Jeksenbi, 26 Mamyr 2024
Janalyqtar 10791 0 pikir 14 Qantar, 2014 saghat 04:28

Auyt Múqiybek. O, mening Ile Qazaq oblysym!

Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy! Búl atau bizge – arghy bettegi qazaqtargha bir kezde Kenestik Qazaqstan Respublikasy degen úghymmen birdey dәrejede seziletin.

Shyghys Týrkistan respublikasy túnshyqtyrylyp, kommunistik jýiedegi jana qytay ýkimeti biylik basyna kelgen son, ondaghy qazaqtar «Shynjang beybit jolmen azat boldy!» degen ýkimdi dәtke quat etti.

1952 - jyldan bastap Qytayda az sandy últtar shoghyrly qonystanghan ónirlerde últtyq territoriyaly avtonomya organdary qúryla bastady. Sol qatarda, 1954 - jyldyng 22- qarashasynda Ile Qazaq avtonomiyaly rayony qúrylyp, kelesi jyly 12 - qarashada onyng aty «Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy» bolyp ózgertildi. Sóitip, qazaqtar ýshin esimi qúlaqqa jaghymdy estiletin, jýrekke jyly tiyetin Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy barlyqqa keldi. Onyng әkimshilik ortalyghy Qúlja qalasy bolyp bekitildi. Ile Qazaq avtonomiyaly oblysyna qazir búrynghy Ile aimaghynyn segiz audany (Qorghas, Shapshal, Toghyztarau, Tekes, Múnghylkýre, Kýnes, Nylqy, Qúlja audany) men Altay, Tarbaghatay aimaqtary qaraydy. Kýitin men Qúlja qalasy da osy oblystyng tike enshisinde.

Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy! Búl atau bizge – arghy bettegi qazaqtargha bir kezde Kenestik Qazaqstan Respublikasy degen úghymmen birdey dәrejede seziletin.

Shyghys Týrkistan respublikasy túnshyqtyrylyp, kommunistik jýiedegi jana qytay ýkimeti biylik basyna kelgen son, ondaghy qazaqtar «Shynjang beybit jolmen azat boldy!» degen ýkimdi dәtke quat etti.

1952 - jyldan bastap Qytayda az sandy últtar shoghyrly qonystanghan ónirlerde últtyq territoriyaly avtonomya organdary qúryla bastady. Sol qatarda, 1954 - jyldyng 22- qarashasynda Ile Qazaq avtonomiyaly rayony qúrylyp, kelesi jyly 12 - qarashada onyng aty «Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy» bolyp ózgertildi. Sóitip, qazaqtar ýshin esimi qúlaqqa jaghymdy estiletin, jýrekke jyly tiyetin Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy barlyqqa keldi. Onyng әkimshilik ortalyghy Qúlja qalasy bolyp bekitildi. Ile Qazaq avtonomiyaly oblysyna qazir búrynghy Ile aimaghynyn segiz audany (Qorghas, Shapshal, Toghyztarau, Tekes, Múnghylkýre, Kýnes, Nylqy, Qúlja audany) men Altay, Tarbaghatay aimaqtary qaraydy. Kýitin men Qúlja qalasy da osy oblystyng tike enshisinde.

Ile Qazaq avtonomiyaly oblysynyng túnghysh әkimi – Pәtihan Sýgirbaev. Ol – kezinde Kenes Odaghynan әskery tәrbie jәne shen alghan, 1949 - jyly 1 - qazanda ótetin Qytay Halyq respublikasynyng qúrylu saltyna ketip bara jatqan jolynda bir top serigimen birge «Úshaq apatynan» qaza tapqan ataqty qazaq genaraly Dәlelhan Sýgirbaevtyng balasy. Pәtihannan keyin oblys tizginin ústaghan kisi – Jaghda Babalyqúly. Ýshinshi kezekte búl oryngha Qúrmanәli Ospanov otyrdy. 1962- jylghy «May oqighasy» – Shyghys Týrkistan qazaqtarynyng Sovet Odaghyna qotaryla kóshui osy Qúrmanali dәuirine túspa - tús keldi. Soghan baylanysty Q.Ospanov qyzmetinen alynyp, qala irgesindegi Partiya mektepting aulasyna oqshaulatyldy. Ómirining 20 jylyn eshkimmen kezdesuge tiym salynghan tәrtippen biyik daual ishinde ótkizdi. Ol jaqtaghy el jazanyng múnday týrin «Myrza qamaq» dep ataydy. Odan bergi jerde atalmysh Oblysqa Erghaly Ábilqayyrúly, Diyar Qúrmashúly, Ashat Kerimbayúly, Bekmúhamet Músaúly, Alpysbay Rahymúly, Núrlan Ábilmәjinúly, Qyzayjan Seyilqojaúly, Mәuken Seyitqamzaúly kezegimen basshylyq etipti. Bir mezgilde Jәnabyl Symaghúlúly da (1974 - 1978) búl mindetti oblystyq partkom hatshylyghymen qosyp, qosymsha ótepti. Qazir Ile Qazaq avtonomiyaly oblysyn Mәnen Zeynelúly degen qandasymyz basqaryp otyr. Qytay qazaghy ýshin Jәnabyl Symaghúlúly turaly aitylar әserli әngime tipten úzaq, әriyne. El tizginin ústaghan osynau túlghalardyng qay - qaysysynyng da orny, atqarghan sharuasy bólek - bólek jyr. Basshylyq mindetke qay kezde de kezdeysoq adamdar kelgen emes, attary elge mәlim, bilimdi, partiyanyng synaghynan sýrinbey ótken, tughan halqynyng qadyr - qúrmetine bólengen isker  túlghalar ghana tandap qoyylyp otyrdy. Mysaly, Qúrmanәli Ospanov pen Erghaly Ábilqayyrúly ataqty aqyndar bolsa, Bekmúhamet Músaúly himiya ghalymy, Núrlan Ábilmәjinúly kәsiby zanger. Qalghan kisiler de óz kezindegi JOO -yn tamamdaghan óz salasynyng mamandary. Osy әkimderding barlyghynyng esimderi oblys tarihyna altyn әrippen aishyqtalyp jazylatynyna shýbә joq. Dese de, el esinen óshpes oryn alghan eki әkimdi aiyryqsha atap ótkim keledi. Onyng birinshisi búl kýnde qúrmetti zeynetkerlik ómirding qyzyghyn kórip, úlaghatty úl men ibaly qyzgha әke, nemerelerge ardaqty ata bolghan Diyar Qúrmashúly aqsaqal. Diyar agha әkimdik kreslogha 20 jylgha jalghasqan Maonyn «Mәdeny tónkerisi» ayaqtap, biylik basyna qadirmendi Dyng Shiyaupiyn (Den Syaopiyn) kelgen kezde otyrdy. Dyng (Den Syaopiyn)  shygha salyp, «Barlyq sala retke salynsyn!» - dep, búiryqty bir - aq úrdy. Aydyng onnan tua bastaghanyn birden sezgen dana kókirek agha oblys qyzmetine bar yntasymen kiristi. Kelip túrghan oraydan útymdy paydalanyp, últynyng úpayyn týgendep qalugha baryn saldy. Sonyng arqasynda, basqany aitpaghanda, qughyngha úshyrap, azap shekken qazaq oqyghandarynyng osy mezgilde qyzmetke ilinbegeni joq! Qazaq baylarynyng tәrkilengen maly men mýlikining belgilengen tәrtippen iyesine qaytarylmaghany taghy joq!! JOO - yn tamamdap kelgen qazaq jastaryna oblys, aimaq, audandardyng tiyisti mekemelerine qaratyp óz qolymen joldama berip,  jauapty qyzmetterge jappay qoyyp otyrdy. Osy jerde bir atap óter iygi is, sol jastardyng basym kóbin oblys otalyghyna alyp qalugha tyrysty. Ótip jatqan últtyq týsi qong mәdeny sharalarda esep joq. Qazaq sanasynda, ómirinde zor silkinis payda boldy. Sóitip, az ghana jyldyng ishinde oblys «Ile Qazaq oblysy» dese, degendey dengeyge tike sekirdi. Bizding bala kezimizde osy Diyar әkimdi kino akteri Mýtәlip Ábdrahmanov agham tughan auylymyz Oimanbúlaqqa shaqyryp әkelgeni; Ol kisilerding auyl bastyghy Alpysbay aghanyng ýiine qonghany; bastauyshta oqyp jýrgen bizding әdemi mәshiynelerdi ainalsoqtap, syipap tanyrqaghanymyz bar. Oblystyng túrpaty bólek, mәrtebesi joghary әkimin anaday jerden túnghysh kórgenimiz de sol! Kóp ótpey, týn bolsa týnek basatyn  qap - qaranghy sayda beton baghanalar sap týzep, elektr symy tartyldy. Kәresin (kirosiyn) shamnyng ornyna domalaq lәmpeshkeler (lampochkalar) jarq ete týstin boldy. Sóitsek, ol – ataqty akterding auylyna Diyar Qúrmashúlynyng sheshimimen alghashqy jasalghan sharapat eken. Qysqasy, Qytaydaghy qazaqtargha «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» zamannyng basy osy Diyar agha qyzmet atqarghan mezgilden bastaldy desek, artyq aitqandyq emes.

Ekinshisi, Núrlan Ábilmәjinúly. Núrlan qytaysha oqyghan jigit. Jogharyda aittyq, asa joghary dengeydegi kәsiby zanger. Osy oblys әkimderining ishindegi eng jasy esepteledi. Otyz jasynda Oblystyq sottyn tóraghasy boldy. Ol oblysty nebәri toghyz - aq ay basqardy. Ábilmәjinúly әkimdik taqqa otyra salysymen zandy túlgha retinde obylystyng kәdir taghayyndau men ekonomikasyn basqaru qúqyghyn birden óz qolyna aldy. Kóp ótpey, mekemelerden siyrep bara jatqan qazaqtardyng qarasy qayta kóbeie bastady. Qysqa merzim ishinde qazaq auyldarynyng jol qatynasy týzelip, oblys bet - beynesi aitarlyqtay ózgerdi. Aryndy basshyny ary qarayghy jerde Ýkimet ólke ortalyghyna ósirip jiberdi. Diyar aghasynan keyin, aragha jyldar salyp baryp, Ile oblysynan qazaq iyisin búrqyratyp dýrildetken әkim osy – Núrlan agha. Ol qazir ShÚAR - daghy tórt birinshining bireui – Shynjang Úighyr avtonom rayondyq Sayasy kenesting tóraghasy. N.Ábilmәjinúlynyng ornyn basqan Qyzayjan Seyilqojaúly da búl júmysty aqsatpay jalghastyra bildi...

Biyl, mine, sol Ile Qazaq avtonomiyaly oblysynyng qúrylghanyna 60 jyl.

Qytay jaghy búl 60 jyldyqty layyqty dәrejede atap ótedi degen oidamyn.

Oblys kezinde Qytayda jýrgizilgen solaqay sayasattyng soqqysyna úshyrap, sandaghan dauyldardy basynan ótkerdi. Biraq, onyng «Ile Qazaq...» degen ardaqty aty men «Avtonomiya» mәrtebesi kýni býginge deyin saqtalyp keledi. Qazaq eli tәuelsizdik aludan búryn ol Qazaqtyng bir ýlken qara shanyraghy esebinde boldy. Biz ony derbes memleketting dengeyinde sezindik. Basshylaryn patshamyzday syiladyq. Býgin Qúdaygha tәube, aspanymyzda kók Tuymyz jelbirep túr.  Shette qalghan qazaq jeri men qalalarynyng atyn Astana kóshelerine berip, joghymyzdy týgendep jatyrmyz. Osynau dýbirli toydyng qarsanynda Astana әkimi Imanghaly Núrghaliyúly Elordanyng bir kóshesine «Ile Qazaq avtonomiyaly oblysy kóshesi» degen at berse eken degen izgi tilegim bar. Óitkeni, búl kýnde ondaghy qandastarymyzgha osy oblystyng atynan basqa enekókirek etetin eshtene qalmay bardy. Jaman aitpay, jaqsy joq, alyp kórshimiz «Qytay armany» dep atalatyn ýlken reformany bastap ketti, múnday avtonomiya basy artyq is sanalyp, joyylyp ketui de mýmkin ghoy?!

«Abai.kz» aqpartattyq portalyna túrghan alghashqy júmysymdy osynau tughan oblysyma arnaghan jyr - shәshumen bastap, otandastarymdy arghy bette alda bolatyn jón - josyghy bólek toydan erterek qúlaghdar etkendi dúrys kórdim.

 

Ókinben alys ketken jolym ýshin,

Ketti ghoy saghynyshqa tolyp ishim.

«Esimnen erteli - kesh bir ketpeysin»,

O, mening Ile Qazaq oblysym!

 

Izdesem tabylady sayran múnda,

Týri kóp qymyzdyng da, airannyng da.

Seni de saghynamyn alasúryp,

Qasqayyp qala bergen, qayran Qúlja!

 

Bolasyng keyde meni shaqyrghanday,

Keudemde óshpeytin bir lapyl barday.

Qúlaqqa túratúghyn jyly estilip,

Deytúghyn «Ile Qazaq...» atyng qanday!

 

Atynnyng maghan ayan mәngi ekeni,

Kóktegi búltqa ainaldy shang keshegi.

Sauyrdyng úl men qyzy múnda kelgen,

Qaldy-au dep qayran Altay әndetedi.

 

Kósilgen kóz úshynda Tarbaghatay,

Sekildi eski kózden qalghan atay.

Kýn tuyp Syr boyynan el aughanda,

Saghan kep kýlin tókken jolda Matay.

 

O, mening qasiyetti, baytaq Ilem,

Sen jayly kóp shejire aita bilem.

Kýn keshti mekendegen qalyng Qyzay,

Ómirding enisimen, qayqanymen...

 

Men býgin jalyqqamyn san sanaudan,

Arqarmyn ashyq kýnde Arqagha aughan.

Úsh Aymaq – ýsh arysyng aibyny asqaq,

Bar taghy qarmaghynda qanshama audan.

 

Men ýshin tym qymbatty sonyng bәri,

Altyndy ardaqtadyng qolyndaghy.

Qanymdy kerneydi de bir jyly aghys,

Janymdy terbetedi jol yrghaghy.

 

Qataytyp alsaqtaghy biz qanatty,

Kermek oy kemiredi túzdan ashy.

Tughan jer batady eken aqyndar men

alysqa úzatylghan qyzgha qatty.

 

Jýrgem joq Aygha qarap, júldyz qarap,

Arysqa baghalaydy myng qyz balap.

Saryarqa tósin kelip túghyr etti,

Ózinnen úshyp ketken bir múzbalaq.

 

Jerising әkemning de, arghy atamnyn,

Ólenmen saghan býgin tanba saldym.

Arqasy bizding shalqyp jýrgenimiz,

Aqsarbas aityp soyghan әr batannyn.

 

Mekensing kindigimning qany tamghan,

Ýlgi aldym әz anadan, kәri shaldan.

Qonarmyn bir biyikke shyghyp erten,

Bolarmyn kósh bastaytyn әli tarlan.

 

Meni alyp úshqan kezde biyik arman,

Ákemning bir sayynda ýii qalghan.

Bir uys topyraghyng jýr qaltamda,

Apamnyng jaulyghyna týiip alghan.

 

Jandaghy torqasy joq sol topyraq,

Tastaydy saghynyshty tarqatyp-aq.

Ájemsing әldiylegen keshe meni,

Kótergen kýni boyy arqasyna ap.

 

Aryndy sen daryttyng maghan appaq,

Bir belden astym býgin taban attap.

Qaldyrdym saghan ghana keshegi ótken,

Beyitin ata-baba amanattap.

 

Qashanda bolsyn baghyn, Ordam, ýstem,

Keshir sen ete almasam qolghabys men.

Qaysy dep oblysyng súraghangha,

Aytamyn atyndy asqaq, zor dauyspen.

 

Búzbasyn eshkim sening shyrqyndy, Ile,

Jýrse eken meni daghy júrtyng bile.

Bolsam da kórshi elinning azamaty,

Jazuly pasportymda túrsyn, mine.

 

Bidayday túrsyng jalghyz arpa ishinde,

Úiyqtasam kórem seni әr týsimde.

Saghyndym Kókqamyrdyng kók baghlanyn,

Saghyndym Bayandaydyng mәntisin de.

 

Alshandap jýrgen shaqta keng kóshende,

Jýrgendey bolushy edim derbes elde.

Sarghayghan saghan degen saghynyshty,

Jazbaydy qay dәrimen emdesem de.

 

Esiming sening býgin – baghaly esim,

Kirleydi sen túrghanda jagha ne ýshin!?

Bóridey jan jarasyn jalap jazyp,

Jidy ghoy sen arqyly qazaq esin.

 

Men seni jýrem shette ynghay baghyp,

Saqarang ketpese dep qúmgha ainalyp.

Degen sol «Ile qazaq...» ardaqty atqa,

Mýddesi ondaghy elding túr baylanyp.

 

Qanatty saghan qaray silkip úshsaq,

Qalamyz kәdimgidey bir tynystap.

Avtonom degen asqaq mәrtebenmen,

Óshirmey qazaq atyn túrsyng ústap.

 

Túlghandy ruhy asqaq, enseli әri,

Túrmyn-au jetkize almay men shamaly.

Jónkilgen Ertis - Ile – qos búrymyn,

Baltyryn Saryarqanyng teng soghady.

 

Qazaqty, qayda jýrse, bos oilama,

Qanymen ata-baba jasaydy ana.

Tәnirtau Alataumen bir tuysqan,

Qaraytyn Balqash - Sayram – qos ainagha.

 

Mekeni úldyng ystyq, qyzdyng izgi,

Keshirding bastan keshe jýz dýbirdi.

Ýsh jýzding oghlandary arda tughan,

Ústady alma-kezek tizginindi.

 

Jas úrpaq qaulap ósken artynda bar,

Qadamy kele jatqan qarqyndap әr.

Tósinde jýrsin aman alshang basyp,

Jәnәbil bastaghan sol nartúlghalar!

 

Ár shynnan qaulap shyqqan, әr tóbenmen,

Maqtan sen jas qayynmen, qart emenmen.

«Qazaqtyng kishi qara shanyraghy»  –

Jasay ber degen úly mәrtebenmen!!!

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2347
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2690
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2937
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1770