Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 2933 0 pikir 28 Qantar, 2014 saghat 06:48

Bijomart Qapalbek. Ýsh qatyn

Surette - Bijomart Qapalbek

Bauyrjan Momyshúly «Myng qyz kýieuge tiyse, myng әiel bolady. Biraq ishinen on-aq qatyn shyghady» degen bolatyn. Bayqasam, sonyng ýsheui qasymda jýrgen siyaqty. Alghyshqysy marqúm Ósken dosymnyng qosaghy - Gýlbanu.

Ósekeng KazGu-ding qyz jaylaghan filfagynda bes jyl oqyp, eshkimge shaldyrmay, ózining Qyzylordasyna baryp Gýlbanumen bas qúryp, arttarynan bir úl, bir qyz ertti. Qorqyt ata atyndaghy uniyversiytetke ýlgili ústaz boldy. Oralhan Bókeyding poetikasynan mazmúny tereng ghylymy enbek jazyp, kandidattyq qorghady.Ýlken ýy alyp, astyna mashina mindi. Beynetinen zeyneti kóbeye bastaghan  qyryqtyng bel ortasynda súm ajal ony aramyzdan júlyp ketti.

Surette - Bijomart Qapalbek

Bauyrjan Momyshúly «Myng qyz kýieuge tiyse, myng әiel bolady. Biraq ishinen on-aq qatyn shyghady» degen bolatyn. Bayqasam, sonyng ýsheui qasymda jýrgen siyaqty. Alghyshqysy marqúm Ósken dosymnyng qosaghy - Gýlbanu.

Ósekeng KazGu-ding qyz jaylaghan filfagynda bes jyl oqyp, eshkimge shaldyrmay, ózining Qyzylordasyna baryp Gýlbanumen bas qúryp, arttarynan bir úl, bir qyz ertti. Qorqyt ata atyndaghy uniyversiytetke ýlgili ústaz boldy. Oralhan Bókeyding poetikasynan mazmúny tereng ghylymy enbek jazyp, kandidattyq qorghady.Ýlken ýy alyp, astyna mashina mindi. Beynetinen zeyneti kóbeye bastaghan  qyryqtyng bel ortasynda súm ajal ony aramyzdan júlyp ketti.

Ósekendi saghynyp joldastary bas qosyp otyrghan bir sәtterde Gýlbanu: «Densaulyghymnyng kesirinen Ósekene eki týiir-aq bala syiladym. Erkek  degen úrghashygha kóz salmay túrmaydy. Ósekeng ketkennen song basqa jerde artynda birdene qaldy ma eken dep qúlaghymdy týrip jýrdim. Ersúltany men Qarylghashynyng artynan ergen ini-qaryndastary bar shyghar dep ýmittendim. Biraq әli onday quanyshty bir habar esty almay jýrmin» - dedi. Biz erkekter jaghy 21 ghasyrda da bәrinen úrpaqty joghary qoyghan keshegi әjelerimizding sarqynshaghy bar eken-au dep sýisinip qaldyq. Al әielderimiz, tipti ishindegi kez kelgen әngimege sóz jarystyryp qalatyndary da bir birine qarasyp ýnsiz qaldy. Kim biledi, olar ishinen Ósekeng jayrandap qasynda tiri otyrsa, qalay qyzghanbasyn, joq bolghan song saghynyp aitqany bolar - dep oilaghan shyghar. Biraq Gýlbanudyng әri qarayghy әngimesi olardyng búl oilarynyng byt shytyn shyghardy.

Qyzylordada Ósekenning qanday da bir sebeptermen jasy kelse de serigin  taba almay jýrgen kelisti synyptasy bolypty.Talay qyzyqty bas qosularda әlgi qyz Gýlbanugha myna tompaqtyng qyzyghyn ózing kóre bergenshe bizding ýige de jiberip túrsanshy- dep qaljyndaytyn kórinedi. Jәne ol búl әngimesin birneshe ret qaytalapty. Sodan Gýlbanu qaljynnyng astarynda bir syrdyng jatqanyn andap, bir kýni, ana qyzdyng jasy kelip qaldy, serigin taba almady, eng bolmasa bala sýisin, bayghús, maghan bildirtpegen bolyp baryp qaytsanshy, obal tipti- dep, Ósekendi esinen tandyra jazdapty. Onday «kómekke» elpildep túratyn Ósekeng Aspandiyar emes qoy, salmaqty.

 -Tәit, ne dep otyrsyn! Osy kózge kóringenin jetkizip alayyq - depti de qoyypty.

Qalghan eki dosymnyng әielderi jayly kelesi joly aitayyn. Olardyng qatyn ekenderine әli kóz jetkize týsu qajet...

Abai.kz

0 pikir