Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Mәdeniyet 1060 2 pikir 14 Aqpan, 2024 saghat 15:11

Aqbotanyng әsemdik әlemi

Suretter avtordyng úsynyluymen jariyalandy

Gh.Mýsirepov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynyng aktrisasy Aqbota Rahattyng shygharmashylyghy turaly

Kәsiby akterlik jolyn 2005 jyly bastap, qazirde kópting kózayymyna ainalghan Aqbota Rahat Grigorian kýntizbesining 84 jyly dýniyege kelgen. Qiyalynyng jýiriktigi sonday, tipti ýy jinaghanda da sary sypyrghyshyn qolyna alyp, tenizdey tolqyghan qoy qara shashtaryn jayyp jiberip, tas tóbesinen kameragha týsirip túr dep elestetedi eken. Án aityp jýrip ýy sypyrady degen әngimelerdi kóp tyndaushy edik, al ózin aktrisa sezinip terbeluin birinshi ret estuim. Qúddy bir bolashaq Arkadina roline dayyndalyp jýrgendey.

Sahna tabaldyryghyn attaghan әrbir akter óz kindik qany tamghan auyl-aymaghynyng bir-bir әrtisi bolghan desek qatelespespiz. Almaty shahary manynda ornalasqan Aqshy auylyndaghy kónildi konsertterdin, teatrlandyrylghan kórinisterding birde-biri Aqbotasyz ótpegen. Eshqayda ayaq basyp kórmegen qyz bala Almatynyng qaq ortasynda T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng bar ekenin de bilmegen. Ápkesi jetektep әkelip belgili teatr rejisseri, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Janat Hadjiyevqa tapsyrmaghanda qazirgidey Arkadina, Angustias, Bórte, Qamajay beynelerin kórmes pe edik. Ózi sonday erekshe, biyazy, jýzi jyly, jaydarly, dauysynyng ýni mýldem bólek, estigende qúlaghyng eleng ete qalady. Osy kýnge deyin dausyn anyq sipattaytyn birde-bir sóz taba alghan emespin. Keyde oilaymyn, sóz sóilegende mayyn aghyzatyn qazaq halqynda osy bir keremet dauysqa teneu bolmaghany ma  dep tang qalam. Ústazy da kóregen kisi bolsa kerek Aqbotanyng auditoriyagha kirgennen bastap sóilegen alghashqy sózinen tembrynyng ereksheligin bayqaghan. Aktrisanyng aituynsha jetekshisi batystan shyghysqa deyin sozylyp jatqan akademiya sheberhanalarynyng esiginen qyzghyshtay qoryghan. Oqu bitirgennen keyin qolyna diplomyn ústatyp, J.Hadjiyevting ózi Ghabit Mýsirepov atyndaghy memlekettik akademiyalyq balalar men jas-óspirimder teatryna baghyttap әkelgen.

Mýsirepov teatryna kelgen alghashqy jyldary Aqbota somdaghan kýrdeli keyipkerding birinshisi Fatima edi. Aqyn-dramaturg Iran-Ghayyptyng ýsh birdey alpauyt qazaqtyng sýiikti jary bolghan «Fatima» qasiretnamasynda óner kórsetu aktrisagha mol jauapkershilikti arqalatty. Áriyne qinalady. Aktrisanyng ózi de roli shygharu kezinde biraz kedergiler bolghanyn jasyrmaydy. Sonday qily zamanda qalay ghana ýsh aptal azamatqa jar bola bildi? Netken batyldyq, qanday qúpiyasy bar eken? Osynday jandy, kóp balaly ananyng taghdyryn sahnada keshu ýshin Aqbota bas keyipkerding ómirdegi kýndeligin óz kәdesine jaratqan. Osy izdenisi arqyly batyr ananyng ishki sezimin, oiyn, dara minezin jәne algha qoyghan ústanymdaryn taba bildi. Biraq, spektaklidegi Fatimanyng beynesi tiyisti dәrejede kórkemdik dengeyde shyqpaghanyn aitu kerek. Oghan sebep, rejisserding akterlermen bir tandemde júmys jasamauy jәne qoyylym aitarlyqtay kәsiby dengeyde shyqpay, rejisserlik sheshimi solghyn týsip jatuynan der edik. Spektaklidegi orynsyz әuender, týrli jaryqtar, sahnalyq kórinisterining auysyp jatqanyn kórsetip túrghan dekorasiya búrynghy KVN oiyndaryndaghy zaldyng qaq ortasynda túrghan kiyim auystyratyn banner tәrizdi. Mәiitterding ózderi domalap baryp sahnadan kete saluy osynyng bәri óte daryndy akterlerdin, Aqbotanyng shygharmashylyq shabytyn, kәsiby mýmkindikterin baylap qoyghanday. Alayda, osy roliden-aq Aqbotanyng psihologiyalyq tereng beyne jasaugha degen talpynysy anyq bayqalyp edi.

Akterge eng keregi jýirik qiyal, toqtausyz izdenis jәne de aq úlpaday nәzik sezim. Aktrisa keyipkerin zertteu kezinde, aldymen ony qiyalynyng shabysyna salatyn. Dayyndyq barysynda rejisser tisining arasynan shyqqan әr әripin, onyng kónil-kýiin jәne qimyl-qozghalysyn tereng zeyinmen baqylap otyratynyn jasyrmaydy. «Óitkeni, әr keyipkerding beynesi sol shygharmany sahnalap jatqan úiymdastyrushynyng ishinde jatady» - deydi, sahnager A.Rahat.

Ózining tabighy tartymdylyghymen rejisser nazaryn audartpay túrmaytyn Aqbotanyng qanjyghasynda G.Hugaevtyng «Qara shekpen» әfsanasyndaghy – Sylang roli bar. Rejisser A.Maemirov búl piesany Mýsirepov teatrynyng tórinde qoydy. Ortanghy esikten sahnagha deyin zaldyng qaq  ortasyna qoyylghan podiumnan sylanday basyp kirip kele jatqan aq qúba, súnghaq boyly, kóz túrmaq oidyng jauyn alatyn Aqbotany kórgende taza týlki dersin. On sekundtyq jýrip ótken jolynda aktrisadan esken magnitizmdi bayqamay qalghan tiri jan bolmaghan shyghar. «Kishkentay roli bolmaydy, ony ýlkeytip kórsetetin akter bolady» degenning men kórgen birden-bir dәleli osy bolar. Ózining dene-bitimining eptiligimen, qimyl-qozghalysymen Sylang beynesin odan әri asha bildi.

Sirә, Anton Chehovtyng suretkerlik sheberligi kez kelgen dramaturgtyng boyynda kezdese bermesi anyq. Degenmen әr jazushy ózinshe bir ghalam. Osynday әdemi әlemde tuylghan «Shaghala» spektaklin Aqbota akterlik sheberligining arqasynda odan sayyn kórkeyte týsken. Ásirese, Arkadina Trigorinnyng basyn ainaldyratyn tústaghy Trigorinnyn: «alyp ketshi meni» degen sózinen keyingi: «a, qayda baramyz?» dep arbaushy әiel beynesinen op-onay shygha salyp, basqa keyipke әp-sәtte auysa ketui ýlken sheberlik. Sahnada ózining jeke dara qoyylymyn qoyyp ala ghana qoymay, sonymen qatar artynan bar kórermendi ertip ala bildi. Obrazynyng syrtqy beynesi men ishki jan dýniyesi astasyp jatqan Aqbotanyng qazaq sahnasynyng aktrisalarynyng arasynda ruhany erkindigi airyqsha kózge týsedi. Tap osy rolin 2022 jyly ótken M.Áuezovtyng 125 jyldyghyna arnalghan VIII Orta Aziyalyq elderining halyqaralyq teatr festivalinde tәjik, ózbek, orys jәne әzirbayjan synshylarynyng kózderi kóre túra «Ýzdik әiel beynesin» bermeui әli de jýregimizdi qynjyltady. Biraq Aqbota myqty. Jýlde ýshin emes, jan rahaty ýshin ózin sahnada ayamay qamshylaydy. Naghyz artist. Ol Dulat Isabekovtyng «Ápke» piesasynda Qamajay beynesin somdaydy. Qamajay-Aqbota inisi Temirjandy jaqtan bir salyp alyp, keyinnen sol bauyryn úrghan qoldaryn ózi alyp bergen jap-jana jyltyr tufliyimen ondyrtpay sabay jónelgende mynau nәzik sausaqtargha qarap janyng ashyghannan týrimiz bozaryp ketkeni anyq. Qanday shynayy. Rejisserding bergen tapsyrmasy emes, óz sheberligimen Qamajaydyng ómirin bastan keshken sәt boldy. Ýsh qúramnyng ishindege avtor qalaghan jýregi basqa materialdan jasalghan Qamajaydy sahnager dәlme dәl kórsete aldy.

Aqbota tek talantty aktrisa bola qoymay, sonymen qatar ózining ólenge, poeziyagha degen yntyzarlyghymen, sýiispenshiligimen tanymal. Jan-jaqty boludy qalaytyn ónerpaz asqaqtatyp әn saludan da qúr alaqan emes. Key әnderding sózin de, sazyn da ózi jazatyn qabileti taghy bar.

A.Rahat sekildi әdemi rendi, dene-pishini symbatty, ózining izdenisterimen ruhany bayyp, damyp otyratyn aktrisalar qazaq sahnasynda kóp emes. Al, kәsiby óner jolynda әrdayym izdeniste jýretin Aqbota Rahatqa shygharmashylyq jetistikter tiley otyryp, odan Kleopatra, Tomiris syndy kesek roliderde kórgimiz keletinin aitar edik.

Toybek Ábilqasym,

T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasy,

«Teatrtanu» mamandyghynyng 2 kurs studenti

Abai.kz

2 pikir