Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Ádebiyet 1565 7 pikir 28 Aqpan, 2024 saghat 12:17

Qazaq syny, qaydasyn?

Suret Google izdeu jýiesinen alyndy

«Qayran sózim qor boldy...»

Abay.

Shyndyq sharaynasyna qarap, qanshama tympy oinaghanmen búny ózimizden ózimiz qalay jasyra alamyz? Ótken jýzjyldyqtyng sonyna taman, HH ghasyrdyng alghashqy shiyreginde Qazaq sózi qanatynan qayyrylghan qyranday súmdyq daghdarysqa úshyrap, keng órisi pen biyik óresi taryla bastady. Soryna ma, әlde... ol jan-jaghyn jylan jalaghanday etip, jalmauyzday jalmap, jaypap kele jatqan jahandanu ýrdisine tap bolyp, ruh oty óleusirep, qayrat-quaty ketip bara jatqanday. Búryn-sondy estip-bilmegen joyqyn sybaylas jemqorlyq, peruaysyz paraqorlyq, qayda barsang da órkókirek әlimjettik etek aldy. Taban aqy, manday termen tabylatyn qazaq aqshasy súrauy joq suday aghyp, shetelderge asty. Kókten tilegeni jerden tabylyp orqazdardyng (oryssha-qazaqsha shúbarlap shýldirleytinder) qúdayy berip qaldy. Namys taptaldy. Áriyne, onyn   ayanyshty halge jetip, qúrdymgha qúldym suyna tek bir adamdy ghana  aiypker retinde sanaugha bolar edi, biraq, ii júmsaq bosbelbeu bәrimizding de ar aldyndaghy jauapkershilikten qashqaqtaytynymyz ras. Búl apat pen dertten ony týgel týrki halyqtary tilderi ishindegi qor baylyghy da, kórkemdik-beyneliligi de basym basqa asyl qadir-qasiyetteri de qorghay almady. Qanghyp kelgen shýregey qasqaldaqqa jarymsaqtanyp sóz seni búzyldy. Áytse de tespey sorylghan qauqarsyz qazaq ne    kórmedi? Basqynshylyq pen otarshylyq qamytyn kiyip, qasaqana qoldan jasalghan asharshylyqta ynyrshaghy ainalyp siniri shyghyp, qynaday qyrylyp, shanyraghy ortagha týsti. Ósti. Óshti. Úlynyng mandayyna qúl bolu, qyzyna kýng bolu jazylypty. Tәuelsizdik tek týske endi. Anqaulyqtan aldarqatyp, aldandy. Úshqan qústy túzaq, jýgirgen andy qaqpan qútqarmady,

Zaman  jeli qútyryna  úitqyp qúbyla soqsa da eshqashan sóz tuy jyghylghan joq. Týlki búlang búldyrap  qansha búra tartqannan aqiqat pen әdildik әuselesi ústatpay biyik túrdy. Sonau Sypyrajyraudyng Toqtamysqa, Asanqayghynyng ydyray bastaghan Altynordanyng Jәnibegine, birigu býliginde bulyqqan Esimge Jiyembettin, Qaz dauystiy Qazybekting qalmaq qontayshysyna, Kómekey әuliyening (Búqar) Abylayhangha, Mahambetting Jәngirge, Jәnkisi biyding shamyrqanyp, jýreksinse de qaymyqpay Qoqan hanyna:

Biz  jylasaq oinaydy.
El ishinde  ajarly
Qyz, qatyndy qoymaydy.
Jaqsylardy sógedi,
At ýstinen tebedi.
Jýreksinip otyrmyn,
Aytar sózim kóp edi, – dep halyqty arqalanyp, aruaqty etip, aibar tanytyp Sóz qúdiretine kólenke týsirmeydi. Sóz sýiekten ótedi degen – osy. Sodan «Sóz týzeldi, tyndaushy, sen de týzeldi» me?

Búdan biraz búryn bir janashyr qazaq baspa sózining ýstine qara búlt ýiirilip túr dep der kezinde dúrys dabyl qaqty. Beysauat ketip jatqan Atasóz taralymynyng kýrt qysqaruy, jalghan ýnjariyalardyng shekten tys beybereket kóbeyip  ketip, jalghan aidynynda jii qayyrlap qaluy mazalauy kerek edi. Biraq, oghan eshkim lәm-mim ýn qatqan joq. Ókinishti. Qashangha deyin biz «sen tiymesen, men tiymen, badyrang kóz» dep otyra beremiz. Óstip mimyrt mylqaulyq jalghasa bere me? Shalasauat, rabaysyz sýlesoq jarymjan tirkesterden kóz sýrinedi. «Qaban – donyzdyng aighyry» (shoshqanyng erkegi, atalyghy emes pe?), «...kósh shókti!» (shógetin týe me?), «tarynyng qabyghy» (qauyzy shyghar), «kýshik shiqyldady» (balapan bolghany ma?!), auyl әteshteri «kukareku» dep shaqyryp jýr (oryssha bilgeni me?),  «zaman  zary anqidy» (anqityn әtir me, júpar iyis pe?), at soghyp, esimiz kiresili-shyghasyly (jol soqpay ma?), «donyz jymy» (qasqyrda apan, úsaq maqúlyq andarda in, qoyanda jym bolady), «jylqy qúmalaghy» (siyr japa, sadyra; qoy-eshki qúmalaq, jylqy, tezek tastaydy), taghy taghylar aldan andyzdaydy. Astapyralla, búlar shóp-shalamy kóp qyzyl sudyn, bergi beti.

Jylaysyng ba, kýlesing be? Ana tilining ýlken qamqory Ghabit Mahmúdúly eger tiri bolsa mindetti týrde eskertu jasap aqylmandyq sózin aityp, jazu men oilaudaghy osynday oghash olqylyqtardy kózge shúqyp kórsetip otyratynyna esh kýmәndanbaymyn. Et pen terining arasyndaghy titirkendirgish jelikpe qolyna qalam ústaghan nantalap jazbagerler qashan azamattyq jauapkershilikti sezinip, jónge kóshedi? Tórtinshi biyliktegiler halyq mýddesine qylausyz qyzmet   etetinin úmytpaghany ghaniybet.

Tosynnan jerden jik shyqqanday. Áueli «Qazaq eli», sodan song «Júmadaghy jýzdesu», «Jýzdesu» bolyp jaryq kórip jatqan basylym bәrin  pәtkarda etip bitkendey. Ol eshqanday aiqyndamasyz, ýlken joldaghy baghyt-baghdarsyz, maqsat-múratsyz anyryp qalghan jolaushyday әser qaldyrady. Bas maqala, suretteme, serkesóz (publisistika) beredi. (Qoydy serke, oidy serkesóz bastasa degen niyet). Anaghan da, mynaghan da tiyisedi. Alayda tereng taldau, bayypty bayandau, zerdeli zertteu jetispeydi. Tayyz tanym, auyl-aymaqtyng ósek-ayanyn tyndaghanday jartykesh sezim biyleydi. Tughan-tuysqandary, jekjat-júraghattary men tanystaryna madaqtama arnaydy. Ólenge obal. Úiqas, buyn, yrghaqtary әr qalan. (Sýigen, týigen, ýiden, nemese, kerekti, kýnder ótti, myngha jetti!) Býitip jyr qasiyetine qiyanat jasau – úyat. Alqa oiyna kelgenin isteytin «Júmadaghy jýzdesu», (Jýzdesudin) №32 (21 tamyz) sany Almatydaghy dýngirshekterge bir kýn búryn, yaghni  20 tamyzda satylugha týsti. Tәrtip ne jýie joq. Sonda «Ay deytin aja, qoy deytin qoja» bolmaghany ma? Aldymen qazaqtyng mún-múqtaj, joq jitigin qozghaytyn «Ayqap», «Qazaq», «Serke» siyaqty gazet-jurnaldar bolghanyn    mәngýrttikpen úmytu ónegeli ótkenge mýlde topyraq shashu emes pe?

Týgel tizip keltire beruge mýmkin emes. Ol ol ma, ay men kýn amanda, el-júrt tynyshta aqty qara, qyzyldy sary boyau deu nening nyshany? Ózi shatasqanyna qoymay basqany da janylystyru jaqsylyqqa aparmaydy. Adasqannyng aituynsha, әr basylymdy múqiyat oqityn oqyrman dep tanystyratyn bilimpazdan O.Sýleymenovtyng zertteu ghylymy kitaby «Az y Ya-ny» poema dese, I.Esenberlinning «Kólenkenmen qorghay jýr» romanyn qinalmay T.Ahtanovqa tely salady. Búnday da bolady eken-au. Ózi ghana emes, ózgeni jalghan jolgha iytermeleydi. Eng soraqysy, adamzat aldyndaghy aqiqatty attap, әlem әdebiyetin biledi-au degen qart qalamger qateleskenine qaramay (kópshilikten keshirim súrasyn) ejelgi parsy shayyrlary Rudakiydi tәjik, Ferduasiydi ózbek aqyny dep shatastyrady. Apyrym-au, ol kezde   tәjik, ózbek, halyqtary boldy ma eken? Búnyng bәri sening kóz aldynda bolyp jatqan jaylar. Ontayyna kelgen shygharmanyng kórkemdik kelisimin, taghy basqa da  erekshelikterin taldap, jiliktep, tәptishtep jatpay-aq, búnday auajayylushylyqty qaghyp tastamaysyng ba? Sen qaydasyn, qazaq syny? Manauraghan   úiqynnan   oyan! Silkin! Sóilemder, tirkester, úghymdar, sóz saptaular osylay bey-bereket jayylyp kete bere me? Olardyng qabyrghasyn qaqyratyp, kózin shygharyp, auzyn opyraytqandar jýgensizdikpen jazasyz qalsa ne bolghany? Qashan sabaq alamyz? (Tek ótinish) Syn soyylyn solaqay  silteme! «Tura biyde tughan joq» emes pe? Óitpesen, aramshóp qaulap, haltura kóbeyip keledi!

Últtyq mәdeniyette (qansha keude qaqqanmen), onyng ishinde әdebiyette memlekettik, jalpaqshesheylik, jauyrdy jaba toqu qara qúrttay qaptay bastady.

Nege biz әsirenauqanshylmyz? Abay kýnderining birinde filologiya ghylymynyng doktory Q.Alpysbaev sarabdal ýlken suretker, Sosialistik Enbek Eri Gh.Mýsirepovtyng hakim turaly oy tolghamdaryna  toqtalady. Yqsham maqalada orys әdebiyetining klassikterine 7 ret, qazaq әdebiyetining klassikterin 3 mәrte tilge tiyek  etedi. Kimder olar? Qalay ýirendi? Qaytip ýiretti? Únjyrghasy týsip, yjdaghaty jetpegendey. Bir saqa sazger: «Qazirgi kózben qarasaq, Qalihan da klassiyk, Sayyn da klassiyk, Qabdesh te klassiyk, Aqan da klassiyk, Ramazan da klassiyk. Biraq, sol kisilerding enbegi uaqytynda baghalanbady» dep kónilshektik bildiredi. Qaptap jýrgen klassikter bayqalmaghan eken. Onda qazaq әdebiyeti qalay qonyr tóbel kýy keship keledi? Ónkey klassikter enbek etse, ne ghyp bizding nazarymyzdan tys qalghan? Oqyrmandy bala kóre  me, klassik sózimen oiynshyq quyrshaqtay oinaytyn syqyldy. Kezdeysoq ótip bara jatqan  kók attygha da esekdәmemen japsyra salghysy keletindey.

Qazaq tilining týsindirme sózdiginde oghan mynanday sypattama beredi: «Ghylymnyn, ónerdin, әdebiyettin, t.b. júrt tanyghan eng kórnekti, ýlgili qayratkeri». Sonda qalay? Keleshek kókjiyegine tartqan kórkemdik keruenining jýgi nege jenil? Ylghy klassikter enbek etetin qazaq  әdebiyetining ensesi nege tómen? Batysta fransuzdar, Shyghys ta japondar ataq, lauazym, syilyq, marapat dep jantalaspay-aq úly shygharmashylyq júmysty typ-tynysh tyndyryp jatqan joq pa? Shirkin, syn týrenin tereng salyp, talant tabighatyn barynsha ashyp kórsetetinine ne jetsin! Klassik sózin qosaqtamay-aq oi-pikirdi bildiruge bolmay ma?

Anyz aqiqatqa ainaldy. Bizding últtyq әdebiyet tez eseyip, etek-jenin tez jinady. Alghashqy romany HH ghasyrdyng basynda, qazaq sahnasy sol qarsanda shymyldyq týrdi degenge kim senedi? Soghan layyq syny da qalyptasyp, uaqytqa ýn qatty. Úrdajyqtyqtan, úrynshaqtan, salbókselikten jyldam aiyqty. Barghan sayyn estiyar, elgezek bola týsti. Onyng ótken «tar jol, tayghaq keshuine» kóz júma qarau mýmkin emes. Týbi tabighaty taza janr aidalada laghyp qalmaydy. Ol qúldyrady, shiryqty,  sharyqtady.

Birinshi dýniyejýzilik soghys aldynda әli qazaq syny talbesiginde terbelip, temir qanatyn qaghyp oyanyp jatqanda últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly jórgegindegi janrdyng túsaukeser baghdarlamasyn jasap bergendey. «Qazaqtyng Bas aqyny Abay (shyn aty Ibragiym) Qúnanbaev. Onan asqan búryn-songhy zamanda qazaq balasynda biz biletin aqyn joq, – dedi Alash ardageri Abaytanudyng elen-alanyn da jaltaqtamay. – Jalghyz-aq min bar: ol min – óleng bunaqtary tekserilip ornyna qoyylmaghandyqtan. Mysaly, tóselip kele jatyp shoqytyp ketken siyaqty, taypalyp kele jatyp tekirektep ketken siyaqty...». Ádil synnan tiyisti qorytyndy shygharsa, eshkimning talaghy tars ketpeydi. Abaygha auyz salyp, sonsha pir tútqan poeziya padishasynan  kemshilik izdegeni nesi? Nege ýitedi desek, sózining jany bar eken. Búl orayda hakimning kez kelgen tuyndysyna til bitirsek, ózi býkpesiz bayandap beretindey. Mәselen, qazaq  jylqyjandy bolghan song «Attyn  synyn» alghannyng ózinde ol aqau badyrayyp kórinip túr. Ásirese tútas bir tuyndyda 1, 6, 8 shumaqtar әltek-tәltek. (3+4+4, 4+3+4, 5+3+4, 3+4+4, 4+3+4, 3+6+4, 4+3+4, 3+4+4, 3+5+4, 3+4+4, 4+3+4, 4+3+4). Biraq, maghynasy men mazmúny qanday! Kedir-búdyrlyghy onsha bayqalmaydy. Jiptiktey jútynyp túr. Býgingi ólenning bazbireuin qarastyrsaq búndaydy aita  alamyz ba? Úly ústyn úiqas (qúlaq, qabaq, saghaq), buyn, yrghaq sanyn ne ýshin qúrban etip otyr? Taghy da maghyna men mazmúngha basa mәn bergendikten dәstýrli óleng qúrylysyna pysqyryp ta qaramaydy. Tyrnaq astynan kir izdemesek, mine, janashyldyqtyng bir úshtyghy qayda jatyr.

Búl eshqanday dәleldemeni (aksioma) qajet etpeydi. Jurnalistika men әdebiyet egiz. Ýlken ómir aghzasyndaghy dombyranyng qos ishegi ispettes. Jaratylym. Ony has sheber ghana sherte alady. Ruhy әlemi ken, shekarasy sheksiz әdebiyeti mәngi myltyqsyz maydan. Onda azamattyq asa biyik ústanymdy betperde etip, ólim men ómir, jaqsylyq pen jamandyq, kýn men týnning ýnemi astyrtyn aghatyn asau aghystay qiyan-keski kýresi jýrip jatady. Qúdiretti qalam iyesi sol sharpysqan ayausyz aiqasty eshkimge býiregi búrmay kórsetip qylyshtyng ótkir jýzindey qiyamet kópirinen ótip, úly shygharmashylyq maqsat-múratqa jetedi. Qúdaylyghyn aitayyshy, oiy oghash, sózi jartykesh, shalajansar, shalasauat, qalay bolsa solay jarymjan etip qoldanylatyn sóilemder, tirkester, oramdar shamadan tys kóbeyip ketti.  Obal-ay! Olardy solay sýmireytip, paydalanugha kimning qaqysy bar? Álde qazaq sózinen qasiyet ketti me?

Tabighaty taza qúnarly topyraqta (ókpe, naz bolmaydy). Synarjaq pikir dәureni ótti. Sauatty janashyr syn – qalamger qayraghy. San qyrly asyl tasty qyrnap-jona berse, jarqyray týsetindey oy nysanasyndaghy tuyndy da bәsi artyp, jan-jaqty taldansa babymen suytylghan bәige toryday (qysastyqpen Qúlagerdey  mәrede jyghylmasa) top jarugha jútynyp dayyn túrady. Shyn kәsiby talqygha úshyraghan shygharma shang qauyp qalmaydy.

Qazaq baspasózining birsypyrasy Nobeli syrqatyna úshyraghanday. Keyde ónbeytin dau quyp tyzaqtaydy. Mysaly, «Dudaray» men «Samaltau» kimning әni? «Birjan – Sara» aitysy boldy ma? «Tólegendi óltirgen Keskenterek, aidap salghan Bekejan», «Shynghys han qazaq pa, joq pa?» dep qyzylónesh bolyp dauryghady. Onyng ýstine es kirgendey jolbiykeler «Qazaq qashan Nobeli syilyghyn alady?», «Ol Alashqa búiyra ma?» siyaqty jariyalanymdar   bosqa aramter  etedi.

Ádebiyet qanday ólshemmen baghalanady? Ony eshkim tarazylap,  bezbenden bere almaydy. Qúlashtau, qarystau da mýmkin emes. Endeshe onda kórkemdik pen sheberlik úlasyp, sóz  siqyry oqyrmandy baurap, janyna izgilik núryn seuip, zor talgham men talabyna jauap berip, dittegen tústan qol búlghaydy. Ol ýshin  talmay  inkәr izdenip, ashy ter tógip, janqiyarlyqpen enbek etu kerek emes pe? Álbette, ezip aita bergennen mәn shyqpaydy. Aleksandr Soljenisyn (1970 jyl) men Iosif Brodskoydyng (1987 jyl) sol  atyshuly syilyqtyng aluynyng astarynda sayqal sayasattyng salqyny jat...   joghyn kim kesip-piship aita alady? KSRO-ny qúlatyp ydyratugha, jasyryn jan-tәnin salghany bolmasa ony M.S.Gorbachev qanday asa asyp bara jatqan qayratkerligi ýshin aldy?

Bes ret úsynylghanda «Soghys pen Beybitshilik» epopeyasyn bir synshysymaq «Tarihty týsinuden maqúrym» dep syltauratqanda orys  oiynyng asqan alyby Lev Nikolaevich Tolstoy 1906 jyly Shved Akademiyasyna: «Ya byl ocheni dovolen, chto Nobeliskaya premiya ne bylo mne prisujdena... Eto izbavilo menya ot bolishogo zatrudneniya rasporyaditisya etimy denigami, kotorye, kak y vsyakie denigi, mogut prinositi toliko zlo...», – dep hat jazdy. Kisilik pen kishilikting mysalynday búl. Nobeli alugha kimderding iyegi qyshymaydy. 1945 jәne 1948 jyldary IY.V.Stalin de úsynyldy. Bizde de ony alugha әjeptәuir әreket   etildi. Bos dalaqtau bolmasa, qúr ayaqqa bata jýre me? El azyp, jer tozyp, kýizelip jatqanda qar jamylyp, múz jastanyp, qan tógilgende taghy da búghan kóz jetkizdi. Órkeniyetti júrt aqymaq emes.

Biylghy barys jylynyng basynda  «Komsomoliskaya pravda v Kazahstane» basylymynyng tilshisi birazdyng bas auruyna ainalghan  taqyrypty qozghaydy. Qalay? Qaytip? Astamshylyq pen ózimshildikting  shylauynan shygha almaghan ol «Nobelider orys múnayynan bayydy» deydi toqeterin aityp. Shyndyq shyraghy oqighagha solay jaryq týsire me? Tyqpalaghany bolmasa ol kezde endi ghana barlanyp jatqany orys múnayy boldy ma? 1870 jyly aghayyndy Alifard, Robert pen Ludovig Manghystaugha kelip, moyynserik ashyp, qara altynnyng súrausyz kól-kósir baylyghynyng qyzyq-shyjyghyn qalauynsha kórmedi me? Qazaq jurnaliysi mine osyny qazyp jazsa, araghúrlym útymdy bolar edi. Qalam quatty qaru emes pe? Búl joly sәl mýmkindik paydalanylmay qaldy. Bizding esemiz talay jerde ketip jýr. Átten. Býgejektemey aqiqat ainasyna tura qarasaq, auzymyzdy qu shóppen sýrtpesek, qyzghanyshtyng qyzyl iytin abalatpay-aq, úyalmay sol taraptan júrtqa jamau bolatyn qay shygharmany atay alamyz?..

Endi qashan ensemizdi tiktemeymiz. Áldekimge kijinumen shiyrek ghasyrdan astam ótken, zaya uaqyt. Elimizdegi irili-úsaqty oqighalardyng bәri kóz aldynda ótip jatqan aqyn Qazaqstannyng Enbek Eri Oljas Sýleymenovtyng da tózimi tausylghanday. Ol kesh bolsa da ashy aqiqatty aqtaryp, ózekti órteytindey: «Keyingi 30 jyl ishine Qazaqstanda kem degende bir úly ghalym, kem degende úly jazushy payda boldy ma? Joq, әriyne. Birtuar injener bar ma? Injener ózin kórsete alatyn óndiris te joq. Búl qúldyrau kitaptyn, hattyn, gumanitarlyq jәne basqa ghylymdardyng bedelining tómendeuine baylanysty   payda boldy. Ókinishke qaray, búl kýrdeli taqyryp. Kitap oqityn jana úrpaq payda boluy ýshin qansha jyl kerek. Biz  jazbasha әdebiyette HH ghasyr da ghana keldik jәne ony tez joghaltyp aldyq, joghaltyp jatyrmyz. Eger orys әdebiyeti kýshti deytin bolsaq, ol osy kezennen aman shyghady. Al, biz taghy da foliklorgha, halyq auyz әdebiyetine qayta oralamyz».

Olar әr tolqynda bolsa da birinin  auzyna biri týkirip qoyghanday bolyp sóileui  qalay? Jas jazushy J.Ábdisheva ony qostaydy: «IYә, otyz jyl toldy aqyn-jazushylardyng úmtylghanyna, otyz jyl toldy el-júrttyng kitap oqymaghanyna. Otyz jyl boldy naghyz siraghy sidighan kedeyler payda bolghanyna. Otyz jyl boldy qaryn qamyn oilap, jarqyl-júrqylgha әues, elikteytin qarynbaylardyng kóbeygenine... Otyz jyl boldy tapqany taqyl-túqyl tamaqtan artylmaydy, uayymy kóp, aqshasy az kópshilikting kóbeygenine...

Qazir sol jazushylardy jaldap, kitap jazdyryp, basybayly qúlynday ústaytyn bayshykeshter payda bolghanyn estip jýrmiz...

Kýnkóristing qamymen bir ýige tyghylyp sóileuge uaqyty joq, sharshaghan, kitap  oqymaghan, toptyng arasynan kóp nәrseni jete týsinbeytin, sóileuge shorqaq, әr  aghymgha erip kete beretin, ana tilining baylyghyn, shúraylylyghyn sezine almaghan, tili shorqaq, oiy tayyz, nadandyghy basym, otansýigishtigi nashar jastarymyz ósip kele jatyr».

Bәri tamyryna balta shabylghanday typ-tipyl. Áldekimning mysy basyp túrghanday әli. Jyghylghangha júdyryq demey, búl aitqyshtar búryn qayda jýrgen ózi? «Eshten kesh jaqsy» degen shyghar tegi. Meyli de. Olar   ashynghandardyn   ahualyn, kirbing kónilin bildirip otyr. Kimdi kinәlaydy.

Ras, búl ayanyshty jay-kýy әdebiyetke de tikeley qatysty  ekenine eshkimning dauy bolmaytyny týsinikti. Jauynger janr bolyp esepteletin qazaq syny da úzaq dem alyp, jayly, jyly oryn tapqanday tymyrayyp úzaq jatyp aldy. Marqúm Á.Qúrmanghaliyeva belsene bilek sybana  kiriskendey bolyp edi, kóz tiydi me, júldyzdy әlemge  attanyp   ketti.  Sanaly  sanatkerler sapyndaghy A.Kenshilikúlyna qazaq prozasy men poeziyasynyng kýrdeli mәseleleri az bolghanday tiyip-qashyp fransuz, japon, nemis әdebiyetterine barghansyp jaghalap jýr. Olar búny qajet  etetindey. Bәri bir  syn  seni búzylghanday kórinedi maghan. Saryauyz synshy A.Núrghazy alghashqyda dәmelendirip, qazaq jas poeziyasyndaghy modernistik aghymdy zerttep, soghan baratyn niyet bildirgen bolatyn: «Býgingi jastardyng jazyp jýrgeni alghadaylyq (?) әdebiyetke tәn dýniye. Dәstýrlik, kenestik poeziyamen salystyrghanda janashyldyq baghytpen kózge  týsedi. Biraq, Aqberen Elgezek, Erlan Jýnis, Toqtarәli Tanjaryqtardyng shygharmalarynda alghadaylyq әli de ózin kórsete almaghan jaghdayda siyaqtanady. Obrazdap aitsaq, qoradan bylay, ýiding qasyndaghy dónge shyghyp, ainalagha kóz salyp qarap túryp, qoragha qaytyp kelgen siyaqty seziledi». Qayda sol esimder?

Aytuday-aq aitylyp kele jatyr. Oghan qúlaq qoyatyn biylik pen tiyisti oryndar  nege jaybaraqat? Elimiz ómirining bar salasy әli kegejesinen keyin tartyp túr. Jalghyz túralaghan ekonomika  ghana emes, mәdeniyet, onyng ishinde әdebiyet pen óner týrleri túraqty qamqorlyq kýtedi. Alsaq, qazaq  sportynyng kósegesi qashan kógeredi? Hokkey, velosport (shaytanarba), ziltemir, tenniys, t.b. salalaryn jaylap mayshelpek qylyp jýrgen ilingirler (legionerler) shamadan tys kóp.  (Últshyldyq namysymyz qozyp otyrghan joq). Nege jany ashityn  mamandar tapshy? Boks, shahmattan (әsirese qyz-kelinshekter) qazaqstandyq mektep qalyptasyp, ataghy aiday әlemge qanat jayyp jýrgen joq pa? Songhy Tokio men Bejinde ótken olimpiada shama-sharqymyzdy kórsetpedi me? Ózgeni qoyshy, Orta Aziyadaghy  respublikalar sonynda qalghanymyz ne sor? Sonda bәrine jauapty kimder? Nege jóndi talap etip, jauaptylar qatang jauap bermeydi.

Dýniyejýzi shahmatynyng júldyzdy shahzadasy grossmeystr B.Asaubaeva últ sportyndaghy әttegen-ay ashy aqiqatty aityp, onda bolyp jatqan bylyq pen shylyqqa júrtshylyq nazaryn audardy. Sharshy taqtadaghy kýreskerlik ruhy shalqidy. Quattaymyn, Biybisara! Jaraysyn, qaharman qaryndas! Endi alasapyrannan keyin sportymyz qalay damidy?

Myltyqsyz maydanda daqpyrt dabyrasyz jalantóstenip shyghyp  shyndyqty shynghyryp jetkizetin kez keldi.

Samarqaulyq salqyny ruhaniyatqa da tie bastaghanday. Endi tek jaldamalardy asty-ýstine týsip shaqyru  qalghanday. Tez es jiyp, búdan jalpyldaghan eten-jenimizdi jinap, tiyisti qorytyndy shygharmasaq, býkil isimiz naradu. Aynalyp kelgende sportty mәdeniyetke qosaqtamay-aq jeke ministrlik qúrudyng kezi jetkendey.

Uaqytsha aldarqatyp, birde olay, endi birde búlay búltalaqtaytyn   әlemjeli men basqa da qúraldar  onsha opa bermeydi. Oqu, oqu jәne oqu qayta –  kýn tәrtibine qoyylyp keledi. Eng basty mәsele siz bolyp, biz bolyp, bәrimiz bolyp úipadarly, úlaghatty mәdeniyet mәiegi qaynarynan  susyndap, ómirine ónegeli serik etetin oily oqyrmandy qaytaru bolyp tabylady. Qazaq synynyng olardy quana qarsy alyp, kýtip, dittegen nysanasyna menzep, ruhany kókjiyek ashyp, jan-jaqty tәlim-tәrbie beretinine qauqary jetedi. Sonday aq týiening qarny jarylyp, aspannan shúgha jauatyn kýn tuatynyna imanday sengim keledi. Oilan, oqyrman! Áli uaqyt bizdiki.

Ayan-Seyithan Nysanaliyn,

Qazaqstannyng qúrmetti jazushysy

Abai.kz

7 pikir