búghan qarsylyq bildirushi orystar  BAQ arqyly Ýkimetti, eldi búl jobadan saqtandyruda. Onyng paydasyzdyghyn tipti, zalalyn aityp keltirip jatqan dәlelderining ózi taygha tanba basqanday. Tipti, búl joba orystyn  últtyq sanasyna últtyq bolmysyna zalal tiygizetini aityluda.

Al qazekemning keybir atqaminerleri she? Olargha qazaq bir oqudy on týrli tilde oqysa da, on týrli dindi qabyldasa da,   aty joq últqa ainalyp ketse de bәribir. Óitkeni, bizde qay elden kelgen kózboyaushylyq, alayaqtyq, qay elden kelgen dinbúzarlyq, tilbúzarlyq, úrpaqbúzarlyq, әielbúzarlyq jymysqy shara atauly  óte shapshan, qazaq últynyng pikirin eskermesten, oilanbastan jýzege asyryla bastaydy.

Sóitip, Boloniedegi búl jobany engizer aldynda  әdettegidey  «eksperiyment», yaghni, keybir mektepterde tәjiriybe jasap jatyrmyz degen sudyraq sóz paydalanyldy. Biraq bizding basshylar Bolonie josparyna, odan keyin VTO-gha (Dýniyejýzilik Sauda Úiymyna) kiruge әldaqashan әldebir elderge uәde me, ant pa, әiteuir birnәrse berip qoyghan edi. Biz Boloniedegi deklarasiyagha qol qoidy 2005 jylgha josparlaghan edik. Qazir  2015-2017 jyldargha shegingen siyaqtymyz. Al bilim berudi damytugha  arnalghan baghdarlamalarda «biz bolonielik búl deklarasiyagha qol qoyghanbyz, shetelge bergen uәdeni oryndamasaq  bolmaydy, degen bir auyz sóz aitylmaydy, yaghni, ol halykqa bildirmey-aq jýzege asyryla beredi degen sóz.

Biz 12 jyldyq bilim beru jýiesine qatysty ózimizge  habar-oshar kózderi arqyly belgili bolghan jaghdayattardyng keybireulerine ghana qysqasha toqtaldyq. Bilim beru salasyndaghy búl ózgeristerding (reformanyn) ana tilimizding býgingi mýshkil halin odan da nasharlata týsetini óz aldyna bir taqyryp. Al, qazir uniyversiytetterde oqyp jatqan shәkirtterdin  bilim  dengeyining óte tómendigin sol oqu oryndarynyng múghalimderining ózderi de moyyndaydy. Múnyng bәrin kimder, qanday sayasatpen jasap otyrghanyn dәleldep shyghu da onay emes. Bir ghana biletinimiz – qazir Qazaqstannyng orta jәne joghary oqu oryndarynda últymyzdyng bolashaq eltútqalary emes, ata-analardyng aqshasy ghana oqyp jatqan siyaqty. Oghan da basyn qatyryp otyrghandar az. Pysyqaylar latynnyn 18 әrpin, sosyn aghylshyn tilin bilseng boldy degen qaghidany anqau qazaqtyng miyna qúiyp jatyr, qúiyp jatyr. Qaptaghan uniyversiytetter bilim beretin emes, diplom ghana beretin mekemelerge ainaldy. Aqshasy kóp ata-anasy barlardyng qaltasynda 2-3-ten diplomy bar.

Osynyng bәri qazaqqa az bolghanday endi «ýsh túghyrly til» degen bәleket shyqty.  Tek «aytaq» dese túra shabatyn sayasy da, qoghamdyq ta sauaty tómenqol keybir qazaqtar ghana «kóp til bilgen paydaly» dep qoyady. Osy arada belgili ghalym Devid Kristaldyng «bir últty oq shygharyp qangha boyamay-aq joyyp jiberuge bolady. Ol ýshin olargha «qostildilik» degendi engizu kerek. Sonda sany kóp, memleketi óktem últtyng tili ekinshi últtyng tilin birte-birte jútyp qoyady» degeni eske týsedi.

 

Myrzan KENJEBAY

Abai.kz

0 pikir