Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
46 - sóz 6231 0 pikir 29 Sәuir, 2014 saghat 14:59

BOYDAQTARGhA SALYQ SALU KEREK PE?

Songhy kýnderi aqparat aidynynda boydaq salyghy mәselesi tal­qygha týsude. Sebebi, key demograftarymyz boydaq salyghyn qayta engizudi úsynghan jәne olar búl el demografiyasyna әser etedi degen pikirde kórinedi. Sonymen, atalmysh salyqty qayta jan­ghyrtu kerek pe, ol salt jýrgenderdi janúya qúrugha yntalandyryp, boy­daqtardyng sanyn azaytugha sep bola ala ma?

 

Ázimbay GhALI, demograf:
– Óz basym múny dәrmendi shara dep oilamaymyn. Boydaq salyghyn salghannan ýilenip jatqan qazaqty nemese basqa últty kórgen joqpyn. Sondyqtan, búl jaghdaygha aitarlyqtay әser etpeydi jәne otau tikkisi kelgender salyqqa qaramaydy. Bizde salyqtar, negizinen, iri tabys­ty múnay jәne tabighy resurstardy óndiretin kompaniyalardyng esebinen týsetindikten, boydaq salyghymen memleket qazynasyn tolyqtyramyz deu әureshilik. Al, salt bastylargha salyq mindetteu, olardyng janúya qúruyna stimul bola almaydy. Bolashaqta qalay bolatyny belgisiz, dәp qazir pәlendey qajettiligi joq. Jalpy, qazirgi kýni neke kóbeyip jatyr. Ol demografiyalyq dýmpuding ekinshi tolqynynyng әserinen bolyp otyr. Búlay deytinim, 1958-1964 jyldary Qazaqstanda demografiyalyq jarylys boldy. Býgingi ýilenip jatqandardyng deni solardyng balalary, nemereleri. Bizde tuu kórsetkishi de osynday sebepterding esebinen jaqsardy. Sondyqtan, elimizde ýilenip, ýy bolyp jatqandardyng sany onsyz da kónil kónshiterlik dengeyde. Al, boydaqtargha salyq salu, olardyng «múnysy nemenege kerek» degen әleumettik narazylyghyn tudyruy mýmkin. Bylay aitqanda, jastardyng ishinde búl bosqa basy artyq әngime bolady.
Kerisinshe, bizde qazir ajyrasu ýrdisi kóp. Sol sebepti, boydaq salyghyn engizgenshe, onyng ornyna ekinshi nekeni yntalandyru kerek. Mәselen, keyde ajyrasqan jastar ýilenbey jýrip qalady. Óitkeni, olar ekinshi nekeni tabighy jaghday dep qabyldamaydy. Birinshi nekeden joly bolmaghany ýshin kýizeliske týsuge dayyn. Búl arada birinshi jәne ekinshi nekening arasy toqtamauy qajet. Jalpy, qoghamda ekinshi nekege psihologiyalyq dayyndyq az jәne ol kóterilmeytin jabuly taqyryp. Otbasylyq ómirden bir ret opyq jeu tragediya emestigin soghan tap bolghandar týsinui, ekinshi ret ýilenuge bolatyndyghyn bilui kerek.

 

Maqash TÁTIMOV, demograf:
– Aldymen búl mәselege qatysty dúrys qoghamdyq pikir qalyptastyru kerek. Mәselen, ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin Stalin «boydaq salyghyn» engizgeni tarihtan ayan. Óitkeni, asharshylyqtan kóp adam qyryldy jәne kóptegen bozdaqtar maydannan oralmay qaldy. Sodan qanshama әielder, jas, tipti balaly әielder jesir qaldy. Ol kezderde bala bolsam da, әli esimde. Sonday qiyn-qystau kezde janaghy sayasat kýshti әser etken-di. Mening esebimshe, 1958-1959 jyldardaghy sanaq boyynsha nekede túrghan әrbir qazaq әieli 8 baladan, nekesizderi 5 baladan tughan. Nәtiyjesinde, qazaq halqy 25 jyldyng ishinde, yaghni, 1945-1970 jyldar aralyghynda ózining búrynghy sanyn, dengeyin qalpyna keltirdi. Mine, atalmysh sayasattyng yqpaly. Biraq, Stalin qaytys bolghannan keyin kóp nәrseler ózgerip, múny da alyp tastady. Áriyne, onyng ornyna abort jasatugha tyiym salghany bar. Sebebi, sol uaqytta qazaqtyng ishinde neken-sayaq bolghan shyghar, al, orystarda abort jasatu etek alyp ketti. Soghan tyiym salu arqyly demografiya­lyq jaghdaydy birshama qalypqa keltirdi. Sondyqtan, tariyhqa kóz jiberip, tarihty qúrmetteu kerek. Men múnyng bәrin kózimmen kórgen adam retinde aityp túrmyn. Qazaq halqynyng sany kóz aldymda asharshylyqtan keyin 6 esege, soghystan song 5 esege óskenin maqtanyshpen aita alamyn. Keybireuler búl ósimdi oralmandardyng keluimen baylanystyrady. Oralmandar ósimning kóp bolsa onnan bir bóligin ghana beredi. Shyndyghyna kelsek, ol tabighy ósim.
Qazirgi kýni de boydaq salyghyn engizu óte qajetti. Nege? Óitkeni, elimizde «beby bum» ayaqtalyp kele jatyr. Qazaq әielderi tughan balalardyng sany 147 mynnan da tómen dengeyge týsken kezi 1999 jyly bolghan-dy. Byltyrghy derek boyynsha ol 288 myngha jetip, búrynghy dengeyine qayta kóterildi. Búrynghy dengeyi dep otyrghanym, 1989 jylghy sanaqta tuu  dengeyi joghary kórsetkishti bergen. Biraq ta, demografiyalyq tolqynnyng nәtiyjesinde aldaghy uaqytta Qazaqstanda tuylatyn balalardyng sany 400 mynnan 50-70 myngha deyin týsip ketui de mýmkin. Mýmkin deymiz, tipti týsip ketedi. Sóitip, ómirge keletin jastardyng sany azaya bastaydy. Osy olqylyqtyng aldyn alu ýshin boydaq salyghy bizge kerek.
Sóz sonynda elimizdegi boydaqtardyng sany jóninde aita keteyin. Mysaly, 25 pen bala tuu mýmkindigi әli de saqtalatyn 50 jastyng aralyghyndaghy 375 myng kәri qyz bar. San jaghynan odan az bolsa da, jalpy, sýrboydaqtarymyz da jetkilikti. Olardy men 30 jastan bastap sanaymyn. Óitkeni, er adamnyng kesh ýilenuinde túrghan sókettik joq. Sýrboydaqtardyng sany 150 myngha jetip otyr. Bylay qaraghanda, otbasyn qúryp úrpaq órbitetin jasta 525 myng adam, yaghni, bir oblystyng halqy boydaq jýr degen sóz.

Sәken ORYNBASARÚLY

 «Zang gazeti»

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: Boydaq salyq salt bastylardyng sanyn azayta ma?

0 pikir