Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Ádebiyet 3925 16 pikir 12 Nauryz, 2024 saghat 16:03

Múhtar Maghauinning «Kók múnary» haqynda

Foto: Halyq ýni

Múhtar… Maghauin Múhtar. Búl esimdi qazaq oqyrmandaryna tanystyryp jatudyng qajeti joq. Jazushy. Ghalym. Songhy kezdegi әleumettik jeli jazbalarynda Maghauin esimimen birge aitylatyn «ghalym» sózine «ghúlama» degen anyqtauysh syn esimi qosyla aitylyp jýr.

Jazushy M.Maghauinning «Kók múnar», «Alasapyran», «Sary qazaq», «Shaqan-Sheri», «Jarmaq», «Men», «Qypshaq aruy», «Shynghys han» derekti tarihy hikayasy qazaq әdebiyetining eleuli qúbylystary. Al, osylardyng ishinde «Kók múnar» – qazaq әdebiyetine ózindik ereksheligimen kelgen kórkem shygharma..iybl

Men «Kók múnardy» alghash ret 1973 jyly 6 – synypta oqyppyn. Áli esimde, kókshil múqabasynda qara týspen salynghan týsiniksizdeu sureti bolatyn. Qalghany emis-emis... Kitapty talmay súrap, izdep tapqan týgim de joq. Ol kezde biz qolgha týskenning bәrin talghamay oqy beretinbiz. Tili jenil, qyzghylyqty oqylatyn «Kók múnardyn» bas qaharmany Edige sekildi ózine asa senimdi, kóp biletin bilimdi bolsam dep armandaghanym esimde. Qalghan әser búlynghyr...

«Kók múnar» men oqyghan mektep-internatta qoldan-qolgha ótetin, sol kezding tilimen aitqanda, asa «defisiyt» kitap boldy. Onyng negizgi sebebi – Túrar aghay. Ermanov Túrar aghay. Tarihshy. Marqúm bolyp ketkenine otyz jyldan assa da, Sozaq ónirine belgili búl esim – qazirge kýnge deyin óz shәkirtterining arasynda  ýlken qúrmetpen atalady. Túrar aghay óte bilimdi bolatyn. Ózi orys mektebin bitirgen. Sodan song meduchiliyshe, keyinnen bәrin tastap tarih fakulitetine oqugha týsipti. Internatta sóz jatpaydy. Túrar aghay turaly: Jaqsy oqypty, asperanturagha qaldyrghan eken, qart әke-sheshesining jaghdayymen qala almapty,- degen әngimeni úzynqúlaqtan estigenbiz.

Aghay qashan kórsen, syrty gazetpen qaptalghan kitap oqyp jýretin. Oqityn kitaptarynyng kóbi oryssha, mayda jazumen jazylghan, ghylymy enbekter. Basqa múghalimderge mýldem úqsamaytyn. Jay әngime aityp otyrghan sekildi, biraq, sabaghy óte qyzyq. Sabaq súraghanda: «Sen qalay oilaysyn?» – dep bastaytyn. Oqyghanyndy bildirip, qosymsha әdebiyetterden aqparat aitsan, balasha quanyp, mәz bop qalatyn. Sabaq aitsang birinshi ret tyndap otyrghanday, bar zeyinimen, kózin almay múqiyat tyndaytyn. Aghay tyndap otyrghan son, býkil synyp zeyini sende. Sen ayanbay baryndy salasyn. Ol kezdegi «Qazaqstan tarihy» júp-júqa kitap. Bir-aq jyl oqisyn. 9 - synypta. Sonymen bәri bitti. Esimde qalghany Túrar aghay júp-júqa oqulyqty ústap túryp: «Myna oqulyqtyn ishinde eshtene de joq. Týrik qaghanaty men Edil-Ottilany olar qalay úmytqan? Batys Evropany qúldyqtan qútqarghan bizding babamyz Ottila bolatyn. Sol Ottilagha rahmet retinde Italiyanyng úly kompozitory Djuzeppe Verdy «Ottelo» operasy men «Qayta órleu» dәuirining úly suretshisi Rafaeli Santiyding «Qasiyeti Leon men Ottilanyng kezdesui» degen suret frezkasy Vatikandaghy Elidor zalynyng bir qabyrghasyn bezendirip túr. Búlardan basqa batystyng qanshama óner men ghylym qayratkerleri ózderining shygharmalaryn Ottilagha arnaghan», – dedi. Sonda bir oqushy:

– Aghay, Ottila qazaq pa? –dedi.

Bәrimizding kókeymizde osy súraq túr. Túrar aghay aqyryn jymiyp kýldi. Ol kisi ýnemi kýlimsirep, aqyryn sóileytin. Dausy anyq, әuezdi. Oqushygha esh uaqytta dauys kótergen emes.

– Ol kezde qazaq degen halyq joq. Biz ol kezde jalpy ataumen «Týrik» dep atalatyn «Týrkilermiz». Onyng aty – Edil. Keybir kóne jazbalarda «Ettiyl» dep atalady. Edil – Ettil – Ottil – Ottella, – dep, Evropa ghalymdarynyng ózderinin  tildik zandylyghyna oray ózgertip jazghandary ghoy. Júqa oqulyqty qolyna salmaqtap túryp: «Múnda erte qazaqtarda memleket bolmaghan», –depti. Qalaysha? «Ýisin», «Dulat», «Qanly» memleketteri she? Búlar «Taypalyq memleketter» bolatyn. Adamzat tarihynda birden ýlken memleket bolyp ketken birde-bir el joq. Barlyghy da «taypalyq memleket» satysynan kóterilgen. Bizding eldegi «Taypalyq memkeletter» de birigip, keyin «Týrki qaghanatyn» qúrdy. Erte týrkiler memleketi «Qaghanat» dep atady da, memleket basqarushysyn «Qaghan» dep ataghan», – dedi.

Qúday abyroy berem dese onay ghoy. Dәl sol kezde mening esime «Kók múnardaghy» Edigenin: «Mening boyymda Elteris, Estemir, Kýl–Tegin zamanyndaghy kóshpendilerding qany bar»,– degen sózi esime sart ete qalghany. Men: «Men Elteris, Estemir, Kýl–Tegin qaghandar», – dep basyp qaldym. Túrar aghay maghan jalt qarap: «Sen olardy qaydan bilesin? Qaydan oqydyn?» ,– dedi

– «Kók múnardan».

– Týgel týsinding be?

– IYә, týgel,– dedim

Aghay meni әbden maqtady. Sol, sol-aq eken, býkil synyptyng aldynda mening abyroyym kóterilip jýre berdi. Túrar aghay oqushyny kóp maqtamaytyn. Biraq, búl joly bәri erekshe boldy. Mening abyroyymdy babalar ruhy kóterip túrghanday. Erekshe sezim.

Túrar aghaydyng bir qasiyeti, kitapty kóp oqityn  oqushylardy  basqa synyptargha da maqtap jýretin. Sodan biz әlgi oqushynyng oqyghan kitabyn tauyp alyp, oqugha tyrysatynbyz. Búl bir erekshe pedagogikalyq tәsil ekenin men keyin úqtym. Basqa synyptyng oqushylary ishinde joghary synyptyng da oqushylary bar, menen «Kók múnardy» súray bastady. Júrtyng bәri «Kók múnardy» izdep jýr. Sodan «Kók múnardyn» «defisiyt» dәuiri bastaldy. Eng sonynda «Kók múnardy» ózim әreng tauyp, qayta oqyp shyqtym. Altynshy synypta shalalau úqqan ekenmin. Edigening erte týrkiler jayynda jazghan romannan ýzindisi maghan osy joly basqasha әser etti. Ón boyymda belgisiz bir ruhany kýsh payda bolghanday.

Keyinnen M.Maghauin ózining «Men» atty ghúmyrbayandyq memuarynda «Kók múnar» turaly: «Joly sonsha auyr boldy, tútas bir jylgha sozylghan bylyq daugha kezigip, jaryqqa әreng shyghady, jaryalanbay jatyp mazaqqa úshyraydy, kitap bolyp taraghannan song bilgir synshylardyng doghal nayzasyna ilinedi, saban toltyrylghan nysanaly qúbyjyqqa ainalady dep oilagham joq», – dep jazdy. («Men» 99 – bet. On ýsh tomdyq shygharmalar jinaghy. 6-tom. Almaty, «Qaghanat» 2002)

Osy joldardy oqyp otyrghanda mening esime «Kók múnardyn» bizding mekteptegi «defisiyt» dәuiri týsti. Kýlli mektep bolyp «Kók múnardy» izdep jýrgenimizde, myna jaqta bayghús «Kók múnar» sol tústaghy synshylar tarapynan qatal syngha úshyrapty. Paradoks. Ol kezde mektep oqushysymyz. Ádeby synnan qalys kezimiz. Jabyq jýiedegi biz oqyghan mektep-internat әdeby merzimdik basylymdardy jazdyryp almaytyn. Jalpy, sol kezdegi ózim biletin kitap sýier qauym ishinen «Kók múnardy» oqymadym degen adamdy óz basym kezdestirmeppin. Qazir oilap otyrsam qyzyq,- bizding mektepting ishki zandylyghy boyynsha, kóp oqyghan kitap turaly oqushylardyng «disput» dep atalatyn oi-talqysy bolatyn. Ádebiyet ýirmesining jetekshisi Salima apay úiymdastyrghan, eng kóp oqylghan kitap «Kók múnar» turaly disput - oi-talqyda sol kezding saltymen: «Edige jaghymdy keypker me, әlde jaghymsyz keyipker me?» – dep úzaq talasqanbyz. Eng qyzyghy, búryn oqyghan kitap keyipkerlerin «jaghymdy» ne «jaghymsyz» dep, onay bólip tastaytyn bizder, «ә»-degende Edige turaly ne aitarymyzdy bilmey abdyryp qalghanbyz. Sebebi, Edige búrynyraqta biz oqyghan kitap keyipkerlerine mýldem úqsamaytyn. Oilauy, jýris-túrysy, sóz sóileu mәneri mýldem bólek, basqa. Bóten әlemnen kelgen sekildi, beytanys, jana keyipker. Sonshalyq jaqyn, biraq, bóten... Ózegi de, órisi de basqa. Óremiz jetpeytin sekildi... «Kók múnardyn» bas keyipkeri  Edige turaly birdeme dep pikir aitudyng ózi bizge, mektep oqushylaryna auyr soqqan-dy. «Kók múnardyn» ózge keyipkerleri dosent Bәken Tәnirbergenov, Gýlshat, professor Áz-aghan, onyng әieli Álima, basqa aspiranttar Kenjek, Berdibek turaly ayanbay sóilegenbiz. Úzaq talqylaudan son, Edige óte bilimdi, biraq maqtanshaqtyghyn qoysa jaghymdy keyipker bolar edi,- degen toqtamgha kelgenimiz esimde. Balamyz ghoy. Qazir oilasam kýlkili.

Qalay desek te, «Kók múnar» sol tústaghy qalyng oqushy qauymdy beyjay qaldyrmaghan qazaq әdebiyetining eleuli qúbylysy bolghany anyq!

Sol «Kók múnar» turaly disputtan kóp uaqyt óte qoymaghan. Eskilikti bir tarihy jaghdaydy týsindirip túrghan Túrar aghaydan: «Kók múnarda» Týrkiler turaly kóp aitylmaghan. Nege?»,- dep, súraghanymyzda, Túrar aghay synyptyng ýlken terezesinen tau jaqqa úza-a-a-a-aq qarap túryp: «Jazghyzbaydy... Jaza almaydy... Sәlden keyin: Biraq... Maghauin bәribir... molodes... Qazaq әdebiyetinde Týrki qaghanaty bylay túrsyn, kóne Týrkilerding aty atalghan birde bir shygharma joq», – dedi. Sәlden song әlgi sózi qaytalap: «...Bәribir... Maghauiyn...molodes...», – dedi. Dauysy jer astynan shyqqanday qúmyghyp shyqty. Nege jazylmaydy? Kim jazghyzbaydy? Týsiniksiz. Synypta ishine auyr syr býkken óli tynyshtyq ornady. Biz mektep oqushysy bolsaq ta Túrar aghaydyng týrine qarap, ensendi basyp, ón-boyyndy janyshtaytyn meyirimsiz, alapat qara kýshti sezingendey boldyq. Ensendi týzep, boyyndy kótertpeytin asa jaghymsyz sezim.

Keyin mektep bitirip jatqan kezdegi onasha bir sәtte Túrar aghaydan «Kók múnarda» Maghauin Týrkiler turaly nege tereng jazbaghan? -degenimizde – Senzura ghoy, – dep jauap bergen.

Men Túrar aghaydy ómir boyy úmytpaymyn. «Senzura», «Týrkiler» degen sóz ben qatar Rashiyd-ad-Diyn, Bichuriyn, Bartolid, Gumiylev, Aristov degen esimderdi de men alghash ret Túrar aghaydan estigenmin. Keyinirek oqugha týskende Túrar aghaymen salystyryp, Almatynyng KazGu-ining talay professorlaryn mensinbey qalghanbyz.

Almaty demekshi, súmdyqtyn kókesin Almaty kelgen song kórdik. Múnda qazaqtyng tilinde eshkim de sóilemeydi eken. Mensinbeydi. Qazaqtyn ózi de. Kópshilik orynda, әsirese orystar otyrghan jerde orys tilinde sóileuing kerek eken. Orys tilin bilmeytinder ekinshi, mýmkin ýshinshi sortty adam. Birde mynanday oqigha boldy. Abituriyentpiz. Bir top  bolyp dabyrlay sóilesip, trolleybustyng artqy esiginen ishke kirgenimiz sol edi, songhy oryndyqta bizge qarama-qarsy otyrghan orys әieli: «Ne shumiyte! Govoriyte na chelovecheskom yazyke! Barany!»,– dedi. Bәrimiz antarylyp qalyppyz. Mektepte orys tilinen sabaq bergen Valentina Nikolaevna men Zoya Ibragimovnanyng arqasynda dәl osy orys әielge ashy sózben jauap qaytaratynday orysshamyz bar bolatyn. Jasy ýlken adammen sóz talastyru sol kezdegi týsinigimiz ben tәrbiyemizge jat qylyq. Qaperimde ne aitarymyzdy bilmey sasyp qaldyq. Meni tanyrqatqan ekinshi oqigha osy kezde bastaldy. Trolleybustyng orta sheninde týregep túrghan bir qazaq er kisi: «Ony iz auyla priihaliy», – dep, ózi orys sózin dúrys aitalmay túryp, orys әielge mýlәiim kózben qarap, yrjandap túr. Orys әieli taghy da: «barany»,-dedi. Búl joly bizdi aitty ma, joq әlde ana qazaqty aitty ma, týsine almay qaldyq. Dәl osy oqigha mening jýregimde mәngi qalyp qoydy. Búl – «halyqtar dostyghy» degen úranmen jýzege asyp jatqan Kenestik «úly orystyq-shovinistik» iydeologiyanyng asa túrpayy da jeksúryn kórinisi edi.

Student atandyq. Búl kezde bir qazaqtyng qazaq tildi jәne orys tildi bolyp ekige bólingen shaghy. Qazaqsha sóilemeytin orys tildi qazaq studentter ózderi birynghay jýredi. Olar auyldan kelip qazaqsha sóileytin biz sekildilerdi «mambet» dep mensinbeydi. Ózge últ bolsa maqúl, ózderi qazaq bola túra, qazaqsha sóileu búlay túrsyn, qazaqsha sóileytinderdi mensinbey, olargha jogharydan tómen, astamshylyqpen qarauy mening janyma qatty batty. Sening ózindi de, tilindi de eshkim mensinbeydi. Qorlyqtyng ýlkeni – óz elinning astanasynda jýrip, óz tilinde sóiley almau eken! Basqany bilmeymin, dәl osy jaghday maghan qatty әser etip, ómirden birtýrli meselim qaytyp, mýjilip, ruhany kýizeliske úshyradym.

Dәl osy kezende mening qolyma «Kók múnar» ýshinshi ret týsti.  Búrynghy oqyghandarym shala eken. Men «Kók múnardy» basqa qyrynan týsindim. «Kók múnar» maghan ruh berdi «...mening boyymda Elteris, Estemir, Kýl-Teginder zamanyndaghy kóshpendilerding qany bar. Qúla Shora degendi estip pe en? Estigen joqsyn. Men solmyn...» Ghajap. Kókiregine sәule qúiylyp, boyyna kýsh jinalyp jatyr. Seni jelep-jebeytin ruhany kýsh... Basqa әlemmen baylanysqa týsip jatqan sekildisin. Tynysyng ashylyp, boyyna ystyq qan jýgirgendey. Boyyndy alapat kýsh kernegen... osy kýsh Bartolid, Bichuriyn, Uәlihanov, Aristov, B.Kómekov, S.Amanjolov enbekteri arqyly qazaq tarihyna jol siltegen. Ótkenindi týgeldep, aldyndy jaryq sәulege toltyrghan bilim kýshi...  Ata tarihy alapat kýsh berdi!

Alagha shýkir! Sodan beri orystyng da, qazaqsha bilmeytin qazaqtyng da aldynda bir eli tómendegen emespiz. Óz tilin bilmeytin qazaqtargha mýsirkey qaraytyn boldyq. Ana tilindi, baba tilin nege bilmeysin, – dep olardyng ózderine mindet arta sóilep, orystargha: Qazaqstanda túryp jatyrsyn ba, Memleketik til-qazaqtyng tilin bilu mindetin, – deytin boldyq.

IYә, ruhyng óship, tilin, dilin, últtyq namysyng taptalyp jatqan tarihtyng sol kezeninde «Kók múnar» bizge ruhany kýsh berdi. Sol kýsh bizdi 1986-nyng jeltoqsanynda totalitarlyq rejimge qarsy alangha alyp shyqty. Qazir jeltoqsandy zertteushiler: «Studentter alangha Qonaev ýshin shyqty» , – dep jýr. Bos sóz. 1986 jyly Almatyda oqyghan studentterding bәri de jeltoqsanshy. Men biletin birde-bir jeltoqsanshy studentten: «Men Qonaev ýshin alangha shyqtym»,- degen sózdi әli estigenim joq. Olar eng birinshi qazaqtyng tili men dili taptalyp jatqanda - últtyng namysy ýshin alangha shyqty. Men búghan tolyq kepildik berem! Ras, Qazaqstangha qazaq basshy kelse, ayaq asty bolyp taptalyp jatqan qazaqtyng tili men ruhy, ar-namysy joghary kóteriler dep týsindik.

Qonaev túsynda «túrmystyq til» dәrejesine týsip qalghan qazaq til mәselesi-óte kýrdeli mәsele bolatyn. Anyghyna kelgende, soltýstik Qazaqstan obylystarynda 700-den astam qazaq mektepterin jauyp tastaghan Qonaev, qazaqty orystandyrugha belsene kiriskenderdin aldynghy shebinde túr. Ony ol sanaly týrde me, әlde, mәjbýrlikten istedi me, ol jaghy bir Allagha ghana ayan. Qazaq mektepteri jabylghan. Amal joq orys mektepterinde oqyghan qazaq balalary «Tyng iygeru» degen syltaumen qazaq jerine milliondap kelgen kelimsek orystargha jútylyp, soltýstik Qazaqstan oblystarynyng jergilikti qazaqtarynyng basym bóligi tilin úmytyp, orystanyp ketti. Obaly kimge?

Qazir Qonaevti aqtaghysy keletinder – Qonaev pәlenbay qala saldy, sol kisining túsynda Qazaqstan gýldendi, – deydi. Men ol kisining enbegin joqqa shygharmaymyn. Biraq, sol kezendegi Rashidovtyng túsynda – Ózbekistan, Áliyev túsynda – Ázirbayjan, Shevarnadzening túsynda – Gruziya ósip-órkendep, gýldendi ghoy. Olar da pәlenbay qala, zavod-fabrikalar saldy. Biraq, olardyng eshqaysysy da bizding Qonaev sekildi óz elderindegi últtyq mektepterdi jauyp tastaghan joq. Olardyng tili de, mәdeniyeti de últtyq ruhy da ósip-órkendep, jetildi. Sol sebepti de qazirgi Ózbekstan, Ázirbayjan, Gruziyada últyq ruh pen últtyq til – bizding Qazaqstandaghyday ózekti mәsele bolyp kýn tәrtibinde túrghan joq.

Qonaevtyng túsynda biz jaqsy men jamandy ajyrata alatyn jasta edik. Sol kezde KPSS ortalyq komiytetining bas hatshysy L.IY.Brejnevpen dos bolyp, kýnde sýiisip jýrgen Qonaev – soltýstik Qazaqstan oblystarynda jabylyp qalghan qazaq mektepterin qayta ashudy bas hatshygha nege aitpaydy eken, – dep oilaytynmyn. Meyli Qonaev jýz qala salsyn, halyqty keremet baylyq pen molshylyqa jetkizsin – múnyng bәri bir qazaqty orys tildi, qazaq tildi etip ekige bólip, óz últyn qoldan orystandyrghan Qonaevtyng últ aldyndaghy auyr kýnәsin jenildete almaydy.

Qazir oilaymyn: Nege Qonaevtyng túsynda qazaq tili býkil qazaq halqynyng tili bolyp, últ tiline ainala almady. Sebebi, Qonaevtyng ózi orys mektebin bitirip (keybir derekterde tatar mektebi) oryssha tәrbie aldy. Mine mәsele osy jerde jatyr! Qonaev Qazaqstandy basqarghan tústa, onyng ýlken jinalystarda qazaqsha sóilegenin bir ret te kórgen emespin. Ras 80 - jyldardyng basynda televizordan auyl sharuashylyq qyzmetkerlerining bir jinalysynda Qonaevtyng qazaqsha bayandama jasaghanyn kórip, Qonaev qazaqsha biledi eken-au, – dep tanqalgham. Basqa kezde Qonaevtyng resmy jinalystarda qazaqsha sóilegenin kórgen emespin. Ol kisi qazaq tilinde pensiyagha shyqqan song sóiley bastady. Búghan deyin ol tek qana orys tilinde sóileytin. Kim qayda oqyp, qanday tәrbie aldy, sol tәrbie alghan ortasyna qyzmet etedi. Orys mektebinde oqyp, oryssha sóilep, oryssha tәrbie alghan Qonaev - soltýstik Qazaqstan oblystaryndaghy 700-den astam qazaq tildi, últ mektepterin oilanbastan japty da tastady. Nәtiyjesinde, últ qos tildi bolyp ekige bólinip, óz tili men tarihyn bilmeytin, últyn mensinbeytin «mәngýrt» qazaqtar jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtay bolyp, qaptap shygha keldi. Búl – bizding últtyq tragediyamyz.

Mýmkin keybireuler: «Nege bәrine Qonaev kinәli boluy kerek?», – dep aitar. IYә, Qonaev kinәli! Onyng bir ghana sebebi bar. Eldi bir han jeke biylep, daudy bir ghana by jalghyz ózi sheship, auyldy bir aqsaqal jeke basqarghan qazaq qoghamy - jalghyz adamnyng biyligine baghynatyn avtoritarly jýiege beyim qogham. Anyghynda kelgende, Qazaqstandy Qonaev basqarghan kezde Qonaevtyng ghana, Nazarbaev túsynda Nazarbaev sózi ghana jýzege asyp otyrdy. Sondyqtan da, ózi basqarghan jyldardaghy Qazaqstan ýshin tarih aldynda da, bolashaq úrpaq aldynda da tek osy kisiler ghana jauapty bolmaq.

Qazir Qonaevty aqtaytyndar: «Qonaev soltýstik Qazaqstan men shyghys Qazaqstanda jabylyp qalghan qazaq mektepteri turaly bilmedi.», – dep jýr. Bos sóz! Qalay bilmeydi? Qazaqstannyng býkil Soltýstik oblystary men Shyghys Qazaqstannyng keybir audandarynda qazaq mektepteri bolmay, qazaqtar orys mektebinde oqyp, orystanyp oryssha sóilep, qazaq tildi ontýstik pen batystan bólektenip, bir qazaq orys jәne qazaq tildi bolyp ekige bólinip jatqanyn bilmese, ol nesine býkil Qazaqstandy pәlenbay jyl basqarghan?! Mýmkin, jeke túlgha retinde Qonaev óte jaqsy adam bolghan shyghar, biraq Kenestik kezendegi Qazaqstan Respublikasynyng birinshi basshysy retinde, Qonaevtyng últ aldyndaghy kinәsi men kýnәsi bir basyna jeterlik.

Nazarbaev túsynda da, qazaq tilining shekesi shylqyp ketkeni shamaly. Sol bayaghy, bir qazaqtyng orys jәne qazaq tildi bolyp, ekige bólingeni-bólingen. Búl da eshtene emes, ýirengen qúqay. Jangha batatyny: Elimizde qabyldanghan «Blumm jýiesi», «Kembridjdik tәsil», «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformalary boyynsha, qazirgi tandaghy qazaq mektepterinde, últtyq jýike-jýiemizding negizi – «Halyq auyz әdebiyeti» jeke pәn retinde, al, «Qazaq әdebiyeti» pәni synyp boyynsha ghasyr-ghasyrgha bólinip, jýieli týrde, ghylymy negizde oqytylmaydy. Búl, búl ma, Qazaq tili pәni boyynsha jýieli negizde grammatika  da oqytylmaydy, diktant ta jazylmaydy. Shygharma  jazu bolsa da joq. Barlyghyn oqu josparynan alyp tastaghan. Anyghyna kelgende, búl – últty joygha arnalghan maqsatty týrdegi baghdarly jospar. Bir últty joy ýshin oghan atom bombasyn tastap әure boludyng qajeti joq. Sol elding bilim jýiesin tas-talqan etseng boldy, – degen kep, dәl qazir qazaqtyng basyna tónip túr. Ishinde jýrgen song bilemiz, jýiesi búzylghan oqu jýiemizding últqa әkeler qasireti men zardaptarynyng sebebin de, saldaryn da aittyq, jazdyq ta. Raqmet, «Abay.kz» portaly bilim salasy turaly jazghan qanshama maqalamdy jariyalady. Elimizding bilim salasynyng apatty jaghdayy turaly men jazghan maqalalargha oray aitylghan múghalimder «janayghayyna» ne biylik tarapynan, ne elge belgili «ziyalylar» tarapynan «mәu» dep ýn qatqan eshkim bolmady. Nege? Týsiniksiz. Osy tústa Leninnin: “Intelliygensiya – ne sovesti nasii, a gavno nasiiy”, – degen sózi eske týsedi. (Ziyalylar últtyng ar-ojdany emes – nәjisi) Qorytyndylay aitsaq: Nazarbaevtyng túsynda Qazaqstannyng bilim salasynyng tas-talqany shyqty. Múny kózi ashyq, kókiregi oyau qazaq ziyalylarynyng bәri de biledi. Biraq, ýndemeydi...

Bir sózben aitqanda, Qonaev túsynda soltýstik Qazaqstan oblystarynyng barlyghynda derlik qazaq mektepteri jabylsa, Nazarbaev túsynda qalyptasqan oqu jýiemizding tas-talqany shyghyp, últ bolashaghyna tóngen qauip eselep ósti.

Bir qayghy,myng qayghyny qozghaydy,– degen. «Kók múnardaghy» Edigening Týrik qaghanaty túsyndaghy úly Qaghandar men sol kezdegi kóshpendi babalarymyz turaly aitqan sózderinen ruhany kýsh alghan biz, 1986-nyng jeltoqsanynda Qonaev ýshin alangha shyqpaghanymyzdy jәne Qazaqstandaghy qazaq tilining ózekti mәselege ainaluynyng kóp sebepterining birin ghana aitam dep otyryp, qazirgi Qazaqstannyng bilim salasyndaghy «diyversiyany» da sóz etuge mәjbýr boldyq.

Aua jayylyp, bostekti sóilemeuge qansha tyryssaq ta M.Maghauin shygharmashylyghyn sóz etudi maqsat etken son, qazaqtyng ruhany әlemi men bilim salasyna jasalyp jatqan «diyversiyalyq-otarlaushy» kýshter turasynda aitpay ketu mýmkin emes. Sebebi, M.Maghauinning ghylymy enbekteri men әdeby shygharmalaryndaghy eng negizgi ózekti oy – otarshyl syrtqy kýshterge qarsy baghyttalghan qazaq halqynyng «últtyng immuniytetin» kóteru bolyp tabylady. Al, «últtyq immuniytet» – halyq ózining tilin, dinin, salt-dәstýrin, tarihy men әdebiyetin sýiip, qúrmetteui arqyly qalyptasady.

Eger, M.Maghauinning әdeby shygharmalary men ghylymy enbekterin bir-birine jalghap qosar bolsaq, syrtqy otarshyl kýshterge qarsy soghylghan «Úly Qazaq qorghany» payda bolghan bolar edi. Otarshyl kýshterding basty maqsaty – halyqtyng tabighy baylyghy men jerin tartyp alyp, sol jerding iyesi bolyp otyrghan últty tarihynan, әdebiyeti men mәdeniyetinen, tili men dininen, salt-dәstýrinen aiyra otyryp, halyqty tobyrgha ainaldyru. Al, tobyrdy basqaru әrqashan da onay. Múny ghylym tilinde otarlau (kolonizasiya) nemese otarshyldyq sayasat (koloniyalinaya politika) deydi.

M.Maghauin shygharmalarynda aitylghan oy men iydeya bireu, ol – biz aityp ótken otarshyldyq pen otarlau sayasatyna qarsy kýres.

Býgingi sóz ózining shygharmashylyghy men ghylymy enbekteri arqyly otarlyq sayasatqa qarsy kýrese otyryp, óz últy, qazaq halqynyng «últtyq immuniytetin» kýsheytu jolynda bar sanaly ghúmyryn arnaghan, shyn mәnindegi «Últ ziyalysy»- Múhtar Maghauinning «Kók múnary» turaly bolmaq.

Sóz basyn da aittyq, taghy da qaytalaymyz: Múhtar Maghauinning «Kók múnary» – alghashqy kezde әdebiyet synshylary tarapynan qatal syngha úshyrasa da, baspadan jaryq kórgen sәtten bastap qalyng oqyrman qauym óte jyly qabyldaghan, Qazaq әdebiyetining eleuli qúbylysy.

«Kók múnar» qazaqtyng kóne tarihyna jol siltep, últtyq ruhaniyatymyzdyng tarihy jadysyna baghyt-baghdar berip, últtyng «oyanu dәuirinin» bastauynda túrghan qazaq әdebiyetindegi eng alghashqy shygharmalardyng biri boldy. «Biri boldy»,– dep aityp otyrghan sebebimiz: Búl kezende M.Áuezovting «Abay joly» tarihy roman-epopiyasy qazaq әdebiyeti men odaqtyq әdebiyetti bylay qoyghanda, әlemdik әdebiyette ózindik ornyn alyp ýlgergen ýzdik shygharma bolatyn. Biz qazir «Abay joly» turaly sóz qozghasaq, onyng kórkemdik quatyn birinshi kezekte tilge tiyek etemiz de, «Abay jolynyn» tarihy roman ekenin úmytyp kete beremiz. Sóz joq, «Abay joly» – kórkemdik quaty asa joghary, XIX ghasyrdyng II jartysyndaghy qazaq halqynyng ómirin ensiklopediyalyq túrghydan surettegen roman-epopeya. Desek te, «Abay joly» janrlyq ereksheligi jóninde «tarihy roman» toptamasyna jatatynyn úmytpauymyz kerek.

Mening ózimning jeke pikirim boyynsha, «Abay jolynan» keyin «tarihiy-roman» janrynda qalyng oqyrman qauymdy dýr silkintip, nazaryn ózine audarghan I.Esenberlinning «Qahary» boldy. Búl – 1969 jyl. «Qahardan» song aragha ýsh jyl salyp, jaryq kórgen M.Maghauinnyng «Kók múnary», qazir ghana aityp ótkenimizdey, últ ruhaniyatyna baghyt-baghdar berip qazaqtyng kóne tarihyna jol siltegen qazaq әdebiyetindegi eng alghashqy shygharma bolghandyghy, әdebiyetimizding ótken tarihyna kóz salghan oily oqyrmangha anyq angharylady.

Birinshi bólimning sony. Jalghasy bar.

Núrghaly Mahan

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2273
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2625
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2653
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1717