Beysenbi, 29 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111100. Jazylghandar — 106059. Qaytys bolghandar — 1825
Biylik 5620 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2014 saghat 14:26

OL SÓZDER – IShTEN ShYQ¬QAN ShYN SÓZ

Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazar­baevtyng qasiyetti qazaq jerining bir kiyesi Úlytau tórinde aitqan úlaghatty oilaryn kógildir ekrannan tyndap, gazetten oqyghanda mening oiyma Stiv Djobstyn: «Men ózimning barlyq tehnologiyalarymdy Sokratpen kezdesuge aiyrbas­tar edim» degen sózi oraldy. Sózding de sózi bar. Jýrekten shyqqan sóz jýrekke jetedi. Elbasynyng Úlytau tórindegi tolghanysy da búdan búrynghy sózderi siyaqty jýrekten shyghyp, jý­rekke jetti. Sebebi, ol sózder – ishten shyq­qan shyn sóz. Múhammed payghambar aitqanday: «Shyn sóz – qúdiretti sóz». Kisige qarap sóz alma, sózine qarap kisini al» degen hakim Abay oiyn eske salghan Úlytau tórindegi úly tolghanys elimizding býgini bekem, keleshegi býginnen de jarqyn ekenin, Elbasynyng kemel oilylyghyn taghy bir mәrte dәleldedi.

El tarihynan bastap til tagh­dyry, dinning jay-japsary, ekonomika men sayasattyng ózekti de ótkir mәseleleri tónireginde órbigen óreli әngime alshy týser asyqqa qúiylghan qorghasynday kókeyge qona ketti.

Álemdegi bes mynnan astam últ pen úlystyng bar bolghany jýz toqsan ekisi ghana memlekettik dengeyge jetti. Sol biyikke kóteril­genderding qatarynda tәuel­siz Qazaqstan әlemdik qauymdas­tyq­tan óz ornyn oiyp túryp aldy. Alla taghala qazaqqa aq adal niyet, keng peyiline oray Tәuel­siz­dikpen birge ózi – dara, sózi – sara Núrsúltan syndy Preziydent te syilady. Tәuelsizdikke jetu qanday qiyn bolsa, ony saqtap túru odan da qiyn. Qúdaygha shýkir, qiynshylyqta qayyspaytyn enbeksýigish halqymyzdyn, dara tughan Elbasymyzdyng arqasynda Tәuel­siz­digimizding býgini bekem, keleshegi kemel.

Últtyq sanany qalyptastyru, últ­tyq ruhty asqaqtatu, qazaq­stan­dyq patriotizm – Tәuelsizdikti saqtap, ny­­ghayta beruding basty sharttarynyng biri. Preziydent osyghan oray әr jyldary qadau-qadau parasatty oilar aityp keledi. Úlytau tórinde aitylghan úlaghatty oilar sonyng zandy jalghasy.

Súhbatta keninen әngimelengen ótkir problemanyng biri – dinning qazirgi ahua­ly. Búl ózekti mәsele tóniregindegi Elbasy kóregendigin býkil әlem kórip, moyyndap otyr. Ózgesin aitpaghannyng ózinde әrqily kózqarastaghy әrtýrli din ókilderin Astanagha jinap, bir ýstelding basynda toqaylastyruynyng ózi dara tughan danalyqtyng bir belgisi emes pe?! Dinning jeke túlghanyng ghana emes, qogham, memleket ómirindegi manyzy, jastardyng әrtýrli teris aghymdargha erip, adaspau joldary jayly Elbasy aitqan úlaghatty oilary – aqiqattyng adastyrmas aq joly dep baghalaugha layyq. San salaly dinning joly – san tarau. Sol kóp jolda adaspay dúrys baghytpen jýru asa manyzdy.

Keniya memleketining túnghysh pre­ziy­denti Djomo Keniata (1894-1978) bylay depti: «Batystyng adamdary kelgende qoldarynda injil, al bizding qolymyzda jerimiz bolatyn. Bizding kózimizdi baylap shoqynudy ýiretti. Kózimizdi ashqanda ala­qanymyzda injil, al olardyng qolyn­da bizding jerimiz túrdy». Búl әrkez әr­qay­symyzdyng jadymyzda bolatyn sóz emes pe?! Osy tústa Cherchillidin: «Aqy­­maq­tar óz qatesinen, aqyldylar ózgelerding qatesinen ýirenedi» degen sózi oigha oralady.

Myna dónbekshigen dýnie qysqa kýnin­de qyryq qúbylghan almaghayyp, alasa­pyran uaqytta adaspaudyng baghytyn belgi­lep bergen baghdarsham boldy. Elba­synyng din jayly tolghanysy. «Alashqa aty shyqqan adamdar! Kósemdikterindi adaspay týzu istender! Sender adas­pandar – arttarynnan alash adasady: art­tarynnan ergenderding obal-sauabyna sizder qalasyzdar» dep edi-au aqylman Ahang – Ahmet Baytúrsynov. Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng sózi men isinen gha­syr basynda aitylghan osy qa­siyet­ti sóz­di qasterleytini anyq anghary­lady. So­nyng aiqyn bir aighaghy Úlytau tórinde aitylghan úlaghatty oilar.

Til men din ghana emes, el tarihy, qazirgi ekonomika mәseleleri, Uk­raiy­­nadaghy shiyelenis tudyrghan prob­le­ma­lar, taghy basqa da ómirding ózekti mәse­lelerin jan-jaqty qamtyp, keninen tolghaghan últ úyasy – Úlytau­daghy tolymdy tolghanysynan N.Á.Na­zar­baevtyng ghalamdyq dengeydegi úlaghatty oishyl ekenin taghy bir mәrte tanydyq.

Elbasynyng biylik­ting biyiginde jýrgen bilimdi kadr­largha qarata aitqan sózi Álihan Bókeyhanovtyn: «Ár úrpaq ózine artylghan jýkti jeter jerine aparyp tastaghany dúrys, әitpegende, bolashaq úrpaghymyzgha asa kóp jýk qaldyryp ketemiz. Keyingi úrpaq ne alghys, ne qarghys bere­tin aldymyzda zor sharttar bar» degen sózimen ýndes. Últ­tyng úlaghatty ústazdarynyng biri Jýsipbek Aymauytov 1918 jyly qazan aiynyng ekinshi júl­dy­zynda «Abay» jurnalynda jariyalanghan «Últty sýi» atty maqalasynda: «Oqyghandar! Búl uaqyt jan tynyshtyghyn izdeytin, qyzyq quatyn uaqyt emes, qyzmet qylatyn, enbek siniretin uaqyt. Oilanyzdar: halyq biz ýshin emes, biz halyq ýshin tughanbyz, olay bolsa, moynymyzda halyqtyng zor boryshy, auyr jýgi jatyr» – dep jazdy. Úlytau tórinde aitylghan úlaghatty oilardyng bir parasy osy parasatty pikirdi janasha janghyrtyp túr.

Úlytau tórinde aitylghan úlaghatty súhbat – tәuelsiz Qazaqstannyng әlemning damyghan otyz elinen óz ornyn alugha bettegen qasiyetti jolyn núrlandyryp túrghan shamshyraq!

Sәbit DOSANOV,

jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty.

"Egemen Qazaqstan" gazeti

0 pikir