Beysenbi, 23 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2468 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 09:51

Jýz jetinshi kóktem

DÁUREN QUAT

 

8 Nauryz – Halyqaralyq әielder kýni qarsanynda elimizdegi eng qart adamdardyng biri – 107 jastaghy Kýljan әjemen súhbattasudyng sәti týsken edi. Áueli әjeymen tildesuding mýmkindigin bileyik dep qonyrau shalghanbyz. Telefon tútqasyn qonyr ýni qúlaqqa jaghymdy er adam aldy. Jalpyldap jayymyzdy aittyq.

Qazir, – dedi ol, – apamnan rúqsat súrayyn. – Estip túrmyz, apasy oghan úrysyp jatyr. «Qaziyt dey me, tekke keregi joq».

– Kerek emes, – dedi әlgi adam. – Qart kisi qajyp qalghan, densaulyghy kótermeydi.

DÁUREN QUAT

 

8 Nauryz – Halyqaralyq әielder kýni qarsanynda elimizdegi eng qart adamdardyng biri – 107 jastaghy Kýljan әjemen súhbattasudyng sәti týsken edi. Áueli әjeymen tildesuding mýmkindigin bileyik dep qonyrau shalghanbyz. Telefon tútqasyn qonyr ýni qúlaqqa jaghymdy er adam aldy. Jalpyldap jayymyzdy aittyq.

Qazir, – dedi ol, – apamnan rúqsat súrayyn. – Estip túrmyz, apasy oghan úrysyp jatyr. «Qaziyt dey me, tekke keregi joq».

– Kerek emes, – dedi әlgi adam. – Qart kisi qajyp qalghan, densaulyghy kótermeydi.

Endi biz tabandap túryp aldyq. Aqyry kelistik. Almatynyng Medeu audanyna qaraytyn Duman auylyndaghy enseli kók ýy eken. Aulasy ken. Qaqpany aiqara ashqan jigit aghasy: «Baghana sendermen sóilesken men ghoy, – deydi kýlimsirep. – Ishke kirinder, әjelerin senderdi kýtuli».

Kýljan әje... Biylghy nauryzdyng 2-si kýni ghasyrdan asqan ghúmyrynyng 7-kóktemimen úshyrasypty. Kәrining quaty – tilinde. Úzaq jasaghan jan janylmay sóilep otyrsa, qarttyqqa berilmegenining belgisi. Kýljan әje ә degennen-aq qiyp týsti: «E-e, әbden tozghan kezimde nege kerek bola qaldym senderge?» Biz abdyraghan halimizdi jasyra almay aidaladan qayttyq.

Auyrmaysyz ba?

Azdap «dәbleniyem» bar.

Balalarynyzdyng bәrin bir shybyqpen aidaysyz-au deymin әli de?

Qaydam, – dey saldy әjey. Áytkenmen de, úly ananyng qas-qabaghyn baqqan úrpaqtary oghan baghynyshty jaylaryn bildirip jýgine qaldy. Sodan keyin baryp Kýljan әjemen әngimemiz jarasyp sala berdi.

Ájemiz 1902 jyly Hantәniri tauynyng eteginde dýniyege kelipti. Boyjetken shaghynda Alban ata ishinde Shoghan sýiegine úzatylypty. Zamanynda Tóle biyge jol kórsetken әigili Shoghan el auzynda «Shoghan abyz» atanghan kórinedi. «Biz – sol alban ishinde shoghanbyz» dep qoydy әjemizding әngimesine shejire tarihtan derek qosyp otyrghan kenje balasy Túrsynbay. «Ol kezde zaman keng edi, – deydi Kýljan әje aspan taulardyng ayasynda qalghan kýnderine úmsynghanday kózin júmyp. – Tau-tastyng bәri qonys edi. Myna zaman – tar zaman, bayqaymyn. Bir esikten kirip, bir esikten shyghasyn». Ájemiz sheshile bastady. Ár kezenning túsyndaghy «patshalardyn» attaryn týgel biledi eken. Nekolay deydi. Ol taqtan qúlaghan. «Prәndikting uaghynda zaman jaqsy boldy». Ájemizding «Prәndigi» – kәdimgi Brejnev. Stalin – súmdyq jaman adam. «Tylda júmys istedik. Soqamen jer jyrttyq. Etke mal aidadyq. Áskerge baypaq basyp, qolghap toqydyq. Aryqqa su saldyq. Sonda baltyrymyzgha deyin jarylyp, zar jylaushy edik. Tyldaghy bizding enbegimiz eskerilmedi. Bәrin soghysqa baryp kelgenderding auzyna tosty. Osy da әdildik pe? Stalin әdil bolmady». Kýljan әje osylay deydi. Al Allanyng búiryghyna amal bar ma? On qúrsaq kóteripti. Altauy qarataban bolmay jatyp shetinegen. Es jiyp, ense tiktegen tórt úldyng ýsheui de baqigha attanypty. Áyteuir, sondarynda túyaq qalghan. Kenjesi – Túrsynbay. Túrsynbay da, mine, zeynet jasyna shyghyp «Temirjúldyz» meyramhanasynda toy jasamaq. Baqilyq bolghan ýsh úldan jәne kenjesi Túrsynbaydan taraghan úrpaq Kýljan әjening tónireginde qaulap ósip, ýlken әuletke ainalypty. Qazaq dalasynyng tórt púshpaghy týgel – Kýljan әjening qúda-jekjaty. Birinen kelin týsirse, birine qyz úzatqan. Ájemiz shóbereni qoyyp, shópshekterining esimin atap berdi: Uәli, Ayanat, Diynúr, Kamila. «Áy, osylardyng qazaqshasyna kýmәndimin» deydi ghasyrdy keyin tastaghan jasynda úrpaghynyng boyynan arda ghana qazaqtyqty kórgisi keletin keyuana. Úrpaq atadan, últ anadan tuady. Keshegi kýrkiregen qazaq Kýljanday analarymyzdyn-aq qúrsaghyna bitken shyghar.

...Ájemizden әn saludy ótindik. Ol sәtke irkilmedi. Tipti taban astynda suyryp salyp: «Qúlaqymet degende Qúlaqymet. Qozy soysang bolady bir asym et. Halimdi kep súraghan baladargha, aitpaymyn men qalaysha rahmet!» – dep jiberdi.

 

 

TÝIIN

Tәuelsizdik tarihynda ekinshi ret bolghan halyq sanaghyna 107 jasynda qatysyp, adam resursyna ýles qosqan әjemizding úzaq jasauynyng syry nede? Biz osy súraqty Túrsynbaygha qoyghan edik. Ol «apam airan ishedi» dedi oilanbastan. Rasynda qazaqtyng barlyq yrys-qúty osy agharghan dәminde bolsa kerek. Sol yrys-qútty ghasyrlar boyy ýzbey kele jatqan qayran bizding ghaziz analar emes pe?.. Endeshe, analargha mәngilik taghzym!

 

0 pikir