Seysenbi, 20 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109623. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
46 - sóz 8527 1 pikir 29 Sәuir, 2014 saghat 13:48

Shúghyla Saparghaliqyzy: Biyshilerge qoldau joq

 

Qazaq biyining has sheberi Shúghyla Saparghaliqyzy qayda ketti degen sóz az estilmeydi. Bireuler ony ónerdi tastap, otbasynyng qamymen ketti dese, endi bireuler – el arasynda ótetin konsertterge múrnyn shýiirip, jabyq esikte ótetin toy-tomalaqta by biylep jýr deydi. Alayda juyqta ghalamtor jelisinen Shúghyla arnayy óner ortalyghyn ashyp, jas talanttardy jinap jatyr degen habardy da estigen edik. Sóitip, internette atalghan meken-jay boyynsha Almatynyng qaq ortasynan ashylghan mektepke QR enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri Shúghyla Saparghaliqyzyn arnayy izdep bardyq.

 

– Shúghyla hanym, janadan ashylghan by mektebiniz qútty bolsyn! Jastar jaghynan by ýirenuge talpynys tanylyp jatyr ma?

– Rahmet! Endi búl bastamanyng nәtiyjesin uaqyt kórseter. Biydi ýirenem degen yntaly jastar óte kóp. Búiyrsa, alda ótetin jeke keshimde osy mektebimde tәlim alyp jatqan jas býldirshinderding sahnadaghy túsauy kesiletin bolady. Bastapqyda ózimning izimdi basatyn kәsiby dengeydegi biyshilerdi alsam ba degenmin. Óitkeni biyge degen iykemi qalyptasqandyqtan, olarmen júmys isteu qiyn bolmaydy. Biraq irikteu barysynda mening aldyma әuesqoylar kóp keldi. Olardyng buyny qatyp qalghandyqtan, jas balalardy aludy jón sanadyq. Endi osy býldirshinderdi bes-alty jylday baulysaq, ary qaray alyp ketuleri qiyngha soqpaydy. Sonymen qatar bizding ortalyqta biyden ózge, vokal men suret salugha da ýiretedi.

– Jalpy siz Qytaydan el preziydentining shaqyrtuy boyynsha oralghanda, qazaq biyining naghyz qamqorshysy keldi degen ýmit bolghan edi. Biraq arada on bes jyl uaqyt ótse de, qazaq bii últtyq ónerding biyik dengeyine nege shygha almay jatyr?

– «Jalghyzdyng shany shyqpas» degen ghoy halyq. Jalghyz men qazaqtyng by ónerin kókke kóterem deuim – әbestik bolady. Mende onday orasan maqsat bolmaghan, múnday mindetti maghan eshkim jýktegen de joq. By ónerin órge sýireu – býkil memlekettik ansamblider men teatrlardyn, óner ordalary men ónerge qatysty oqu oryndarynyng mindeti bolsa kerek. Degenmen, búl salada eshtene atqarylmay jatyr deuge taghy kelmeydi, Astanadan arnayy «Astana balet» teatry ashylyp, júmysyn bastady. Budjetten arnayy qomaqty qarjy bólinip, biyshilerge jaghday jasalynyp jatyr. Tipti keybiri tәjiriybe almasu maqsatynda shetel sahnasyna baryp, óner kórsetip jýr. Bizge tek jaqsy qoyylymdar jetispeydi. Áytpese bizde talantty biyshiler jetkilikti.

– Búl orayda bi, dәstýrli әn jәne kýy óneri siyaqty últtyq ónerdi óz kýnin ózi kóruge mәjbýr etpey, memlekettik qoldau qajet deysiz ghoy?

– Álbette! Mәselen, qazir qanday konserttik jobany alsaq ta, olar biyshilersiz ótpeydi. Tipti sahnagha jalqy shyqqan әnshilerding de sonynda biyshiler biylep, әrtisting ónerine әr berip túrady. Búl bizding elde biyshiler qatarynyng az emestigin kórsetedi. Alayda osy óner iyelerine degen nasihat pen qoldaudyng joqtyghy sol – olar «enbegi adal, eti aram» kýige týsti. Olardyng enbegi elenbey, tasada qala beredi. Tipti әnshler dayyn fonogrammamen әn salghany ýshin de barghan jerinen qomaqty aqsha alady. Al әr qoyylym sayyn aq ter-kók terge týsetin biyshiler bergendi qanaghat qylugha mәjbýr. Mine, sәikessizdik pen ónerdegi әdiletsizdik qayda jatyr?!

Qazir qanday by ansambliderin alyp qarasaq ta, әrtisterining alatyn jalaqysy óte az. Tapqandary býgingi inflyasiya men devalivasiyanyng júmyryna júghym bolmaydy. Sondyqtan memlekettik teatrlarda isteytin nebir biyshiler qoldaryn bir siltep, ónerden ketip qalyp jatyr. Mysaly, men Pekin teatrynda júmys istegende, jalaqydan bólek әr qoyylymgha dayyndyq jasaudyng ózine arnayy aqy tólenetin. Al gastrolige shyghyp, memlekettik merekelerde óner kórsetetin bolsan, ol soma pәlenshe esege deyin artatyn. Aylyghymyzdy almaytynbyz, ashqan esepshotymyzgha ay sayyn jinalyp jata beretin. Osylaysha Qytayda óner adamdarynyng enbegi arnayy zanmen qorghalady. Tipti kýndelikti jeytin jemis-jiydegimiz ben dәrumenderimizdi de teatr ózi kóterip alatyn. Óz basym alghash elge kelip, preziydent orkestrine ornalasqanda, maghan on myng tenge jalaqy taghayyndaldy degende jaghamdy ústadym.

– Al endi sizding býgingi túrmys jaghdayynyz, mingen kóliginiz, tapqan tabysynyz ózinizdi qanaghattandyra ma?

– Ýkimetting maghan bergeni – Astanadan ýsh bólmeli pәter men «Enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri» degen ataq qana. Sóite túra osy uaqytqa deyin qol qusyryp, eshkimge alaqan jayghan emespin. Býgingi jaghdayymnyng jaqsylyghy ózimning manday termen tapqan enbegimning arqasy dep bilemin. Jylyna bir-eki ret memlekettik merekelerde óner kórsetkende, gonorar tólenip túratyny bar. Onyng ózi býgingi myna qymbatshylyqta bir iship-jemine de jetpeydi. Sondyqtan tabystyng kózin shetel sahnasynda kórsetetin qoyylymdardan tauyp jýrmin. Onyng ýstine ýide otaghasy, yaghny asyraushymyz, tiregimiz bar. Men soghan arqa sýiep kele jatyrmyn. Osy ortalyqty da óz jighan-tergen qarjyma satyp alyp, ashyp otyrmyn. Búghan deyin júmyssyz jýrdim desem, asa bir ótirik aitpaghan bolarmyn.

– «Otaghasy» demekshi, «estigen qúlaqta jaza joq » degen, el arasynda siz turaly qazaqtyng bir tanymal azamatyna ekinshi әiel bolypty degen sóz bar. Áriyne, búl jeke bastyng әngimesi. Biraq qúlaghy týrik qazaqqa bir jauap aitar kez keldi dep oilamaysyz ba?

– Mening kýieuim – men Qazaqstangha kelmey túryp, ýilenip, keyinnen týrli jaghdaylargha baylanysty ajyrasqan azamat. Sondyqtan men bireuding baqytyna ortaqtasyp, eshkimge ekinshi әiel bolghan joqpyn. El ne demeydi? Tipti pәlensheden bala tuyp alypty degender de bolghan. Alayda Qytayda ataghymyz jer jaryp jýrgende, elge kelip, bireuding jary bolamyn degen oy ýsh úiyqtasam týsime kirgen emes. Bәlkim, taghdyr shyghar. Biraq men ózdigimnen eshkimning ala jibin attamaytyn adammyn.

– Sonymen neshe balanyng anasy boldynyz?

– Allagha shýkir, eki úl, bir qyzymyz bar.

– Qazaq әn-jyrmen birge biydi de bir kisidey mengergen halyq bola túra, elimizde últtyq biyding qyr-syryn ýiretetin birde-bir memlekettik shanyraq joq. Esesine arnayy teatr ashyp, batystyng baletine basymdylyq berilip otyr. Búl jaghdaydy siz qalay baghalaysyz?

– Bizding elde tiyip-qashyp oqytatyn joghary oqu oryndarynyng ishindegi by bólimderinen basqa, jalghyz ghana Seleznev atyndaghy horeografiyalyq uchiliyshe bar. Onyng ózinde baletke basymdylyq beredi. Mysaly, ol jerde talapkerlerdi tandau sәtine kelgende, jaqsylaryn baletke baulugha alyp qalady da, әlsizderin últtyq biyge jibere salady. Osydan-aq qazaq biyine degen kózqarastyng qanshalyqty ekenin bile beriniz.

– Aytpaqshy, sizding búghan deyin Astanadan «Shúghyla by mektebin» ashqanynyz bar edi. Sonyng taghdyry ne bolyp jatyr?

– IYә, 2003 jyly Astanada Euraziyalyq uniyversiytetting ishinen sol kezdegi rektor Myrzatay Joldasbekov aghamyz arnayy mektep ashyp bergen bolatyn. Sóitip, ol kisi arnayy akt zaly men bir-eki kabiynetin bosatyp berdi. Arnayy irikteu arqyly biyge iykemi bar býldirshinderdi tandap aldyq. Úzyn sany eki jýzge juyq balany oqyta bastadyq. Kishkentay shәkirtterim shetelge deyin shyghyp, óner kórsetip, mektebimiz kýn sanap órken jaya bastady. Múny bayqaghan sol kezdegi Mәdeniyet ministrligi bizdi Seleznev atyndaghy horeografiyalyq uchiliyshening filialy etip jiberdi. Keyinnen Almatydaghy atalmysh bilim ordasyn filial qylyp qaldyramyz da, sender qazaq últtyq by ónerining ortalyghy bolyp qalasyndar degende, quanyshymyz kókke jetti. Sonymen ministr auysyp, sonynan Myrzatay aghamyz ornynan ketkende, biz dalada qaldyq. Sóitip, әrbir esikti qaghyp jýrgende, ózimning de densaulyghym syr bere bastady. Aqyr sonynda emdeluge shetelge ketetin bolghandyqtan, mektebimdi ministrlikke ótkizip kettim. Ol mektepting sodan keyingi taghdyrynan habarsyzbyn. Súrau salghanymda jauap bergen jan balasy bolmady. Mine, bizde osynday jauapsyz dýniyeler jetip artylady.

– Osy keybir zertteushiler qazaqta «Qamajaydan» basqa by bolmaghan, «Qarajorgha» – monghol biyining qazaqqa ynghaylastyrylghan kóshirmesi degen pikirge qanday qarsylyq aitasyz?

– Búl pikirge jýz payyz qarsymyn. Biz kóshpeli el bolyp sanalatyndyqtan, qazaq pen monghol bolsyn, salt-dәstýrimiz ben mәdeniyetimizde jaqyndyq, úqsastyq boluy zandylyq. Barlyghymyz birdey at ýstinde ósken halyqpyz. Sondyqtan «Qara jorghadaghy» at ýstinde shauyp bara jatqanday kórinetin iyqtyng qozghalysy barshamyzgha tanys. Biraq búl by әr últtyng ózindik elementterimen erekshelenedi. Óz tәjiriybemnen aitar bolsam, әr halyqtyng biydegi qimyl-qozghalysy sol últtyng tarihyna baylanysty tuyndaydy. Aytyp otyrghan jýirik at bәrimizge atkólik esebinde tanys bolghandyqtan, mongholdar ony ózderining naqyshyna salyp biylep jýr. Tipti qyrghyzdyng ózi «Qara jorghany» biyleu arqyly Ginnessting rekordtar kitabyna engeli otyr. Osyghan endi ne deysiz?

– Siz songhy jyldary sahna men teleekrannan siyrek kórinetin bolyp jýrsiz. Osynyng sebebin nemen týsindiresiz?

– Men ónerden eshqayda ketken joqpyn. Tek el ishinde ótetin keshter men konsertterge shaqyrtular az. Ózdigimnen súranyp barugha namysym jibermeydi...

– Al el ishinde jýrgen taghy bir sózge qaraghanda, siz jabyq esik jaghdayynda ótetin aqsýiekter men baylardyng týsimi kóp toy-tomalaghynda by biyleuge kóshken degen qaueset bar. Búl ras pa?

– Búl jalghan sóz. Tek aghayyn-tuystyng arasynda kónilderin kóteru maqsatynda óner kórsetetinim bolmasa, eshqashan onday toy-tomalaqqa baryp biylegen emespin. Alayda pәlenshening toyy, týgenshening tughan kýni dep, ótinish bildiretinder bolady. Biraq ózime qoyghan talabym sol – biyik sahnagha layyq biyding bedelin toyda tómendetkim kelmeydi.

– Al tayau bolashaqqa arnalghan shygharmashylyq túrghydaghy qanday jospar-joralghynyz bar?

– Aldaghy aida Almaty men Astana qalasynda jeke shygharmashylyq keshimdi ótkizsem dep otyrmyn. Qazir soghan dayyndyq ýstindemin.

Ángimelesken – Dinar KAMILOVA,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 16 (240) ot 24 aprelya 2014 g.

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: Ózdigimnen eshkimning ala jibin attamaytyn adammyn

1 pikir