Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 3114 0 pikir 30 Qantar, 2014 saghat 05:46

Esey Jenisúly. EGER DE jәne EGER DE...

Jasymyz ósti me, ómirdi tany týstik pe, bilmeymin, kóp nәrsege ózimizdi jauapty sezinetin bolyppyz. Tipti, barlyq nәrsege. Barlyq jaytqa.

Múqaghaly aqyn jazatyn: «Bәrine jauaptymyn, bәrin bilem, biraq bilmen ózimning әlimdi men», – deytin kónil-kýy tura bizding basymyzda da bar. Ózimiz aralassaq, ózimiz qolgha alsaq, barlyq is onynan kelip, algha basyp ketetindey kórinedi de túrady. Maghan songhy kezderi «eger de...» degen oy jii kelip jýr. Áriyne, tarihtyng tegershigin keri ainaldyru mýmkin emes. Biz tariyhqa býgingi tanym-týsinikpen, býgingi kózqaraspen, eng bastysy, ózimizding bilimiz jetkeninshe ghana bagha bere alamyz. Mening basymdaghy «eger de-ler» búl túrghydan alghanda óte «búzaqy», óte «shataq».

Halyq jazushysy Sherhan Múrtaza: «Búl qazaq degen – talay ret tozaqtyng aldynda asylyp túryp, arqany әiteuir bir ghajayyptyng kýshimen ýzilmey, aman qalghan halyq», – degenge keletin sózi bar. Shynynda da, ne kórmegen halyqpyz! HHI ghasyrda әlemning kólemi jaghynan toghyzynshy eli bolyp, aidarymyzdan jel espese de, eshkimnen kem emes jaghdayda órkeniyetter kóshinde kele jatsaq, búl bizding baghymyz shyghar... Býgingi kýni óz tarihy Otanymyzda sanymyz 63,1 payyzgha jetse, Allanyng qazaqqa nazarynyng týzuliginen bolar.

Jasymyz ósti me, ómirdi tany týstik pe, bilmeymin, kóp nәrsege ózimizdi jauapty sezinetin bolyppyz. Tipti, barlyq nәrsege. Barlyq jaytqa.

Múqaghaly aqyn jazatyn: «Bәrine jauaptymyn, bәrin bilem, biraq bilmen ózimning әlimdi men», – deytin kónil-kýy tura bizding basymyzda da bar. Ózimiz aralassaq, ózimiz qolgha alsaq, barlyq is onynan kelip, algha basyp ketetindey kórinedi de túrady. Maghan songhy kezderi «eger de...» degen oy jii kelip jýr. Áriyne, tarihtyng tegershigin keri ainaldyru mýmkin emes. Biz tariyhqa býgingi tanym-týsinikpen, býgingi kózqaraspen, eng bastysy, ózimizding bilimiz jetkeninshe ghana bagha bere alamyz. Mening basymdaghy «eger de-ler» búl túrghydan alghanda óte «búzaqy», óte «shataq».

Halyq jazushysy Sherhan Múrtaza: «Búl qazaq degen – talay ret tozaqtyng aldynda asylyp túryp, arqany әiteuir bir ghajayyptyng kýshimen ýzilmey, aman qalghan halyq», – degenge keletin sózi bar. Shynynda da, ne kórmegen halyqpyz! HHI ghasyrda әlemning kólemi jaghynan toghyzynshy eli bolyp, aidarymyzdan jel espese de, eshkimnen kem emes jaghdayda órkeniyetter kóshinde kele jatsaq, búl bizding baghymyz shyghar... Býgingi kýni óz tarihy Otanymyzda sanymyz 63,1 payyzgha jetse, Allanyng qazaqqa nazarynyng týzuliginen bolar.

Búl shýkirding bәrin ishke saqtap, «eger de solay bolmasa, biz qanday el bolar edik?» degen saualdy ózimizge-ózimiz qoyyp kóreyikshi...

Birinshi «eger de...» Eger de «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» oqighasy bolmasa, qanday el bolar edik? Tәuke han ómirden ótken son, ishki birligi әlsiregen qazaq halqy jongharlargha onay jem boldy. Qyrylghan qara halyqty aitpaghanda, maydan dalasynda 100 myngha juyq jauyngerimiz sheyit ketti. Árbir 10 sarbazdyng tórteui janyn el ýshin pida etti. Eng jamany, atamekeninen shúbyrghan qazaqtardy Qoqan, Búqar, Hiua handyqtary odan әri toz-toz qyldy. Bylaysha aitqanda, búl qyrghyn qazaqtyng tarihy jadysy men demografiyalyq ýderisine keri tanba saldy. Osy zaualdan qazaq aragha 4-5 jyl salyp qana es jidy. Anyraqay shayqasy ghana el ensesin qayta tiktedi. Búl qyrghynnyng tarihtan oryn aluyna qos taraptaghy kórshilerding mýddeli bolghany jasyryn emes. Orys әskerinen soghys ónerin ýirenip, qoltyghyna su býrikken qytaylardyng qozdyrmasynan qayrattanghan jongharlar osylaysha ózderi de tarihtan ketip, bolashaq ghasyrlarda avtonomiya bolyp qana qalugha qadam jasady. «Aqtaban shúbyryndygha» úshyrap, Alqakólge jetip súlamaghanda qazaq sany әldeqayda kóp el bolar edi. Eki taraptaghy alyp kórshiler ayaqtaryn bayqap basar edi. Eng bastysy, osy zaualdan keyin qazaq handary Resey patshalyghyna bodan bolugha úmtylmas ta edi...

Ekinshi «eger de...» Eger qazaq halqy Resey patshalyghyna bodan bolmasa, qanday el bolar edi? Búl da ghylymy fantastika dengeyindegi qiyal shyghar. Biraq oilanyp kóreyikshi. Mening oiymsha, halqymyzdyng sanasynda keremet silkinister bolar edi. Óitkeni, ainaladaghy elding bәri búl uaqta bilim men ghylymgha den qoyyp, bolashaqtyng kiltin tauyp alghan-dy. Qazaq sanaly týrde búghauda ústaldy. Eng jandy jeri – tughan topyraghy qazynalyq menshikke kóshirilgesin, qazaq toghyshar kýige týsti. «Edildi kelip alghany – etekke qoldy salghany, Jayyqty kelip alghany – jaghagha qoldy salghany» degen Múrat aqyn payymy dúrysqa shyqty. 1861 jyly krepostnoylyq qúqyq joyylghan son, orys pereselenderi qazaq dalasyna qaptady. Eng shúrayly jerler solargha berildi. Múnyng bәri bolmaghanda, qazaq óz әlipbiyin qalyptastyryp, damu jolyna týser edi. Jazu-syzuy rettelgen halyq ózgege esesi kóp ketip jatqanyn angharar edi. Alpauyt kórshilerining jútqynshaghyna týsip ketpeuding amaldaryn qarastyrar edi. Bylaysha aitqanda, qazaq foliklorlyq sipattan naqty sharuaqor halyqtyng keypine ener edi. Eng bastysy, qazaqy urbanizasiya prosesi bastalar edi. Yaghni, jaz jaylauyn jaylasa da, qazaq negizgi sharuasyn otyryqshylyqpen baylanystyrugha daghdylanar edi. Biylik jýiesi reformalanatyn edi. Monarhiyalyq biylikti saqtap qalghan kýnning ózinde, monarh eldegi eng manyzdy mәselelerde ghana sheshimi men kesimin aitar túlgha bolyp qalar edi. Qazaq halqy biylik ýshin talasu «dәristerinen» ótpes edi, kókirekterine sólkebay qadaudy abyroy emes, ar sanar edi, eng bastysy, tabighatynda joq  úsaq minezderdi sinirmes edi.

Ýshinshi «eger de...» Eger de Alash avtonomiyasy resmy tanylyp, qazaq óz aldyna el bolyp ketse ne bolar edi? Shynynda da, Resey patshalyghy qúlaghangha deyin qazaqtyng sol qandy shengelden shygha almaytyny belgili bolatyn. Tarih aqsaqal HH ghasyrdyng basynda qazaqqa mysqal mýmkindik berdi de, dereu tartyp ala qoydy. 1917 jyldyng sonynda Alash avtonomiyasy jariyalanyp, 1920 jylgha deyin ómir sýrdi. Avtonomiya eng әueli óz aumaghyn anyqtady, sosyn «jer ýstindegi týgi-suy, astyndaghy keni Alash mýlki» dep maghlúm etti. Alash avtonomiyasynyng basynda sol kezdegi qazaqtyng iygi-jaqsylary, oqyghan-toqyghandary, eng bastysy, memleket basqaru isining aujayyn týsingen jandar otyrdy. Olar sol betinshe Alash memleketin әlemdik aidyngha alyp shyqsa, qazaq 1920, 1932-33 jyldardaghy asharshylyqqa tap bolmas edi, qyrylmas edi. 1928 jyldan bastalghan baylardy kәmpeskeleu isi jýrgizilmes edi. Ár bay óz ormanynda zaman ynghayyna qaray magnattargha ainalyp, taza kapitalistik orta qalyptastyrar edi. 1937 jyly býkil iygi-jaqsylar oqqa baylanbas edi. 1910 jyldardan bastap erekshe qarqynmen damy bastaghan qazaq әdebiyeti әlemdegi eng aldynghy qatarly әdebiyetke ainalar edi. Qazaq jerinde ózi basqaratyn, ózin qamtamasyz etetin iri kәsiporyndar, zauyt-fabrikalar salynatyn edi. Ár sala boyynsha ghylymy zertteuler jýrgizilip, ghylymy orta sol kezderde-aq payda bolar edi. Qazaq tili aidynyn kenge jayar edi, tipti, týrki júrtyna ortaq tilge de ainalar edi.

Tórtinshi «eger de...» 1932-33 jyldardaghy ashtyq qoldan úiymdastyrylmaghanda, qazaq sany qansha bolar edi? Búl endi – últymyzdyng jan jarasy, qasireti. 1897 jylghy sanaq boyynsha qazaq jerindegi qazaq sany 3 392 751 adam bolsa, 1939 jyly 2 327 625 adamgha týsip qaldy. 42 jyl boyy qazaq halqy azaymen boldy!  «Asyra silteu bolmasyn, asha túyaq qalmasyn» degen Goloshekin sayasaty asyra siltegeni sonsha, qazaq halqy 1989 jylgha deyin óz jerinde azshylyqtyng kýiin keshti. Yaghni, es jiyp, ense týzeu ýshin jarty ghasyrdan astam uaqyt kerek boldy. San bolsa ghana sapa bolady. Búl – adamzat jaralghaly beri kele jatqan zandylyq. Ashtyq bolmaghanda, qazaqtyng tarihy jady keri sheginbes edi. Júttyng saldarynan qazaq búrynghy jauyngerlik ruhynan, keude bastyrtpaytyn namysqoylyghynan adasyp qalghanday boldy. Baryna qanaghat qylyp, býgingi kýnine ghana tәube aitatyn toghysharlyq kep kiydi. Eng bastysy, qazaq boyynda ýrey payda boldy.

Besinshi «eger de...» 1937-38 jyldary qazaqtyng iygi jaqsylary atylmasa, asylmasa, jer audarylmasa, qanday el bolar edik? Búl da – jauaby joq súraqtardyng biri. 1937 jyldyng qyrghynynan týrli sebeptermen aman qalghan Múhtar Áuezovtin, Ghabit Mýsirepovtin, t.b. qadau-qadau túlghalardyng qazaq ruhaniyatyna qanday ýles qosqany kóz aldymyzda. Áriyne, búl jyldardaghy zaual qazaq halqynyng basyna ghana týsken joq. Biraq eng kóp zardap shekken qazaq desek, artyq aitpaytyn bolarmyz. Repressiyagha ghylym men bilimde, sayasatta, ómirding basqa da manyzdy salalarynda jýrgen azamattar ilindi. Búl qazaqtyng endi ghana bas kótergen, alapat kýshi baryn bayqatqan progressshil qalpyn tejedi. Kýnshildik degen búryn da bar minez edi, birin-biri syrtynan núsqap, esh ókinishsiz ústap beru arqyly halqymyz taghy úsaqtady. Yaghni, ózgening qolymen ot kósegen qazaq taghy keri qadam jasaugha mәjbýr boldy.

Búl tizimdi Úly Otan soghysymen, tarihtaghy basqa da iri oqighalarmen baylanystyryp jalghastyra beruge bolar edi. Eng bastysy, osynsha qasiretti basynan ótkerip kelgen qazaqtyng endi sheginer jeri joq. Sýieginde joq, jýre jabysqan minezderimizden arylsyn dep  Jaratushy Ie biz tepkisin kóp kórgen HH ghasyrdyng sonyna qaray Tәuelsizdikti syigha tartty. Endi tarihtan sabaq alyp, el bolmaq – óz qolymyzda. Jogharyda men keltirgen uәjderge ghalym bauyrlarymyzdyn, dindar azamattardyng keri pikiri tuyndaytynyn da bilemin. Biraq ótkennen sabaq almay, ertenning irgetasyn qalau joq. Qazaqtyng әrbir balasy ózin últy aldynda jauapty sezinetin kezenge kelip jettik. Biz jauapkershilik tanytsaq, bolashaq úrpaq ta qazaqtyng әrbir qúndylyghyn ayalaytyn bolady. Oghan kýmәnim joq.

"Ayqyn" gazeti

0 pikir