Seysenbi, 25 Qantar 2022
Janalyqtar 2944 0 pikir 23 Qantar, 2014 saghat 07:22

Dәulet Asau. Mәngilik el bolamyz deymiz, ә?

«Ózi túryp jatqan memleketting tilin ne qonaq, ne aqymaq, ne basqynshy bilmeui mýmkin»

Karl Marks.

 

«Ózi túryp jatqan memleketting tilin ne qonaq, ne aqymaq, ne basqynshy bilmeui mýmkin»

Karl Marks.

 

Álem tәjiriybesinde birtútas quatty memleket qúrudyng mysaldary birnesheu. Birinshi, tildik faktor – oghan Europa elderinde de, әlemning basqa qúrlyqtarynda da mysal jetkilikti. Ekinshi, diny faktor – búl negizinen Saud Arabiyasy Ámirligi siyaqty músylman elderine tәn. Onda memlekettik sayasat islam qúndylyqtaryna qaray qúrylghan. Mәselen, arab әleminde memleket taratatyn aqparattyng 90%-y osy din taqyrybyna arnalatynyn bireu bilse, bireu bilmes. Ýshinshi, últtyq faktor – Japoniya, Armeniya siyaqty negizinen tek bir ghana jergilikti últ ókilderinen qúrylghan memleketter. Býginde bir ghana últtan qúralghan memleket sausaqpen sanarlyq. Tórtinshi faktor – azamattyq birtútastyq. Yaghny mýdde birligi, qúndylyqtar birligi. Múnday mysaldy AQSh-tan, Izraildan kóruge bolady. Jer betindegi 7 myng týrli etnos bar desek,  olardyng qay-qaysynyng da ókilin AQSh-tan kezdestiruge bolady. Sóite túra, amerikalyqtar týri men týsine, dini men tiline qaramay, keremettey mýdde birligin tanytyp: «Biz – eng quatty memleketpiz!», «Biz – әlemdegi eng demokratiyalyq elde túramyz!», «Biz – patriotpyz!» degen úghymdy berik ústanady. Endi qaranyz, Qazaqstan halqyn osy aitylghan faktorlardyng qaysy biriktirip otyr? Bizding memleket bir tildi, bir dindi, bir últtyq qúramda nemese bir mýddeli dep aita alamyz ba?

Qazaqstan halqynyng 70 payyzy músylmandar, 26 payyzy pravoslavty hristiandar, qalghany – basqa dindegiler. Qazaqstan birtekti últtan qúralmaghan, resmy esep boyynsha, el ishinde 130-ge tarta últ pen úlys bar. Sondyqtan, QR Preziydenti N.Nazarbaev Joldauynda atap kórsetkendey, Mәngilik el bolu ýshin Qazaqstan diny faktorgha da, últtyq faktorgha da sýiene almaydy. Endigi qalghany ekeu: tildik faktor, azamattyq birtútastyq.

Myna nәrsening basyn ashyp alghan jón: Qazaqstanda bir-aq últ bar – ol qazaq, qalghan etnikalyq toptar – diasporalar. Halyqaralyq standarttar boyynsha memleket túrghyndarynyng 1%-nan asatyn úlystar ghana diaspora atalugha haqyly. Al, bizde qalay? Qazaqstan – kóp últty memleket dep dabyralatyp jýrsek, ol olay emes eken. QR Statistika agentigining ótken jyldyng songhy mәlimetinde halyq sany 17 100 mynnan asqan. Payyzgha shaqqanda: qazaq – 11 milliony ( 65,2%). Odan keyingisi – orys(21,8%), ózbek (3%), ukrain (1,8%), úighyr (1,4%),tatar (1,2%), nemis (1,1%). Búlargha jalghas kәris – 0,6(%), týrik (0,6%). Qazaqpen qosyp eseptegende, san jaghynan eng kóp on etnos – býkil respublika júrtynyng 96,7 payyzyn qúraydy. Qalghan 130 últ pen «úlystyn» ýlesi – 3,3 payyz ghana. Sonda 5 chukcha, 4 nivh, 3 nganasan, 2 yukagiyr, 1 ain,.. da diaspora ma? Al, eger, kóshede bir chukchamen bir nivh kezdeysoq úshyrasa ketti deyik, sonda chukchalar men nivhtar diasporalarynyng kezdesui ótti dep әlemge jar salamyz ba?! Eger qazaqstandyq «kóp últtyq» eseppen sanasaq, Úlybritaniya – әlemdegi barlyq júrttardyng otany (5 myng etnos túrady),  Germaniya – jeti jýz «úlystyn» túraghy, Fransiya – bes jýz halyqtyng mekeni... Biraq, ol jaqtardan «biz- kóp últtymyz» degen dabyrany estimedik. Shyqqan tegi men nәsiline qaramastan, Fransiya azamattarynyng bәri – fransuzdar, Germaniyada – nemister, Týrkiyada – týrikter... Atalghan memleketter ózderin unitarlyq, últtyq memleketpiz deydi de, al biz bolsaq, kópúlttymyz dep әli kópirip jýrmiz. Áriyne, maqtan jaqsy, maqtannan adam ólmeydi. Tek, ony ziyany tiymese boldy. Bizding memleketimizde kóp últtyng ókilderi túratynyna kýmәn joq. Biraq, ol bizdi unitarlyq, últtyq memleket qúqymyzdan aiyrmauy kerek qoy.

BÚÚ 1992 jylghy jikteui boyynsha Qazaqstan últtyq memleketter qataryna kiredi. Eger әlemde 200-ge tarta memleket bar desek, solardyng 90 payyzy últtyq memleketter. Ózimiz tilge tiyek etken europalyq memleketterding kópshiligi derlik últtyq sipatta. Qúrylymy jaghynan federativtik, konfederativtik nemese qúrama shtattarynan qúrylghan memleketter eken-sayaq.

QR «Til turaly» zanynyng 4 babynda: «Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru – Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy», – dep naqty jazylghan. Olay bolsa, el sayasatynda Qazaqstan halqyn toptastyratyn eng manyzdy faktordyng biri memlekettik til ekenine dau joq. Biraq, әzirge búl mindetti resmy til atqarghan bolyp keledi. «Atqarghan bop» deytinimiz, bóten elding tilimen tughan Otanyndy sýn, onyng patrioty bolu mýmkin emes. «Qazaqstan» degen ataudyng ózi halyqaralyq terminde Qazaq eli degendi bildiredi. Al, memleketke óz atauyn bergen, tól halqynyng sany 65 payyzgha jetken qazaq júrty túrghanda, azshyldyq diasporanyng tili eshqashan eldi biriktirushi faktor bola almaydy. Eger aldaghy on jyldy boljamdasaq,  qazaq sany 75 payyzgha ósip, orys 15 payyz kemise, resmy til sonda da halyqty toptastyrushy faktor bolyp qala bermek pe?! Búl aqiqatqa mýldem sәikes kelmeytin nәrse. Sondyqtan, qazirden bastap qazaq tilining memlekettik jәne qoghamdyq qatynastardaghy rólin, sharuashylyq salalaryndaghy atqaratyn funksiyasyn arttyra bergenimiz abzal. Tek osynday jaghdayda ghana biz resmy tilding qúzyrynan memlekettik tilding qúzyryna eshqanday auyrtpalyqtarsyz kóshe alamyz.

Áriyne, búl jerde yqtiyarly iske kedergi kóp. Til janashyrlary bayaghydan-aq Memlekettik til turaly zang kerek dep zar qylyp keledi. Biraq, Ýkimet te, deputattar da múny eleng qylar emes. Al qoldanystaghy «Tilder turaly» zannyng shiykiligi turaly erinbegenning bәri aityp jýr. Birinshiden, búl zannyng ózi jetilmegen, ekinshiden, ony oryndatatyn mehanizmder qalyptaspaghan. Óitkeni, «Til turaly» zannyng qay tarmaghyn alyp qarasang da «memlekettik tilmen birge resmy til» degen joldardan ayaq alyp jýrgisiz. Osydan keyin eshkimning janyn qinap qazaqsha ýirenbesi anyq. Qaytedi ony? «Til turaly» Zannyng 24 babynda «...til turaly zandarynyng búzyluyna kinәli... zangha sәikes jauapty bolady» dese, Ákimshilik qúqyq búzushylyq kodeksining 81 babynda «aylyq eseptik kórsetkishting onnan jiyrmagha deyingi mólsherinde aiyppúl salu...» delingennen basqa eshtene joq. Múnday solqyldaq-bylqyldaq zannan kim qorqady? Til zanyn búzushylargha әri ketse, eskertu jasalady, al olar esh qysylyp-qymtyrylmastan júmysyn әri jalghastyra beredi. Al til zanyn búzghan lauazym iyelerine aqshalay aiyppúl salypty degen kórmek týgili, estigen emespiz. Sonda qalay, «Til zany» basqa qúqyqtyq qújattar siyaqty oryndaluy mindetti bolmaghany ma? Zanda qazaqsha bilmeseng de, memlekettik organdarda istey beruge shekteu qoyylmaghan. Qayta oryssha qújat toltyra bilmeytin qazaqtildi mamandargha qiyn.

Ata Zanymyzdyng 19 babynda: «Árkimning ana tili men mәdeniyetin paydalanugha, qarym-qatynas, tәrbiye, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandap alugha qúqy bar» delingen, biraq mening osy konstitusiyalyq haqym kýnine әldeneshe ret búzylady. Mening memlekettik tilde tolyqqandy ómir sýru qúqym shekteuli, ómir sýru, balamdy ósiru, júmys isteu, qajet aqparattardy alu bәrinde oryssha sóileuge tura keledi. Halyqqa qyzmet kórsetetin oryndar – bank, HQKO, poshta, vokzal, múraghat, auruhana, t.b. qaysyna barsanyz da oryssha sóileuge tura keledi. Qoghamdyq qatynastar, әkimshilik jinalystarynyng bәri ózge tilde ótedi. Tipti lauazym iyelerining qabyldau bólmesine habarlassang da oryssha sóilesuing kerek, óitkeni hatshy qyz qazaqsha bilmeydi. Endi, qabyldau bólmelerine, júrtqa jappay qyzmet kórsetetin jerlerding bәrine eki tildi adamdardy otyrghyzu qiyn bolyp pa? Qazaqsha talap etseniz, qazaqsha biletin bireudi ertip әkelgenshe tosyp túrasyz. Osynyng bәri zang búzushylyq, mening ana tilimde jýrip-turu, qyzmet etu qúqymnyng shektelui, biraq jergilikti atqarushy organdardyng bәri (prokuratura, til bólimi, әkimdik) múnymen kýresuge qúlyqsyz. Osyghan qaraghanda, bizding qoghamda til zannamasyn búzugha bolady degen týsinik qalyptasqan ba dep qaldym? Qogham orysshyl, qazaq tiline qajettilik joq. Múnday jaghdayda, qaybir jetistirgen Mәngilik el bola alady ekenbiz?

Turasyna kóshsek, qara qazaq qazaqpen qazaqsha sóilesip jýr, shýldirleytinder men mingirleytinder memlekettik qyzmette otyrghandar. Dúryrysynda, memlekettik til – memlekettik qyzmettegi túlghagha kerek emes pe edi. Memlekettik tilding birinshi qorghaushysy da, ony jýzege asyrushy da qolynda barlyq basqaru  tetigi bar atqarushy biylik boluy kerek edi ghoy. Al Ýkimet әzirge memlekettik tilge qajettilik tudyra almay otyr.Onyng Mәngilik el qúrudaghy qoghamdy toptastyrushy, eldi biriktirushi rólin arttyra almay túr. Tәuelsizdik jyldary til turaly birneshe memlekettik baghdarlamalar jasaldy, biraq sonyng bireui de mardymdy nәtiyje bergen joq. Sondyqtan Til turaly memlekettik birneshe baghdarlamalardy  22 jyl boyy orynday almay kele jatqan Ýkimetke, oqushynyng tilmen aitqanda, semiz «2» degen bagha qoigha bolady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6059
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7770