Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Alashorda 2456 1 pikir 1 Nauryz, 2024 saghat 12:25

Qojanov mejeleu nauqanynda (Jalghasy)

Suret qazaqstan.tv saytynan alyndy

Basy: Qojanov mejeleu nauqanynda

Sony: 

Orta Aziyany últtyq shekterge bólip-mejeleudi әzirleu nauqany qazaq qayratkerlerining halyqty shynayy últtyq memlekettilikke jetkizu jolyndaghy sayasy kýresining manyzdy belesine ainaldy. Búl shaqta olar tek qazaqtyng emes, ólkeni mekendeytin basqa da el-júrttardyng taghdyryna alandaytynyn bildirdi. Mәseleni tiyisti resmy jiyndarda, baspasózdegi maqalalarynda әr qyrynan qozghap, keng de tereng bilim, parasat, memleket qayratkerine ylayyq kemeldik kórsetti. Olar Orta Aziyadaghy qazaqtar problemasyn jete oilastyryp sheshu jaghynda boldy. Qazaq respublikasyna Týrkistan ólkesining qazaq audandaryn qosudy týbegeyli jýzege asyrudy kózdedi. Tashkent qalasy, Myrzashól jәne Tashkent ýiezderi de qazaqstandyq aimaqtar qatarynda bolugha tiyistigin ekonomikalyq jәne mәdeny túrghydan dәleldedi. Sonday-aq jalpy memlekettikting irgesin nyghaytu mýddesimen, ólkening ótken tarihymen dәiektedi. Kýlli talqylaularda olar tereng zerde, bilikti parasat tanytty.

Orta Aziyany mejelep-jikteuding qyzu aitys-tartysty mәjilisterindegi S. Qojanov bastaghan qazaq ókilderining pozisiyasy Kirrespublika tarapynan qoldau tauyp týrghan-dy.   S. Qojanov RK(b)P OK OAB mýshesi retinde Orynborgha birneshe mәrte kelip, mejelenu problemalaryn kóterip otyrdy. Bólshektenip jatqan Búhara Respublikasyndaghy qazaqtardyng ókilderin ertip әkelip, olardyng Ózbek Respublikasy qúramynda avtonomiyalyq birlik (edinisa) qúru jayyndaghy tilegin RK(b)P Qazaq obkomyna jetkizuine qamqor boldy. Sonday-aq jikteluge týsken Horezm  qaraqalpaqtarynyng Amudariyadaghy qandastarymen birge  avtonomiyalyq oblys  qúryp,  Qazaq Respublikasyna qosylmaq ótinishterin bildirgen    ókilderdi de Orynborgha S. Qojanov bastap kelgen edi. Barlyq rette de týrkistandyq qayratker S. Qojanovtyng qyzmeti ong nәtiyjege jetip otyrdy. Ol RK(b)P Qazaq oblystyq komiytetining Orynbordaghy ekinshi plenumynda (26–28.09.1924) mejeleu jayynda qosymsha bayandama jasady.

Territoriyalyq komissiyanyng qyzu pikirsayys jaghdayynda ótken plenumynan keyin, 1924 jylghy 20 tamyzda, bolisheviktik ortalyqtyng Týrkistandaghy ong kózderining biri, RK(b)P OK Orta Aziya Burosynyng mýshesi IY.M. Vareykis Tashkent qalalyq partiya jinalysynda Týrkistan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy retinde bayandama jasap: «Kirrespublika janasha rәsimdeledi, – dep habarlady, – oghan Jetisu, Syrdariyadan birqatar aumaq, Amudariyanyng belgili bir bóligi, basqa da jerler kiredi. Osynyng bәri Orynborda óz reziydensiyasy bar úly Kirrespublikagha bólinip ketedi». Sosyn bayandamasynyng «Kirrespublika turaly» degen taraushasynda ol «ekonomikalyq birlestikpen qamtylatyn memlekettik edinisalar auqymy jayyndaghy mәselege» jәne sol mәselelerdi tiyanaqtauda kórinis tapqan oi-pikir alauyzdyqtaryna toqtaldy. «Sibirmen de, Jetisu oblysymen de kórshi ómir sýretin Kirrespublika da ekonomikalyq birlestikke kiruge tiyis degen pikirdi jaqtaytyndar bar. Sonymen birge Kirrespublikany Orta Aziyamen tipti de biriktirmegen jón degen keri pikir jaghyndaghylar da bar, – dedi bayandamashy búl orayda. – Menimshe, búl mәselening sheshiluin biraz uaqyt keyinge qaldyru kerek. Sebebi, birinshiden, әli kýngi qazaq ekonomikasynyng negizgi tartylys ortalyghy qayda ekenin Kirrespublikanyng ózi jetkilikti dәrejede aiqyn bilmeydi. Ekinshiden, Kirrespublika alyp territoriya, bir bóligi Amudariyagha tireledi, Jetisugha ketedi, al ekinshi bóligi Altay men Tomskige jәne tipti Samaragha da jetip qalady. Sizder týsinemisizder, osynday orasan zor territoriyamen ekonomikalyq birlestikke baru – asa úqypty týrde aldy-artyndy oilap, saqtyqpen qaraudy talap etedi.... Sondyqtan ekonomikalyq birlestik alghashqy shaqta Ózbek, Týrikmen respublikalaryn jәne... – qyrghyz ben tәjik avtonomiyalyq oblystaryn qamtidy».

Orta Aziya respublikalarynyng ekonomikalyq birlestigin Qazaqstandy qatystyrmay úiystyrugha úigharghan bolisheviktik sheshimdi Vareykis osylay ayan etti. Odan әri ol bayandamasynyng «Orta Aziya Federasiyasy bola ma?» degen taraushasynda ólkede federativtik qúrylym jasaudyng «pisip-jetilmegen niyet» ekenin «dәleldedi»: «Eger biz federasiyany býgin qúrugha bolady desek, búl – mәseleni týk te týsinbegendik bolyp shyghar edi. Federasiyany býgin qúrugha bolmaydy, óitkeni federasiya – jekelegen memleketter odaghy. Al onday memleketter joq kezde, biz federasiyany qalay jasamaqpyz? Áueli sol memleketterdi qúru kerek – mine biz solardy qúryp jatyrmyz. Jana respublikalar óz damuynda belgili-bir tarihy kezendi ótkersin, sodan song olardyng ózderi-aq federasiya jasau qajettigine sóz joq keledi. Sol kezde bizding partiya, enbekshi búqaranyng erik-jigerine sýiene otyryp, osy iydeyany ómirge engizuge ayaldamastan kirisedi». Bolishevikter is-daghdysynda, orayy kelgende, qysylmay qoldana beretin qos standarttyng әdettegi kórinisi osy sózderden de bayqalady: qazan tónkerisi jariyalaghan Resey Respublikasynda – búrynghy imperiya aumaghynda – birde-bir «memleket» bolmaghanyn, joq «memleketterdin» qúryluyna kenes ókimeti jariyalaghan halyqtar qúqtary deklarasiyasy erik bergenin, sóitip baryp respublikanyng federativtik sipatqa kóshkenin ortalyq biylik emissary «úmyt» qaldyrdy. Týtin týtetip túrghan Týrkistan, Búhar jәne Horezm Respublikalaryn Orta Aziya Federasiyasyna negiz etip, Federasiya ishinde, ekonomikalyq baylanystardy búzbay, últtyq respublikalargha mejelenuding útymdy boluy yqtimaldyghyn ol auyzgha da almaydy. Jәne әriyne, búl respublikalardyng is jýzinde bar ekendigin, yaghny ýsh respublikanyng ýsh «jekelegen memleket» ekendigin joqqa shygharyp, «federasiya – jekelegen memleketter odaghy. Al onday memleketter joq kezde, biz federasiyany qalay jasamaqpyz?» – dep auzyn qúr shóppen sýrtedi. «Auzy qisyq bolsa da baydyng balasy sóilesin» dep halyq beker aitpaghan, Mәskeu senetin qayratker sóilegende, últtyq otau tigu mýmkindigi kózderin qaryqtyrghan kópshilik onyng sózine mýlgy úiydy.

«Tek tórkini belgisiz jәne halqymyzdyng jelkesine qalay minip alghanyn da bir qúdaydan basqa eshkim bilmeytin Vareykis degen bireu ol kezde «Orta Aziya partiya komiytetinde federasiya iydeyasynyng tym kýshti jәne ýstem aghymgha ainalghanyn» moyyndaghan edi», – dep jazdy M. Shoqay Europada shygharyp túrghan «Yash Týrkistan» jurnalynda 1931 jyly. Týrkistan tútastyghynyng biregey namys jyrtushysy emigrant Shoqaev ózining taldaularynda – bolishevikterding astarly, jәdigóy sayasatyn iske asyru maqsatymen, әdette bastaryna qúdayday kóteretin Karl Marks ilimining ózin ayaq-asty etip jýre beretin ekijýzdilikterine núsqady: «Osy bir jauapty qyzmettegi kenes әkimining moyyndaularyn biz eshqashan esimizden shygharmauymyz kerek. Búl moyyndau – bolishevikter Týrkistanda ózderining sayasy maqsattaryn jýzege asyru ýshin Markstin: «Árbir sayasy jәne әleumettik mәseleler ekonomikalyq negizge qúryluy tiyis» degen teoriyalyq tújyrymyn ilikke almay otyrghanyn kórsetedi. Demek, bolishevikter Týrkistanda birjola ornyghyp qalu ýshin marksizmning ayaghyn aspannan keltirdi».

Tashkent qalasy kommunisteri aldynda negizgi tújyrymdaryn bir synaqtan ótkizip alghan IY.M. Vareykis aragha aigha juyq uaqyt salyp, 1924 jylghy 14 qyrkýiekte, Týrkistan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti, TKP Ortalyq Baqylau Komiyteti jәne TKP Tekseru komissiyasynyng birikken plenumynda – Orta Aziyadaghy últtyq-memlekettik jikteu turaly bayandama jasady. Bayandamada Territoriyalyq komissiya jýrgizgen qyzu pikirtalastargha toly júmystar qorytyndylandy.

Mejeleu júmystarynyng qorytyndysy qyzu aitys-tartyspen órile otyryp shygharyldy. Jәne ony әdil boldy dep aitu qiyn. Pikir talastyrushylardyng ózimshildigi, әdiletke jyghylmauy, ortaq mýdde joly emes, órisi tar últshyldyq soqpaqqa týsui, ainalyp kelgende, óz erikterimen-aq, bayyrghy «bólshektep biyleushiler» jemine ainalmaghy kózge úrdy. Osy rette – RK(b)P OK OAB Terkomyndaghy talqylaular kezinde oryn alghan pikirsayystardyng tәjik zertteushisi N. Tabarov júmysynda keltirgen  myna bir parasy  tanymdy da taghlymdy... Terkom tóraghasy, Sredazburo tóraghasynyng orynbasary O. Karklin mejeleu mәselesin talqylaghan ekinshi otyrysty ashyp túryp, «Týrikmen jәne Ózbek respublikalaryn qúru mәselesining neghúrlym anyq ta aiqyn» ekenin, al «Qazaq jәne Horezm respublikalary jayynda әli de pikirtalasty jalghastyrugha tura keletinin» aitty. Alayda naqty pikirsayys auqymy tóragha syzyp beruge tyrysqan shenberden tez-aq asyp ketti. Týrkrespublika HKK tóraghasy Rustam Islamov týrikmendermen shekara jóninde kelise alatyndaryn, mәselening onda emes, «qazaq joldastardyng jobasyndaghy alauyzdyqta» túrghanyn tilge tiyek etti. «Biz – ózbekter men týrikmender – tәuelsiz respublikalarymyzdy qúru turaly aitudamyz, – dedi ol odan әri, – al qazaq podkomissiyasy qazirgi respublikalargha qosylyp federasiya qýrudy aitady, búl, әriyne, aghartu, sot isi, t.s.s. salalargha keng óris ashqannan ózge eshtene bermeydi. Biraq últtyq mýddeni qorghau negizindegi dau-damaydan biz arylmaymyz, olar qala beretin bolady. Mine sondyqtan da biz bylay oilaymyz: ózbek túrghyndary basym tәuelsiz Ózbek respublikasyn, týrikmen túrghyndary basym tәuelsiz Týrikmen respublikasyn qúru jobasyna toqtau kerek...»

TýrkOAK tóraghasynyng orynbasary, Sredazburo mýshesi Súltanbek Qojanov onyng pikirimen, jәne, jalpy alghanda – barsha tar da sayaz últtyq shenbermen shektelgen úsaq últshyldyq kózqaraspen kelispeytinin bylay mәlimdedi: «Múnda tek qazaq, yaky ózbek kózqarasy emes, – kenestik, memlekettik kózqaras bolugha kerek... Sóz – ne mynanyn, ne ananyng últtyng toghysharlyq iygilikke bólenui jayynda emes, – memlekettik túrghydan qoyylugha tiyis. Joldastar mynany týsinu kerek: bizge birden jik aiyrudyng ynghayy kelmeydi, búl istegi dau-damay әli talay mәrte órt bop tútanady. Búl óte ótkir mәsele, múnda suayttyq aldap soghu tәsiline barugha bolmaydy... Men taghy da myna oidy basa aitqym keledi: biz qanshama aramyzdy jaryp mejelensek te, Orta Aziyadaghy ekonomikalyq birlikten at-tonymyzdy ala qashyp kete almaymyz. Tәuelsizdik – jaqsy nәrse, biraq ol basqalar ýshin de ansauly bolugha tiyis, әsirese is jýzinde tәuelsiz emesterge; al is jýzinde tәuelsizder ýshin, biylep otyrghandar ýshin – tәueldilik degeniniz qanq etken bos dybys. Eger biz últtyq mejeleu men әr últtyng mýddesi jayly aityp otyrghan bolsaq, onda búl tәuelsizdikting – ekonomikalyq jaghynan onsyz da tәuelsiz ózbekterge qymbat ekenin ghana aitpauymyz kerek, onyng ekonomikalyq túrghyda ózgelerge tәueldi respublikalargha da qymbattyghyn oilaugha tiyispiz... Eger ózbek teziysi tek ózbekter, týrikmen teziysi tek týrikmender turaly ghana sóileytin bolsa, onda búl kenestik kózqaras emes».

Ózimsingen oi-órispen ghana shekteletin últshyldyqty S. Qojanov osylay, – sonau tizgindeuli de basqaruly, baghdarlanghan últshyldyqty tútandyrushynyng ózin, yaghny týrki úlystarynyng jeke-jeke taypashyldyq sezimin astyrtyn qytyqtau arqyly, óz uysynda oinatatyn últshyldyqty tughyzyp otyrghan kenes ókimetin arqa túta otyryp minedi. «Biz týrikmender men ózbekterden góri kenpeyildirekpiz, – dep sabaqtady ol synshyl sózin. – Kenpeyildigimizding naqty kórinisi sol, Ferghana oblysynda bes qazaq bolysyn, Margelanda – eki, Qoqanda – eki, Namanganda – eki qazaq bolysyn qaldyryp otyrmyz. Biz últtyq azshylyqtyng boluyn joqqa shygharmaymyz. Onyng ýstine, Ámudariya oblysyn Horezm oblysyna qosu qajettigin aitudamyz.... Myna qala – meniki, ana aryq ta – meniki, al sen tabynyndy әiteuir bir jerde jayyp bagha ber deytin kózqaraspen kelisuge bolmaydy ghoy...»

S. Qojanov Ortaaziyalyq Federasiya qúrudy ghana bolashaghy bar is dedi. Alayda Týrkatkom tóraghasynyng orynbasary Abdullo Rahimbaev onyng úsynysyna týbegeyli qarsy shyqty: «Ózbek jәne Týrikmen tәuelsiz respublikalaryn úiymdastyru –  ...Orta Aziya úlystaryn damytudaghy algha basqan bir qadam. Al federasiya qúru, búl – týrkistandyq ósekti kýlli Orta Aziyagha sonau Sibirge deyin jay degen sóz».

Tóraghalyq etushi O. Karklin dauysqa eki úsynysty qoydy: «Birinshi – ómir sýrip túrghan Orta Aziya respublikalary – Týrkrespublika, Búhara jәne Horezm respublikalary masshtabynda federasiyasyz mejelep-jikteudi jýrgizu. Ekinshi úsynys: Orta Aziya respublikalary men Qazaq respublikasynan Orta Aziya federasiyasyn qúru» . Basym dauyspen alghashqy úsynys ótti. «Biz appelyasiya beru húqyn qúzyrymyzda qaldyramyz», – dedi S. Qojanov. Ol óz uәjining dúrystyghyna senimdi-tin. Alayda, nauqan sonynda, halyq aitatynday, haqy moldyng aitqany ghana haq bolmaghy taghy da rastaldy.

Búl jәit Tashkent jóninde de qaytalandy. «Joldastar 1920 jylghy derekter boyynsha ózbekterding Tashkent ýiezindegi mólsheri qazaqtar men ózge últtardan edәuir kóp degendi dәleldegisi keledi, al búl shyndyqqa mýldem janaspaydy», – dey kele, S. Qojanov terkom mýshelerining tarihy paryzyn týisinuine ýmit artqan. Eger osynau sayasy qayratkerler basqa últtardyng da azdap ta bolsa jaghdaylastyryluyn jany ashyp oilar bolsa, onda Tashkentti Qazaq respublikasynyng astanasy etuleri qajet ekenin meylinshe ekpin qoya aitqan-tyn. Ol: «Tashkentke Týrkistan qazaqtarynyng ortalyghyn jinaqtau kerek», – degen de úsynys bildirdi. Sonda onyng oiy Týrkatkom tóraghasy Nәdirbay Aytaqov tarapynan qoldau tapty: «Qalalargha últtyq nyshan tanugha bolmaydy. Horezmde týrikmender túratyn birde-bir qala joq. Olar qalalardyng syrt jaqtarynda ómir sýredi. Sondyqtan men qalalar ony qorshap jatqan halyqqa tiyesili dep sanaudy úsynamyn», – dedi ol. Búlardyng kózqarasyn Búhara Respublikasynyng qayratkeri, Týrkistan Respublikasy HKK-ning búrynghy tóraghasy Qayghysyz Atabaev terendete týsti: «Tashkent turaly aitudan búryn, qala – rynok retinde, ekonomortalyq retinde, –  is jýzinde kimge tәn edi, ózbekterge me, qazaqtargha ma, – sony negizdep alu kerek, – dedi ol aitystyng astaryn aqtaryp. – Mine mәsele qayda. Eger tariyhqa terender bolsaq – onda Tashkentting ózbek ortalyghy bolmaghanyn kóremiz...»

Alayda tarihy dәiekpen sanasugha barmay, A. Rahimbaev: «Tashkent qalasy ózbekterding mәdeny ortalyghy bolyp tabylady», – dep nygharlaydy. Onyn    jaghyndaghylar pikirlerin dәleldeuge – bolisheviktik tәsilmen búrmalanghan esep-qisapty qoldanady. Sonda Qojanov: «Eger tek Tashkent ýiezin alsaq, qazaqtar múnda 45,8%, al ózbekter – 28%, biraq oghan eski qalany qosqanda – ekeui tenesedi de, sodan payyzdardaghy shatastyrular bastalady, – dedi. – IYelikti anyqtaghanda, mәseleni Tashkent qalasynyng túrghyndarynan bastamau kerek, al Islamov joldas osy sifrlardy qúbyltamyn dep, olardyng ishine kýlli eski qala túrghyndary kirip ketkenin bayqamaghan». Oghan R. Islamov basqa mәlimettermen jauap qatty: «Men resmy derekter boyynsha anyqtama beremin: múnda, qyshlaqtarda – otyryqshy tuzem halqy – 96 myng er, 86 myng әiel, búlar ózbekter, al qazaqtar: erler –  89 myn, әielder – 84 myn. Búl SSU derekteri. Eger qalany alsaq, basym kópshiligi – ózbekter, al qazaqtardan bar bolghany – 82 myng er, 76 myng әiel bop túr». Osynday anyqtamalarmen almasudan keyin Sredazburo Terkomynyng tóraghasy O. Karklin «Tashkent qazaq birlestigine kirsin degen Qojanov joldastyn» jәne «Tashkent ózbek birlestigine kirsin degen Islamov joldastyn»  úsynystaryn dauysqa saldy. Taghy da tarúltshyldyq úsynys qabyldandy. Áytse de, Terkom materialdaryn qaraghan RK(b)P OK OAB mәjilisindegi qazaq kommunisterining tabandylyghy   nәtiyjesinde, mәsele Mәskeu qúzyryna qaldyryldy.

Mandaylary jargha soghyla berse de, TKP Ortalyq Komiyteti qúramyndaghy S. Qojanov bastaghan belsendi azamattar qazaqtyng últtyq-memlekettik mýddesi jolynda ýlkendi-kishili biylik buyndaryndaghy jarty jylday uaqytqa sozylghan oi-pikir qaqtyghystarynan tartynghan joq. S. Qojanovtyng Tashkentti Qazaq Respublikasyna qosu talaby da, Orta Aziya ekonomikalyq birlestigi men Orta Aziya Federasiyasyn qúru jayyndaghy úsynystary da qabyldanbady. Osy orayda – federasiya jayynda jogharydan qorytylghan oidy bekem ústanghan RK(b)P OK OAB kózqarasyn bildire kele, I. Vareykistin: «Qazir bәri de birigu emes, jiktelip bólinu jaghynda», – degenine nazar audarghan jón. Búl sózder RKP Ortalyq Komiytetining Týrkistanda istegen senimdi ókilderi júmysynyng jemisti nәtiyjesin bayqatady. Búghan bolishevizm otarshyldyghy últ kommunisterining últshyldyq sezimderin OAB (Sredazburo) atty sausaqtarymen qytyqtap jiberu arqyly qol jetkizgen. Óz tizginindegi belsendiler kókiregine «birigu emes, jiktelip bólinu» niyetin sóitip jappay ýyalatqan bolatyn.

Týrkistan partiya organdarynyng atalghan birlesken plenumynda qaralyp bolghannan keyin, mәsele kenestik retpen bekitiluge úsynyldy. 1924 jylghy 16 qyrkýiekte Týrkatkomnyng 3-shi Tótenshe sessiyasy Týrkistan Kenestik Sosialistik Respublikasyn últtyq-memlekettik mejelerge bólu jóninde qauly aldy. Qaulynyng qazaqqa qatysty tarmaghynda mynanday sózder jazylghan: «Qazaq halqynyng júmysshy jәne diqan búqarasy bildirgen jalpygha ortaq erik-jigerin jýzege asyru ýshin, qazaq halqyna –TAKSR qazaq oblystarynyng Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasymen birigui maqsatynda – TAKSR qúramynan shyghugha qúqyq berilsin». Súltanbek Qojanúly osy sheshimnen qazaqtar ýshin ong sipat tabugha tyrysyp,  Tótenshe sessiyada sóilegen sózinde: «Ydyraghan Týrkistannyng eki oblysyn (Jetisu men Syrdariya oblystaryn – B.Q.) Qazrespublikagha qosu – Qazaq Últtyq Respublikasyn rәsimdeuding basy bolady», –  dep mәlimdedi...

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

1 pikir