Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Qarghyn su: 1263 6 pikir 8 Sәuir, 2024 saghat 15:30

El bolyp júmylyp, apatty enseru bizding qolmyzdan keledi

Kollaj suretteri Google izdeu jýiesinen alyndy

Elimizding soltýstik jәne batys ónirin qarghyn su basyp, úlan-ghayyr sayyn dala bir sәtte tenizge ainaldy. Múnday apatty qazaq qashanda «El basyna kýn tudy» dep ataghan.  Kóp júrt azyn-aulyq tirliginde «bala-shagha qamy» dep jighan-tergeninen әp-sәtte aiyrylyp, irili-úsaqty maly tasqynda ketip, iyti suyqta qaltyrap – bir-aq kýnde taqyr kedey bop shygha keldi...

IYә, apat eshkimnen súrap kelmeydi. Alayda qazirgi zamanghy apattardyng kez kelgeni adamy faktordan tuyndaytyn tehnogendik apattar bolyp otyr. Mәseleni tótesinen qoysaq, «búl adamdardyng niyeti búzylyp, sadaqa bermegennen Allanyng bizge jibergen synaghy» degen sóz de, «әkim-qaralardyng aldyn ala dayyndyqsyz boluy» degen sóz de, «júrt esh alansyz otyrdy» degen sóz de – býgingi el basyna kýn tughan uaqytqa anyqtama bola almaydy.

Sebebi, Orta Aziyadaghy klimat әlemdegi bolyp jatqan klimattyq ózgeristerdin, kataklizmderdin, apattardyng jalghasy әri onyng lakmus qaghazy bolyp tabylady. Ózgeristing biri - jer betindegi temperaturanyng kóterilui. Ol býkil planetadaghy klimattyng jyldan jylgha ózgeruine әkelude. Temperatura birtindep jylyp barady. Soltýstýk múzdy múhit pen Antraktidaghy qalyng múzdaqtar erip, Atlant múhityn kóktey aghyp jatqan Golifstrim aghysy qaq jaryldy. Sóitip, onyng jer klimatyn retteushi quaty kemidi. Nәtiyjesinde, Ortalyq Aziyada kýz ben qystyng basy janbyrly bolyp, tonsyz jerge metrlep sindi. Sosyn, ile-shala bolghan ayazdan qaqayyp qatty. Sonynan ýzdiksiz jaughan qar kóktemde bizdi osy kýige alyp keldi - qashqyn su jerge sine almay, qashar arna taba almay,  tútasymen kelip basty.

Qazaqstan jazyqty-tauly, tauly-jazyqty jerlerde ornalasqan alyp memleket. Ásirese, qiyryn kóz jetpeytin úshan dala kózge qalay әsem kórinse, qoynauynda kórinbeytin qauip te býgilip jatady... Eger dalany bile almasan, onyng tynysyn úgha almasang – dala eshkimdi ayamaydy. Búryndary, elde temir joldar salyndy, avtomobili joldary salyndy. Biraq, ol kezderi tep-tegis dalanyng ózine jolshylar kópir tastap ketip otyrushy edi. Bireuler ony «mal ótkel» deytin. Biraq, esepteulerine qarasaq, ol kópirler osynday qarghyn su arnalaryna qoyylghan eken.

Al, qazirgi «jolshylar» tezirek aqshany iygeru ýshin onday zertteulerdi jasamaytyn boldy. Jýzdegen shaqyrymgha joldy betonmen tútas qúrsap, sudyng ótkel joldaryn tastay ghyp bitep tastady. Al, ony baqylaytyn su reurstary ministrligi әldeqashan joyylyp, búrynghy gidrotehnik mamandary toz-toz bop ketkeli qashan!...  Kóp jerlerde búrynghy arnalar bitelip, ózen arnalary tazalanbay qayrandanyp ketkeni de osy tasqyngha әserin tiygizude.

IYә, bәrin ait ta birin ait, «bolar is boldy, boyauy sindi»... Endi ne istemek kerek? Meninshi, osynday apatty kezde Halyq bir ortagha júmylyp, birige әreket etui kerek. Onyng jappay kórinisi qazir býkil Qazaqstandy sharpydy: mekteptegi oqushydan bastap, kәri-qúrtangha deyin qoldaghy baryn «Su tasqynynan zardap shekkenderge kómek Ortalyqtargha» aparyp ótkizude. Bireui – kiyimin, biri – kórpesi men ydys-ayaghyn, biri – azyq-týligin degendey, biri – qarjysyn degendey...

Búl su tasqyny býkil qazaqstandyqtardy bir kisidey biriktirdi. Búrynghy aitylyp jýrgen «anau – anau, mynau – mynau» degen jәy ghana jel sóz eken. Shynuatynda qazaq halqy әldeqashan últ retinde úiysyp, halyq retinde qalyptasqan eken. Qazirgi apat osyny kórsetti.

Apatty jerge el preziydenti de bardy. Halyqtyng jaghdayyn óz kózimen kórip, halyqqa ýndeuin de joldady. Onda «Halyqqa kómektesu ýshin Ýkimetke memlekettik materialdyq rezervti paydalanudy tapsyramyn. Sonday-aq Ýkimet shyghyndardy óteuding tiyimdi joldaryn shúghyl qarastyrugha tiyis. Ony zardap shekken azamattargha jan-jaqty týsindiru kerek. Beriletin ótemaqy shyghyndy tolyq jabuy qajet» dep anyq aityldy. Odan әri «Jaghdaydyng baqylaudan shyghyp, auyr zardaptargha әkep soqtyruyna qúzyrly organdardyng qamsyzdyghy men salghyrttyghy sebep. Alapat tasqynynan qorytyndy shygharyp, tiyisti sabaq aluymyz qajet» dep, osy apattyng bolashaqta qaytalanbauy turaly oilanu kerektigin eske saldy. Apatty aimaqtarda tótenshe jaghdayda qúrylghan shtabtar ózining kýndiz-týngi toqtauyz júmysyna kirisip ketti...

Osy sharadan Abai.kz respublikalyq-aqparattyq sayty da tys qalmaydy dep oqyrmandardy sendirgimiz keledi.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2392
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2721
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3110
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1792