Jeksenbi, 25 Shilde 2021
Janalyqtar 2654 0 pikir 6 Nauryz, 2014 saghat 05:19

Mendibay Iztúrghanúly. 14 nauryz - jana jyldyng basy

Endi birneshe kýnnen song Jer betine Jana jyl keledi. Erekshe bir elge emes, jer betine! Tabighat tiriledi, jana uaqyt sanaghy bastalady .  14 nauryz - Jana jyldyng basy. Búl kýndi Qazaq Elining Manghystau óniri atam zamannan beri toylap, dәstýrli merekeni ýzbey jalghastyryp keledi.

    Bizding bala shaghymyz Týrkimen Elining Shaghadam jerinde, jergilikti adaylar Janghaqtyng oiy dep ataytyn ólkede, Qoshoba degen auylda ótti. Kózimizdi ashqaly mine, elu jyldan asty, Nauryz toylanbay qalghan jyl bolghan emes. Tang alageuimnen túryp alyp, qonsy-kórshilerding ýiine jýgiretinbiz. «Assalaumaghaleykým» dep qos qolymyzdy úsynyp, kórisemiz. Ýy iyeleri de mәz, qay uaqytta pisirip ýlgergeni belgisiz, yssy bauyrsaq pen tәttilerdi qolymyzgha ústata beredi, «Jylyng qútty bolsyn!», «Jasyng úzaq bolsyn!» dep, batalaryn beredi. Sodan osylay, auylda birde-bir ýy qaldyrmay, shúbyryp jýgirip jýrip kórisip shyghamyz.

    Al, ýlkender ózderinshe toylaydy. Barlyq ýide derlik qazan asylady, keybiri mal soyyp, qonaqasy beredi. Syily kisilerge, jasy ýlkenderge, syrqos  adamdargha arnayy baryp kórisedi. Amandyq-saulyq súrasyp, «keler jylgha da Qúday jetkizsin»-derin tileydi.

Endi birneshe kýnnen song Jer betine Jana jyl keledi. Erekshe bir elge emes, jer betine! Tabighat tiriledi, jana uaqyt sanaghy bastalady .  14 nauryz - Jana jyldyng basy. Búl kýndi Qazaq Elining Manghystau óniri atam zamannan beri toylap, dәstýrli merekeni ýzbey jalghastyryp keledi.

    Bizding bala shaghymyz Týrkimen Elining Shaghadam jerinde, jergilikti adaylar Janghaqtyng oiy dep ataytyn ólkede, Qoshoba degen auylda ótti. Kózimizdi ashqaly mine, elu jyldan asty, Nauryz toylanbay qalghan jyl bolghan emes. Tang alageuimnen túryp alyp, qonsy-kórshilerding ýiine jýgiretinbiz. «Assalaumaghaleykým» dep qos qolymyzdy úsynyp, kórisemiz. Ýy iyeleri de mәz, qay uaqytta pisirip ýlgergeni belgisiz, yssy bauyrsaq pen tәttilerdi qolymyzgha ústata beredi, «Jylyng qútty bolsyn!», «Jasyng úzaq bolsyn!» dep, batalaryn beredi. Sodan osylay, auylda birde-bir ýy qaldyrmay, shúbyryp jýgirip jýrip kórisip shyghamyz.

    Al, ýlkender ózderinshe toylaydy. Barlyq ýide derlik qazan asylady, keybiri mal soyyp, qonaqasy beredi. Syily kisilerge, jasy ýlkenderge, syrqos  adamdargha arnayy baryp kórisedi. Amandyq-saulyq súrasyp, «keler jylgha da Qúday jetkizsin»-derin tileydi.

   Sol uaqytta «Amal keldi», «Besqonaq», «Samarqannyng kók tasy eriydi», «Nauryzdyng aqsha qary» sózderin estigenmen maghynasyna mәn bermeytinbiz. Bizding týsinigimizde nauryzdyng dәl 14-i kýni qar jauuy tiyis. Biraq, keybir jyldary 13-i, keyde 15-16-laryndada jauyp jatady, oghan onsha mәn bermeymiz, ýlkender «Nauryzdyng aqsha qary ghoy!» dep jatatynyn bilemiz.

  Búl kýnde Nauryz toyy turaly pikir de, jazba da kóp. Esti, oqy jýrip, Nauryz toyynyng negizgi maghynasy men mәnin ajyrata alatynday kýige jettik. Qorytyndy jasadyq, pikir týidik.  Endi sol oilarymyzdy ortagha salyp kóreyik degen toqtamgha kelip, qolgha qalam aldyq. Aldymen eskerer nәrse, búl mening óz týigenderim jәne Nauryz turaly kóptegen enbekter jariya bolghandyqtan ghylymy zertteulerge silteme jasamay-aq jazdym, dúrys-búrysyn oqyghandar ekshep alar.

   Birinshi týiin. Mektepte «Hayuanattardyng jyl basyna talasuy» ertegisin oqydyq.  Osy ertegide hayuanattar Jyldy Kýnning shyghuynan kýtedi, yaghny Kýn shyqqanda Jyl keledi. Bizdi de bala kýnimizde ata-anamyz sol kýni erte túryp dalagha shyghugha, Núrdy kóruge shaqyratyn. Olay bolsa Jana jyldy týnde qarsy aluymyz týbirimen qate bolghany. Árbir tanmen birge Jana kýn keledi, bastalady.

    Ekinshi týiin. Jana jyl qaqaghan borandy qysta emes, kóktemede, jer dýnie janaryp, úiqygha ketken jan-januarlar men ósimdikter oyanyp, tirshilik bastalghanda keledi eken.

   Jana jyldy qantardan bastau keybir týsiniksizdikterge alyp keledi. Qazirgi kýntizbe boyynsha bir jylda eki qys mezgili bar. Mysaly, 2014 jyldyng basyndaghy qantar, aqpan ailary qys mausymy jәne jyl ayaghynda jeltoqsan aiynda taghy qys mezgili keledi. Týsinip kór!

   Tәulik mezgili de osynday kelensizdikke qúrylghan, yaghni, bir týnde eki kýn bar. Ár kýn Kýnning shyghuymen bastalsa múnday soraqylyq oryn almas edi dep oilaymyn.

    Búlardy ózgertu әriyne qyiyn, degenmen ghalymdardyng oilanyp, jana jýie jasaugha talpynyp kóruine bolatyn shyghar. Bizding qoldan keler sharuamyz búqaralyq aqparat qúraldary arqyly Jana jyl turaly kópshilik ishinde dúrys pikir qalyptastyrudy jolgha qon. Qazirgidey, jeltoqsan bastalghannan «Jana jyl» kýtip, keler jyldyng beynesin aldyn ala jarnamalap, u-shu boludyng qajeti shamaly. Búl qazaq tildi aqparat qúraldaryna tiyisti. Ózderi últtyq tәrbiyeden syrtqary qalghan dýbәrә úrpaqtyng myiyn odan әri myipalau jasap, ulaudyng paydasy joq. Sol ýshin tele-gazet tilshilerining bilim dengeyi kez-kelgen ghalymgha para-par boluy shart, mindetti.

   Qoghamdy tәrbiyeleu men basqaru ýshin iydeologiya, últtyq iydeologiya qajet ekeni bәrimizge belgili. Sol iydeologiyanyng qaynar kózi  últtyq salt-dәstýrlerimiz ben ata-babanyng aq joly. Qoghamnyng әrbir mýshesi ózi túrghan elding jón-joralghylaryn bilui men oryndauy mindetti. Qazaq halqynyng kez-kelgen basqa júrt pen marginaldar týsine bermeytin oi-tolghamdary men tәjiriybesinen tughan, Alla taghaladan tikeley qoldau tapqan ústanymdary bizding negizgi jolymyz boluy tiyis.

   Keler Jylqy jyly barshamyzgha qút әkelgey!

Manghystau

Abai.kz

0 pikir