Seysenbi, 23 Sәuir 2024
Áne, kórding be? 1421 6 pikir 12 Aqpan, 2024 saghat 14:00

Úlyderjavalyq shovinizm: KSRO-nyng negizgi miyfi

Suret Google izdeu jýiesinen alyndy

KSRO-da qyzyl biylik el-júrtty imanday úiytyp sendirmek bolghan «proletarlyq internasionalizm» bolghan joq. KSRO-nyng býkil tarihyn biz búl – etnosaralyq qatynastardaghy keskinsizdik pen deformasiyalardyng tarihy dep kesip aitar edik. Shyndyghyn aitqanda býgin Qyzyl imperiya kelmeske ketken song barsha júrt KSRO-da eshqanday internasionalizm bolmaghanyn oghan kerisinshe, is jýzinde antiysemitizm, úlyderjavalyq shovinizm bolghandyghyn týsine bastady.

Sonymen qatar, KSRO ómir sýrgen týrli tarihy kezenderde búl ýrdis tek kýndelikti danghazalyq qana emes: belgili bir ksenofobiyalyq tendensiyalardy óz boyyna syighyzghan memlekettik sayasattyng sipatyna ie boldy. Shyndyghynda, «proletarlyq internasionalizm» dep atalatyn búl jalghan kommunistik úran retinde el esinde mәngige qaldy. Eger osy bir shet eldik sózdi qazaq tiline audarsaq, búl әr týrli últtardyng arasynan shyqqan «júmysshylarynyng bauyrlastyghy» degen úghymdy bildiredi.

Biraq, osy úrandy tarihy paraqtayiyn bolsaq, 1940 jyly KSRO Finlyandiyagha shabuyl jasaghan kezde, kenestik proletariatty findik proletariat olardy avtomattyq qanjarmen qarsy alyp, olarmen bauyrlastyqqa barghylary kelmegenine sanasy ulanghan kenes júrtyn shyndyghynda da airan asyr etip, mýldem tang qaldyrdy.

Hosh búl KSRO iydelogtary ózge eldegi sanasy tómen júmysshylar qauymyna qaratyla sóz etildi deyik. Al, KSRO qúramyndaghy ondaghan halyqtar – sheshender, ingushter, koreyler, nemister, bolgarlar, grekter, qalmaqtar, qyrym tatarlary – barlyghy stalindik qughyn-sýrginge jәne mәjbýrli deportasiyagha úshyraghan kezde «proletarlyq internasionalizm» men «halyqtar dostyghynyn» barsha kýshin óz bastarynan ótkizdi.

Kýndelikti dengeyde KSRO-dghya «halyqtar dostyghy» ony kenes armiyasynyng qaruymen qorghalyp, últtyq bas kóteruler qatang janshylyp otyrdy. Kommunistik memleketting tizgini bosansy salysymen qandy últaralyq qaqtyghystar oryn ala bastady. Atap aitsaq: Oshtaghy ózbekter men qyrghyzdar arasyndaghy qyrghyn, armyan-әzirbayjan qaqtyghysy, Pridnestrovie jәne t.b. Shyndyghynda, eshqanday internasionalizm bolmaghandyqtan «últtar týrmesine» ainalghan KSRO tarih aldyndaghy dәrmensizdigin tanytyp qúlap tyndy.

1986 jyly 15 jeltoqsanda Almatygha KOKP OK mýshesi G. Razumovskiy jәne Uliyanovsk oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy G. Kolbin keldi. 16 jeltoqsanda Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Plenumynda Kolbin joghary partiya organdarynyng respublikalyq birinshi hatshy qyzmetine úsynyylghany jariyalady. Qazaqstandaghy partiyalyq elitalar «talqylausyz» dauys berdi, sóitip, partiyanyng barlyq normalary men jarghysyn búza otyryp, Qazaqstanmen baylanysy joq, jergilikti jaghdaylardy bilmeytin, adam respublikanyng basshysy bolyp saylanyp shygha keldi. Búl qazaq halqynyng mýddesin ayaqqa basqandyq dep qabyldanyp, alapat narazylyq tughyzdy.

1986 jylghy 17-18 jeltoqsanda Almaty qalasynyng jastary respublikanyng mýddelerin eskermeuge qarsy narazylyq retinde kóshege beybit demonstrasiyagha shyqty. Narazylyq sheruinde memleketke qarsy nemese ýkimetke qarsy úrandar bolghan joq, azamattar ózderining konstitusiyalyq qúqyghyn paydalandy, biraq biylik terror men repressiyagha jýginip, beybit dialogqa barghysy kelmey, demonstranttargha qarsy әskerler men milisiya jiberdi. Osylaysha, Konstitusiya men Kenes zandary qaytadan óreskel búzyldy.

Biylik temir shoqparmen jәne saper kýrektermen qarulanghan әskerler men milisiya, ónerkәsiptik kәsiporyndardyng orys tildi júmysshylarynan qúralghan otryadtardy qazaq demonstranttaryna qarsy qasqyrday shapty. Keybir mәlimetter boyynsha, 17-18 jeltoqsandaghy qayghyly oqighalar kezinde 150-den astam demonstrant qaza tapty delinedi. Almatyda 540 adam medisinalyq mekemelerge, 200-den astamy auruhanagha týsti jәne 1700-den astam adam týrli dene jaraqattaryn aldy.

Demonstrasiyany taratu ýshin saper kýrekter, qyzmettik itter qoldanyldy, adamdardy suyqta sugha batyryp, ústalghandardy úryp-soghyp, jartylay jenil kiyingen kóptegen adamdar qaqaghan suyqta qala syrtyna shygharyldy. Demonstrasiyanyng taratyluy turaly habar býkil Qazaqstandy dýrliktirdi, osyghan úqsas sózder respublikanyng kóptegen qalalarynda da ótkizilip, biylik óz sabasyna týsti.

Halyq kóterilisin ayausyz basyp janshudyng sony qatygez repressiyagha úlasty. 900-ge juyq adam әkimshilik jazagha tartylyp, 99 adam sottalsa, onyng ishinde týrme qabyrghasynda qaytys bolghan 18 jastaghy Q. Rysqúlbekov bar edi. Tek osy jazalau barsynda elordada joghary oqu oryndarynan 264 adam, komsomoldan 758 adam, partiyadan 52 adam shygharyldy. Komsomoldyq jәne partiyalyq jazalar 1400-ge juyq adamgha qoldanyldy. Ishki ister organdarynan 1200 adam, kólik jәne medisinalyq mekemelerden 300 adam júmystan shygharyldy. Uniyversiytetting 12 rektory óz qyzmetinen ketti. Tergeu men sot proseduralyq erejelerdi óreskel zang búzushylyqpen jýrgizildi. Biylik Stalin dәuirinen keyingi kezende búryn-sondy bolmaghan últtyq intelliygensiyany qughyn-sýrgin men qudalaudyng jana tolqynyn bastady.

1987 jyldyng basynda KOKP OK qarar qabyldady, onda oqigha «qazaq últshyldyghynyn» kórinisi dep jariyalandy. 1987 jyly júmys oryndaryna jәne joghary oqu oryndaryna týsuge payyzdyq kvotalar engizu praktikasy azamattardyng últtyq qúramyna qaramastan tendigining konstitusiyalyq prinsipterin búzu bolyp tabylady.

G.Kolbinning internasionalizm jәne qazaq tilin ýirenu qajettiligi turaly demagogiyalyq mәlimdemesi bilimge qol jetimdilikting jabyluyna jәne bayyrghy túrghyndardyng bedeldi júmystardan yghystyru, «últshyldar» men «jemqor sheneunikterdi» izdeumen qatar jýrdi. Soghan qaramastan, 1986 jylghy Almatydaghy Jeltoqsan oqighasy býkil Kenes Odaghynyng sayasy ómirin demokratiyalandyrudyng katalizatory bolghanyn jәne KSRO halyqtary ýshin de, býkil әlem ýshin de manyzdy tarihy manyzy baryn atap ótken jón. Sonymen qatar, búl búrynghy KSRO aumaghynda qalyptasqan sayasy jýiege qarsy alghashqy demokratiyalyq kóterilis boldy, ol qazaq halqynyng tәuelsizdik pen egemendikke qol jetkizuine jol ashty.

Hrushev ana tilin ýirenuding erikti ekenin jariyalady, sodan keyin Brejnev rusifikasiya sayasatynda taghy bir qadam jasady — ol orys tilin últtyq respublikalar ýshin memleketaralyq til ghana emes, respublikalardyng ózderi men túrghyndary ýshin memlekettik til dep jariyalady. Onyng ýshinshi qadamy últqa qarsy emes: jana tarih tújyrymdamasyna sýiene otyryp, kenestik tarihshylardy orys emes halyqtardyng býkil tarihyn qayta jazugha mәjbýr etken Brejnev basshylyghy boldy. Jana tarihy tújyrymdama tek antiy-ghylymy ghana emes, sonymen qatar ashyq antiy-tarihy boldy.

Jogharyda atalghan ýsh tújyrymdamanyng negizin qúraytyn ýsh qaghida úsynyldy: birinshi qaghida — barlyq orys emes halyqtar patshalyq imperiyagha ózderi erikti týrde qosyldy; ekinshi qaghida — búghan qarsy túrghan últ-azattyq qozghalystar reaksiyalyq qozghalystar boldy; ýshinshi qaghida — búl halyqtardyng eski patsha imperiyasyna enui olar ýshin tarihy progressivti әreket boldy.

KSRO qúryluynyng 60 jyldyghyna arnalghan bayandamasynda Andropov barlyq últtardyng bir últqa birigui turaly bolishevizmning eski utopiyalyq teziysin ózining últtyq baghdarlamasynyng basty nysany etip aldy. Tipti Leninning ózi kóp últty Reseydi basqarghan kezde ony tez qabyldaghan teziysin jasady. Alayda, ol qaytys bolghannan keyin, Stalin men onyng múragerleri osy «alghashqy leninizmge» oraldy.

Kerimsal Júbatqanov,

tarih ghylymdarynyng kandidaty, Qazaq-Orys halyqaralyq uniyversiytetining dosenti

Abai.kz

6 pikir