Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Ghibyrat 5412 12 pikir 1 Nauryz, 2024 saghat 12:49

Qaysar ruhty ghaziz jan

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Qazaq mәdeniyeti men  ruhaniyatynyng kórnekti qayratkeri Múrat Múhtarúly Áuezovting әkesi – últ әdebiyetining alyby, әlem әdebiyetining ýzdik klassikterining biri Múhtar Áuezov turaly otandyq әdebiyettanu ghylymynda «Múhtartanu», «Áuezovtanu» dep atalatyn tútas ghylym salasy qalyptasqan. Kemenger jazushy ómirining әr kezeni, onyng әrbir shygharmasy jayly әlemning aluan tilinde jýzdegen, myndaghan maqalalar, zertteu enbekteri men monografiyalar,  «Múhtar Áuezov» atty arnayy ensiklopediyagha deyin jaryq kórdi. Sol sebepti biz әngimeni Múrat Múhtarúlynyng anasy Fatima Ghabitovanyn  ghúmyrnamasynan bastaghandy jón kórdik.

Fatima Ghabitova. Otyzynshy jyldar.

Qazaq tarihynda óshpestey iz qaldyrghan últymyzdyng ýsh birdey arysyna adal jar bolyp, Alashtyng ardaqty azamattaryn sýisindirgen, eteginen úl men qyz birdey saulaghan osy bir ghaziz jan turaly kenes zamanynda tam-túmdap jazylghanymen, onyng jangha ashpaghan syrgha toly jazbalary tek tәuelsizdik túsynda ghana tolyqtay jaryq kórdi.

Ótken ghasyrdyng sonynda, yaghny 1998 jyly «Atamúra» baspasy Fatima Ghabitovanyng әr jyldary jazylghan kýndelikteri, jazbalary, ólenderi men hattary, estelikteri men tolghanystary toptastyrylghan «Órtende óngen gýl» atty jinaqty basyp shyghardy.

Kitaptyng qoljazbasy týgeldey mening qolymnan ótti: tartqan azaby men kórgen mehnaty, qayghy-qasireti men mún-zary bir adamnyng basyna jetip artylatyn sherli jýrek súm zamannyng súmdyqtaryn sol qalpynda bayandaghan. Biz qoljazbagha qylday qiyanat jasamastan, qaz-qalpynda shyghardyq.

Qazaqtyng sayasy kýresterde shyndalghan, qughyn-sýrgin ataulynyng talayyn kórgen, keybiri patsha týrmesine deyin otyryp shyqqan aptal azamattary jantýrshigerlik azaptargha shydamay shart synyp, mort ketip jatqanda, nәzik jaratylystylar qataryndaghy Fatima apamyz ýnemi aldynan shygha bergen qisapsyz qiyndyqtargha moyymaghan, qaytpaghan, qaysar minez tanytqan.

Qaymana qazaqqa qaraqan basyn asyrau múng bolghan kezde ol ýsh arystan tughan alty balasyn týp-týgelimen aman-esen jetkizip, bilimdi, ór minezdi, otanshyl azamattar qataryna qosady.

Baytal týgil bas qayghy bolyp, jazghan-syzghandaryn bylay qoyghanda, er azamattar qandy qasapqa týskende, kýieulerining qalamynan shyqqan әr tuyndyny, qylayaghy bir japyraq qaghazgha shashylyp týsken jazbalaryna deyin qyzghyshtay qoryp, jaqsy kýnderge jetkize bildi. Ásirese, qazaq poeziyasynyng alyby Iliyas Jansýgirov aqtalghanda onyng 6 tomdyq shygharmalar jinaghyna engen últ әdebiyetining bagha jetpes baylyghynyng basym kópshiligi dәl osy Fatima anamyzdyng qúpiya sandyghynan shyghady.

Bilәl Sýleev, Iliyas Jansýgirov, Múhtar Áuezov siyaqty әrqaysysy tau túlghaly azamattargha jar bolghan Fatima Ghabitova degen qaysar ruhty ghaziz jan kim edi? Búl súraqtyng jauabyn onyng óz jazbalarynan tabamyz.

Fatima apamyz qazaq qoghamy oyanyp, onyng oiy men qyrynda sayasy kýrester beleng alghan shaqta, Jetisu ólkesindegi Qapal qalasynda 1903 jyly auqatty tatar kópesi Zaynolla Ghabitovtyng otbasynda dýniyege kelipti. Bir qyzyghy, Babyr men Dulaty enbekterinde aty atalatyn ortaghasyrlyq Almatynyng ornyna 1854 jyly Vernyy bekinisining irgesi qalanghanda Qapal resmy týrde qala mәrtebesin iyemdengen, sauda-sattyghy dýrkirep túrghan shahar edi.

Ákesi Zaynolla mezgilsiz qaytys bolghanda (key derekter boyynsha baqtasqan aghayyndary u berip óltirgen) Fatima 6 ailyq bala eken. Osylaysha jasy  24-ke endi ghana tolghan anasy Ghaynijamal Rәziya, Mәrziya, Fatima esimdi ýsh qyzymen jesir qalyp, kýieuining sonyndaghy mol dәuletting shashauyn shygharmay, qyzdaryn ósirip-jetkizuge júmsaydy.

Ghaynijamal men onyng qyzdary: Rәziya, Fatima jәne Mәrziya.
1918 jyl.

Búl kezdegi Qapal ýlken qala ghana emes, әigili Maman by men onyng isker, últjandy úldarynyng arqasynda qazaq dalasyndaghy oqu-aghartu isining elge tanylghan ortalyghy da edi. Fatima tughan 1903 jyly Qapaldyng manyndaghy Qaraghash degen jerde Maman aqsaqaldyng úrpaqtary Ufadaghy «Ghaliya» medresesining ýlgisi hәm oqu baghdarlamasymen alghashynda «Maman» jәdiyt, yaghny janasha oqu mektebin salyp, keyin ony «Mamaniya» dep atalatyn býgingining kolledjderimen iyqtas irgeli oqu ornyna ainaldyrady. Tatar jәne qazaq múghalimderi sabaq bergen búl mektepte Bilәl Sýleev pen Iliyas Jansýgirov te oqidy.

Fatima apamyzdyng jazbalary boyynsha ol bastapqy bilimdi óz ýiinde, anasynan alghan eken. Keyin әueli Qapaldaghy orys mektebi men «Yakobiye» qyzdar medresesinde bilimin jalghastyrghan. Búl turaly ol ózining «Bel-belesterde» degen esteliginde: «Jetisuda tatar, qazaq kópesterining qarajatymen ashylghan Almatyda «Isaqiya», Qapalda «Yakobiye», Qaraghashta «Mamaniya» mektepteri bar edi», – dep jazady.

Birinshi dýniyejýzilik soghys bastalghanda Qapalgha Ortalyq Aziyadan nemister qonys audarypty. Solardyng ishinde Karl Kayzer deytin bankir Frankfurt uniyversiytetin bitirgen Ida degen nemis, fransuz tilderinde erkin sóileytin әielimen birge Fatimanyng әkesi ken-molynan saldyrghan fliygelidi ýide pәter jaldap túrady. Dәl osy әiel ýsh qyzdy qaz-qatar otyrghyzyp, olardy nemis, fransuz tilderine jatyqtyryp, Europa әdebiyetinen mol maghlúmat beretin dәrister oqidy. Qyzdardyng muzykagha qabiletin bayqap, pianinoda oinaudy ýiretedi.

Búl kezde on jastan endi ghana asqan, әr nәrseni bilmekke qúshtar Fatima frau Ida ýlgisining bәrin qaghyp alyp, estigenin jadynda toqyp otyrghan. Keyin túrmysqa shyqqanda onyng ýiinde sol zamandaghy qazaq ziyalylarynda siyrek kezdesetin pianino bolghan. Apamyz dýniyeden ótkende balalaryna múra retinde eki birdey kýisandyq qalypty jәne ony kimge beretinin óz qolymen jazghan ósiyetinde kórsetip ketipti.

Fatimanyng Mәskeu men Sankt-Peterburgte oqyghan Alash arystaryn tan-tamasha qaldyrghan  jan-jaqty bilimi men bekzattyq bolmysy osylay qalyptasypty.

Azamat soghysy jyldarynda orys-qytay shekarasynyng ótinde túrghan Qapal qalasy, jalpy Jetisu óniri  ózara qyrqysqan aq pen qyzyl tarapynan kóp shabyndygha úshyraydy. Apamyz búl turaly da: «Bolishevikter qyzdardy yqtiyarsyz alady eken (tartyp alady eken) degen daqpyrtpen jengem Mәrziya ekeuimizdi naghashy sheshemizben Aqsugha attandyryp, ózi Qapalda qaldy. Mәrziya 16-da, men 15-te edim. Búl ýrku halyqqa asa auyr boldy. Ýrikken elding jarymynan kóbi óldi», – dep jazady basynan ótken alghashqy bosu turaly.

Bolishevikter qyzdardy yqtiyarsyz tartyp alyp qana qoyghan joq, jazyqsyz halyqty da qynaday qyrdy.

Qyzyl әskerlerding Ivan Mamontov degen baskeser basqaratyn jazalaushy otryady 1918 jyldyng jazynda Vernyy men Qapaldyng arasyn qangha boyaydy. Qapalda eshbir sotsyz, tergeusiz 12 auqatty adamdy júrt aldynda atyp tastaydy.

Mamontov otryady búdan keyin Ýsharal men Ýrjardyng arasyn landap, Maqanshyda aqgvardiyashyl shtabs-kapitan V.N. Vinogradovtyng otryadymen bolghan shayqasta qaza tabady. Búlardyng jasaghan jauyzdyqtaryn Jetisu halqy úzaq jyldar boyy úmytqan joq.

Kenes zamanyndaghy ghylymy әdebiyette qyzyldar әreketine ýnemi әdildik, tendik ornatushy retinde bagha berilip, aqtar jaghy ylghy jamandalyp, qaralanyp otyrdy. Fatima búlardyng ekeuin de ondyrmay synap, tua bitken tik minezimen betperdesin ayausyz sypyrady.

General Dutov, general Bakich, ataman Annenkovtyng shúbyrghan әskerleri de Qytaygha Jetisudan ótedi. Aqtar da oiyna kelgenin istepti. Búl turaly Fatima apamyz: «Aqsu aqtyng panasy bolghaly jergilikti elge de ýlken apat boldy. Óler aldynda qanday jyrtqysh bolsa da, eng songhy kýshin jinap aibar qylghanday, aqtar da qarap jatpady. Qyryp-joyyp әskeri Qapaldy aldy. Aqsudy albastyday basqan aqtar qanshama tistense de, asudyng aldynda alasúrsa da, túraqtap túra almay, Alataudy asyp, Qytaygha ketti», – dep jazady alasapyran zamannyng aqiqat shyndyghyn kәnigi jazushyday kórkem tilmen kestelep.

Osynday aq pen qyzyl arpalysyp, andysqan zamanda ayaqastynan arandap qalmau ýshin Fatima anasy Ghaynijamaldyng batasyn alyp, búl kezde jergilikti bolishevikter jaghynda qyzmet istep, iskerligimen elge tanylyp qalghan Bilәl Sýleev degen azamatqa 1918 jyly túrmysqa shyghady.

Fatima men Bilәl

Fatima apamyz alghashqylardyng biri bolyp stalindik qughyn-sýrginge týsip, aqyr ayaghynda repressiyanyng qúrbany bolghan, otandyq oqu-aghartu salasynyng kórnekti qayratkeri turaly «Bilәl Sýleev kim?» degen ómirbayandyq derekterge toly estelik qaldyrdy. Onda: «B. Sýleev 1917–18 jyldardaghy oqu jylynda Qapal qalasyndaghy tatar mektebinde múghalim jәne oqu isining basqarushysy bolyp qyzmet atqardy. Menimen Bilәl sol mektepte tanysty. Bilәl – asqan aqyldy, keleshekti tereng boljay alatyn ardaqty azamat bolatyn», – dep ekeuining alghashqy tanystyghy men kýieuining boyyndaghy abzal qasiyetter jayynan habar beredi.

Bilәl Sýleev. 1925 jyl.

Sol jyldary әrdayym jarynyng janynan tabylghan Fatima apamyzdyng derekterine sýiener bolsaq, B. Sýleev Azamat soghysy kezeninde Jetisu ónirinde mektep ashu, oqu-aghartu jayy jәne kedeylikpen kýres sharalaryn úiymdastyrumen ainalysqan eken.

Jiyrmasynshy jyldardyng ortasynda Bilәl Jetisu oblystyq oqu-aghartu bólimining mengerushisi qyzmetin atqarady. 1928 jyly 1 qyrkýiekte múnyng aldynda Qazaqstannyng Oqu-aghartu halyq komissary bolyp istegen Smaghúl Sәduaqasovtyng belsene aralasuymen Almatyda túnghysh joghary oqu orny – Qazaq memlekettik uniyversiyteti ashylyp, onyng alghashqy rektorlyghyna Sanjar Asfendiyarov taghayyndalady. Fatima osy mýmkindikti paydalanyp, bir kezdegi «Yakobiye» qyzdar medresesinde alghan bilimin jalghastyru ýshin janadan ashylghan uniyversiytetting filologiya fakulitetine oqugha týsip, Ahmet Baytúrsynov siyaqty ghúlamanyng ózinen dәris tyndaydy.

Bilәl 1928 jyldyng sonyna deyin Almatyda bolyp, oblystyq oqu-aghartu, ghylym-bilim, mәdeniyet mekemelerine basshylyq jasaydy. Keyin Qazaqstannyng ózge ónirlerinde týrli lauazymdy qyzmetter atqarypty. Fatima apamyz búl turaly: «1928–29 oqu jyldarynda Bilәl Aqtóbege oblystyq halyqqa bilim beru bólimining mengerushisi bolyp taghayyndalady», –degen  naqty maghlúmat qaldyrady.

Qazaqstan men Resey arasyndaghy 20-jyldary oryn alghan әkimshilik-territoriyalyq mejeleu nәtiyjesinde respublika astanasy Orynbordan Qyzylordagha kóshirilgende Orynbordaghy múghalimder institutyn – Oralgha, al Tashkenttegi múghalimder institutyn  Semeyge ornalastyru siyaqty asa jauapty da sauapty ispen búl salada tәjiriybesi mol B. Sýleev ainalysady. Ony da Fatima apamyzdyng esteliginen tabamyz.

Semeyge kóshirilgen pedinstituttyng alghashqy rektory bolyp B. Sýleev taghayyndalady. Ol zamanda joghary oqu oryndaryn bir respublikadan ekinshisine kóshiruding mashaqaty óte qiyn edi. Kóptegen mәseleler jergilikti jerde osyghan tikeley jauapty adamdardyng qatysuymen sheshiletin. Osynday qat-qabat sharualardyng bәrining bel ortasynda kýieuine serik bolyp, bilgeninshe aqyl qosyp, oryssha jazu-syzugha jýirik Fatima jýredi. Búl turaly ol: «30-jyldyng jaz ailarynda qúiyn qughan qanbaqtay túraqtap bir qalada túra almay, Aqtóbeden Orynborgha, Orynbordan Oralgha, Oraldan Tashkentke, Tashkentten Semeyge sapar shekkemiz», – dep jazady.

Oqu-aghartu salasynda zor qayrat kórsetken Bilәl Sýleevti OGPU                  1930 jyly tamyzda qamaugha alyp, 1932 jyldyng 5 qyrkýiegine deyin Almaty abaqtysynda ústaydy. Dәl osy kezde Sýleev otbasymen jaqyn aralasqan, onyng ýiinde talay mәrte qonaqta bolyp, Fatimanyng qolynan dәm tatqan Múhtar Áuezov pen Alashorda ýkimeti jetekshilerining biri Álimhan Ermekov te Almatydaghy OGPU týrmesine otyrghan edi.

Qapastan bosap shyqqan Bilәl endigi jerde sonyna sham alyp týskender Qazaqstanda tynysh taptyrmasyna kózi anyq jetken song boytasalap Resey jaghyna ketedi. Keyin Mәskeuding úigharymymen 1934–37 jyldary Qaraqalpaq AKSR-ining Oqu-aghartu halyq komissary qyzmetin atqarady. Osy kezde ol ekinshi ret qamaugha alynyp, aqyr sonynda repressiya qúrbany bolady.

Fatima men Bilәlding arasy jiyrmasynshy jyldardyng sonyna qaray sui  bastaghan siyaqty. Oghan Fatimanyng 1927 jyldyng 21 qantary kýni jazghan:

«Qorqytasyng meni әrdayym, Ýreyimdi alasyn. Joq, Bilәljan, Oilap qara, Men de adam balasy. Qorlauyna, kirleuine, Sonsha kóne qoymaspyn», – degen jyr joldary kuә.

Fatima men Bilәlding otbasy. Anasy Ghaynijamal, Fatima, Farida, Jәnibek jәne Bilәl Sýleev. 1925 jyl.

Bilәl Reseyge ketip, Qazaqstangha qaytyp oralmaytyn synay tanytqan son, Fatima 1932 jyly onymen resmy týrde ajyrasady. Bilәlding búdan keyingi otbasylyq taghdyry bizge beymәlim.

Fatima Bilәldan Farida esimdi qyz, Jәnibek pen Azat esimdi eki úl sýigen. Ýlken qyzdary 1930 jyly 15 qantarda qaytys bolyp, anasy zor qayghygha úshyraydy. Ózegin órtegen mún-zardy: «Ongha tolyp, 15 kýn asqan shaqta, Tәtendi zar eniretip tastap kettin», – degen jyr joldaryna tógedi.

Fatima Bilәldan kórgen arystay eki úlyn әkesining kómeginsiz-aq er minezdi, namysker azamattar etip ósiredi.

Analyq meyirmen kóptegen jyr joldaryn arnaghan Jәnibegi ózi súranyp maydangha attanyp, 1943 jyly erlikpen qaza tabady.

Ákesining esh jazyqsyz «halyq jauy» degen jalghan jalamen atylyp ketkenine qatty kýizelip, boyyn yza-kek buyp, namysqa  shapqan Jәnibek maydangha kirgen alghashqy kýnnen bastap-aq qaharmandyqpen soghysady.

Tarih ghylymynyng doktory, professor L. Ahmetovanyng derekteri boyynsha qyzyl әsker J. Sýleev Smolensk týbinde bolghan shayqasta nemis mergenin atyp týsirip, qarulastarynyng shabuylgha shyghuyna jol ashady. Soghysqa kirgen 4 ay ishinde erligimen kózge týsip, eki ret әskery marapatqa úsynylady. Esil er ózi ie bolghan «Erligi ýshin», «Jauyngerlik qyzmeti ýshin» dep atalatyn qos birdey medalidi qolyna ústap ýlgermesten, 1943 jyly maydanda alghan auyr jaraqattan nebәri 20 jasynda kóz júmady.

Túla boyy túnghysh qyzy Faridadan jastayynan aiyrylyp, qayghy jútqan Fatimagha bolashaghynan zor ýmit kýtken er úlynyng qyrshynynan qiyluy qatty batady. Ol ah úrghan  ashy zaryn qazaqtyng joqtau ýlgisindegi jyr joldarymen jetkizedi. Mahambetting «Múnar kýnine» úqsas óleng Fatimanyng aqyndyq talantynyng da osal emestigin aiqyn tanytady. Onyn: «Túman-túman, túman kýn, Túmandanghan búl qay kýn... Túighynday qyrghy týiilgen, Túman kýngi qyran kim?.. Qabaghynan qar jaughan, Qarsy aldynan oq jaughan, El jauyna attanghan, Tu kótergen úlan kim?..» – degen joqtauy kimdi de bolsyn tebirentpey qoymaydy.

Qaharman úlynyng mezgilsiz kelgen qazasyn qaysarlyqpen kótere bilgen Fatima bar kýshin Bilәldan qalghan songhy túyaq – Azattyng tәrbiyesine júmsaydy. Mәskeu memlekettik uniyversiytetin tәmamdap, týrkolog mamandyghyn tandaghan Azat Sýleev úzaq jyldar ghylym salasynda enbektenip, bertinde – 1997 jyly qaytys boldy. Azattyng úly bizben dos-jar qatynastaghy Jәnibek Azatúly Sýleev – býginde Qazaqstandaghy tanymal jurnalisterding biri.

Aralary erterek suyp, ómirining keyingi kezeninde habar-osharsyz ketken alghashqy jary Bilәlgha degen qúrmetinen jazbaghan Fatima onyng aqtaluyna da zor ýles qosty. Sýleevke taghylghan jalghan aiyptar alynyp, esimi halqymen qayta tabysqan song Bilәlding ómiri, qyzmeti, shygharmashylyghy turaly mol maghlúmattar beretin esteligine «Men biletin Bilәl Sýleevting shygharmalary» degen tizim qosyp, bolashaq zertteushilerge baghyt-baghdar bolsyn dep onyng «Qaptaghay», «Búiras» jәne «Matay» (búl laqapty apamyzdyng jazuynsha 20-jyldarda Bilәl oilap tauyp, ózi paydalanghan eken, keyin talant kýshi zor aqyn inisi Iliyasqa syilapty)  degen býrkenshik attaryna deyin atap kórsetedi.

Fatima Bilәlgha tym erteleu, әli ony men solyn tanyp ýlgermegen 15-ten 16-gha qaraghan shaghynda shyqqan. Búl – Qapalgha Sibirden talqandalyp, toz-tozy shyqqan aqtardyn  jónkile aghyp, elding astan-kestenin shyghara oirandap, oiyna kelgenin istep jatqan kez. Sýikimdi, súlu әri bilimdi Fatimagha qazaq, tatardyng eng myqty azamattary kóz salyp, sezimin bildire bastaghan. Áriyne, oryssha sayrap túrghan qyzgha aqtyng ofiyserleri  de súghanaqtana kóz tastaydy. Búl turaly Fatima esteliginde: «Kóshede kórinsem-aq  tóniregime tolyp ketetin  ofiyserlerden  qorqyp men de ýiden shyqpaytynmyn», – dep jazady.

Mine, osynday alasapyran zamanda boyjetip, ýlbirep otyrghan qyzyn tezdetip qútty ornyna qondyrugha anasy da, tenin tabugha Fatimanyng ózi de mýddeli bolghan siyaqty. Onyng ýstine anasy ekeui kýn sayyn el ishinde bedeli artyp kele jatqan Bilәlding jay-kýiinen, adamgershilik asyl qasiyetterinen jaqsy habardar edi.

Fatimanyng alghashqy mahabbatynyng sәtsiz ayaqtaluyna súm zaman kinәli boldy. Ýnemi tasy órge domalap, tek maqtau ghana estip ýirengen, jasy әli 30-gha tolmaghan azamattyng ayaqastynan abaqtygha jabylyp, týrme azabyn tartuy Bilәldi qatty esengiretip,  esin shygharyp jiberse kerek. Ol qamaudan bosaghanda Qazaqstandy zúlmat ashtyq jaylap, onyng sony elding әr túsynan ereuildegen qaruly kóterilisterge, sovet ókimetine qarsy bas kóterulerge  úlasady.

Osyny paydalanyp qalghan Goloshekin biyligi jappay qughyn-sýrgindi bastap jiberedi. Ózinen zor azamattardyng týrmege toghytylyp, J. Aymauytov siyaqty sol zamannyng ózinde qazaq әdebiyetindegi asqan talant retinde moyyndalyp ýlgergen qayratker jazushynyng atu jazasyna kesilui  Bilәldi qatty shoshyndyrady. Qazaqstangha kele qalghan jaghdayda ózin tek ólim ghana kýtip túrghanyn sezgen ol Reseyge ketuge mәjbýr bolady. Onda da sayasatqa aralaspay, óndiris oryndaryn jaghalaydy.

Ýsh balasymen jalghyz qalu Fatimagha  onay týspeydi. Ekeuara jazysqan hattaryna qaraghanda Bilәl alysta qalghan jaryna qaraylasyp, qarjylay kómek kórsetip otyrghan. Áriyne, búl jas kelinshekti túrmys jaghynan demegenimen, alabúrtqan kónilin demdey almaghan. Fatimanyng Bilәlgha                       1930 jyldyng 8 nauryzynda jazghan songhy hattarynyng birinde basyndaghy halin qúddy bir Múhtar Áuezovting «Qaraly súluynyn» keyipkerlerindey: «Kýn sayyn jýdeudemin. Qansha kónilimdi kóterip, úmytayyn desem de úmyta almaymyn. Kýndiz eshtene de emes, týnge kirsem bir pәle, týk úiyqtay almay shyghamyn», – dep jazady.

IYә, múnyng ayaghy ajyrasumen tynady.

Fatima men Iliyas

Iliyas Fatimagha 1932 jyly ýilengen, biraq ekeuara tanys-bilistik erteden – sol bayaghy «Mamaniya» mektebinen, Aqsu men Qapal aralyghynda ótken jastyq shaqtarynda bastalghan siyaqty.

Búl turaly Fatima apamyz esteliginde: «Iliyastyng 1919–1938 jyldar aralyghyndaghy on segiz jyl ómiri mening kóz aldymda ótti», – dep ekeuining erteden-aq tanys-bilis bolghandyghyn naqpa-naq kórsetedi.

Fatimanyn  Bilәlgha  jazghan hattarynda ýnemi Iliyastyng da esimi atalady. Ol 1928 jyldyng 25 jeltoqsanynda: «Qyzylordadan Júmat arqyly Iliyas hat jazypty», – dese, arada eki kýn ótpey joldanghan hatta: «Iliyas Almatydaghy býkil elge hat jazyp, sening jazushy bolghanyndy jariyalap otyr», – dep jazady.

Iliyas Jansýgirov, 1923 jyl.

Aqtóbeden  1930 jyly  Bilәlgha joldanghan hatta: «Zakaznoy qylyp býgin Iliyastan hat aldym. Mening tapsyrmamdy oryndap «birdene jazarmyn» depti. Patimasy bosanyp, úl tuypty. Atyn  Sayat  qoysa kerek», –  degen joldar bar.

Soghan qaraghanda, Bilәl men Iliyas  aghayyndy jigitterdey aralasyp, bir-birine tileuqor bolyp jýrgen. Sol sebepti Iliyastyng ómirindegi bar janalyqtan Fatima da ýnemi habardar bolyp otyrghan.  Jogharyda «ómiri mening kóz aldymda ótti»  dep jazuy osydan bolsa kerek.

Iliyasqa  kýieuge shyghatyn 1932 jyly Fatima Almatyda F. Goloshekin atyndaghy (solay atalghan) Ólkelik kommunistik uniyversiytette qazaq tili men әdebiyetinen sabaq berip jýripti.  Túrmys qúrghan song Oqu-aghartu halyq komissariatynyng әdebiyet pen óner bólimine qyzmetke auysady.

Búl jyldary aghartu, oqu-bilim salasynda esimi ziyaly qauym arasyna keninen tanylyp, zor bedel jinaghan Bilәlding arqasynda Fatima da qazaqtyng iygi jaqsylary aldynda symbatty kórki, tәrbiyeli qalpy, aqyl-parasatymen kózge týsip ýlgeredi.

Iliyastyng Fatimagha jazghan hattarynan aqynnyng oghan degen yntyzar-yntyqtyghy búrynyraqta bastalghany angharylady. Biraq ol kezderde ekeui de sezimdi aqylgha jendirip, sabyrlyq saqtaghangha úqsaydy.

Fatimagha deyin  Iliyas 3 ret ýilengen eken. Alghashqy әieli Jәmigha kýieuinen erterek jesir qalypty. Jәmighanyng kýieui Iliyasqa naghashy bolyp keletindikten, ekeuin qazaqy dәstýr – әmengerlik jolymen aghayyndary qosypty. Búdan keyingi ózi qalap alghan jary Amansha Iliyas Mәskeude kommunistik jurnalistika institutynda oqyp jýrgen kezde – 1925 jyly tolghaq  ýstinde qaytys bolypty.

Iliyas ýshinshi әieli esimi bizding keyipkermen attas Fatima Tórebaevadan Sayat jәne Sayra degen eki perzent sýiedi. Kónilderi jaraspaghan song onymen 1931 jyly resmy týrde ajyrasady. Keyin Fatima Tórebaeva Ibady Taukenov degen  azamatqa túrmysqa shyghady. Dәl osy kezde Iliyas Fatima Ghabitovamen kónil qosyp, onyng sony ekeuining otbasy qúruymen ayaqtalady.

Iliyas Fatima Zaynollaqyzymen otasqanda orda búzar otyzdyng biyiginde, túp-tura 38 jasta eken. Kýsh-qayraty men talanty tasqyndap, ataq-danqy sharyqtap shygha bastaghan kezi.

Iliyas Fatimagha kýiip-janyp, ólip-óship ghashyq bolghan, býkil jan-jýregimen qúlay sýigen. Ol aqynnyng sol jyldary Fatimagha jazghan hattarynan sezilip túrady.

Sonyng birnesheuine kezek berip kóreyik:

«Seni oilau – sonshalyq tәtti, sonshalyq ystyq. Tek jaqyn jýrgende, juyq jatqanda – ystyq qúshaqtap ýirenisken sýiisten esh nәrseni elemeytin kórinem. Sening suretin. Sening kózin, qarala kózin, tәtti tilin, balasha erkelep, auzyndy búrtyndap  sóilegen sózing – bar qiyalym, bar qyzyghym qazir osy. Seni oilau – maghan eng tәtti. Janym, saghyndym! Suretindi elestetip sýiemin. Sýie, sýie otyrmyn». Búl hat ekeuining qosylghanyna tura 1 jyl ótken song – 1933 jyly jazylghan.

Taghy sol 1933 jyly jazghan hattardyng birinen: «Men kitap oqyp jatyrmyn. Kitap qanday kónildi! Mazmúny qanday kýshti! Tili qanday tәtti!.. Qanymdy, janymdy – bәrin osy kitabym biylep alghan. Qolymdaghy kitabymnyng qúshaghyna tolyq kirgenmin. Qayratymdy qozdyryp, jigerimdi kótergendey. Kitabymnyng aty «Fatima» edi», – degen joldar Iliyastyng ony jýrek otynyng bar qyzu-quatymen, jalyndap, lapyldap sýigenin kórsetedi.

«Janym, saghyndym. Ózindi sýidim, qúshtym!» 1934 jyldyng 11 nauryzyndaghy hattan.

«Keshe Mәskeuge keldim. Sensiz jer aralau maghan kónilsiz, týk qyzyghy joq siyaqty. Tek kónilsiz, mýsәpir bolyp qalamyn. Qosh, janym, sýidim». Búl hat 1934 jyly Mәskeuden joldanghan.

«Sen poezyndy, vagon nómirin aityp osy adrespen maghan shygharda telegramma ber. Men vokzaldan kýtip alam. Týsken jerde vagonnyng aldyna shyghyp, týsip kýt. Bolathan, Ábdildalardy biyletke otyrghyzugha jek.  Pәtimam, janym, sýidim seni!» Sýigen jarynyng asty-ýstine týsip bәiek bolghan qamqorlyqqa toly búl hat ta 1934 jyly Mәskeuden jiberilgen. Sol joly Fatimany qarsy alugha vokzalgha Iliyaspen birge Beyimbet te kelipti.

Fatimanyng otbasylyq múraghatynda saqtalghan Iliyastyng songhy haty abaqtygha jabylghan song joldanghangha úqsaydy. Onda: «Qosh, qúlaghynnyng astynan sýidim. Sen de Azatty erkeletip, bopany syipap qoy. Qosh, taghy da sýidim. Keshke suyqtau bolady. Kórpem raqat boldy. Jyp-jyly bolyp, seni qúshaqtap jatam, qúshyp sýiip...» – dep jazylghan. Múndaghy «bopa» dep otyrghany ózi NKVD týrmesine týsken song dýniyege kelgen kenjesi Bolat dep shamalaymyz.

Eshbir týsindirmesiz-aq ózderi sóilep túrghan búl hattardy arghy-bergi qazaq әdebiyetinde birdey moyyndalghan, qazaq poeziyasynyng klassiygi retinde tanylghan aqynnyng shyn sýigen jýrekten shyqqan jan syry, ottay ystyq mahabbat iyelerining ýnsiz ýn qatysuy dep qabyldaghan jón.

Iliyas Fatimany alaqanyna salyp ayalap qana qoyghan joq, ony eshbir әsireleusiz  әlemdegi eng baqytty әielderding qataryna qosty. Ómirding bar qyzyghyn kórsetip, bal shәrbatyn ishkizdi.

Sheksiz, qúlay berilip sýigen jarmen ótkizgen baqytty jyldar Iliyastyng talantyn da, qayratkerligin de jarqyrata ashty.

Ol 1932 jyly Qazaqstan tarihynda túnghysh ret qúrylghaly túrghan Jazushylar odaghyn úiymdastyru jónindegi komissiyagha basshylyq jasap, 1934 jyly onyng alghashqy tóraghasy bolyp saylandy.

Fatimamen júptyq ómir sýrgen 1932–37 jyldarda Iliyastyng talanty janartauday atqylap, qazaq әdebiyetining inju-marjanyna ainalghan ghajayyp shygharmalaryn dýniyege әkeldi.

Jastayynan armandaghan janmen tabysu Iliyastyng shabytyna shabyt qosady. Onyng shygharmalarynyng shyny sanalatyn «Qúlager» men «Kýishi» poemasy, «Kek» jәne «Isatay–Mahambet» piesalary, әuel basta trilogiya retinde josparlanghan «Joldastar» romanynyng alghashqy kitaby aqynnyng baby men baghy qatar shapqan osy berekeli jyldarda jazyldy.

Otyzynshy jyldarda Qazaqstan siyaqty alyp respublikanyng Jazushylar odaghyn basqarghan Iliyastyng shygharmalary orys jәne odaqtas respublika halyqtarynyng tilderine audarylyp, onyng danqy býkil Kenes Odaghyn sharlap ketti. Osy tústa Fatimanyng birge tughan ýlken әpkesi Mәrziya Ilidarovanyng esteligindegi myna bir joldardy keltire ketsek artyq bolmas.

«1937 jyly qantarda Iliyas Tәjikstandaghy Ordjonikidzeabad audanyna keldi. Men ol audanda birinshi hatshy edim. Vokzaldan qarsy aldym. Jenil mashinamen audangha kele jatyrmyn. Oilap kelemin, men kimdi mashinamen alyp kele jatyrmyn? Ghajayyp talant iyesi, Qazaqstannyng qúmynan iә tauynan tabylghan saf altyn – samorodok! Ne degen qadirli, ne degen ayauly jan edi múnyng ózi! Býkil Shyghys elderine úran bolghanday «Gimalaydy» jazar ma edi, búl?» – dep tebirene tolghaydy. Mәrziyanyng «Gimalay» turaly «býkil Shyghys elderine úran bolghanday» degen teneui qanday shynshyl, qanday әsem!

Fatima ózining Iliyas turaly «Úmytylmas kýnder» atty esteliginde: «Men Iliyasty qay mezgilde, qanday jaghdayda kórsem de, tek ósu ýstinde ghana kórdim. Ol maghan jyl emes, ay emes, kýn sanap óskendey, kýnnen kýnge mәdeniyetti bolyp kórinetin edi. Iliyastan sharshau, qinalu degendi men sezbedim», – dep asyl jaryna rizalyq kónil-hoshyn bildiredi.

Iliyas Fatimagha sol kezderi әrbir kenes adamyna bir kóruge arman bolghan Mәskeu, Leningrad siyaqty alyp qalalardy aralatyp, kenes jazushylarynyng kósemi sanalatyn Maksim Gorikiyding ózimen tanystyrady.

M. Gorikiy, Fatima men Iliyas.

Kenes jazushylarynyng túnghysh bas qosuy 1934 jyldyng 17 tamyz ben 1 qyrkýiegi arasynda Mәskeuding eng saltanatty saraylarynyng biri – Kenester ýiining kolonnaly zalynda ótken birinshi sezge Iliyas bastaghan qazaq әdebiyetining klassikteri qatysady. Qyzyl imperiyanyng barlyq respublikalarynan 600-ge juyq qalamgerler jinalghan әdeby ghana emes, sayasy manyzy zor búl sharagha Stalin erekshe mәn berip, ony joghary dengeyde ótkizudi A. Jdanovqa tapsyrady.

Sezd odaqtyng týkpir-týkpirinen kelgen aqyn-jazushylargha Kenes Odaghynyng kýsh-quatyn, ósip-óngen әleuetin, mәdeny jetistikterin kórsetuge tiyis boldy. Sondyqtan ol 2 aptagha sozylyp, aluan týrli sayasi, mәdeny sharalardy qamtydy jәne sezd delegattary men qonaqtaryna barlyq jaghday jasaldy.

Iliyas bastaghan qazaq qalamgerleri Mәskeu men Leningrad, ózge respublikalardan kelgen búryn atyn ghana estip, shygharmalarymen tanys bolghan jazushylarmen jaqyn aralasyp, shygharmashylyq baylanystar ornatty. Aqiqatyn aitar bolsaq, sol jyldarda asyra maqtalyp jýrgen Demiyan Bednyy siyaqty orystyng proletariat aqyndary Iliyastay dýldilding shalymyna da kelmeytin.

Eng ókinishtisi, dәl osy sezge qatysqan 590 delegattyng keyin 220-sy stalindik qandy repressiyagha ilikti. Solardyng qatarynda jastary qynnan shyqqan qylyshtay – qyryqtyng qyrqasyndaghy Sәken, Iliyas, Beyimbet siyaqty qazaq kenes әdebiyetining negizin salushy ghajayyp talant iyeleri boldy.

Iliyas pen Sәken osy sezde M. Gorikiy, L. Leonov, B. Pasternak, M. Sholohov, A. Fadeev t.b. qatar KSRO jazushylary úiymynyng tóralqasyna saylanyp, tórden oryn alady.

Qazaqstan Jazushylarynyng tóraghasy retinde Mәskeuding tórindegi «Grand Otelige» orys әdebiyetining kileng yghay men syghaylaryn shaqyrghanda janynda tolghan aiday tolyqsyghan Fatimasy otyrady.

Fatima Mәskeu men Leningradtan keyin ózi jas kezinen bir kórudi armandaghan, tatar halqynyng múnly da, syrly qalasy – Qazangha barghysy keledi. Jazushylar odaghynyng sezine attanarda Isatay men Mahambetke qatysty materialdar jinau ýshin Orynbor, Samara, Saratov qalalaryndaghy múraghattardy aqtaryp, úzaq jýristen әbden sharshaghan Iliyas Fatimanyng kónilin qimay ghana kelisedi. Búl turaly Fatima: «Iliyas Qazangha barugha alghashqyda riza bolmady. Men Iliyastyng osynday jayyn jaqsy týsinsem de, Qazangha barudy qoldadym. Qazan kitaphanasyn maqtadym. Qazan kitaphanasynan óte qúndy әdeby múralardy kóruge bolatynyn aityp baqtym», – dep jazady.

Qazaqtyng arqaly aqynyn Qazan halqy zor qúrmetpen qarsy alyp, ýlken qonaqjaylyq kórsetedi. Osy saparda Iliyas tatar qalamgerleri arasynan jana dostar tauyp, olarmen shygharmashylyq baylanysta bolady.

Fatima Iliyasty erekshe únatyp qoymay, ýnemi onyng qas-qabaghyn baghyp, alansyz júmys isteuine barynsha jaghday jasaghan.

Iliyas pen Fatimanyng alty balasyna әri kýtushi, әri ana bolghan sheshesi Ghaynijamaldyng tughan sinlisi Húppijamal: «Iliyas tamaqty óte talghap ishetin. Týnde jazatyn. Týn ortasy aughanda oghan bir ystyq tamaq beru kerek bolatyn (kóbinese ystyq kakao ishetin). Sol ystyq tamaqty bergenshe men de úiyqtamaytynmyn. Týnde 3–4 saghattan artyq úiyqtamaghan Iliyas balalar oyanghanda birge oyanyp: «Balalarym-ay!» dep dauystap, óz janyna shaqyratyn. Agha-aghalap birining artynan biri tompandap jýgiretin. Azat, Ýmit, Ilifa jyghyla-sýrine jetetin oghan», – dep jazady sýttey úiyghan baqytty otbasynyng berekeli tirligi jayly.

«Adam ghapyl dýniyeni der meniki, Meniki dep jýrgenning bәri onyki», – deydi danyshpan Abay. Iliyas bastaghan qazaq qalamgerleri Qazan tónkerisin shyn jýregimen qabyldap, «zaman bizdiki», «jasaymyz jana dýniye»  dep shabyttana jyrgha qosyp jýrgende dýnie shyr ainalyp, zaman betin teris búrady.

Súrqiya sayasat әueli qazaq ziyalylarynyng ortasyna «alashordashylar» men «revolusiyashyldar» dep jik tastap, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev pen Jýsipbek Aymauytov siyaqty Alash qalamgerlerin qoghamnan alystatyp, abaqtygha jauyp, jer audaryp, aqyr sonynda óltirip tynady.

Revolusiya ekinshi kezekte Sәken Seyfulliyn, Beyimbet Mayliyn, Iliyas Jansýgirov siyaqty óz perzentterin jalmaugha kirisip, «qyzyl súnqarlardy» atyp, «qyzyl attardy» orgha jyghady.

Fatima apamyzdyng jazbalary boyynsha Iliyasty 1937 jyldyng 13 tamyzynda Almatynyn  irgesindegi  Degeres  jaylauynda demalyp, ýilerine qaytqan kýni ústaghan. Búl kezde Fatimanyng ayaghy kenjesi Bolatqa auyr bolatyn.

Bes jyl baqyt qúshaghyna bólenip, bir-birin әz tútyp, taza kónilden syilasqan  jandardyng eng songhy kezdesui 1938 jyldyng aqpan aiynda NKVD týrmesinde ótipti. Búl turaly derekti de biz Fatimanyng esteliginen tabamyz. Kezdesuge Fatima Iliyas әli kórmegen emshektegi sәbii Bolatty da ala barypty:

«Kýnúzaqqa ashyqqan jas nәreste qomaghaylana eme bastady. Iliyas men otyrghan oryndyqtyng artyna kelip, Bolattyng shashalyp, qomaghaylanyp emgen týrine qarap túryp:

– Búl úlymyz etikshi bolsyn, etik tiguge ýiret búl úldy, – dedi. Tergeushinin: «Ózinizdey jazushy bolar», – degenine Iliyas: «Jazushy bolyp jazyqsyz jaza tartqansha, etikshi bolyp erkin ómir sýrsin», – dedi.

Múnly jýrekten shyqqan estelik osylay sóileydi. Iliyastyng auzynan týse qalghanday bolyp tughan Bolat danqty әkening jolyn layyqty jalghady. Tar zamanda taryqtyrmay ósirgen anasynyng qúrmetine «Ghabitov-Jansýgirov»  degen qosarly familiya aldy ózine.

Etikshi bolmady. Áueli Qazaq uniyversiytetining geologiya-geografiya fakulitetin tәmamdady. «Gimalay –  kókting kindigin» jazghan aqynnyng úly tau-tasty kezip, alipinizmmen ainalysty. Alataudyng biyik-biyik shyndaryn baghyndyrady. Keyin dosy Oljas Sýleymenovpen birge Mәskeudegi M. Gorikiy atyndaghy Ádeby institutta oqyp, «Joldastar» romanyn orys tiline audardy.

Tegine  tartyp tughan úl әdebiyet pen kino ónerin qatar auyzdyqtady. Ákesining enbektegi jolyn qaytalap, 1981 jyly janadan qúrylghan shygharmashylyq odaq – Qazaqstan kiynematografister úiymynyng tóraghasy boldy.

Fatima Ghabitovanyng ómirbayan derekterin zerdeley otyryp, osy bir әiel deytin qyryq shyraqty nәzik jaratylys iyesining tausylmaytyn tauqymetterdi jenuge kýsh-quatty qaydan ala beretinine tanghalasyn.

Osyndayda oiyna Iliyastyng ýzengiles dosy, jyr súnqary, jigit súltany Sәken Seyfullin aghamyzdyng jary Gýlbahram apaydyng ayanyshty taghdyry týsedi.

Sәken ózi jyrgha qosqan revolusiya tóniregin týgel jalmap jatqanda ústalar uaqyttyng jaqyn qalghanyn sezip, oghan tas-týiin dayyndala bastaydy. Tom-tomdap shyqqan kitaptaryna alghan mol qarajatty inisi Mәjit pen Gýlbahramgha ghana kórsetip, qúpiya jerge jasyrady.

Sәken atylyp ketken song Gýlbahram qazaqtyng ayauly azamatynan qalghan jalghyz túyaq – úly Ayandy bauyryna basyp, poezben Kókshege, kýieuining aghayyn-tuystarynyng ortasyna qaray attanady. Ol zamanda Qazaqstannyng óz ishinen tikeley tartylghan temirjol bolmaghandyqtan, Semey, Barnauyl, Novosibir, Ombylatyp jetem degenshe Ayanyna joq-jitik, auru-syrqau jolaushylary qayshylasqan  vokzaldardan diyzenteriya júqtyryp, Kókshege qalaqtay ghana úlynyng jansyz mýrdesin jetkizedi.

«Apyr-ay» deysing osyndayda. Gýlbahramday ómirlik tәjiriybesi azdau jas kelinshekti it arqasy qiyangha jibermey-aq, qazaghy qalyng ontýstikke qaray jol silteytin bir adam shygha qalghan jaghdayda el ishindegi Sәkenning shygharmalaryn mektep qabyrghasynan jattap, әn-jyryn sýisine aityp óskender arasynan onyng úrpaghyna qamqorlyq jasaytyn bir pende tabylar edi ghoy. Qaytesin, múndayda «jazmyshtan ozmysh joq» degen ýkim siyaqty qatqyldau, qataldau sózden basqa eshtene auzyna týspeydi...

Fatima Iliyastan tughan eki qyzy Ýmit pen Ilifany da aman-esen jetkizedi.

Otyrghandar: Fatima men Iliyas otbasynyng songhy sureti. Ilifa, Fatima, Iliyas, Ýmit, Azat, Húppijamal (Fatimanyng naghashy apasy); túrghandar: Jәnibek, Bolatqan, Tәshenov jәne ýy qyzmetkeri. 1937 jyl.

Ýmit Iliyasqyzy Almaty medisina institutyn bitirip, dәrigerlik mamandyqty tandaydy. Qazaqtyng kórnekti rejisseri Abdolla Qarsaqbaevqa túrmysqa shyghyp, odan Núrlan esimdi úldy dýniyege әkeldi.

Bala kýninde suret ónerine qúshtar bolghan Ilifa Almaty shetel tilderi institutyn nemis tili mamandyghy boyynsha tәmamdap, ústazdyq qyzmet atqarady. Ol qazaqtyng qayratker azamaty Oraz Jandosovtyng úly, ministr dengeyinde qyzmet atqarghan Sanjar Orazúly Jandosovqa túrmysqa shyghyp, odan 4 qyz, bir úl sýiedi.

Fatima Iliyastyng ózimen attas búrynghy әielinen tughan úly Sayatty da qamqorlyghyna alady.

Sayattyng anasy, muzykadan habary  bar  Fatima Tórebaeva 1935 jyly Iliyastyng kómegimen Almatygha kelip, filarmoniyagha ornalasady. Keyin onyng kýieui de repressiyagha úshyrap, Fatimanyng ózi 1943 jyly dýnie salypty. Búdan keyingi kezende qamkónil Sayat meyirban Fatimanyng panasynda bolady.

Sayat Mәskeu týsti metaldar institutyn tәmamdap, tau-ken injeneri, tehnika ghylymynyng kandidaty atanady. Ol әkesi de, sheshesi de basqa Azat Sýleevpen erekshe dos bolyp, ghúmyr boyy syilastyqpen ótedi. Búl balalaryn bauyrmal bolugha ýiretken Fatima tәrbiyesining arqasy dep bilemiz. Keyin búl ekeuine Múrat Áuezov pen Bolat Jansýgirovter qosylyp, aghayyndylar bir-birine dos, tuys tilektes bolyp ótti.

Iliyas úrpaqtarynyng ishinde eng úzaq jasaghany Sayat aghamyz boldy. Tau-ken injeneri bolghanyna qaramastan, ol da әdebiyet aidynyna jelken kerip, әkesining birqatar shygharmalaryn orys tiline audarady.

Fatima jas shaghy qaraylas Azat pen Sayatty birdey kórgen. Estelikterinde ekeuining esimin ýnemi qatar atap otyrady. Balalarynyng bәrine kemshilikterin tize otyryp minezdeme bergende: «Azat, Sayat – búl ekeui maqtanatyn maqtanyshym da emes, renjiytin, eshkimnen kem, olqy balalarym da emes. Bolymsyz, búlargha degen kónil kirbenim bolsa, anamyn ghoy, ony keshemin...» – dep analyq jýrekpen aghynan jarylady.

Sayat  Iliyasúly  Jansýgirov  91 jas ómir sýrip, bertinde – 2021 jyly dýnie saldy. Ol ózining estelikteri men súhbattarynda anasynday bolghan Fatima tәtesin (solay dep ataghan) әrdayym zor qúrmetpen eske alyp otyrady.

Fatima men Múhtar

Fatima men Múhtar 1927 jyldyng jazynda, Almatyda tanysqan eken. Jazu-syzugha tiyanaqty Fatima alghashqy jýzdesuining әr sәtine deyin jadyna saqtap, «Múhtarmen alghashqy kezdesuim» atty shaghyn estelik jazyp qaldyrypty.

Qazaqstan astanasyn Qyzylordadan Almatygha kóshiru turaly sheshim 1927 jyldyng 3 sәuirinde ótken Býkilqazaqtyq VI sezde qabyldandy. Fatima men Múhtardyng kezdesui Almaty astana bolghannan keyin – 1927 jyldyng shilde aiynda ótipti.

Búl kezdegi Almaty Qazaqstandaghy kóp uezdik shaharlardyng biri ghana. Ol astanalyq mәrtebe alsa da, qalada jibi týzu qonaqýy bola qoymaghan siyaqty. Qonaqýy bylay túrsyn, respublikalyq ortalyq basqaru organdary men ministrlikterge layyqty ghimarattar da mýlde joq edi. Sol sebepti respublikalyq mekemeler әli Qyzylordada bolatyn. Degenmen kóshting aldy birtindep jyljyp, mәdeny mekemeler ornygha bastaghan shaq.

Búl uaqytta Bilәl Sýleev – oblystyq aghartu bólimining mengerushisi, al Fatima – qazaq orta tәjiriybe mektebining oqytushysy. Erli-zayyptylar Kishi Almaty ózeni aghyp jatqan sayda, shamamen osy kýngi Dostyq danghylynyng әskery uchiliyshe ornalasqan túsyndaghy «Múghalimder qalashyghynda» túryp jatqan eken.

Múhtar 1927 jyldyng jazynda 16-jylghy Alban kóterilisine qatysty jana shygharma jazu josparymen әueli Leningradtan Qyzylordagha keledi. Onda ózining ejettes dosy Qazaqstan Oqu-aghartu halyq komissary Smaghúl Sәduaqasovpen jolyghyp, shygharmashylyq josparymen bólisedi. Ol Múhtargha Almatyda Bilәl Sýleev degen isker, bilimdi azamat qyzmet isteytinin jәne onyng úqypty, ýi-ishin taza ústaytyn Fatima deytin kórikti әri pysyq әieli baryn aityp, sonyng ýiine týsuge kenes beredi.

Múhtardyng Qyzylordadan dәl qashan shyqqany belgisiz. Ol aldymen býgingi Bishkekke kelipti. Ol kezde Bishkekten Almatygha tartylghan temirjol joq. At arbamen әupirimdep Almatygha әzer jetken Múhtar әueli «Tilshi» gazetine soghyp, sodan bir azamatty qasyna ertip, Bilәlding ýiine ózi kelipti.

Fatima joldan sharshap kelgen qonaqty jayghastyryp, as-su qamdaghansha Bilәlding ózi de qyzmetinen oralady. Múhtar men Bilәl bir-birin syrtynan bilse de alghash ret dәl osy jerde jaqynyraq tanysady. Fatima da Múhtardy birinshi ret osy joly kóripti. Ol turaly óz esteliginde: «Múhtardy búryn kórmesem de, atyna әbden qanyq edim. Ásirese, 1925 jyly aghartu komissariatynyng piesalargha jariyalaghan birinshi bәigesin alghan «Qaragózdi» kórgeli Múhtardyng talantyn qúrmettep, qadir tútatyn edim», – dep jazady.

Qadirli qonaqqa arnalyp qazy-qarta, jal-jaya, sýr et qosylyp asylghan dәu tabaq et jelinip, shay ishilip, әngime tiyegi aghytylghan song jatar aldynda Bilәl:

– Qanshama sharshasanyz da, qonaqty monshasyz jatqyzugha, bәibishe, bolmas, – deydi.

Fatima kýieuining sózin qúba-qúp alyp, monshany birlesip dayyndaudy, ol ýshin erkekter ózennen su tasu kerektigin aityp, «Sudy qaydan tasushy ediniz?» degen Múhtardyng súraghyna: «Almaty ózeninen, ol ózen bizden bes kvartal», – degendi qosyp qoyady. Ýndemey qalghan Múhtargha Bilәl: «Bizding bәibishe qanday sharuanyng bolsa da aldyn auyrlata aitady. Su monshanyng aldynda aghyp jatyr», – deydi. Osydan keyin ekeui kónildenip, monsha qamyna kirisedi.

Alys joldan әbden sharshap kelgen Múhtardyng qarny toyyp, denesi busanyp, shytyrlaghan appaq tósekte rahattanyp demalady. Ertesinde Fatima qoradaghy alma baghynyng gýlzarly, kólenkeli túsyna dastarhan jayyp, Múhtargha tanghy as úsynady.

Múnyng bәrin nege tәpishtep jazyp otyrmyz. Qonaq kýtu de – ýlken óner, ýy iyesining biyik mәdeniyetinen habar beretin josyq. Fatima alghash kórgen qonaghy Múhtardy osynday airyqsha kýtim, mol dastarhan, әdepti, inabatty minez jәne bekzat bolmysymen birden baurap alghan.

Jazushy, dramaturg retinde ataghy shyghyp, talanty tanylyp ýlgergen Múhtargha 16-jylghy Alban kóterilisi turaly roman jazu iydeyasyn Smaghúl Sәduaqasov beripti. Ol 1925 jyly respublikalyq janadan taghayyndalghan Oqu-aghartu halyq komissary retinde Almatygha kelip, sol bayaghy qonaqýy tapshylyghynan Bilәl Sýleevting ýiine týsedi.

Múhtar Áuezov – Leningrad uniyversiytetining studenti.

Kenes ókimetining alghashqy jyldarynda Qazaqstannyng әr túsynda 1916 jylghy patsha jarlyghyna sәikes kýni keshe ghana ózderi búratana, týzem dep kelgen halyqtardan júmys kýshi retinde maydangha әsker aluyna qarsy baghyttalghan kóterilister tarihyna erekshe den qoyylyp, oghan samoderjaviyege qarsy revolusiyalyq kýresting bir tarmaghy retinde bagha berildi.

Biylikting ózi ghalymdar, jazushylar men óner adamdaryn búl taqyrypqa  jana shygharmalar jazugha yntalandyrady. Jer-jerlerge ekspedisiyalar shygharylyp, materialdar jinaqtalady.

Almatygha kelgen saparynda Smaghúl Sәduaqasov sol materialdardyng bir parasymen Bilәlding ýiinde bolghanda tanysady. Búl turaly Fatima anamyzdyng esteliginde: «1921 jyly «Sredazburo» 16-jylghy kóterilis bolghan Jetisudyng jer-jerine komissiya shygharyp, kóterilis jayly material jinatqan. Sol komissiyanyng hatshysy Iliyas bolyp, jinaghan materialdardan ózine kóshirme qaldyrghan eken. Bizding ýy kóshi-qon ýstinde bolghandyqtan kitaptar da, basqa zattar da әrbir jerde ýiilip-ýiilip jatatyn. Sol ýiilgen zattardyng ishinen Smaghúl Iliyastyng 16-jyl jayly jinaghandaryn tauyp alyp, qoly bos uaghynda, әsirese, týnde úzaq qarastyryp otyratyn», – dep jazady. Estelikte aitylghandardy týiindep óter bolsaq: Jetisudaghy 16-jylghy kóterilis turaly materialdar jinaugha tapsyrmany «Sredazburo» bergen, ony atqaratyn komissiyany Iliyas Jansýgirov basqarghan jәne jinalghan qújattardyng manyzdylarynan kóshirme jasatyp, aghasy Bilәl Sýleevting ýiine әkelgen; búl materialdarmen 1925 jyly Almatygha kelgen saparynda S. Sәduaqasov tanysqan.

Smaghúl qújattarmen tanysu barysynda onyng keybirining túsyna Iliyastyng qolymen jazylghan óleng shumaqtaryn da bayqaydy. Dәl sol joly ol ýlken әdeby shygharmagha súranyp túrghan materialdargha zor yqylas tanytyp, Fatimagha: «Búl bay materialdar әtteng bir jaqsy jazushynyng qolyna týsse, sonshama qúndy tarihy roman shyghar edi», – deydi.

Men Alash qayratkerlerining «últ mýddesi» degen úly maqsat jolynda ýnemi bir-birining qoltyghynan demep, әrdayym septesip, selbesip otyrghandaryna tan-tamasha qalumen kelemin. Búl joly da solay bolypty.

Múhtar Áuezov pen Smaghúl Sәduaqasov.

Úzaq jýristen jolsoqty bolyp kelgen Múhtar tynayyp oyanyp, ertengilik shay ishilip bolghan song Fatimagha ózi men Smaghúldyng arasyndaghy 16-jylghy kóterilisting jayy turaly әngimeden habar berip, «estuimshe, sizding qolynyzda da 16-jyl turaly qymbat materialdar saqtalghan kórinedi. Mýmkin bolsa solardy kóruge bolar ma eken?» – dep súraydy.

Fatima eki jyl boyy shashau shygharmay jinalghan qújattar men jazbalardy týp-týgelimen Múhtardyng qolyna ústatady.

Mol qazynagha kezikken Múhtar olardy asyqpay, ret-retimen oqyp shyghady. Búl kezde Iliyas dәl osy kóterilisting qandy oqighalary ótken Qarqara jaylauynda, el ishinde jýrgen edi. Múhtar da ile-shala sonda attanyp, Iliyaspen birge Qarqara jaylauyndaghy qalyng albannyng arasynda 10–15 kýn bolyp, tamyzdyng bas kezinde Almatygha oralady.

Ekeui de sol bayaghy Bilәlding ýiine týsip, kórgen-bilgen, kókeyge týigenderi jayly emin-erkin súhbat qúrady. Búl turaly Fatima: «Iliyas pen Múhtar úiyqtarda ghana aiyrylmasa, birge boldy. Almaty tóniregindegi jaylaulardy týgel aralady. Ol yrza bolyp avgusting ayaghynda Almatydan attandy», – dep jazady.

IYә, Áuezov jana shygharma jazugha iydeya berip, jol siltegen qayratker S. Sәduaqasovqa, tarihy romangha molynan jetetin material jinaugha kómektesken aqyn Iliyas dosyna, alansyz júmys isteuge jaghday tughyzyp, airyqsha kýtken Fatima jengesine yrza bolghandyghy sonshalyq Leningradqa oralysymen birden iske kirisip, azghana uaqyt ishinde qazaq prozasyndaghy eng jotaly tuyndylardyng biri sanalatyn «Qily zaman» tarihy romanyn dýniyege әkeledi. Oqighagha tikeley aralasqan adamdarmen bolghan kezdesuding izi suymay túryp jazylghan roman 1928 jyly basylyp shyghyp, qalyng oqyrmangha jetedi.

«Qily zamannyn» keyingi taghdyry onay bolghan joq. Ol әueli túrpayy sosiologiyalyq synnyng qaharyna úshyrady. Ómirding ózinen alynyp, avtordyng kórkemdik eleginen ótkizilgen tarihy romanda kóterilisti qarataban kedey, shoqpyt kiygen batyraq emes, Jәmenke, Úzaq, Serikbay siyaqty aitqan sózderine halyq úiyghan el aghalary, Áubәkirdey qily zamanda qalyng elimen birge boludy qalaghan bolystar basqarady. Múnda qazaqqa aqyl aityp, revolusiyalyq kýreske ýndeytin orys proletariaty mýlde joq. «Bostandyq, tendik, azattyq» dep úrandaytyn qyzyl batyrlar da kezdespeydi. «Qily zaman» orysqa otar bolghannan keyingi kezendegi qazaqtyng basynan ótken zar zaman, qasiretti kezen, kórgen qorlyq pen tartqan azaby jayly dәuirding ashy shyndyghyn jayyp salghan, ómirde bolghan tarihy oqighalar negizinde jazylghan kesek tuyndy edi.

Romandy taldau bizding maqsatqa jatpaydy. Áytse de «Qily zaman» – Áuezovti «Abay joly» siyaqty alyp epopeyagha jetelegen joydaly shygharma. Ol: «Bazar ortasynda úzyn, biyik aghashqa aspandatyp kótergen aq jalauda eki basty samúryqtyng sureti jelpildeytin. Búl qomaghay qaryndy, jalmauyz tilekti ertegi obyrynyng aiqyn túrghan belgisi edi», – degen alda bir soyqannyng tónip túrghanyn anghartatyn suretten bastalady. Bir-aq sóilem arqyly 30-gha endi ghana tolghan jas romanist «qomaghay qaryndy», «jalmauyz tilekti», «ertegi obyry» siyaqty tereng obrazdarmen orys otarshyldyghynyng býkil syqpytyn asqan sheberlikpen surettep bergen.

Romannyng sonynda Múhtarday asyl talanttyng qalamynan adamnyng jan-jýregin syzdatatyn súmdyq kartina jasalady. Ol: «...qalyng Albannyng eli de ýdere kóshti. Salqar-salqar bolyp, qaytqan qazday tizilip, aua kóship tarta berdi. Artynda qara týtin bolyp jәrmenke qaldy. IYesiz bolyp qanyrap Alataudyng jaylauy qaldy. Qúlazyp qystau, qonyrsyp júrt qaldy. Kindigin keskizip, kirin jughan momyndyq kýni qaldy. Alban alban bolghaly qystyng jútyn, jazdyng indetin kórsetpegen, jer kindigi – ata qonys meken qaldy», – dep jazady elmen birge eniregen jazushy.

IYә, múnda tyraghaylap qashqan aq, tyrandap qughan bәlshebek batyr, jelbiregen qyzyl tu, tu kótergen qyzyl erding bireui de joq. Qynaday qyrylghan halyq, tonalghan el, tozghan júrt, oirandalghan qútty  qonys, iyesiz qalghan kiyeli meken bar. Sol zamannyng ashy shyndyghy dәl osynday edi.

Áueli Ghabbas Toghjanov bastaghan solaqay syn ókilderi shygharmany ótkir syngha alyp, keyin olargha Sәbit Múqanov bastaghan «auyr artilleriya» ókilderi qosylady. S. Múqanov ózining 1932 jyly jaryq kórgen «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» deytin enbeginde «Qily zamangha» J. Aymauytovtyng «Qartqojasyn» qosaqtay otyryp: «Olar 16-jyldy bertinde jazghanda sol jyldy baylardyng kedey men batyraqtargha zorlyghyn tapshyldyq týrde aiqyn kórsetken joq, bayshyldyq týrde jazdy. Olardyng búl jazghandarynan maqsat 16-jyldaghy auylda ashylghan jikti kórsetu emes, patsha ýkimetin perde qylghansyp qazirgi qazaq júrtshylyghynda otyrghan qazaq enbekshilerine 16-jyldy surettep, orysty jaman kórsetip, últshyldyq tughyzu, qazaqqa orysty ata jauy qyp kórsetu edi», – dep jazady.

Múnday soraqy syndy taldap, sóz shyghyndaudyng ózi artyq.

Sәbenning syny nysanagha «dóp» tiygeni sonshalyq Múhang Kenes Odaghy siyaqty alyp imperiyanyng eng mәrtebeli marapaty – Lenindik syilyqty alyp, ataq-danqy jerding jýzin sharlap ketken kezde de qazaq әdebiyetindegi ýzdik tarihy romandarynyng qataryndaghy «Qily zamandy» qayyra bastyrugha batyly barmaydy. Tek 1952 jyly A. Panteleevke romandy orys tiline audartyp, keler kýnderge ýmit artady.

Qazaqtyng klassik jazushysy Múhtar Maghauin Mәskeuge, operasiya jasatugha attanar aldynda úly Múhang osy shygharmasynyng taghdyryn sol kezdegi Jazushylar odaghynyng tóraghasy Ády Shәripovke amanattaghanyn jazady.

Últ әdebiyetining alyby Múhtar Áuezov dýnie salghan song arada attay 11 jyl ótkende «Qily zamannyn» oryssha núsqasy «Lihaya godina» degen atpen «Novyy miyr» jurnalynda 1972 jyly Shynghys Aytmatovtyng alghy sózimen jaryq kórdi.

Bizding maqsat úly jazushynyng әigili shygharmasynyng tarihyn tarqatu emes, anyq jazylu tarihynyng Fatima esteliginde qalay kórinis tapqanyna nazar audaru.

Qughyn-sýrgindi kóp kórgen Fatima óz esteliginde Múhtardyng qay romangha material jinaugha kelgenin jaqsy bilip otyrsa da, ol kezde әli qayyra basylmaghan shygharmanyng aty jayly jaq ashpaydy.

IYә, kiltin taba bilgen adamgha Fatima apamyz «Syr sandyghynyn» qazaqtyng irileri jayly aitar syry men ashar qúpiyasy az emes.

Qazaqstandy erkin aralap, eski dostarmen armansyz súhbat qúryp, jana tanystarmen berik baylanys ornatyp, eng bastysy irgeli tarihy romangha jetip artylatyn bagha jetpes baylyqpen Leningradqa oralghan Múhtar Almatydaghy kóz kórgenderge rizalyq hatyn joldaydy. Fatimanyng jeke múraghatynda saqtalyp, M.Áuezovting kóptomdyq shygharmalaryna engen tamasha epistolyarlyq múragha da kóz jiberip kóreyik.

«Qadirli Fatima jengey, Bilәl!» – dep bastalatyn hatta ózining 17–18 kýndey jol jýrip, Leningradqa jetkeni jayly jan-jaqty maghlúmat bere kelip, «Búdan bylay qúr ghana ýilerinizde jatyp ketken bir soqpa qonaq retinde emes, sizderdi әrqashan údayy qúrmetpen esine alatyn dostarynyz, tileules joldasynyz esebinde bolyp, ýnemi hat jazysyp, jay-kýy bilisip túrmaq niyettemin», – dep jazady.

Áriyne, búl hattaghy «dostyq, tileules joldastyqty» qalaghan riyasyz kónilding birtindep ýlken syilastyqqa, sýiispenshilikke úlasatynyn ekeui de bilgen joq jәne búl aldaghy jyldardyng enshisinde edi.

Bilәlmen resmy týrde ajyrasqan Fatima 1932 jyly Iliyaspen otasady. Olar otbasyn qúrghan jyldarda Múhtarmen týrli jiyndar men basqosularda san mәrte kezdeskenderi anyq. Biraq búl jyldardaghy ekeuara qarym-qatynas syilastyq pen ózara tileulestikten aspaghan siyaqty.

Iliyas «halyq jauy» dep atylghannan keyin NKVD 1938 jyldyn                      10 tamyzynda Fatima Ghabitovagha 24 saghat ishinde Almatydan ketudi talap etedi. Ol jaqyn-juyghymen aqyldasa kelip, ózi ejelden jaqsy biletin, tatar últynyng ókilderi qalyndau ornalasqan Semeyge jol tartady. Mәskeuge qayta-qayta hat jaza jýrip, әreng degende Semeydegi pedtehnikumgha ornalasady. Zamannyng qiyndyghy, túrmystyng tarshylyghyna qaramastan tórt balasy – Azat, Ýmit, Ilifa men Bolatty Húppy tәtesimen birge janyna aldyryp, barlyghyn jalghyz ózi asyraydy.

Semeydegi 2 jyldyq jer audarudan song 1940 jyly tamyzda Múhtardyng kómegimen Almatygha qaytyp oralady. Búl kezde Dushanbede túratyn apayy Mәrziyanyng qolyndaghy Jәnibegin de ózine aldyrady. Osy shamadaghy ózining әbden aryp-ashyp, taryqqan hәlin Fatima: «Bizge jan basyna 220 g qara nannan basqa eshtene joq. Fizkulitura tehnikumynda bolymsyz sabaq beremin. Tehnikum kýnine bir ret múghalimderge omash kóje beredi, men sol kójeni ishpey, ýige әkelip balalargha ishkizemin», – dep jazady.

Osynday әbden qajyghan, qaljyraghan kezde Fatimagha Múhtar Áuezov  dәl bir ghayyptan payda bolghan Qyzyr atanyng ózindey kómek qolyn sozady. Múhtar Fatimanyng jany jýdeu tartyp, taryghyp jýrgende 1939 jyly Semeyge arnayy keledi. Búl turaly Fatimanyng әr jyldary shashylyp týsken jazbalarynyng birinde: «Iliyas ketken kýnnen bastap-aq Múhtar bizding ómir-taghdyrymyz turaly ózine tәn ýlken adamdyq janashyrlyqpen oilady. Semeyde aidauda jýrgenimde izdep keldi (1939 j.). Qara jamylyp qayghyda otyrghanymda maghan qanat berip, júbatyp attandy. ...Ol mening berik qorghanym! Aqyldy, ayauly jan ghoy – Múhtar», – dep tebirene eske alady. Fatimanyng esteligining taghy bir túsynda: «Bizding osynday qatty jýdep jýrgenimizdi syrtymyzdan bilgen Múhtar bir kýni maghan kelip, ózining meni erteden (1927 jyldan) qatty sýietinin, mening janymda birer saghat boludy ózine baqyt sanaytynyn aitty», – dep jazady.

Múhtar men Fatima 1939 jyldan kezdesip, syrlasa, syilasa bastaghan. Jazushynyng 1941 jyldyng 1 qarashasynda Fatimagha joldaghan hatynda: «Qadirli dosym Fatima! Dos degen sózdi shyn jýrekten sýisinip, aq kónilmen aitamyn. Dos dep óziniz atap quantyp ediniz. Áneugi kórgen kýnim әli kýnge kóz aldymda, esimde. Talay kýn, talay ret eske alamyn. Sýiikti ghaziz Fatima, ózgeshe qadir tútam asyl qasiyetterindi», – dep bir kezdegi dostyq sezimining ýlken sýiispenshilikke úlasqanyn andatady.

Fatima men Múhtardyng mahabbat jyry osynday múndy, sherli jyldarda bastaldy.

Fatimagha kóp úzamay ózi jazghanday besinshi ret bosugha, ekinshi ret aidaugha týsuge tura keledi. Timiskilegen NKVD 1942 jyldyng shildesinde Fatimadan taghy da Almatydan ketudi talap etedi.

«Múhtarmen aqyldasyp, onyng tuysqandary bar Merkige barugha úighardym», – dep jazady Fatima búl jolghy bosu turaly.

Shyndyghynda búl óte dúrys sheshim edi. Búl kezde Almatygha Mәskeu men Leningradtan evakuasiyalanghan mәdeniyet, ghylym-bilim mekemeleri men olardyng qyzmetkerleri kóptep ornalasa bastaghan edi. Olargha kóp úzamay kýieuleri maydanda soghysyp jýrgen әskeriylerding de otbasylary qosyldy. Adam kóp, júmys joq, azyq-týlik tapshy.

Abaydyng «Razaqqa» degen ólenin bilmeytin jan siyrek. Merkide úly Abaydyng ózi óleng arnaghan Múhtardyng jaqyn tuysy Razaq Omarhanovtyng otbasy túratyn. Ol – Áuezding tughan inisi Samarhannyng úly. Áuezben jastary shamalas bolghan song aghayyndy ekeui jastayynan bir-birine ýiir bolypty. Abay, Qúnanbay әuletining bilgiri sanalatyn Beken Isabaev aqsaqaldyng derekteri boyynsha Samarhan erterek, mezgilsizdeu dýnie salghan song onyng әieli Mәdinany qazaqtyng әmengerlik jolymen Áuezding úly Omarhan alady. Ol aghasy Samarhannan qalghan Razaq pen Zurany bauyryna salyp, óz balasynday ósiredi. Sol sebepti ekeui de Omarhannyng esimine jazylyp, tegin Omarhanov dep alghan. Mine, osy úly Abaydyng ózi 14 jasynda «Razaqqa» degen óleng arnaghan Razaq Omarhanovtyn  otbasyn kózdep, Múhtar Fatimany Merkige jiberedi. Ózderi de qontorghay tirlik keship, jetisip otyrmaghan Omarhanovtar Fatimany shýpirlegen balalarymen panalata almaydy. Ójet, alghan betinen qaytpaytyn Fatima RayONO-gha qayta-qayta baryp jýrip, Merkidegi әueli 10 jyldyq orys mektebine múghalim bolyp ornalasyp, bir jyldan song Kalinin atyndaghy qazaq orta mektebine múghalim әri oqu isining mengerushisi qyzmetine túrady.

Fatima Ghabitova Merkidegi M. Kalinin atyndaghy qazaq orta mektebining ústazdary men oqushylary arasynda. 1948 jyl.

Fatima bolashaq perzenti Múratqa jýkti bolghan 1942 jyldan bastap, Múhtar oghan hat jazudy jiyilete týsedi. Osy tústa Múhtar men Fatimanyng ómirbayanyn zertteushiler nazarynan qaghaberisteu qalyp kele jatqan myna bir derekke de nazar audarghandy jón sanaymyz.

Fatima ayaghy auyrlyghy bilinip qalghan kezde «kýieui joq adamnyng múnysy nesi?» degen qysyr әngimege sebep bolmauy ýshin biraz uaqyt sol kezderde Tәjikstanda qyzmet isteytin ýlken apayy Mәrziyanyng qolynda bolghan siyaqty. Oghan Múhtardyng 1942 jyldyng 24 mamyrynda Mәrziya Ilidarovagha jazghan hatyndaghy: «Qazir Qazaqstanda ekiqabat bolyp jýrui mýmkin bolmaghandyqtan ketti. Onyng ishindegi balasy atasyz emes. Atasy menmin. Biraq týbinde balany men bir jasqa kelgen son, anyq әkesi bolyp óz qolyma alugha bekingemin. Alamyn. Ol taghy mening paryzym, mening moynymda», – degen joldar kuә.

Fatimanyng bosanar merzimi jaqyndaghan sayyn Múhtar oghan degen qamqorlyqty kýsheyte týsedi. Ózi syrqattanyp, auruhanada jatsa da Fatimagha: «Biraz uaqyt ishinde bizding tuysqandar arqyly bes jýz som jiberemin. Sodan әri mynyn bolghanynsha ýzbey túrugha tyrysamyn. Men bolinisadan dekabriding basynda shyghamyn. Sol kezde aqsha jiberemin. Sen ketkeli ózindi saghynyp ta, dos jýrekpen sonshalyqty jaqyn tútyp ta kóp-kóp oilaymyn», – dep jazghan hatynan saghynyshqa, qamqorlyqqa toly meyirban jýrekting ystyq yqylasyn angharamyz.

Áuezov Fatimagha 1942 jyldyng sonyna qaray eki hat joldaghan. Sonyng 13 qarashasynda jazylghanynda: «Bir nәrseni esinde tút. Fatima seni eng alghashqy kórgen kýnderimnen (27 jyldan) bastap Fatimanyng ózi ghana bolyp kórinetin. Tek qadirli qasiyet iyesi Fatima bop baghalanatyn. Óz basyng dostyqqa da, qadirlesip, qúrmet tútugha da kemel edi, tolyq edi. Sol kózqaras, sol bagham aughan emes, ornynda. Fatimatay, arzangha sayma búl sózderdi. Oilanyp, kesek oilanyp, aqylmen qara», – dep aghynan jaryla, aghyl-tegil aqtaryla syr shertedi.

Jetinshi ret qúrsaq kóterip otyrghan Fatima dýniyege keler nәrestening úl bolaryn sezip, Múhtargha aldyn ala eskertken bolu kerek.

Osy tústa M. Áuezov ómirbayanyna qatysty jii aityla bermeytin myna bir mәselege de týsinik bere ketken jón siyaqty.

Kenes zamanynda jaryq kórgen M. Áuezovke qatysty enbekterde onyng perzentteri retinde orys әieli Valentinadan tughan Lәila men Ernar jәne azamattyq nekeden dýniyege kelgen Múrattyng ghana esimderi atalatyn. «Kóp әiel alghan adam» degen sóz tarap ketpeui ýshin sol kezde kózi tiri Múghamila apamyz da әkesi turaly suyrylyp sóz aita bermeytin. Elimiz tәuelsizdik alghannan keyin ghana Áuezov ómirining beymәlim qyrlaryna molyraq oryn berildi.

Múhang alghash ret 1917 jyldyng jazynda Abaymen ýsh atadan qosylatyn Tobyqtynyng Torghay degen atasynan shyqqan el ishindegi syily, dәuletti Kәken degenning boyjetip otyrghan súlu qyzy Rayhangha ýilengen. Odan 1918 jyly túnghyshy Múghamila, al jyl ótken song úly Shoqan dýniyege kelgen. Ýsh jarym jylday birge túrghan Múhtar aqyr ayaghynda Rayhanmen ajyrasyp tynady. Osynday alaqúiyn zamanda bir jarym jasynda Shoqan shetinep ketedi. Áuezov Almatydaghy týrmede otyrghanda әkesine tamaq tasityn qarshaday Múghamila Valentinanyng qas-qabaghyna qaray birtindep әkesinen jyraqtap, túrmys qúryp, balaly-shaghaly bolghannan keyin ghana әkesimen qayta tabysady.

Men Múhannan aumay qalghan Múghamila apaymen 1997 jyly tanysyp, onyng búdan keyingi ómirinde tughan-tuystay aralasqan adammyn. Biraq búl bólek әngime...

Múhang Abaydyng aqyn úly Maghauiyanyng qyzy Kәmilagha 1922 jyly ýilenedi. Odan tughan Maghripa, Zere esimdi qyzdary sәby kýninde shetinep ketedi.

Al ýshinshi әieli Valentina Nikolaevna Kuzimina Lәila men Ernardan basqa Eldos jәne Eldar degen úl tughan, biraq olardyng da ghúmyry tym qysqa bolyp, bir jasqa jetpey ómirden ótken eken.

Fatima Múratqa jýkti bolghan kezde Múhtarda әli úl joq. Onyng Valentina Kuziminadan kórgen qyzy Lәilanyng jasy búl kezde 13-te. Túqymy úldan jalghasatyn atanyng balasy retinde әri ózi әkesi Omarhannyng tórt qyzdan keyin moynyna búrshaq salyp jýrip tilep alghan jalghyz úly bolghandyqtan, ol búl kezde bir úlgha әbden zar edi. Onyng ýstine bolashaq perzentin Fatimaday aqyldy, parasatty, ójet, qaysar jannan kýtedi.

Jasy 45-ten asqan Múhtar Kenes Odaghy siyaqty birin-biri andyghan qoghamda endigi jerde resmy týrde ýilene almasyn da jaqsy sezgen. Sondyqtan atústardyng dýniyege keluin et-jýregi eljirey, taghatsyzdana tosady.

Keyingi ýsh birdey hatynda bolashaq nәrestening esimin qalay qoy kerektigin de tapsyryp ýlgeredi. Ol 1942 jyldyng 10 qarashasyndaghy hatta: «Bolashaq kishkenening tirligine, saushylyghyna ýmit artyp quanamyn. Sýiikti, saghynyshty, ystyq balam bolady, Bәtimatay. Osynyma sen. Qyjyldanbay, qatty bolmay dos jýrekpen sen. Balang erteng bala bolsa atyn qarapayym qazaqsha qoyma. Óz attarymday kitapsha at qoy. Men Haydar degen at úsynar edim», – dep jazady. Al 1942 jyldyng 4 jeltoqsanynda joldanghan hatta әuelgi tilegin taghy da Fatimanyng esine týsirip: «Erteng bala bolsa atyn qarapayym qazaqsha qoymay, óz atymday kitapsha qoy. Menshe: Haydar qoy dep em. Keshikpegen bolsam, erteng bala bolsa osy atty qoy. Jaqsylap ósir. Biz jas qyz ben jigit emespiz, qalghan úyat әdrә qalsyn. Ayauly, qayratty, meyirban ana bol», – dep aiy-kýni jetip otyrghan Fatimany jigerlendire týsedi.

Tirshilikting aty tirshilik qoy. Bir jaghynan alapat soghys jýrip jatyr. Ómirding bәri ólsheuli. Qarjy-qarajat atauly maydan qajetine júmsalyp jatqan kez. Kitap shygharu da siyreksigen. Múhtar Áuezov te búl kezde eki jyl týrmege otyryp shyghyp, ózining klassikalyq tuyndylarynan bas tartyp, «Sosialdy Qazaqstangha» ózin-ózi әshkerelep әigili mәlimdemesin jasaghan, ýnemi andudaghy adam. Onyng ýstine resmy otbasy bar. Soghan qaramastan Fatimagha qoldan kelgen qamqorlyghyn ayamaghan. Songhy hatynyng ayaq jaghynda: «Sen jalghyz-aq yzaqorsyn, renjigishsin. Mening osy sózderime senbey ózinshe nashar jorysan, amalym joq, qinalar edim. Bolinisadan shyghysymen 1500 som aqsha jiberemin. Sodan әri ay sayyn 500 somnan jiberip túramyn», – dep Fatimanyng aldynda jik-japar bolady.

Jer-jahandy Ekinshi dýniyejýzilik soghys órti sharpyp, jauyzdyq pen ghadilet maydandasqan 1943 jyldyng 1 qantarynda Omarhan әuletindegi erkek kindikten qalghan jalghyz túyaq – Múhtar Áuezovting otbasynda aq týiening qarny jarylyp, dýniyege Múrat esimdi azamat keldi. Áriyne, ata-analary ansap kýtken búl oqigha Fatimanyng nazarynan tys qalmay, onyng estelikter kitabyna: «1943 jyldyng birinshi yanuarynda Múratym tudy», – degen joldar týsedi. Dýniyege kelgen sәbiyding esimi Áuezov kýtkendey «Múhtardyn» songhy buynymen ýndesetin «Haydar» bolmady, biraq keyin әlemdi auzyna qaratqan úly esimning alghashqy buynymen әsem ýilesetin әri onyng basqy әrpimen birdey bastalatyn «Múrat» degen kórkem nyspygha ie boldy.

Jalpy úldaryna at qoi jaghyna kelgende de Fatima kóregendilik pen talghampazdyq tanytyp otyrghan. Bilәldan tughan túnghysh úly qazaq eli patshalyq ezgiden, otarlyqtan qútylghan kezde tughandyqtan erkin, azat azamat bolyp óssin dep esimin Azat qoyypty. Anasynyng tileui perishtening qúlaghyna shalynyp, Azaty toqsannyng tórine shyghyp, Qazaqstannyng shyn mәninde azat, tәuelsiz el bolghanyn kórip dýnie saldy.

Ekinshi úlyna Jәnibek dep at qoyghanda, Jәnibek han men Jәnibek batyrdyng tarihynan habary bar anasy Ghaynijamalgha únamay, qarsylyq bildirgen eken. Alghan betinen qaytpaytyn Fatima bastapqy pikirinen ainymay: «Mening úlym óz zamanynyng batyry, óz zamanynyng ghalymy bolar», – dep úlynyng esimin ózgertpeydi. Búl jolghy niyetine de shiltenning shylauy tiyip, Jәnibek Úly Otan soghysynda erlikpen shayqasyp, óz zamanynyng batyry atandy.

Tәnir qosqan jary, arqasýier tiregi Iliyas NKVD týrmesine týsip, jýregin sher basqanda tughan úlyna endigi jerde Iliyas ekeuimiz bolghan iske bolattay berik bolayyq degen tilekpen jana tughan nәrestening esimin Bolat qoyady. Búl perzenti ata-anasy ardaqtap qoyghan atqa say bolyp, danqty әkening isin layyqty jalghaghan azamat boldy.

Aydaudan, bosudan, ýrkuden kóz ashpay túrghan zamanda úrpaghyn jalghaytyn jalghyz úldy ansap kýtken әkesin de, múnly jýrek anasyn da múratqa jetkizsin dep qoyghan kenje úly últ mәdeniyeti men ruhaniyatyna ýlken olja salghan qayratker-qalamger Múrat Múhtarúly Áuezov retinde tariyhqa endi.

Fatima ózin taghdyr qosqan ýsh birdey jaryna ghana emes, sol kezdegi qazaq ziyaly qauymynyng iygi jaqsylaryna týgeldey syilata bildi.

Mәskeude ótken sezden song tóragha I. Jansýgirov qazaq qalamgerleri atynan ýlken qonaqasy beripti. Mәskeu men Leningradtyng eng ataqty qalamgerleri, kirpiyaz, bekzat qauymy bas qosqan osy jiynda Sәken Seyfullin sóz alyp, Iliyastyng janynda otyrghan Fatimagha júrttyng nazaryn audara, ony aqylyna kórki say qazaq әielderining ýlgisindey kótermelep tost aitady. Sәkendey jigit súltany Fatimany әrdayym qúrmettep, airyqsha syilap ótipti. Sәken aqtalghannan keyin Fatima «Qazaq halqynyng aqyn úly» degen maqala jazyp, onda: «Sәkenning basqa jazushylardan airyqsha bir qasiyeti – Sәkenning qúlashy ken. Sәken – qazaq elining maqtanatyn bir úly. Qazaq elining namysyn erte jyrtyp, jauyn jaulap, jalyndy jyr arnaghan aqyny», – dep bagha beredi.

Fatima Iliyastyng jan qiyspaghan ýzengiles dosy, qúrdasy, qazaq әdebiyetining marqasqasy Beyimbet Maylinmen de әrdayym әzil-qaljyny jarasyp, otbasylary jaqyn aralasyp, ózara syilasumen ótti. Ekeuining nebir shymshyma men shanshyma shumaqtardan túratyn «Beyimbet pen Fatimanyng aitysy» dep atalatyn qayymdasuy bir-birining qadirin biletin, әzil-qaljynyn kóteretin adamdardyng arasynda ghana bolatyn qarym-qatynastan habar beredi.

Fatima últymyzdyng úly ústazy, ghúlama A. Baytúrsynovqa student qana bolyp qoymay, onyng da airyqsha qadir-qúrmetine ie bolypty.

Múhtar Áuezov Fatimamen birge túrghan jyldarda onyng kýndelik dәpterin oqudy qalaydy eken. Ekeui osylay týrli jazbalardy qarap otyrghanda Múhtardyng kózi onyng leksiya dәpterindegi: «Taghdyr qalap egerde... Jýz kóz berse qúdiret,  Jýzi de sizge qarar edi», – degen joldargha kózi týsip, «aqyndyghy onshama bolmasa da, kýshti sezimning iyesi ghoy ózi», – dep kimning jazghanyn qazbalap súraydy. «Bir shal jazyp edi» degen sýieysaldy jauapqa qanaghattanbay, qazymyrlanyp súray beredi. Aqyr sonynda Fatima әlgi ýsh joldyng syryn aitugha mәjbýr bolady.

Ol Bilәlding jary bolyp jýrgen jiyrmasynshy jyldarda jiyi-jii ýilerine qazaqtyng iygi jaqsylaryn shaqyryp, dastarhan jayady eken.

Osynday kezdesulerde Ahang da bolady. Sonday keshterding birinde ol ózining leksiyalary jazylghan dәpterden Ahannyng qolymen jazylghan janaghy ýsh joldy oqidy.

Keyin Ahang bir sәttik sezimge erik berip qoyghanyna qysyldy ma, әlde bireuding otyn jaghyp, týtinin týtetip otyrghan adal jaryna súqtanghanyna ynghaysyzdandy ma, endigi jerde Sýleevter shanyraghyna bas súghudy mýlde dogharady. Tipti uniyversiytettegi úshyrasularda Fatimamen sóilesuden qashqaqtay bastaydy. Bolghan jaghdaydy esh býkpesiz, qaz-qalpynda Múhtargha jayyp salghanda, ol ýnsiz qalghan eken.

Osy oqighadan arada birneshe ailar ótkende Múhtar Áuezov I. Turgenevting «Dvoryan úyasyn» audarugha kirisedi. Fatimanyng ai-jyly kórsetilmegen shashylyp týsken jazbalarynda: «Múhtardyng «Dvoryanskoe gnezdony» audaruynyng sebebi 1928 jyly Ahannyng leksiyasyn jazghan mening dәpterimnen tómendegi ýsh jol ólendi oqyghan song edi», – dep jazady. Áriyne, múnyng anyq-qanyghyn úly jazushynyng ózi ghana bilse kerek...

Almaty astana mәrtebesine ie bolghan alghashqy jyldarda shaghyn ghana uezdik qalada teatr, filarmoniya, konserttik úiymdar men ghylymy mekemeler bolghan joq. Qalada 1928 jyly irge kótergen jalghyz joghary oqu orny, keyingi QazPIY-ding izashary Qazaq memlekettik uniyversiyteti ghana júmys istedi. Alghashynda uniyversiytette fizika-matematika, jaratylystanu jәne til-әdebiyet bóliminen túratyn jalghyz pedagogikalyq fakulitet bar eken. Almaty ziyaly qauymynyng bas qosatyn jeri dәl osy uniyversiytet edi.

Búl kezdegi Fatimanyng eri Bilәl – oblystyq oqu-aghartu bólimining bastyghy. Oghan mektep qana emes, joghary oqu oryndary men mәdeniyet mekemeleri de kiredi. Súnghyla Fatima kýieuim bastyq eken dep bәlsinbey, jiyi-jii ziyaly qauymnyng basyn qosyp otyrghan. Osynday jaghdaylar da apamyzdyng esteliginen kórinis tapqan. Ol: «Kýzde uniyversiytet ashylysymen qazaq, orys professorlaryn erulikke shaqyrghanmyn. Ahang (Baytúrsynov) bastatqan búl adamdar mening bәlish, túsh (shәkshәk), samsalarymdy maqtay-maqtay keshke deyin syilanyp, keshqúrym jayaulap Almaty ózenin jaghalap jýrip qaytqanbyz. Búl jýriste әielder bir top, erkekter bir top bolyp jýrip edik. Álimhan aghay ózining sheshen tilin meylinshe aghytqan. Fatov, Halel, Sanjar aghaylardy baurap alghan edi», – dep jazady.

Fatima apamyzdyng esteliginde bәri bar, tek sóilete bilu kerek.

Fatov Nikolay Nikolaevich – tónkeriske deyin Mәskeu uniyversiytetining filologiya fakulitetin bitirip, Mәskeu men Sankt-Peterburg uniyversiytetterinde dәris oqyghan belgili әdebiyettanushy ghalym, professor. Ol 1928–31 jyldary Almatyda túryp, janadan ashylghan uniyversiytette sabaq beredi. Proletar jazushylarynyng kósemi M. Gorikiyding ózimen pikirtalasqa týsken iri oqymysty, kóptegen ghylymy enbekterding avtory. Ol 37-shi jyly qughyngha týskenine qaramastan úzaq ómir sýrip, bertinde – 1961 jyly qaytys boldy.

Halel Dosmúhamedov – Alash ardaghy, 1903 jyly Imperatorlyq Sankt-Peterburg әskeriy-medisinalyq akademiyasyn tәmamdaghan iri ghalym, 1918 jyly bolashaq qazaq avtonomiyasy jayly Leniyn, Stalinmen kelissóz jýrgizgen qayratker. Jiyrmasynshy jyldardyng sonynda sayasy qyzmetten shettelse de, ghylymiy-pedagogikalyq júmysyn ýdete týsken kezi. Fatima jazyp otyrghan jyly uniyversiytet professory әri prorektory.

Sanjar Asfendiyarov – Halel tәmamdaghan akademiyany bitirgen ataqty dәriger, Ábilqayyr hannyng úrpaghy. Týrkistan men Qazaqstan respublikasynyng әigili qayratkeri әri sol kezdegi uniyversiytet rektory. Ol búghan deyin Týrkistan AKSR-ining densaulyq saqtau jәne jer mәselesi jónindegi halyq komissary qyzmetin atqaryp, Týrkistan ólkesine esimi keninen tanylghan qayratker bolatyn.

Búlardyng bәrin sheshen tilimen, telegey teniz bilimimen baurap alghan Álimhan aghay da osal emes. Ol – qazaqtyng túnghysh matematika professory. «Alashorda» ýkimeti basshylarynyng biri, 1920 jyly Qazaq avtonomiyalyq respublikasyn qúru turaly Leninning tóraghalyghymen ótken otyrysta qazaq jerining aumaqtyq tútastyghyn qorghap qalghan aituly qayratker – Álimhan Ábeuúly Ermekov.

Mәdeniyet, ghylym-bilim mekemelerin bylay qoyghanda, Ýkimet ghimarattarynyng irgetastary endi qalanyp jatqan shaqta Fatimanyng meymandos shanyraghy Parij ben Sankt-Peterburgtegi ziyaly qauym, bogemalyq orta bas qosatyn salon qyzmetin atqarypty. Múnda kim bolmady desenshi. Estelikte aty atalmaghan sol zamandaghy qazaq ziyaly qauymynyng sýt betine shyghar qaymaghynyng bәri Fatima hanymnyng salonynda derlik syr-súhbatqa toly úmytylmas keshter ótkizip, onyng iyesine ózining rizashylyqtaryn bildirgen.

Ókinishke qaray, Fatima ómirining baqytqa, shattyqqa toly sәtteri kórgen týstey tez óte shyqty. Ony alda tirshilik ýshin, úrpaghy ýshin, jazyqsyz qúrban bolghan jarynyng aqtaluy ýshin kýreske toly jyldar kýtip túrdy. Tipti Bilәl men Iliyas halqymen qayta tabysyp, Múhtardyng danqy kýlli әlemdi sharlap ketkende de ol kýresti bir sәtke toqtatpaghan. Onyng estelikterining songhy jaghynda: «Ázir kýres maydanyndamyn. Men búl kýres maydanynan shyqqaly birtalay jyldar ótti. Jau soghys asha qalsa, tap osy kýni әskerim dayyn, óte saq generaldaymyn. Úshyrghan balapandarymdy barlap, nasharlau jerlerine qayrat berip, qayrap otyramyn. Mine, mening әskerim osynday. Men kәri, tәjiriybeli general, әskerlerimdi kýnde barlap, shynyqtyryp otyramyn», – degen joldar bar.

Osynday qazaqtyng jaqsy men jaysandaryna ózin syilata bilgen ghaziz jannyng bolghanyna, onyng azat kýnderden ýmitin ýzbey, ózin bolattay berik ústap, әdildik jolyndaghy kýresi múratyna jetkizetinine nyq sengen qaytpas qaysarlyghyna qayran qalyp, tandana basyndy iyesin.

Múhtar Qúl-Múhammed,

Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi

Eskertu: Maqalada paydalanylghan suretter avtordyng jeke múraghatynan alyndy!

Abai.kz

12 pikir