Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Aqmyltyq 1394 6 pikir 16 Nauryz, 2024 saghat 18:52

Sayasatta úsaq-týiek degen bolmaydy...

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

IYә, Últtyq qúryltaydan júrttyng kýtkeni kóp. Árkim ózining kókeyinde jýrgen, janyn qinaghan súraqtardyng jauabyn alghysy keledi. Sol qatarda men qandastarymyzdy sergeldenge salyp otyrghan «20-baptyng 5) tarmaghy» men «apostili mәselesi» turaly bir sheshim aitylyp qala ma dep, qatty kýttim.

Biraq, búl taqyryp turaly әzirinshe eshteme aitylmady.

Mýmkin, Preziydent búl mәseleni basqa jolmen shesher.

Jasyraty joq, qatty kýizeldim. Azamattyq ala almay, sergeldenge týsip otyrghan qandastaryma janym ashydy.

«Qazaqstan – bәrimizding qasiyetti qara shanyraghymyz. Sondyqtan әrbir azamat el taghdyryna óz taghdyrynday qaraugha tiyis», - depti Qasym-Jomart Kemelúly.

Bireulerge únamauymyz mýmkin, biraq biz de ózimizdi osy Qara shanyraghymyzdydyng bir uyghy bolghan qandastar taghdyryna óz taghdyrynday qarap jýrgen janbyz dep esepteymiz.

Óz basym Preziydentting әr sózin qaldyrmay, múqiyat oqyp jýremin.

«Qúryltay – eshqashan toy toylap, әngime-dýken qúratyn jiyn bolghan emes», - depti Preziydentimiz Últtyq qúryltaydyng ýshinshi otyrysynda sóilegen sózinde.

Osy sózden keyin Preziydentting sózin tipti de shúqshiyp oqyp, qanday mәselelerge basa nazar audarghanyna ýnile bastadyq. Jәne Memleket Basshysynyng den qoyghan mәselelerin terip aldym.

Qasym-jomart Kemelúly búl joly da Últtyng jana sapasyn qalyptastyru mәselesine aiyryqsha toqtalypty.

Qúqyq qorghau organdary qyzmetkerlerining mәdeniyetsizdigi men sauatsyzdyghyn aitpady demeseniz, Preziydent Óz sózinde «Shynghyshan dauynan» bastap, «nasybay atugha», «jol ýstindegi dórekilikke» deyin týk qaldyrmayy tizip shyqqan eken.

Bir qaraghanda, Preziydent tym «úsaqtap» ketkendey sezilui mýmkin.

Biraq, bizding últymyzdyng qazirgi jaghdayy – osy ekeni, әli kýnge deyin Alash kósemderi men Kenes qayratkerlerin salystyrudan; ata-babasynyn, jerlesining esimin úlyqtaudy súrap, újymdyq hat jazudan asa almay kele jatqanymyz ótirik emes qoy!

Preziydentting búl sózderi, tipti, sonau Abay zamanyn eske týsirgenin jasyrmaymyn.

Demek, sayasatta úsaq-týiek degen bolmaydy, Preziydent ýshin bәri manyzdy.

Ziyaly qauymymyz ben bay-baghlandarymyzdyng týri osy bolghanda, biz qaryzgha batyp, sonyng kesirinen nashaqorlyq pen qúmarpazdyqqa túnshyghyp bara jatqan myna qara halyqpen qalay «Jana Qazaqstan» qúra alamyz degen de oigha qaldyq.

Tipti, «Atymdy adam qoyghan son, Qaytip nadan bolayyn? Halqym nadan bolghan son, Qayda baryp onayyn?!» - degen Abay sózin menzep otyrghan joq pa degen de qiyal keldi basyma.

Qatelessem týzetip qoyynyzdar, Qasym-Jomart Kemelúlynyng búdan da batyl reformalar men batyl sheshimderge barynqyramay otyrghanynyng bir sebebi – osydan eken-au dep oiladym.

Áriyne, bodandyq qamytynan shyqqan elding halyqyn eng keminde elu jyl kinalaugha bolmaydy!

Kerisinshe, sol halyqty osynday kýige týsirgen SEBEPTI jan-jaqty baghamdaghan jәne ol SEBEPTI ashyq aitqan dúrys dep oilaymyn.

Jaqsylap baghamday bilsek, jipting bir úshy atqarushy biylik pen zang shygharushy organgha, odan ary memlekettik basqaru jýiesine, odan ary qaray atqaty «162»-ge baryp tirelui mýmkin.

Menshe, «Shyn mәninde, jeke mýddesin emes, el mýddesin bәrinen biyik qoyatyn azamattar» qalyptastyru ýshin eng birinshi kezekte ÁDIL BÁSEKELESTIK qajet.

«Osy dertting bәrinen týbegeyli arylsaq, últymyzdyng sapasyn jaqsartamyz, ony mýlde jana dengeyge kóteremiz», - depti Qasym-Jomart Kemelúly.

Eng bastysy, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev búl joly Ózi basqaryp otyrghan elding bar shyndyghyn jayyp saldy.

Bizdi osy dertting bәrinen týbegeyli aryltatyn jalghyz jol - ÁDIL BÁSEKELESTIK!

Biz osy jolda Preziydentpen birgemiz!!!

Auyt Múqiybek

***

- Qazir ertede ótken oqighalargha, belgili bir túlghalargha qatysty talqylau kóbeyip barady;

- Qalamgerlerimiz, tipti, Shynghys hannyng tegi kim dep, aitysyp-tartysyp jatatyn boldy;

- Alash kósemderi men Kenes qayratkerlerin salystyryp, bir-birine qarsy qoyady;

- Ashyghyn aituymyz kerek, biz tariyhqa kelgende kóbinese emosiyagha berilip ketemiz;

- Songhy kezde ata-babasynyn, jerlesining esimin úlyqtaudy súrap, újymdyq hat jazu әdetke ainalyp barady;

- Atasyna eskertkish qoidy, kóshege atyn berudi ótinetinder kóbeydi;

- Songhy jyldary el ishinde qara kiyinip, túmshalanyp jýretin adamdar payda bolghany barshanyzgha mәlim;

- Radikaldy neofittar halqymyzdyng saltynda joq kiyim ýlgileri arqyly da jat diny iydealdardy qoghamgha tanugha tyrysyp jýr;

- Destruktivti nasihattargha bizding elimizdegi balalar da ilesip ketip jýr;

- Islam qaghidalaryn óreskel búrmalap, qatyp qalghan dogma retinde qabyldaytyn otbasylardaghy әielderdi kemsitu, tipti qorlau faktilerine erekshe nazar audarghan jón;

- Elimizde qyz alyp qashudy, kóp әiel aludy últtyq dәstýr sanap, el ishinde dәriptegisi keletinder bar;

- Tek byltyrdyng ózinde esirtkige qatysty 7,5 mynnan astam qylmys anyqtaldy;

- Zansyz ainalymnan 41 tonna esirtki alyndy;

- Nashaqorlyq, әsirese, balalar arasynda tez taralyp, jastarymyz ulanyp jatyr;

- Densaulyqqa ziyan әri úyat әdetting biri – nasybay atu;

- Taghy bir qauipti kesel – ludomaniya, yaghny qúmarpazdyq;

- 400 myngha juyq azamat – bukmekerlik kenseler men kazinolardyng túraqty kliyenti;

- Bireuge til tiygizip, ar-namysyn taptap, tipti, úryp-soghugha dayyn túratyndar az emes;

- Ókinishke qaray, qoghamdyq mýlikten bastap, mynjyldyq mәdeny múralargha deyin – bәrin jappay býldiru keyingi kezde әdetke ainalghan;

- Ýidegi liftini, auladaghy oiyn alanyn, kóshedegi ayaldamany qiratudyng qanday qisyny bar?!

- Bizde sudy ýnemdeuge baylanysty qalyptasqan dәstýr joq;

- Ózindi, elindi damytugha qajetti qanshama altyn uaqyt ónbeytin dau-damaygha, esh paydasy joq iske júmsalyp jatyr;

- Alayda keybir kәsipkerler aldymen elding emes, ózining mәselesin aityp qalugha tyrysady;

- Jol jýru erejesin jappay búzudyng jәne jol ýstindegi dórekilikting zardaptary asa auyr bolyp túr...

(Qasym-Jomart Toqaevtyng Últtyq qúryltaydyng ýshinshi otyrysynda sóilegen sózinen)

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2273
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2625
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2653
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1717