Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Qogham 40330 0 pikir 15 Qyrkýiek, 2014 saghat 14:57

Túrsyn Júrtbay: ÁR QAZAQ QYSASQA QYSAS, ÓKTEMDIKKE MINEZ KÓRSETUI KEREK

Resey Preziydenti Putinning «Qazaqtarda memleket bolmaghan» dep aitqanyn biz, qazaqtar úmyta bastaghan edik. Namysy tulaghan, júdyryghy týiilip, tistengen qazaqtar biylikten Putinge qarymta ýn shyqpaghan song ishten tynyp qala bergendey bolghan, kórshi elding «Ukrainamen basy qatyp jýrgen» basshysy janylyp aitqan shyghar dep týsinistik tanytyp, «keshire» salghanday da kórinemiz... Kýzding qarbalasy bastalyp, «qara qazan, sary balanyng qamyn» kýittegen qazaqtar Jirinovskiygha qarsy sóz aitqan bir-eki deputattyng mәmilesin quanysh kórip, kýndelikti tirshiligine kóshken. Qaydam, Putin aljaspapty, Reseyding  Vladimir Handrusay   degen etnosayasattanushysy «Putin әsili bylay aitpaqshy edi», - dep Preziydentterining sózine ýlken týsinikteme jasady birneshe kýn búryn. 12 Qyrkýiekte «Alash ainasy» gazeti Handursaydyng Qazaqstan turaly pikirin basty, onyng sózinshe Putin tarihshylardyng oiyn dúrys jetkizipti, bizding tútas tarihymyz ótirik eken, SSSR qúrylghan song ghana kózimiz ashylyp, memleketimiz bola qalypty.  Kerey, Jәnibek, Abylay handarymyz mýlde erlik, qayratkerlik jasamaghan kórinedi. Qazaqstannyng tәuelsizdigin, qazaqtardyng tarihyn qorlaghan Handursay bizding kim ekenimizdi, kim bolghanymyzdy aita kelip, bizge endi qanday jolmen ómir sýru keregine de aqyl beripti: "Qazaqtardyng aldynda eki tandau bar. Birinshisi – qatang unitarly basqaru. Múnday jaghdayda bir rudyng basy eldegi barlyq mәseleni sheshedi. Tipti orys tildi oblystargha, alshyndargha, adaylargha, naymandargha jәne t.b.-gha qatysty últtyq sayasatty qúratyn bolady. Ol týptin-týbinde tyghyryqqa aparyp tireydi. Ekinshisi, "Mәngilik el" jobasymaghyn qúrghansha, Qazaqstan Federativti Respublikasyn ornatqan jón".

Búnday ashyqtan-ashyq qorlaugha arada birneshe kýn ótse de resmy Aqorda ýn qatqan joq. Al, biz Alashtanushy, tarihshy ghalym Túrsyn Júrtbaygha habarlasyp, búl mәselege baylanysty pikirin súraghan edik, kórshi elding kósemsip sóileytinderining songhy sandyraghyn әli esty qoymaghanyn aitqan Túrsyn Júrtbay yzaly keyipte, zildi jauap berdi:

«Búl tikeley Qazaqstan halyqtary assambleyasynyng qúrylghanynan bergi jýrgizip kele jatqan sayasatynyng basty nәtiyjelerining biri. Óitkeni olardyng býkil jýrgizip otyrghan iskerligi, sayasatkerligi, kenesteri, qoghamgha aralasuy,  baghdarlamalary – barlyghy osyghan baghyttalghan. Mysalgha toleranttyq degen úghymnyng ózin olar osy maqsatqa jetuding aldyndaghy qúpiya paroli retinde paydalanyp otyr. Olardyng Alash qozghalysyna qarsy jazyp qoyghan kitaptary bar, «Alash jәne toleranttyq» degen  derekti filim týsiruge 40 milliardtay tenge qarajat bólgenderin bilemin, orynday aldyma ony bilmeymin. Búl bolyp jatqan jaghday aldyn ala oilastyrylghan, reseylik ýlken baghyttyng kórinisi, sol sayasattyng bizding memleketting túlghalary men iydeologtaryna ótkizilip, jýzege asyrylghanyn aighaqtaytyn sharua. Resey bizdi ekinshi Ukraina etuge dayyndap jatyr. Egerde memleketting sayasatynan sәl ózgeris bayqalatyn bolsa, onda biz Ukrainanyng kebin sózsiz qúshamyz. Jalpy әleumettik-sayasy saraptama jasaghan әlemdik instituttar boljamy boyynsha,  osydan 5 jyl búrynghy, 2 jyl búrynghy aqpan ailaryndaghy Reseyde bolghan túraqsyzdyq aldymen Ukrainagha, sodan keyin bizding Qazaqstangha kóshedi degen sózderi bar, búl - túraqsyzdyq.  Demek,  búl qanday da bolsyn aldyn ala dayyndalghan dýniye. Al endi, búghan negizgi әser etkender bizding elding iydeologtary men memleket qayratkerlerining osy uaqytqa deyin aityp kele jatqan «Qazaqstanda búryn memleket bolghan joq», «qazaq memlekettigi bolghan joq jәne ol 1991 jyldan bastaldy» degen sózderi. Erteng osyghan qarsy memlekettik túlghalar pikir bildirip, Putiyn, Jirinovskiy, Handursay siyaqtylargha súraq salatynday bolsa, qazaq memlekettigin qúrghan, qúrugha qatysqan qayratkerlerding auzymen osy uaqytqa deyin aitylghan pikirlerdi alady da, moyyndamaydy: - «Biz aitqan joqpyz, búl ózderinizding memlekettik kósemderinizdin, qayratkerlerinizding aitqan sózi. 1994 jyly MGU-da bylay degen, shekara turaly  bylay degen, bizde Alash memleketi joq degen ...» dep uәj aitady.

Mening 2000 jyldan bastap 2011 jylgha deyin jazghan Alash turaly kitabyma qarsy barlyq pikirler búl mәseleni sayasatqa әkelip qoygha tirep otyr. Putiyn, Jirinovskiyding sol aitqan sózderi qazir bizding qoghamnyng ishinde ýlken tolqu tughyzdy. Al, búl pikirler Qazaqstandaghy qazaqtan basqa halyqtyng ózin ekige bólip otyr, bireui qarsy, bireui jaqtaydy. Amerikagha, Europagha qarsy qoldanghan eng kýshti kilt, ol – Putinning qolyndaghy kilt: «Qazaq – últ emes, ýlken tobyr». Al bizdegi ózge últtardyng barlyghy osy pikirge qanattanyp otyr. Bizding ishimizdegi Qazaqtan basqa últtar sol pikirge arqalanyp, qazaq memlekettigine kýmәndanyp, endi sol pikirdi qalyptastyrugha, jandandyrugha kóshti. Búl qazaq emes últtardyng búl pikirdi taldap, dúrys dep qabyldauyna negiz qalady. Egerde, «Qazaq memlekettigi boldy, shekarasy bolghan» degen sózdi qaytadan jandandyryp almasaq, búl mәsele tura 3-5 jyldyng ishinde aldymyzdan shyghady. Oghan bizding eldegi Halyqtar assambleyasyna iyek sýiep otyrghan últtar qarjylyq jaghynan da, sayasattanu jaghynan da, syrtqy kýshting kómegi jaghynan da, tipti qaru-jaraq jaghynan da dayyndalyp otyr. Biz ózimizding ishimizdegi kazak atamandary men olardyng qoldaushylaryna osy bastan tyiym salmasaq, erteng dymymyz shyqpay qalady. Qazir әr qazaq qysasqa qysas, óktemdikke minez kórsetui kerek. Ár saudager bәsekege say, óktem ekonomikagha qarsy ózining iskerligin kórsetip, ishtesip, bәsekelesip, jantalasyp qayrat qylmasa bolmaydy. Naghyz bәsekege týsetin kez endi keldi. Osydan bastap «Oybay, qazaghym-ay, elim-ay, jerim-ay, anau әitti, mynau býiitti» degennen aspasaq, onda bizding memlekettigimizge qauip tóndi, basyna búlt ýiirildi dep esepteu kerek. Bizding qauipsizdik komiytetimizdin, qorghanys mekemelerinin, syrtqy sayasat mekemelerining birigip osyghan qarys әreket etetin kezeni osy kezen. Memlekettik túlghalar da osy kezenning oryndaluyn qamtamasyz etpese, onda olardyng Qazaqstannyng tәuelsizdigin qamtamasyz etetinine kýmәndanugha bolady».

Songhy kezderi aqparattyq qauipsizdik turaly kóp aitylyp ketti. Tarihymyzdy qorlap, ótken ghasyrlardaghy memleketimizge op-onay soqtyghyp otyrghan Reseylik ýlken sayasatkerlerding bir emes, birneshe ret qaytalanyp jatqan sózderi mәselening salmaghy jenil emes ekenin kórsetse kerek. Qan tógip úlanghayyr atyrapty qorghaghan babalardyng tarihynan aiyryluymyz úrpaqqa syn, tәuelsizdigimizdi qorghaytyn jalghyz qaruymyz – namys qana emes pe?! Kóp ýrgen it qappay qoymaydy...

Núrghaly Núrtay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar