Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Arasha 1330 0 pikir 15 Sәuir, 2024 saghat 15:40

Songhy ýmitimiz Jogharghy Sotta: «Ádiletti Qazaqstan» qayda?

Osyghan deyin portalymyzda: «Úlymyz jazyqsyz sottaldy», - dep arasha súrap kelgen ata-ananyng janayqayy jazylghan edi. Esimi qazaq júrtyna belgili kәsipker, Qazaqstandaghy tereng qaltaly oligarh Aydyn Raqymbaevqa tiyesili «BI-Group-taghy» bylyq-shylyq turaly bayandaghan ata-ana Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyn da, Mәjilis deputattarynyng da, tipti Aydyn Raqymbaevtyn óz atyna da ýshbu hattaryn joldaghan.

Býgin redaksiyamyzgha arnayy kelip, isting mәn-jayyn bayandaghan ata-ananyng әngimesin oqyrman talqysyna hәm biyliktilerding qúlaghyna jetkizu ýshin jariyalap otyrmyz.


- Áueli ózderinizdi tanystyryp ótsenizder, agha...

- Mening aty-jóinim Áshirhan Ábdihanúly Seydazov. Jazyqsyz sottalyp ketken Ernar Seydnazovtyng әkesimin.

- Al, siz?..

- Kamila Estayqyzy Núrmahanova. Ernar Seydnazovtyng anasymyn.

- Ernar Seydnazov sizderding neshinshi balalarynyz, ortanshy ma, túnghyshtarynyz ba?

- Túnghyshymyz.

- Ne júmys isteushi edi?

- «BI-Group» holdinginde jabdyqtaushy bolyp ary aitqanda eki ay júmys istedi.

- Almaty da ma, joq, Tarazda ma?

- Tarazda emes, Almaty qalasynda... 2021 jyldyng 16 qarashasynan júmysqa kirip, 2022 jyldyng 1 nauryzynda júmystan shygharyldy. 16 qarashada júmysqa kirgenimen, 1 aqpannan bastap júmysta bolghan joq.

- Áueli Ernardyng basyna týsip jatqan is turasynda qysqasha aityp keteyikshi. Ol ne is? Qazir biluimizshe, Ernar sottalyp ketti. Sot ýkimimen neshe jylgha sottaldy? Ne ýshin sottaldy degen súraqtargha aldymen jauap berip alsaq...

- Júmystan óz erkimen shyqqan joq. Júmystaghy jetispeushilikterdi anyqtaghannan keyin, aqpannyng birinen bastap júmysta bolghan joq. Biraq olar qújat boyynsha aqpanda emes, nauyryzgha deyin júmystan shygharmay otyrdy. «Ár mektepten osynsha tonna armatura jetpedi» dep anyqtaghannan keyin, júmysqa barmay jýrdi.

- Anyqtaghan kim? Kompaniyanyng óz ishinde audit jýrgizildi me?

- Joq. Eng әueli uchaske basshysy Arystanbekov Ádilet degen jigit: «Men anyqtadym, osynsha tonna armatura jetpey jatyr», - degen son, Qauipsizdik qyzmeti basshysyna aitqan. Sol jerde bәri jinalghan. Sol jerde QQ basshysy  Myrazaghaliyev Jalghas degen, sodan keyin jabdyqtaushy bólimining basshysy Ucherbaev Farhad jәne janaghy mekteptegi uchaske basshysy  Arystanbekov Ádilet bolghan. Búdan bólek QQ orynbasary Mynbaev Asqar bolghan. Bәri jinalyp týngi saghat 11-12 kezinde júmysqa shaqyryp, búghan moyyndau týsiniktemesin jazghyzyp alghan.

- Ernar moyyndap bergen be?

- IYә, Ernar sol jerde solardyng aituymen, qysym jasauymen qol qoyyp bergen.

- Sonda, Ernar ne aitqan?

- Birinshi Ernardy jabdyqtau bólimining bastyghy Ýsherbaev shaqyryp, odan: «Saghan ne boldy? Osynsha jetpeydi dep aityp jatyr», - dep súraghan.

Búl jerde bir mәsele bar. Qúrylys barysynda qoymadaghy materialdargha 1 ay boyy «Ernar Seydazovtyng súrauymen alyndy» dep eseptey bergen. Al «Zayazkany» «votsap» arqyly Ernardyng atynan bere bergen. Búl jerde Ernar emes, onyng atynan basqa jabdyqtaushy da aluy mýmkin. Ony tekserip jatqan eshkim joq. Biraq senimhat Seydnazovtyng atynda. Ýsherbaev shaqyrghan kezde Ernar: «Bәri orynsha, ne jetispey jatqanyn bilmedim», - dep aitady da, sol jerden shyghyp ketedi. Ketkennen keyin búghan jan-jaqtan telefonmen qysymdar jasalady.

- Qysymdy kimder jasaydy?

- Kim ekenin ol telefonmen anyq bilmeydi. «Sen moyyndaysyn, 1 mln. qol qoyasyn», - deydi. Keyin kele: «5 milliongha qol qoyasyn», - dep shyghady. «Ózindi emes, bala-shaghandy, bauyryndy oila», - dep aitqan. Týngi on jarym, on birge tayau Ernardy ofiske qayta shaqyrghan. Bәri jinalyp otyryp: «Týsinikteme beresin», - degen…

Ol jerde 4-5 adam Ernardan moyyndau týsiniktemesin jazdyryp alghan.  Odan keyin...

- Búl kezde qysym jasalghan ba, әlde Ernar erikti týrde moyyndau týsiniktemesin jazyp bergen be?

- Jazghyzyp alghan kezderin beynebayangha týsirgen. Mynbaev Asqar ózderi týsirgen beynebayandy «ózi moyyndady» dep, dәlel retinde sotqa tapsyrghan. Biraq: «Biz senen týsinikteme alyp jatyrmyz, biz ony beynebayangha týsirip sotqa ótkizemiz. Sening ýstinnen qylmystyq is qozghalady», - dep úlyma aitpaghan. Eskertilmegen.

«BI-Group-qa» әkesi de, men de bardym. Onyng bastyghynyng atyn bilmeymiz. Biz barghanda Mynbaev Asqar boldy, Myrzaghaliyev Jalghas boldy. Sol jerde: «Ernar bizge búny kim jasaghanyn aitsyn. Biz búny sotqa bermeymiz. Eger alsa, shetinen tólenizder. Qalghandary kim ekenin aitsyn, biz sol adamdardy tabayyq. Eshqanday sot bolmaydy. Biz sotqa bermeymiz. Balanyzdy sottatpaymyz», - dedi. Biz sol kýide jýre berdik. Keyin qylmystyq is ashyldy. Qylmystyq is qozghalyp jatyr degende biz biraq estidik.

Surette Ernar Seydazov

- Sotqa kim berdi?

- Shaghymdy «BI-Group-taghy» Mynbaev Asqar berdi.

- Ne dep shaghym bergen?

- Sol bayaghy.

- Qansha somagha shaghym bergen?

- Eki mektep qoy. Bir mektepten 60 mln., ekinshi mektepten 37 mln-day ghoy. Sonda logikagha salyp qaraytyn bolsaq, 2 ay júmys istegen bala eki mekteten jyintyghy 96 mln-day qarajatty jymqyryp ket ghoy?.. Basty dәlel retinde janaghy týsirilgen beynebayandy basshylyqqa alady.

Jәne ózining moyyndap jazyp bergen qolhaty da bar ghoy. Keyin jobanyng basshy Ilgetaev ta Ernardan týsinikteme jazdyryp alady. Ol oryssha jazdyryp alghan. Búl bala negizi qazaq mektebin bitirgen. Biz ózimiz qazaq tildi bolghannan keyin, ol oryssha týsinip, sóilegenimen oryssha óitip jaza almaydy. Ilgetaev ózi salyp jatqan mektepten mynansha tonna jetpeydi dep auyzsha, óz sózimen aityp túryp, jazdyryp alghan. Al búl búl mektep alty jyldan beri qúrylysy toqtap túrghan mektep...

- Búl eki mektep te Almaty da ghoy?

Bir mektep – Búryndayda, ekinshisi – «Darhan» yqsham audanynda.

- Qansha sot prosesi ótti? Qay jerde ótti? Tarazda ma, Almaty da ma?

- Sot prosesi Almatynyng Alatau audanynda 2023 jyldyng 10 mamyrynda bastalyp, 1,5 aiday boldy. Ol kezde sudiya Qarabaev edi. 1,5 aiday bolghan sottyng bitune jaqyn qalyp, songhy sózge kelgen kezde sudiya auysty. Basynda sudiya Qarabaev Núrjan Erubayúly degen kisi boldy.

- Qarabaev auysyp ketip, ornyna sheshimdi kim oqydy?

- Sheshimdi oqyghan Aypulov, aty-jónin úmytyp otyrmyn. D.S.Aypúlov. Sudiya auysqannan keyin ispen basynan bastap tanysamyn dep, bәrin basynan bastap jasady. Qaytyp kuәgerlerdi shaqyrdy. Sóitti de, eng songhy kýni, ýkim shygharatyn kýni bizdi qorghaushy ekeuimizdi shaqyrghan joq. Ýkim shygharghan kýni qorghaushy ekeuimiz sotqa qatysqan joqpyz.

- Sizderding ókilderimizden kim qatysty?

- Qorghaushy ekuimiz ghana.

- Joq. Ýkim oqyghan kýni. Sizder jaqtan esh adam bolghan joq pa?

- Eshkim qatysqan joq, tipti, aitqanda joq. Bizge sudiya kelesi kýni bolady dedi. Biraq aitqan joq. Biz keshke deyin kýtip otyrdyq. Qorghaushy hanym ekeumiz. Estimedik, erteninde men balagha SIZO-gha barghan kezde úlymnyng ózinen estidim. «Keshe ýkim shygharyp qoydy, saghat eki jarymda 8 jyl berdi», - dedi.

- Qazir kesilgen sot ýkimining qansha uaqtyn ótedi? 2023 jyldan bastap...

- Eki jylday uaqyt.

- Sizder appelasiyalyq shaghymdar berinizder me?

- IYә, appelasiyalyq shaghym berdik. Osy Almaty qalasyndaghy qalalyq sotqa berdik.

- Ol boyynsha sot prosesi ótti me?

- Sot prosesi ótti. Biraq sol 10 minuttyng kóleminde qorghaushy oqydy 14 betke jazylghan appelasiyalyq shaghymdy. Sot tóraghasy tyndady da, qazir sheshim qabyldaymyz dedi.  2 minuttan keyin sheshimdi tura sol kýii qaldyrdy. Eshqanday ózgeris jasaghan joq.

Adam taghdyryn Almaty qalalyq soty 10 minut ishinde sheshe saldy. Eshqanday shaghymdar, eskertuler eskerilgen joq.

- Joghary sotqa taghy shaghymdar jazdynyzdar ma?

- Joghary sotqa shaghym jazdyq. Qújattardy aldyrdy dep estidik. Biraq, әli eshtene bolghan joq.

- Joghary sotqa shaghym qashan jazyldy?

- Joghary sotqa shaghym 2024 jyldyng 5 aqpanynda jazyldy. Arada uaqyt ótui kerek qoy. Biz 4 aidan keyin Joghary sotqa shaghym týsirdik.

- Jalpy osyghan deyin Almatyda ótken sot prosesi, yaghni, audandyq sot prosesi, appelasiyalyq sot prosesi, qalalyq sot prosesi, sol sot prosesterinen týigenderiniz ne?

- Qújattargha qarap, bәrine zer salatyn bolsaq, sotqa, sottargha senimdilik joq. Qorghaushy hanymnyng jazghan 14 bet appelasiyalyq shaghym bar, odan basqa da qanshama shaghymdar týsirdik, biz. Antikorghada jazdyq, DR-gha jazdyq. Esh jerden eshqanday tekseru bolghan joq. «Ol kompaniyany tekseruge bizding qúziretimiz joq», - deydi.

- Sonda «BI-dy» tekseruge Antikordyng kýsh-dәrmeni jetpey me?

- IYә, antikordyng kýsh-dәrmeni jetpeydi. Bәrinen sonday jauap keldi bizge. «Teksere almaymyz. Bizding qúziretimizde joq», - dep. Antikorgha da jazdyq. Deputattargha da jazdyq.

- Ernalgha 96 mln. shyghynyn eki obektiden qoldy qyldy dep aiyp taghylghannan keyin atalghan nysandarda audit tekserui jýrgizildi me, sizder talap ettinizder me?

- Jýrgizilgen joq. Shymkenttegi jeke bir túlghagha ózderi bergen. Jeke audit jýrgizuge bizge mýmkindik berilgen joq. Sot kezinde bizding ótinish, talaptarymyzdyng birde-biri eskerilgen joq. Mening ózimining oiymsha tergeude, sotta «BI-GROUP-ty» jaqtap, birjaqty ótti.

- Qazir bala qay jerde otyr?

- Osy Almaty qalasyndaghy 72 týzetu mekemesinde.

- Balamen sóilesu mýmkindigi bar ma qazir?

- IYә. Taksofonmen anda-sanda sóilesip túramyn.

- Týrmedegi jaghdaydy eshkim jaqsy dep aita almaydy. Dese de, balanyng ondaghy jaghdayy salystyrmaly týrde qalay? Densaulyghy?

- Densaulyghy bolghanda. Eki býiregim auyrady deydi. Sodan keyin asqazanym deydi. Shaghymy sol.

- Búryn búl aurular bar ma edi?

- Búryn dәrigerge qaralyp, esh jerde esepte túrghan emes. Qazir osy kýnde býiregim auyrady dep jýr.

- Týrmedegi jaghday adam densaulyghyna sózsiz әser etedi ghoy. Endi sizder myna janayqaylarynyzdy birinshe BAQ-ta aitynyzdar. Sonyng ishinde bizding de resursty paydalandyq. Áueli deputattargha jazghan ýndeuden bastayyqshy. Sizder BAQ shyqpastan búryn da deputattargha jekelegen hattar joldadynyzdar. Sol turaly aitynyzdarshy kimderge joldadynyzdar, qay jerge joldadynyzdar. Ne aitynyzdar ol jerde?

- Hatty deputattargha 2022 jyldyng 30 jeltoqsanynda Almaty qalasynan jiberdik. 141 deputatqa jeke-jeke, әrqaysyna jazdyq. Sol isting qalay bolghany jayly 8 bet, qorghaushynyng appelasiyalyq shaghymy 14 bet, sol nәrselerdi jiberdik. 141 deputatqa.

«VI-daghy» bylyq-shylyqty, kompaniyanyng 5 jyldyq júmysyn teksersin degenbiz. Sottyng kezinde búlar sudiyagha eshqanday qújat bermedi ghoy?  Ár qújat 4 danadan boluy kerek eken. Búlar eshqanday qújat bergen joq. Qújat qayda dep súrasa: «Bizde bәri arhivke ketip qaldy», - dep búltardy.

Biz búghan qatysty qújat eng kemi bes jyl saqtaluy kerek dep aittyq. Óitkeni búl janadan ghana bitip jatqan mektep qoy? Sol sebepti biz deputattargha «VI-dyn» 5 jyldyq júmysyn tekserinizder dedik.

Qaghazdar keldi. «Antikorgha jiberdik», - dedi. Biraq antikor: «Bizding qúziretimiz joq», - dep aitty ghoy. «Prokuraturagha, taghy basqasyna jazbasha týrde jazyndar», - dedi. Biraq eshtene bola qoyghan joq.

- Odan keyin Preziydentting atyna jeke hat jazdynyzdar.

- Preziydentting atynada jeke hat jazdyq. Ony jariya týrde de, elektrondy týrde de jiberdik.

- Kelesi mәsele: «BI-GROUP-tyn» basshysy Aydyn Raqymbaevtyng atyna hat jazdynyzdar. Sol turaly aitsaq...

- Biz eng birinshi sol Raqymbaevtyng atyna jazdyq. Eng birinshi Raqymbaevtyng aldynan óteyik dep. Ol kisiden de bizge eshqanday jauap bolghan joq. Tipti reaksiya da joq.

- Raqymbaevqa ne aitpaq edinizder? Sony aitynyzdardy qysqasha?

- Raqymbaevqa ne aitqanda, ol ózining kompaniyalarynda bolyp jatqan bylyqtardy bile me eken, bilmey me eken? Ol kisi bilmeui de mýmkin ghoy, jogharyda otyrghan basshy kisi. Qansha kompaniyasy bar, qansha qyzmetkeri bar. Bir ghana Almatynyng ózinde «VI-dyn» qansha qyzmetkerleri bar?..

Sol sotta jauap bergen kezde janaghy QQ basshysynyng ózi kóp súraqtargha dúrys jauap bere alghan joq. Mýlik týgendegen kezde búl kisi mýldem qatyspaghan. Biraq qatystym dep qol qoyghan. Esepshileri de sotta sudiyagha eshqanday jauap bere almady. Mýlik týgendeuin óz arasynda jasap, syrttan komissiya qospaghan.

Hatta Raqymbaevqa osy jayynda «Sizding júmysshylarynyzdyng júmysty qalay jasap jatqanyn bilesiz be?» dep aityldy. «Siz osy kisilerge senip, qansha jobalardy berip jatyrsyz. Olardyng qalay júmys istep jatqanyn bilesiz be, bilmeymiz be», - dep súradyq.

Zang boyynsha ol eki jylda salynyp bitui kerek bolatyn. Al ol bes-alty jylgha sozylyp ketken. Óitkeni búlar belshesinen basyp, tenderdi alady, biraq, ar qaray istemeydi. Basqalargha qaraghanda «BI-GROUP-qa» tenderdi eki ese qymbat beredi. Óitkeni, basqa mektepterdi kórip jýrmiz ghoy? Olarda 700-800 mln bolsa, «BI-GROUP-qa» 1,5-2 mlrd-qa beredi. Mektep bir jarym, eki jylda salynyp bitui kerek. Odan artyq sozbauy kerek. Búlar 5-6 jylgha sozyp, joq qylghandaryn bizding balamyzdyng moyyna ilip otyr. Búl jerde joq bolghany million emes, milliard qoy, shyndap tekserse. Búnyng bәrin Raqymbaev bilmeytin de shyghar...

100-150 adam basshy bar, әr jerde otyrghan. Olardyng osynday bylyqtaryn bilse, qyzmetkerleri óte dóreki, adammen adamsha sóilespeydi. Men barghanda Jalghas Myrzaghaliyev degen: «Sening eki balandy da sottatam. Ýshinshi balannyng shalyghy bar eken, onda júmysym joq. Anau eki balandy sottatam. Sender kimsinder?» dep shaptyqty. «Ýshinshi balang ózi auru, jyndyhanada jýrgen», - dep meni qorlady.

- Osy әngime boyynsha onyng ýstinen sotqa aryz jazghan joqsyz ba?

- Joq jazghan joqpyn.

- Nege sol kezde polisiya shaqyrap, mәseleni birden sheship almadynyzdar?

- Biz qara halyq, eshtene sheshe almaymyz, kerisinshe ózimiz kinәli bolyp shygha kelemiz. Óitkeni onyng bәri aqshanyng kýshi. Biraq sot otyrysy kezinde sol Jalghas Myrzaghaliyev sotta qorghaushy ekeumizdi kózge ilmey, qoyghan súraqtaryna jauap bermey: «Siz kimsiz, arttaryna qara», - dep solay aitty.

- Sot prosesi kezinde?

- Sot prosesi kezinde júrttyng kózin baqyraytyp qoyyp solay aitty.

- Osy dórekiligi ýshin sot eskertu jasady ma?

- Joq. Sot eskertu jasaghan joq. Sudiya Qarabaev sóz bergen kezde «osylay dep jatyr» dep aittym. Biraq sudiya oghan mәn bermedi. Eskertu jasaghan da joq. Biz qarapayym adam bolghannan keyin qulyghyna qúryq boylamaytyn zandy qúr әshekey qylyp, ózinen tómenderdi kózge ilmeytinder aldymyzdy osy sotta keskestedi. Jalghastardy sotta tayrandatqan búlay aua jayylushylyqtyng aldyn alugha qadam basuymyzdy esh toqtatpaymyz. Qúday qalasa 5-10 jylda osy әreketimiz arqyly olar óz tәubesine keletin bolady.

- Sizder endi Joghary sotqa aryz berdinizder, endi Joghary sottan ýmit kýtesizder.

- IYә, audandyq sot janaghyday sheshim shyghardy. Qalalyq sotta esh qayran qylmay bәrin ózgerissiz qaldyrdy. Jogharghy sotqa jazyp otyrmyz, endi ýmitimiz tek sol Jogharghy sottan. Jogharghy sot әdil sheshim shygharatyn shyghar dep ýmittenip otyrmyz.

- Osy jerde bir aitarym balanyng ózimen tildestinizder me? Osy 96 mln-gha qatysym bar degendi aita ma?

- Oybay-au, ol júmysqa kirip te ýlgergen joq. Ýsh ailyq synaq merzimi bitkenshe bәrin ýlgerip ýirengenshe búrynghy joqty «japtym jala, jaqtym kýiemen» ile saldy ghoy!? Bәri týsiniksiz dýnie bolyp ketti. Basynda úlyma 116 mln. 500 myndy jymqyrdyng dese, aqyry otbasymyz qolymyzgha ústap kórmegen 96 mln kelip shómshiydi ghoy!?  Sonyng bәrin qorghaushy kózge shúqyp kórsetkenimen shymshyq shyndyq shyryldap, japalaq jalghandyqqa jem boldy.

Bilmeymin endi. Tek qana sol әdildik kýtemiz Jogharghy sottan. Jazatyn jerding bәrine jazdyq. Biraq eshqaysynan eshqanday jauap bolmady. Endi osy Jogharghy sot әdil sheshim jasaytyn shyghar dep ýmit kýtemiz. Ádil sheshim shygharyp, balamyzdy bostandyqqa shygharsa, sol bar aitarymyz.

Eskertu: Abai.kz – erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir talastyrugha, ózderining ýnderin el biyligin tizgindegen túlghalargha jetkizuge Qazaqstannyng әrbir azamaty qúqyly. Biz arasha súrap kelgen ata-anany sózge tarttyq. Isting mәn-jayyn súrap bildik.Maqalada aty atalatyn jekelegen túlghalar redaksiyamyzgha jauap beruge niyet bildirse, olargha da minber úsynamyz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2393
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2721
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3110
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1792