Beysenbi, 23 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 4578 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 10:10

Aghady Jayyq, aghady…

“Oraldyng erke samaly” әni  meni jelpinteyin dedi. Jýregimdi qúshtarlyq, qúmarlyq lebi biyledi. Oraldyqtardan qanday-qanday jyly lebiz estidim, men. Ánning osynday sýiinishi meni dәiim kótere beredi. Shalqimyn tasyp. Shabyttyng jeligi, búl! Onyng rahatty lәzzatyn ózimnen basqa  eshkim… eshkim bilmeydi.

Oralgha  keluim jiyiledi. Sol valis Oralda  әr týrli әnshilerding oryndauynda  shyrqalyp jatty. Bәr-bәrin tyndap jýrdim.

Oralgha dәl sol jyly jazda taghy bir kelgenim meni  oida joqta erekshe bir tosyn tolghanysqa saldy.

“Oraldyng erke samaly” әni  meni jelpinteyin dedi. Jýregimdi qúshtarlyq, qúmarlyq lebi biyledi. Oraldyqtardan qanday-qanday jyly lebiz estidim, men. Ánning osynday sýiinishi meni dәiim kótere beredi. Shalqimyn tasyp. Shabyttyng jeligi, búl! Onyng rahatty lәzzatyn ózimnen basqa  eshkim… eshkim bilmeydi.

Oralgha  keluim jiyiledi. Sol valis Oralda  әr týrli әnshilerding oryndauynda  shyrqalyp jatty. Bәr-bәrin tyndap jýrdim.

Oralgha dәl sol jyly jazda taghy bir kelgenim meni  oida joqta erekshe bir tosyn tolghanysqa saldy.

Oraldyng oblystyq teledidarynyng bastyghy Aslan Ghúbashev  osy әnge  shyn rizalyghyn bildirip, “Edil-Jayyq” әninen bastalghan osy shalqudy bir viydeofilim etudi  oilastyryp jýr eken. Bir kýni Aslan maghan: -  Agha, siz Jayyqtyn  tanghy núryn kórdiniz be? - dedi.

Men búl sózge oilanyp qaldym.

-Sol ghajayyp kórinisti  kórsetem, agha,- dedi, Aslan sypayy ghana  ezu tartyp.

Men ýnsiz bas iyzedim.

Aslan ana bir jyldary  Almatygha kelip, aqyn Júban Moldaghaliyev turaly derekti  filim týsirdi. Sol filimning bir tebirenisti jeri –“Edil-Jayyq” әnining jazylu  tarihyna arnalghan-dy. Daghdarysty kezennin  qiyn kýnderinde  onday filimdi jasau, әriyne, onay emes edi. Aslan bir ózi  ssenarist, әri rejisser retinde osy filimdi qinala jýrip, sәtti shyghardy. Onyng óreli,  bilikti,  bilimdi azamat ekenin sol kezden bastap biletin edim.

Aslan maghan: -Agha, oblysymyzgha Qyrymbek Eleuúly Kósherbaevtyng әkim bop kelgeni el ýshin tәnir syiy sekildi kórinedi, maghan. Ol kisi  óner men óner adamdaryna óte yqylasty jan eken. Men sizding “Edil-Jayyq” әninizdi viydeofilim etkim keledi. Búl iydeyamdy Qyrymbek Eleuúly, sóz joq, qoldaydy degen ýmittemin. Jәne oghan senimdimin de. Qyrekeng “Edil-Jayyq” әnin osynda kelgeli beri talay ret tyndady. Sondaghy sýiinishin kórdim ghoy. Bizde ótip jatatyn jiyn, saltanattyng bәrinde osy әn oryndalady. “Edil-Jayyq” әninin  ruhymyzdy kóteretin qúdireti erekshe, agha. Siz, әriyne, bilesiz, ataqty әnshi Ludmila Zykina oryndaytyn Mark Fradkinning orystyng jany men sezimi, ruhy derlik әigili әni “Techet reka Volga” taqyryby negizinde keremet fiylim týsirilgeni belgili. Osy bir  liriko-patetikaly  әn orys halqynyng mereyin qalay-qalay kóterdi dep tan-tamasha bolasyz. Bizding halqymyzdyng arghy-bergi tarihynyng keybir eleuli kezeni  “Edil-Jayyq” әnining bar bolmysyna keremet qisyndasar edi dep oilaymyn. Búl da  liriko-patetikaly әn ghoy. IYә, filim bolarlyq materialy jetkilikti. Syrt kózge búl taqyryp óte qiyn. Biraq, әr kókeykesti iske tәuekel kerek… tәuekel! Osy tirlikke kiriseyikshi, agha, -dep meni  oqys tanghaldyrdy.

Zamatta qym-qighash oidyng qúrsauyna shyrmalyp, jópeldemede  ne derimdi bilmey, ishtey daghdaryp, jay ghana jymidym da túrdym. Aslan menen dәiekti sóz kýtti.

Men kýmiljip, júmysymnyng kóptigin, uaqytymnyn  tarlyghyn aityp, beymaza kýige týstim. Aslan sonday sezimtal jan, maghan, kýlimsirey qarap: -Erteng tanghy saghat  tórtte  sizge kelem, -dedi, - Jayyqtyng jaghasyna shyghamyz, tanghy núrdy tamashalaysyz…

Erteninde Aslan aitqan mezgilde biz Jayyq jaghasynda túrdyq. Búl jer- oblystyq ishki ister basqarmasy ýiining aldy edi. Jaghalauda jazghy ashyq restoran bar. Onyng irgesinde qayyqtar, katerler… qala  tym-tyrys, әli úiqy qúshaghynda. Men ómirimde  túnghysh ret Jayyqtyn  ýstindegi boz múnar - tanghy núrdy kórdim. Salqyn samal jelpigen jaghalauda  tynysym keneyip, tabighattyn  osy bir tylsym kórinisine  yntyq kónil, qúmarlyq sezimmen súqtana qarap, qiyalym shar-tarapqa samghady.

Aslan meni zәulim terekterding arasynda iyrelendegen jalghyz ayaq jolmen әri-beri jýrgizip, tabighatty, Jayyq aidynyn tamashalaghan sәtimdi qayta-qayta týsirdi. Bir kezde men jaghadaghy qayyqtargha jaqynday bergenimde  qasymyzdan on bes, on alty jastaghy qyz-jigit qol ústasyp, óte shyqty. Ýlbiregen uyz jas. Kónilderinde esh alang joq. Ózimen-ózi sóilesip ketip barady. Men olardyng beygham  jýrisine qyzyghyp, eriksiz myrs etip: -Shirkin, jastyq-ay… úiqysy qayda búlardyn? - dedim.

Aslan sypayy ghana  kýldi de: -Biz de osynday jas boldyq qoy, agha, -dedi.

Zymyraghan oiym osynday balausa kezimdi kóz aldyma jarqyratyp bir-aq әkeldi.

Aslannyng dittegen epizody týsirilip boldy. Aslan operator jigit ekeui viydeokamerany jan-jaqqa olay-búlay baghyttap, Jayyqtyng keng aidyndy panoramasyn týsirip, ózdi-ózi bәiek bop jatty. Men óz oiymmen ózim bop, búl ekeuinen  bylayyraq shyghyp, jaghalauda biraz seruen qúrdym. Bir balyqshy orys shalynyng qasyna kelip, oryssha: -Qalay, aqsaqal, qarmaghynyzgha eshnәrse ilikti me? – dedim, jyly qabaq tanytyp.

-Joq, -dedi, ol qazaqsha.

-Biraq, týsedi ghoy,-dedim, men de qazaqsha sóilep.

Ekeuimiz osylaysha tanystyq. Shaldyng esimi –Timofey eken. Qazaq arasynda ósipti. Kazak-orys. Sózge ilkimdi, kisini jatsynbaytyn imanjýzdi kishipeyil jan eken.

-Bәibisheniz bar shyghar,-dedim, sózge tartyp.

-Bar, qúdaygha shýkir. Balalar da barshylyq. Olar óz tirligimen ózi әlek. Anda-sanda kelip, hal-jayymyzdy bilip, nemerelerdi sýigizip ketedi. Qartayghan jandardyng tany atyp, keshi batpaydy eken. Kempirimiz ekeuimiz ot basynda  kýnkildesip otyryp shay ishemiz. Úiyqtaymyz. Úiqy da jalyqtyrady. Kempirim otyryp “Erkeksing ghoy, syrtqa shyq. Jayyq jaghasyna  bar. Elding shaly siyaqty  taza auada jýrip,  balyq aula” deydi. Onyng sózi de jón eken,  kýnde tanghy salqynmen dәl osy jerde qarmaq salamyn. Kýndegi әdetim. Basqa ne isteymin, endi? Omalyp ýide otyrghannan ne shyghady? Kóp ómir kýngirt tartyp artta qaldy. Áne, órimdey qyz-jigit… myna  Siz… jәne qarttyq mendegen mendey shal… ómirdin  ýsh kezeninin  ókilimiz. Jayyqty qaranyz, bayaghy bәz qalpy. Bir sydyrghy  aghysymen syrghyp qana әldeqayda ketip jatyr… ketip jatyr. Tolasy joq, toqtauy joq, shegi joq uaqyt sekildi. Birine-biri irkes-tirkes jónkilgen tolqyndary adam ómirin… jaryq dýniyege kelip-ketip jatqan sansyz úrpaqtardy eske salady.

Áni… ana bir mýiistegi balyqshyny kórding be, ol bizdin  Afanasiy… Afanasiy. Oi, jasynda birdi-birge soqqan jigit dýrri boldy. Kóp hikayasyn bilemiz. Súlulargha maza bermedi. Bizding kazak qyzdarynyng minezin Sholohov kelistirip-aq jazdy ghoy. Bir Aksiniyanyng ózi nege túrady! Sonday júlynghan qyzdardyng ózi de  Afanasigha qúlay berildi. Qúday Afanasiyding ózin kórikti ghyp ta jaratty. Eki kózi qap-qara! Jәne onyng jaqúttay janghanyn kórsen. Talay qyzdyn  jýregin órtedi. Sol seri bitimine  qosa ózi  sonday әnshi… әni…Afanasiy qayyghyn beri qaray búrdy. Qazir qasymyzgha keledi. Áni ol әndetti. Tynda…

Timofey býgile týsip,  qonyr kózi  oigha túnyp,  qalyng qabaghy jabyla berdi. Mandayyndaghy әjim syzyqtary terendep ketkendey kórindi, maghan. Álde neni sýisine eske alghanday tamyljyp, óz-ózinen bas iyzep,  ishtey jymiya kýrsindi.

Al, Afanasiy:

Shumel kamysh, dereviya gnulisi,

A nochka temnaya byla.

Odna vozlublennaya para

Vsu nochi gulyala do utra,- dep qonyrlatty, әr sózi  ap-anyq estildi.

Qayyq jaqyndap keledi. Afanasiy  bizge qarap, ong qolyn kóterip:

A po utru ony rasstalisi,

Krugom pomyataya trava.

Ah,  ne odna trava pomyata,

Pomyata devichiya krasa,- degen sózderding ayaghyn sylqyldaghan kýlkige  úlastyryp jiberdi.

Sóitti de ol qayyghyn keri búryp, ózinin  ana  mýiisine bardy.

Timofey myrs-myrs kýldi de  maghan  syghyraya qarap:- Áy, Afanasiy… Afanasiy! Bar bol, qúrghyr! Osy qúiqyljyghan  minezinnen ghoy, aiday súlu… altynshashty Galinadan aiyrylghanyn. Galinadan keyin ondy ma, sening tirligin, әi, Afanasiy… Afanasiy? –dedi.

Men esh oilanbastan:- Galinadan qalay aiyryldy, ol? –dedim.

-Qasynda Galinasy bar, qolynda  bayany… kazaktardyng samogony… dýrildegen qyz-jigitting ortasynda shalqyp otyryp: “Bizding atalarymyz qanday bolghan deysin, olar myna Jayyq jaghasyndaghy aghash  monshada  Pugachevtyn  arqasyn ezip, shayyn qaynatyp, atyn erttegen!” dep bósipti. Sol jerde  Galina  shart ketedi: “Sendey holuygha ergen men de aqymaq ekenmin!” dep tayyp otyrady. Keyin bildik, Galinanyn  túqymy iri baylardan eken. Olar dýrbeleng kezinde sol  Pugachevynyzdan yqpapty da. Oghan at ta, as ta bermepti. Sonday әuletten shyqan Galina Oraldyn  tar kóshesin bayanmen guletken Afanasiygha pysqyrsyn ba! Sol Galina osy kýnge deyin myna sorly ghashyq Afanasiyding esinde. E, osynyng bәrin kózimiz kórdi. Ómirimiz birge ótip keledi. Odan beri myna Jayyqqa neshe ret jaz kelip, neshe ret kýz týsti, Afanasiy әielge jarymady. Kókiregi tolghan qúsa – dert. Mine, qazir de myna  tanghy sәtti ótken kýnderin ansatqan armandy әnimen terbep túr.  "Shirkin, dýniye!” dep, dәiim osylaysha uhilep, әndetedi, ol. Talaydyng jýregindegi sóz… biz aita almaytyn sózdi  әn aitady eken, әn!

Balyqshy shal Timofey maghan osynday hikaya shertti. Men Afanasiyding әnin tyndadym. Sәlden song shyghys jaq sarghayyp,  úyasynan shapaq shashyp, altyn Kýn kórindi. Men Timofeymen qoshtasyp, jigitterimning qasyna keldim. Aslan meni katerding ýstinde  kýnge qarap túrghan sәtimde qay-qayta týsirdi…

Kóp úzamay men Atyraugha qayttym. Oralda Jayyq boyyndaghy janaghy bir kezdesu esimnen shyqpay qoydy. Bir joly júbayym Tiysh ekeuimiz Atyrauda mashinamen kele jatyp,  ótip jatqan ómirimizdi  eske aldyq. Biz kýnderding kýninde, iyә, jasymyz óstip úlghayghan shaqta Atyrauda túryp, auyq-auyq Oralda, Aqtóbede, Manghystauda jýretinimizdi  oilaghan da joq edik. Taghdyrdyn  búiryghy eken…

Sol kýni  qalada  biraz dýkenderdi aralap, ýige keldik. Tiysh shay qoydy.

Men dombyra tartyp otyrdym. On, on bes minut boldy ma, bolmady ma, jýrekti sәl úiyta bastalghan әuez bir tәtti  elegiyalyq saryn bop, óz-ózinen órilip bara jatty. Orys әueni aralas, mamyrlaghan bir tyng iyirim. Birdennen:

Kerilip Jayyq aghady,

Áuezge bólep jaghany.

Eske sap  aily keshterdi,

Qyz-jigit ketip barady, -degen shumaq emin-erkin  kele qaldy da, men Oralda  bolghan sol tanghy núrdy, sol tanda  qol ústasyp jýrgen órimdey jas-qyz-jigitti  kórip otyrdym.

Dombyra ýni balbyrap, qiyalymdy terendetip әketti:

Terbelip Jayyq aghady,

Tolqyny sýiip jaghany.

Armany asqaq eki jas,

Alansyz kýlim qaghady, -degen joldardy emirene qaytaladym. Búl –adamnyng jaynaghan jastyq shaghy. Albyrt kezi. Solqyldaghan bozbala, ol! Ýlpildegen boyjetken, ol! Aldynda ómirding ne syiy bar, ol boljausyz… dәl osy bir tanda  ol ekeuinen baqytty eshkim joq. Eshkim!

Dombyra  endi birde  beymaza shertiske týsti. Adamnyng qym-quyt tirligi… sәttiligi men sәtsizdigi… quanyshy men qayghysy…  rahaty, tynyshtyghy joq tausylmaytyn bir kýiben. Ómir tauqymeti solay…  uhilep, әldenege nalyghan jansha:

Shayqalyp Jayyq aghady,

Júlqylay soghyp jaghany.

Órepky bergen jýregim,

Qaytse bir tynym tabady, -dep, dombyrany  oqys qaghyp-qaghyp jiberdim. Biraq, lyp basyla qaldym. Saldyrap sharshaghan adam sekildimin. Del-salmyn. Bir enjarlyq  ezip barady, mýlde. Búl ne? Sharshatyp jýrgen it ómirding azaby ma? Abaydyn:

“Erjetken song simaysyng keng dýniyege,

Zar bolyp tynyshtyq pen baspanagha,”  deytin sózi ras eken… ras eken. Taghdyr talqysyn kóp kórippiz. Mehnat qamyty moynymyzdan әli týspepti. Álgi shumaq meni  túnjyratyp jiberdi. Qaytsede  aitylatyn sóz…sonda da bolsa bir talyqsyp, bir qayrattanghan jýrekting soghuy әzirshe әli de beymaza kýiinde, maza beretin emes. Ómir… әi, ómir-ay, dey berdim.

Dombyra birte-birte bayaulady. Jayyqtyn  da aghysy bayaulady. Men de sylbyrmyn. Ótken kýnderge  kóz taldyra qaradym. Kóp nәrse… kóp jay ghayyp bolghan. Qatarymyz siyregen. Qas -qaghym sәttik bir opasyz  dýniye…

Dombyrany samarqau ghana ýzip-shalyp:

Bayaulap Jayyq aghady,

Boz múnar jauyp jaghany.

Bar qyzyq kórgen týstey bop,

Ystyq jas jerge tamady, -dedim, kózim jasqa bulyghyp.

Sol kýni keshinde  ýige  Atyraudaghy muzyka akademiyasynyng diyrektory, әnshi Sәule Janpeyisova kele qaldy. Amandyq-saulyqtan keyin: -Oy, Tiysh apamen bir shýiirkelesip, otyrayynshy, -dep ózining jadyra-jaysang minezimen sylq-sylq kýldi.

Sәule kuhnyagha qaray búryla bergende men týregep túryp, jana ghana jazyp bitken “Aghady Jayyq, aghady” әnin taghy bir qaytalap sherttim. Sәule  eleng etip:: -Agha, mynau qanday әn?-dedi.

Men samarqau kýide: -Bar, Sәule, Tiysh apanmen typ-tynysh otyryp shay ish, - dedim. Múnday sәtte  ózimmen-ózim jeke otyryp mýlgigenim jaqsy.

Sәule mening sózimdi estimegen jansha ornynan qozghalmady. Stol ýstinde jatqan әn sózine kózi týsip, ony ýn-týnsiz oqydy. Týsi ózgerdi. Túnjyrady. Oigha batty. Sóitti de jýzi súrlanyp: -Agha, aitynyzshy, -dedi aqyryn ghana.

Men әndi týregep túryp, túp-tútas aityp shyqtym. Sәule  ekinshi ret ótingen joq. Ándi qolma-qol qaz-qalpynda  oily jýrekpen tolghap,  ózime qayta aityp berdi. Men ómirimde estimegen әndi tyndaghanday bir hal keshtim.

Shay ýstinde  osy әnning tolghanysty auyr sazy Sәuleni  qily-qily oigha saldy. Jana әlgindegi  jadyra-jaysang kýlkisi sap tiyldy.

Keyin 2004-jyldyng jeltoqsan aiynyng birinshi júldyzynda Astananyng sәuletti zaly-“Kongress-Hollda” ótken “Edil-Jayyq” atty konsertimnen keyin mening әnderimdi jaqsy biletin, jәne maghan syn kózben qaraytyn әnge dýldýl bilimpaz jan Ómirzaq Aytbayúly: -Á, Ileke, seni Edil men Jayyq taghy da tebirentipti.  “Edil-Jayyq”,  “Oraldyng erke samaly”,  “Aghady Jayyq, aghady”! Osy ýsh әndi triptih dese de bolady eken.  Birinshisi-patetikaly ekstaz-shalqu! Ekinshisi –Aq Jayyq tolqytqan jýrekting sýiinishti lýpili! Sәuleli lirika. Valis!  Ýshinshisi – Aq Jayyqtyn  sheksiz aghylghan tolqyny. Ol- ómirge dýrkin-dýrkin kelip jatqan úrpaqtar dýrmegi! Aq Jayqta da toqtau joq, adam ómiri de solay. Ótkendi ah úrghyza  eske salatyn elegiya! Osy әnderindi tәnir әdemi ýilestiripti, - dep óz sezimin bildirdi.

“Aghady Jayyq, aghady” – bir adamnyn  ghúmyry…

Iliya Jaqanov

 

0 pikir