Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Janalyqtar 6406 0 pikir 30 Sәuir, 2010 saghat 05:26

QAZAQSTANNYNG ÚLT BIRLIGI DOKTRINASY

Qazaqstannyng barsha azamatyna teng mýmkindikter

men layyqty tirshilik jaghdayyn tughyzugha úmtylu,

Adam qúqyqtarynyng jalpygha birdey Deklarasiyasyn

moyyndau, últ taghdyryna jauapkershilikti sezinu,

Memlekettik egemendik turaly Deklarasiyada,

memlekettik Tәuelsizdik turaly Konstitusiyalyq zanda

jәne Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynda

kórsetilgendey bayyrghy qazaq jerinde

últtyq memlekettilik qúru men nyghaytu jәne de

basqa qaghidattardy negizge ala otyryp,

qogham men últqa

Qazaqstannyng Últ Birligi Doktrinasy úsynylady

 

 

JALPY EREJELER

Qazaqstan Respublikasy qazaq halqynyng san ghasyrlyq memlekettiligining qúqyqtyq, tarihy jalghyz dara múrageri jәne onyng sayasi, memlekettik qúrylymynyng tabighy jalghasy bolyp tabylady. Qazaqstan Respublikasy óz tәuelsizdigin qorghau jәne últtyq memlekettiligin kýsheytu jolyndaghy barlyq sharalardy atqarady.

Qazaqstannyng barsha azamatyna teng mýmkindikter

men layyqty tirshilik jaghdayyn tughyzugha úmtylu,

Adam qúqyqtarynyng jalpygha birdey Deklarasiyasyn

moyyndau, últ taghdyryna jauapkershilikti sezinu,

Memlekettik egemendik turaly Deklarasiyada,

memlekettik Tәuelsizdik turaly Konstitusiyalyq zanda

jәne Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynda

kórsetilgendey bayyrghy qazaq jerinde

últtyq memlekettilik qúru men nyghaytu jәne de

basqa qaghidattardy negizge ala otyryp,

qogham men últqa

Qazaqstannyng Últ Birligi Doktrinasy úsynylady

 

 

JALPY EREJELER

Qazaqstan Respublikasy qazaq halqynyng san ghasyrlyq memlekettiligining qúqyqtyq, tarihy jalghyz dara múrageri jәne onyng sayasi, memlekettik qúrylymynyng tabighy jalghasy bolyp tabylady. Qazaqstan Respublikasy óz tәuelsizdigin qorghau jәne últtyq memlekettiligin kýsheytu jolyndaghy barlyq sharalardy atqarady.

El tarihy - kóptegen qayghyly oqighalardyng kuәgeri. Halyqtyng ómiri, onyng tili men mәdeniyeti joyyludyng aldynda túrghan da kezder bolghan. Qazaq halqy asa auyr synaqtan ótip, jay ghana aman qalghan joq, memleketin de qúrdy, tәuelsizdigin de aldy.

«Qazaq KSR memlekettik egemendigi turaly» Deklarasiyada jәne «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik Tәuelsizdigi turaly» Konstitusiyalyq zanda egemendi últtyng әri qaray úiysuynyng negizderin aiqyndaghan eki qaghidat jariya etildi: birinshiden - Qazaqstan memleketin qúrudyng alghysharty bolyp tabylatyn qazaq halqynyng óz taghdyryn ózi tandau qúqy; ekinshisi - elding barlyq azamattary ýshin jasalatyn teng mýmkindik.

Halyqtyng danalyghy, kendigi men syilastyghy etnikalyq tegine, әleumettik, diny jәne de shyghu tegine qaramay jana memleketting barsha azamatynyng úiysuyna negiz boldy.

Tәuelsizdik ornyghuynyng eng qiyn jyldarynda halyqtyng kemeldigi men elding Túnghysh Preziydenti - Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng qayratkerligi nәtiyjesinde Qazaqstanda etnosaralyq janjal men qoghamnyng bólinuine jol berilgen joq.

Sol jyldary, kenestik dәuirden qalghan daghdarystan ótu, jana ekonomikalyq jәne sayasy qatynastardy qalyptastyru jaghdayynda, qoghamdy úiystyru isi: ishki sayasy túraqtylyq, azamattyq tatulyq jәne etnosaralyq kelisim qaghidalary negizinde jýzege asqan edi.

Sodan beri Qazaqstannyng jetistigine ainalghan qoghamdyq kelisimimiz elding nәtiyjeli әleumettik-ekonomikalyq, qoghamdyq-sayasy damuynyng kepili jәne negizi bolyp tabyldy.

Alayda ómir bir orynda túrmaydy. Ótken jyldarda kóp nәrse ózgerdi. Ózimiz de ózgerdik, bizding sanamyz totalitarlyq jýiening qaldyqtarynan qútyluda. Tәuelsizdik alghan jyly tughan úrpaq kәmeletke toldy.

Bizdi qorshaghan әlemdegi jaghday da ózgerdi. Jahandanu yqpaly artty. Qazaqstan әlemdik qauymdastyqtyng belsendi mýshesi ghana bolyp qalghan joq, ol týrli geosayasy mýddelerding nysanyna da ainaldy. Jana ghasyrdyng ekinshi onjyldyghynda elding aldynda innovasiyalyq-óndiristik damugha ótu jóninde jana әleumettik-ekonomikalyq mindetter túr.

Osynyng barlyghy, janarghan qoghamnan, ózgergen әlem aldynda ózining birligin tereng sezingen jana tiptegi úiysudy talap etedi.

Eger memleketting qalyptasu kezeninde basty mindet etnosaralyq tózimdilik pen qoghamdyq kelisim negizinde qoghamdy úiystyru bolsa, el damuynyng jana kezeninde, strategiyalyq basymdyq retinde, qoghamnyng barlyq azamattary moyyndaghan ortaq qúndylyqtar men qaghidattar jýiesine negizdelgen Últ Birligine jetu bolyp tabylady.

Sondyqtan da dәl qazir, azamattyq qogham men memlekettik instituttardyn, azamattardyng syndarly úsynystaryn jinaqtaghan Qazaqstannyng Últ Birligi Doktrinasyn qabyldau asa qajet.

Últ Birligi Doktrinasy - halyqtyn, uaqyt talabyna sәikes, birigu qajettigin týsinuine negiz. Búl - bizdi qanday kýsh biriktiredi jәne birtútas etedi - sony týsinuding tәsili. Búl - bolashaqqa birigip úmtyludyng serpini.

Doktrinanyng qajettiligi ómirding ózinen, bizding jalpy taghdyrymyzdan, tarih logikasynan tuyndap otyr. Óitkeni birliksiz - Últ joq. Últsyz - memleket joq. Al, memleketsiz - bolashaq joq.

Osylardy negizge ala otyryp, Qazaqstannyng Últ Birligining tómendegidey qaghidattary jariya etiledi.


•I. «BIR EL - BIR TAGhDYR»

Últ birligin negizdeytin birinshi qaghidat - әr azamattyng ózining ortaq taghdyry men Otanynyng - Qazaqstan Respublikasynyng - ortaq ekenin úghynu.

Bizding últtyq birligimiz, etnikalyq shyghu tegine qaramastan, әrbir adamnyng joghary dengeyde Qazaqstanmen jәne onyng bolashaghymen etene biriguine negizdelgen.

Qanday da bir elding azamaty bolu - әr adamnyng taghdyry. Alayda, adamdar әrqashan tandau qúqyghyna ie - al biz óz tandauymyzdy jasadyq. Bizding tandauymyz tereng dara sipatta, osy tandau - bizding barlyghymyzdy otandastar etedi. Sebebi bizding ortaq elimiz, ortaq otanymyz bar, ol - Tәuelsiz Qazaqstan. Tarihy taghdyrymyzdyng ortaqtyghyn týsinu jәne osy tandaudy týisine bilu - elding barsha azamatyn biriktiretin eng basty negiz.

Bir memlekette túryp, ózge elding zanyna baghynyp ómir sýru, azamattyng barlyq qúqyghyna ie bola otyryp, biraq onyng mindetterin oryndamau mýmkin emes. Qúqyqtar men mindetterding múnday birligi bizding taghdyrymyzdy da, bolashaghymyzdy da bir arnagha qosady.

Ortaq bolashaghymyzdy birlese qalyptastyrmay taghdyrlasa ómir sýru mýmkin emes. Tәuelsizdik alghannan song biz óz memleketimizdi birlesip qúrugha tarihy mýmkindik aldyq. Sodan bergi jyldarda biz, bәrimiz, kýshti, quatty, zamanauy memleket qúru jolynda birge enbek ettik. Elding egemendigi, onyng territoriyalyq tútastyghy, qauipsizdigi, ekonomikalyq damuy, qoghamdyq kelisimi - bizding birlesken enbegimizding nәtiyjesi.

Sondyqtan biz, bәrimiz, bir Otannyng úldary men qyzdary ekendigimizdi, al bizding Tәuelsizdigimiz - san úrpaqtyng oryndalghan armany, halqymyzdyng eren enbeginin, erligining jәne erik-jigerining jemisi ekendigin әrqaysymyz týsinuge tiyispiz. Tәuelsizdik pen bayyrghy qazaq jerinde qúrylghan memlekettiligimizdi damytu - bizding basty qúndylyghymyz bolyp tabylady.

Jana tarihy kezende memleketimiz Qazaqstangha ózining asqaq esimin bergen qazaq halqynyng aldynda últty úiystyrudyng altyn dingegine ainalu jóninde jana tarihy missiya túr. Jana tarihy jaghdayda qazaq halqynyng aldynda jana tarihy paryz túr.

Qazaqstan taghdyry ýshin, ótken ata-babalar men bolashaq úrpaq aldynda, qazaq halqy - basty jauapker. Sondyqtan da bizding ilgeri órkendep, tendes jәne damyghan elderding qauymdastyghyna qadam basamyz ba, әlde ótken danqty jolymyzdan júbanysh tauyp, ókpe men ókinishke kómilip, tarih qaltarysynda qalamyz ba - ol qazaq halqynyng parasatyna baylanysty.

Bizding úly maqsatymyz - etnikalyq shyghu tegimizge qaramay birigip, Danqty Últqa ainalu jәne qolymyzda túrghan eng baghaly qúndylyq -

egemen, tәuelsiz Qazaqstandy kózimizding qarashyghynday saqtap, bolashaq úrpaqqa amanat etu. Ol ýshin biz әli kýnge deyin yntymaghymyzgha kedergi keltiretin bolymsyz isterden jәne qoldan jasalghan kedergilerden aryluymyz kerek.

Múnan shyghatyn qorytyndy, әrbir azamat, qogham jәne memleket, halyqtyn, bolashaq úrpaqtyng aldynda óz jauapkershiligin sezinip, tómendegidey qajetti әri útymdy sharalardy qamtamasyz etui kerek:

  • elimizding barlyq azamatynyng óz taghdyryn Otany - Qazaqstan Respublikasynyng taghdyrymen birge әri tereng tamyrlas ekenin sezinui;
  • bizdi ydyratugha jәne yntymaghymyzdy búzugha baghyttalghan kez kelgen yqpalgha belsendi týrde qarsy túru;
  • Respublika konstitusiyalyq qúrylysynyn, territoriyalyq tútastyghy men unitarlyq qúrylymynyng myzghymas beriktigin nyghaytu;
  • últtyq mýddege negizdelgen elding ekonomikalyq, sayasi, ruhani, aqparattyq qauipsizdigin odan әri nyghaytu, basqa memleketter tarapynan bolatyn aqparattyq tәueldilik pen basqynshylyqqa nemese qysymgha jol bermeu;
  • elding egemendigi men tәuelsizdigin nyghaytu ýshin respublikanyng barsha azamatyn qazaq halqynyng tóniregine úiystyru;
  • el egemendigining beriktigine negizdelgen halyqaralyq әriptestik salasynda últtyq mýdde basymdyghyn ústanu;
  • basty baylyghymyz - Tәuelsizdikke, jerge, birlik pen ruhany qúndylyqtargha taghzym etu;
  • azamattar men qogham tarapynan memlekettilikti nyghaytu, Tәuelsizdik pen territoriyalyq tútastyqty qorghaugha meylinshe jәrdemdesu.

•II.

•III. «TEGI BASQA - TENDIGI BIR»

Ekinshi basty qaghidat - etnikalyq, bolmasa basqa da shyqqan tegine, diny ústanymyna jәne әleumettik jaghdayyna qaramay barlyq azamattargha teng mýmkindik beru.

Birimizding aldynda birimizge aldyn ala artyqshylyq berilmeydi. Búl ústanym bizding birlik ghimaratymyzgha berik irgetas bolyp qalanghan. Ol Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynda jariya etilgen.

Búl qaghidat әrbir Qazaqstan azamaty ózining jeke artyqshylyghy men shyghu tegine qaramay, qabiletine qaray barlyq mýmkindigin jýzege asyryp, jetistikterge jete alatynyn anghartady. Otan men qoghamgha qyzmet etuge baghyttalghan qabilet pen daryn erkin damuy tiyis, oghan eshqanday kedergi bolmaydy.

Búl memleket pen qoghamnyng damuyna qolayly jaghday tughyzady: qabileti men mýmkindigi artqan adamdar sany kóbeygen sayyn el egemendigi nyghayyp, qoghamnyng birtútastyghy artady.

Memleket tarapynan barlyq adamgha birdey әdiletti jәne teng mýmkindik jasalady. Menshik erkindigin damytu - el órkendeui ýshin qajetti shart. Ortasha tapty jedel qalyptastyrudyng ekonomikalyq jәne qúqyqtyq negizderin jasau - Qazaqstannyng býgini men bolashaghy ýshin ómirlik qajettilik.

Tendik qaghidaty auyl men qala túrghyndarynyn, sonday-aq qayta oralghan otandastarymyzdyng ómir sýru dәrejesin tenestiredi, qalagha kelushilerding beyimdelui men urbanizasiya ýderisin basqarudy retteydi.

Mýmkindikterding tendigi, shyghu tegi men diny ústanymyna qaramay, әrkimning qogham men memleket ómirining barlyq salasyna qatysu qúqyghyna ie bola alatynyn kórsetedi.

Bizding basty baylyghymyz - әraluandyqtyng birligi. Sondyqtan memleket óz halqynyng mәdeni, ruhany dәstýrlerining últtyq iygilik retinde saqtaluyna qamqorlyq jasaydy. Osy qamqorlyqtyng bir tetigi retinde mәdeniyetaralyq súhbattyng airyqsha instituty - Qazaqstan halqy Assambleyasynyng qyzmeti osyghan baghyttalady.

Biz mýmkindikter tendigi qaghidatyn saqtay otyryp kóp nәrsege qol jetkizdik, keleshekte búdan da zor nәtiyjege qol jetkizemiz. Ol ýshin azamattar, qogham jәne memleket jauapkershilikti teng bólisui jәne mynaday qajetti sharalardy pәrmendi qoldanuy qajet:

  • etnikalyq shyghu tegine, nәsiline, tiline, diny senimine, sonday-aq qanday da әleumetik topqa nemese qoghamdyq úiymdar men partiyalargha jatatynyna qaramastan, adam men azamattyng qúqyghy men bostandyghy tendigin qamtamasyz etu;
  • qoghamdaghy etnosaralyq jәne dinaralyq alauyzdyqtyng aldyn-alu jәne jolyn kesu;
  • etnikalyq jәne diny qaghidattar boyynsha qúrylghan sayasy úiymdargha zanmen tyiym salu;
  • últaralyq qatynas mәselelerin búqaralyq aqparat qúraldarynda jalpy qabyldanghan әdep normalary men qaghidattaryn saqtay otyryp shynayy týrde jariyalau;
  • azamattyq tendikti jýzege asyru tetikterin odan әri jetildiru;
  • últtyq birlikti nyghaytatyn әleumettik negiz retinde ortasha taptyng qalyptasuyn jedeldetu;
  • әrbir adamnyng azamattyq qúqyghyn jәne barlyq azamattyng zang aldyndaghy birdey jauapkershiligin saqtau;
  • auyldyq jerlerdi әleumettik-ekonomikalyq jәne mәdeny jaghynan damytu, migrasiya jәne urbanizasiya ýderisterin retteu.

III. «ÚLT RUHYNYNG DAMUY»

Últ birligining ýshinshi negizgi qaghidaty - biriktirushi jәne bekitushi bastau retinde Últ Ruhyn nyghaytu jәne damytu.

Ruhany bastau - Últty bir tútastyqqa biriktiretin kýsh. Halyqtyng ruhy kýshti bolghan sayyn, onyng memlekettiligining de bolashaghy zor. Búl - tarihtyng jәne taghdyrymyzdyng basty qozghaushy kýshi. Tap osy Últtyq Ruh kez kelgen elding bet-beynesin aiqyndaydy, baghyt-baghdaryn núsqap, damuyna serpin beredi.

Bizding Últtyq Ruhymyzdy kóteru ýshin negizgi basymdyqtar mynalar: dәstýr men otansýigishtik ruhy, janaru ruhy, jarys pen jenis ruhy.

Últtyng ruhy halyqtyng ózindik sanasynyng bir bóligi bolyp tabylatyn myndaghan jyldyq dәstýrge, qúndylyqtar men mәdeniyetke, tilge sýienedi. Osy til, dәstýrli qúndylyqtar men qaytalanbas tól mәdeniyetimiz halyqqa jýzdegen jyldar boyy demeu bolyp, ony tarih jolynda tarap ketuden saqtap qaldy. Búlar býginde de bizdi ózgelerden aiyryp, ereksheleydi. Ári qaytalanbas bir tútas ruhaniyatymyzdyng irgetasy bolyp tabylady. Sondyqtan da mәdeniyetti, dәstýr men tildi janghyrtu men damytu, últtyq qadir-qasiyetti nyghaytu - memleketting eng manyzdy mindetterining biri.

Búl, eng aldymen, qazaq tilining memlekettik til retinde qoldanys ayasyn keneytuge qatysty. Ony mengeru әrkimning paryzy men mindeti, jeke bәsekege qabilettiligi men qoghamdyq ómirge atsalysudaghy belsendiligin aiqyndaytyn úmtylysy men yntalanuyna ainaluy qajet. Búl - sheshushi basymdyq, ruhany jәne últtyq birlikting negizgi faktory.

Sonymen qatar memleket tarapynan Qazaqstanda túryp jatqan barlyq etnostyng mәdeni, ruhany jәne tildik qajettilikterin qanaghattandyrugha qamqorlyq kórsetilui tiyis.

Qoghamnyng ruhany negizi bolyp tabylatyn dәstýrli qúndylyqtardy arqau etu (til men mәdeniyetke qúrmet, imandylyq, otbasy, úrpaqtar sabaqtastyghy, otansýigishtik jәne syilastyq) qazirgi әlemde bizding birligimiz ben ózindik ereksheligimizdi nyghayta týsuding sýienishine ainaluda.

Qazirgi әlem kýn ótken sayyn elder men últtargha qatal talap qoyyp otyr. Olardyng ishinde týpki dәstýrleri men qúndylyqtaryn joghaltpaghan, ýnemi janarugha, modernizasiyagha, bәsekelik basymdyqtaryn kýsheytuge úmtylatyndardyng ghana derbes bolashaqtan ýmiti bar. Búl - uaqyt talaby, oghan endi biz layyqty boluymyz shart. Dәstýrge sýiengen modernizasiya men bәsekege qabilettilik bizding últtyq ruhymyzdyng HHI ghasyrdaghy órkendeuine negiz bolady.

Tek qana ghalamdyq dengeydegi asqaraly mindetterge úmtylghan últtar ghana jeniske jetedi. Sondyqtan bәsekege qabilettilikke bet týzeu Últ Ruhynyng eng manyzdy bóligine ainaluy shart. Búl - Últtyng algha qaryshtap qadam basuynyn, serpilip jana kókjiyekterge úmtyluynyng negizi men kepili. Qazaqstannyng әrbir azamaty múny jaqsylyqqa, baylyqqa, aqyldylyqqa úmtylys dep tanyp, tughan elining gýldenuine qoldan kelgenning bәrin isteu qajet dep sezinui kerek. Árbir adam óz boyyndaghy osy qasiyetterdi damytuy shart, olar jenis Ruhynyng óz ghúmyrynyn, qogham men memleket ómirining bir bólshegine ainaluyna bar kýsh-jigerin sarp etui tiyis.

Qoghamnyng barlyq salalaryn modernizasiyalau arqyly ghana bәsekege qabilettilikke qol jetkizuge bolady. Al, eng bastysy, modernizasiya, ýnemi janarugha degen úmtylys retinde bizding sanamyzdyng ajyramas bólshegine, jalpy últ Ruhynyng bóligine ainaluy tiyis. Búl - bizding uaqyt dabylyna qaytarghan jauabymyz, óitkeni damugha úmtylmaghan Últtyng kýni sanauly.

Bizge últ әleuetin oyatatyn intellektualdyq serpilis qajet. Bilimge, ghylymgha jәne innovasiyalargha kózqarasty ózgertuding ómirlik manyzy zor. HHI ghasyrda tek intellektualdy últ qana jenis túghyrynan kórinu mýmkindigine ie bola alady.

Tek osynday jolmen ghana, dәstýrlerge sýienip ýnemi jetilu arqyly, biyik maqsattar qoya otyryp últtyng biriguine, Últ Ruhynyng nyghangyna qol jetkize alamyz.

Búghan jetu ýshin memleket, әrqaysymyz, býtin qogham jauapkershilikti bólisui tiyis jәne qajetti әri útymdy mynaday sharalardy qamtamasyz etui kerek:

  • - Últ Ruhyn damytu jәne nyghaytu, osyny elimizdegi әrbir azamattyng ómirlik baghdaryna ainaldyru;
  • - memlekettik tildi damytugha jәne onyng ayasyn keneytuge últ birligin nyghaytatyn faktor retinde basymdyq beru;
  • - Qazaqstanda túratyn etnos ókilderining mәdeniyetin, dәstýrin, saltyn, tilin damytugha jaghday jasau;
  • - últtyn, memlekettin, qogham jәne otbasynyng myzghymastyghyna baghyttalghan ruhany dәstýrlerdi, adamgershilik qúndylyqtardy, dýniyetanymdyq ústanymdardy saqtau jәne nyghaytu;
  • - últtyq qúndylyqtar men iygilikterge qamqorlyq jasau;
  • - jas úrpaqty syilastyq, otanshyldyq, Eline jәne halqyna adal qyzmet etu qúndylyqtary ruhynda tәrbiyeleu;
  • - әrbir adam ózining bilimin, qabiletin, kәsibiyligin jәne bәsekege qabilettiligin ýnemi jetildirip otyru;
  • - qoghamnyng ómirlik manyzdy barlyq salasyn odan әri modernizasiyalaugha baylanysty birlesken dәiekti júmystar jýrgizu;
  • - Qazaqstannyng bәsekege qabilettiligining kepili retinde intellektualdy últ qalyptastyru.

QORYTYNDY EREJELER

Osy Doktrina halyq birligin nyghaytugha, demokratiyany, mәdeniyetter jәne órkeniyetter súhbatyn damytugha baghyttalghan qúqyqtyq, әleumettik-ekonomikalyq, sayasi, memlekettik basqaru sharalarynyng birtútas jýiesin jasaudyng negizi bolady.

Doktrinany jýzege asyru Qazaqstannyng jedel damuy ýshin, әrqaysymyzdyng layyqty ómir sýruimiz ýshin elding adami, intellektualdyq әleuetin jandandyru men júmyldyrugha, azamattardyng Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynda kepildik berilgen qúqyghy men bostandyghyn saqtau jәne qorghaugha baghyttalghan.

Qazaqstan Respublikasynyng 2020 jylgha deyingi Strategiyalyq damu josparyna sәikes, Doktrina qazaqstandyq qoghamdy úiystyru ýderisining basty qúraly bolmaq.

Últ birligin qamtamasyz etu - demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleketti qúrudyng manyzdy sharty. Memleketting ekonomikalyq ósui, әleumettik ilgerileui, demokratiyalyq damuy qogham birligi úiysqan jәne saqtalghan jaghdayda ghana jýzege asuy mýmkin. Búl mindetti sheshu ýshin tәuelsiz, egemen, barlyq әlem moyyndaghan memleket retinde Qazaqstanda sayasy erik jәne qajetti ekonomikalyq, әleumettik resurstyng bәri bar.

Tәuelsizdikti saqtau jәne memlekettilikti nyghaytu, mýmkindikter tendigin jәne azamattar qúqyghy men bostandyghyn qorghau, intellektualdy últ qúru jәne últtyq ruhty damytu - bizding últtyq birligimizding basty ústanymy әri әrbirimizding ómirlik qaghidattarymyz boluy shart.

Osynyng bәri aldymyzdaghy jyldarda elimizding qarqyndy damuynyng negizin qalaydy.

 

 

http://inform.kz/kaz/article/2263392

0 pikir