Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Biylik 1026 3 pikir 11 Nauryz, 2024 saghat 16:52

Bakuge sapar: Týrki dýniyesin damytugha arnalghan qadam...

Suret Aqorda telegram arnasynan alyndy

Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev Ázerbayjan Respublikasyna memlekettik saparmen bardy. Búl turaly Aqorda habarlady. 

Geydar Áliyev atyndaghy әuejayda preziydent Toqaevty Ázerbayjan viyse-premieri Yagub Eiybov pen SIM basshysynyng orynbasary Samir Sharifov qarsy aldy.

Al Ázerbayjan preziydenti Iliham Áliyev Qazaqstan preziydenti Toqaevty «Zaguliba» reziydensiyasynda kýtip aldy. Keyin Ázerbayjan men Qazaqstan preziydentterining shekteuli qúramdaghy kezdesui bastaldy.

Qazaqstan men Ázerbayjan yntymaqtastyqtyng jana dәuirine qadam basty

«Qazirgi qazaq-әzerbayjan qarym-qatynasy órleude. Biz yntymaqtastyqtyng jana dәuirine qadam basty... Songhy bir jarym jylda 40-qa juyq manyzdy ekijaqty qújattargha qol qoyyldy. 2020 jyldan bastap bizding elderimiz arasyndaghy tauar ainalymy 5 esege juyq ósti ($109-dan $529 mln-gha deyin)», - dep mәlimdedi Qazaqstan preziydenti Toqaev Ázerbayjangha sapary qarsanynda.

Ol sonday-aq, qazaqstandyq kompaniyalar «Qarabaqty qayta janghyrtu ýderisine» qatysugha mýddeli ekenin atap ótti.

Ázerbayjan men Qazaqstan múnay-gaz salasyndaghy yntymaqtastyqty keneytedi

Osyghan deyin Astanada Ázerbayjan men Qazaqstan arasyndaghy sauda-ekonomikalyq yntymaqtastyq jónindegi birlesken ýkimetaralyq komissiyanyng 20-shy otyrysy ótken edi.

Otyrys aldynda Ázerbayjannyng Energetika ministri Shahbazov pen Qazaqstannyng Kólik ministri Qarabaevtyng ekijaqty kezdesui ótti. Onda múnay-gaz, sonday-aq janartylatyn energiya salasyndaghy yntymaqtastyqty keneytu mәseleleri qaraldy.

Qarabaev basty mindeti - eki elding port infraqúrylymyn damytu bolatyn birlesken investisiyalyq qor qúru turaly habarlaghan.

Sarapshylar Ázerbayjannyng manyzy artyp keledi deydi. Ásirese týrki әlemi, Qazaqstan ýshin. «Qazaqstan men Ázerbayjan strategiyalyq seriktestik qana emes, odaqtas әri bauyrlas, kórshi memleket. Qazaqstan preziydentining súhbatynda eki elding ekonomikalyq damu mýmkindigine qatysty kóbirek pikir bildiredi», - deydi sayasattanushylar.

Onyng ishinde Transkaspiy halyqaralyq kólik baghdarynyng (THKB) bolashaqtaghy әleuetine qatysty ong bagha bergen. Qazirgi geosayasy jaghdaygha baylanysty ónirdegi transkontiynentalidyq sauda baghyty jyldam damyp kele jatqanyn aitady. Yaghni, Ortalyq Aziya men Ontýstik Kavkazdyng biregey geografiyalyq orny atalghan salany damytugha әbden qolayly ekenine toqtalghan. «Sondyqtan Ázerbayjan siyaqty Qazaqstan da elding kólik-logistikalyq әleuetin damytu boyynsha belsendi sayasat jýrgizedi. Shyn mәninde, búl - biz ýshin strategiyalyq mindet.

«Ázerbayjan-Qazaqstan jayly aitqanda, týbi bir týrki halyqtarynyng basyn qosatyn Týrki memleketteri úiymynyng keleshegine qatysty pikir aitpau mýmkin emes. Sondyqtan súhbatta ol da aitylypty. Byltyr Astanada Týrki memleketteri úiymy basshylarynyng mereytoylyq sammiyti ótken edi. Onda «Týrki әlemining keleshegi – 2040» atty qújat qabyldandy. Búl úiym qazirding ózinde halyqaralyq arenada tanymal jәne bedeldi oiynshygha ainalyp ýlgerdi. Búryn kenes statusynda edi, endi úiym statusyna kóterildi. Bolashaqta tipti joghary dengeyge jetsin degen tilek bar, talpynys bar», - deydi sarpshy Ashat Qasenghaliy.

Qazaqstan men Ázerbayjan týrki baghytyndaghy alty halyqaralyq úiymnyng mýshesi. Yaghni, búl ýndestik eki elding týbi bir bauyrlas týrki dýniyesin damytugha arnalghan qadamy men jospary bir baghytta ekenin aiqyndaydy.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2651
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716