Dýisenbi, 15 Sәuir 2024
Ádebiyet 1953 0 pikir 1 Aqpan, 2024 saghat 13:55

Qauyrsyn

Suret Shynjandaghy "Qozy bala" tekshesinen alyndy

Derekti әngime

Tang qylang bere ornynan túryp ketken Múhtar ýiining irgesindegi kókónis bazaryn aralap, kózin qydyrtyp biraz tamashalap jýrdi de ózine kerekti bir sherbek kókónis aldy. Jol-jónekey nauayhanagha kirip eki ystyq toqash jәne bir litr qoldyng sýtin alyp qaytty. Ol ylghy shynjyrlap beldigine baylap alyp, symynyng qaltasyna salyp jýretin top kiltting arasynan pәterining kiltin tauyp esigin ashyp, «Býgin kýn tamasha eken. Aspanda tengedey búlt joq. Adamnyng kónil kýiining jaqsy-jaman boluy aua rayyngha da baylanysty degen sózding jany bar sekildi», – dep jelpine ishke kirdi.

– Onda, býgin Saqshy mekemesine baryp, Inkәrding tólqújatynyng shyqqan-shyqpaghanyn bilip qayt, – dedi Túrsynay Múhtar dalagha shyghyp kete salyp qamyr iylep, pisirgen jeti shelpegin dastarqangha qoyyp jatyp.

– Jeti shelpek pisirgensing be, múnyng dúrys bolghan eken. Onyng ýstine býgin kýn beysenbi ghoy. Qazaqtyng dýniyetanymy, senimi boyynsha әr aptanyng beysenbisinde aruaqtargha arynap maydyng iyisin shygharyp túru kerek eken. Óitkeni, aruaqtar bizden qúran dәmetetin kórinedi. Jaqynnan beri әke-sheshem jii týsime kirip jýrdi. Sony saghan aitayyn dep jýr edim, biraq býgin ózing bilgendey jeti shelpek salypsyn, saghan kóp raqmet! Marqúm ata-enenning aruaghy balasy maghan emes, kelini saghan riza bolatyn boldy, – dep qolyndaghy sherbegin Túrsynaygha berdi. Ol ayaq kiyimin sheship qoyyp, jýre sóilep:

– Al Inkәrding tólqújaty  turaly men oilamady deysing be, osy aldynghy aptada Saqshy mekemesine barghanymda sonda isteytin Sayrash degen qazaq qyz: «Agha, keler aptanyng beysenbisi keliniz, oghan deyin qyzynyzdyng tólqújaty dayyn bolyp qalar», – degen edi. Sol beysenbisi býgin emespe, – dedi de tazalyq bólmesine kirip, beti-qolyn juyp kelip, dastarqangha jayghasyp: – Aytpaqshy, Inkәr ornynan túrdy ma, býgin olardyng mektebinde emtihangha kiretin belet taratylatyn kýn edi ghoy, – dey bergende, – Qayyrly tan, әke! Men túrghaly qashan, baghanadan beri bólmemde sabaqtarymdy pysyqtap otyrdym, – dep kónildi kelgen Inkәr әkesi otyrghan oryndyqtyng artynan kelip, Múhtardyng monyna asyla keti.

– Bәse, mening aqyldy, súlu qyzym solay isteuge tiyisti ghoy. Sheshesi, Inkәrimdi Qazaqstannyng ýlken qalasy, kezinde sayasat pen ekonomikanyn, bilim-ghylymnyng ordasy, qazaqtyng әdebiyeti men mәdeniyetining oshaghy atanghan, talay aqiyq aqyndargha shabyt syilaghan kórikti qala Almatygha aparyp oqytamyn, – dep qyzynyng mandayynan iyiskep: – Al qyzym, dastarqangha otyr. Shesheng jeti shelpek pisiripti, aruaqtargha qúran baghyshtap, shay ishelik. Shaydan keyin sen mektebine baryp emtihangha kiru beletindi alyp kel. Men saqshy mekemesine baryp, sening tólqújatynnyng  shyqqan-shyqpaghanyn bileyin. Shyqsa, alyp kelip seni quantamyn. Eger shyqpasa, oghan bola múayma, kónilindi týsirme, әiteuir sen mektebindi bitirgenshe shyghyp qalar, – dedi Múhtar.

– Áketayym menin, tólqújatym shyqsa biyl Qazaqstangha baramyz ghoy! – dedi Inkәr oryndyghyna otyryp jatyp.

– Qúday qalasa baratyn bolamyz, bosqa alanday berme. Odan da emtihanyna jaqsy dayyndyla ber, – dedi Múhtar qyzynyng jigerin odan ary janyy týsip.

– Áke, emtihangha negizinen dayynmyn, búghan alandamanyz. Quanyshymdy jasyra almay sizderge aityp otyrghanym ghoy. Qazaq elining topyraghyn basyp, kórikti qalalaryn aralau, sonday-aq eng tanymal joghary mektepterining birinen Talghar agham sekildi bilim alu, men ýshin arman bolyp jýr, – dedi Inkәr әdemi kónil kýimen jymiya.

– Qazir men aruaqtargha arynap qúran baghyshtaymyn, bata jasaghanda ishinnen shyn tileu tile. Ata-babannyng aruaghy qoldap, Jaratushy iyem tileuindi qabyl eter! – dep Múhtar basyna qazaqy taqiyasyn kiyip, eki kózin júmyp, basyn tómen salyp oqy bastady. Qúran oqylyp bolyp, qoldaryn jayyp ishterinen sybyrlap tilekterin aityp, betterin sipady. Túrsynay Múqtar әkelgen qoldyng sýtin pisirip, qaymaqtap otyryp shayyn qúya bastady.

Inkәr әkesine Qazaqstan turaly kóp súraqtar qoydy, ary-beri jii ótip jýrgen Múhtar qyzynyng súraqtaryna bilgeninshe jauap beruge tyrysty. Ákeli-balaly ekeui shay iship otyryp kónildi әngimelesti. Baghanadan Múhtar men Inkәrding әngimesine qyzyghyp otyrghan Túrsynay әngimege aralasty:

– Qyzym, asyqpa. Aldymen mektebindi bitir, attestatyndy al. Sodan song әkeng seni Qazaqstangha ózi alyp baratyn bolady.  Biz audan ortalyghynan Qúljagha nege kóship keldik?! Sol bayaghy Talghar aghang ekeuinning bolashaqtaryndy oilap kóship keldik. Balalarymyz ýlken qalada oqysyn, jaqsy bilim alsyn, erteng óz bolashaqtaryn ózderi qinalmay tapsyn degen maqsat bolatyn. Qúdaygha shýkir Talghar aghang ózining qalauymen Qazaqstangha baryp, Týrkistannyng Kentau degen qalasynan bir jyl dayyndyq kurs oqyghan son, memlekettik emtihangha qatysyp bilim grantyn jenip aldy. Shymkent tehnikalyq uniyversiytetining qúrlys jobalau fakulitetine oqugha týsti.  Mine, Qúday qalasa biyl aghang ekinshi kursyn bitiredi. Al saghan da, aghannyng jolyn berip, oqugha týsip ketseng núr ýstine núr bolar edi. Sender baqytty bolsandar, әkeng ekeuimiz ózimizdi baqytty sezinemiz. Qay ata-ana balalarynyng ómirining jaman boluyn qalaydy deysin. Árbir ata-ana úrpaghynyng jaqsylyghyn kórgisi keledi, solar ýshin ómir sýrgisi keledi. Ákeng ekeuimiz sol audan ortalyghynda túryp ta jaqsy ómir sýruge bolar edi... Odan da shayyndy ish te mektebine baryp beletindi alyp kel, sodan keyin sabaghyna qara, – dedi de shynydaghy shayyn úrttay bastady.

Múhtar men Túrsynay bir audannyng eki auylynan, biri – Agharsynan bolsa, ekinshisi – Tastóbeden. Mektepti audan ortalyghyndaghy №1-qazaq orta mektebinde oqydy. Onynshy synypty bitirgenen keyin órlep oqityn  memlekettik emtihanyna Múhtar gumanitarlyq pәnnen emtihan tapsyryp Qúlja qalasyndaghy Ile ped institutynyng әdebiyet fakulitetine oqugha týsse, al Túrsynay jaratylystyq pәnen emtihan berip Qúljadaghy Kәsiptik tehnikalyq institutynyng mal dәrigerlik fakulitetine oqugha týsedi.  Ekeui bir qalada oqyp jýrip, sóz baylasady. Institut bitirgenen keyin, Múhtar óz auyly Tastóbe ortalau mektebine júmysqa túryp әdebiyet pәninen sabaq berse, al Túrsynay audan ortalyghyndaghy mal dәrigerlik mekemesining dәrihanasyna júmysqa túrady. Bireui auylda, bireui qalada jýrse de, biraq uәdesine berik eki ghashyq eki-ýsh jyldan son, audan ortalyghynda dýrildetip toy jasap, shanyraq kóteredi. Audandaghy bireuding baqshasynyng bir búryshynan ýsh sotyng jerin satyp alyp, ýsh bólmeli ýy túrghyzady. Biraq Múhtar júmysyn audangha auystyryp kele almaydy, baryp-kelip júmys jasap jýredi. Osylay úzaq jyl júmys jasaghan Múhtar men Túrsynay Qytay ýkimetining 20 jyldan artyq júmys jasaghandardy óz erkimen zeynetke shygharu sayasatynyng shapaghatyna ilinip, jasy zeynet jasyna jetpese de, zeynetker atanyp Qúljadan ýsh bólmeli ýy satyp alyp kóship kelgeni, birjaghy sodan da bolatyn.

***

Múhtar men Túrsynaydyng úly men qyzy – Talghar men Inkәr sol audan ortalyghynda tuyldy. Balalarymyz óz qatarynan qalyp qalmasyp dep hanzu balabaqshasy men mektebine berdi. Biraq olar balalarynyng qytaylasyp ketuinen saqtanyp, balalary ýiinde bolghanda olarmen qazaqsha sóilesip otyrady. Keyde, qoldary qalt etse auyldaghy tuys-tughandaryna aparyp, el-júrtymen jii aralastyrdy. Sonyng nәtiyjesi boldy ma, әlde Qúday balalaryna sana berdi me, eki balasy qazaqsha, qytaysha sayrap shygha keldi. Qúljagha kóship kelgen son, Inkәrdi 9-synyptan bastap qazaq mektebine beredi. Mine, sol Múhtardyng úly Talghar shyrayly Shymkent qalasyndaghy tehnikalyq uniyverge týsip  oqyp jatsa, al erketayy Inkәr Qazaqstangha barudy ansap, bilim aludy armandap jýr...

***

Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin 1992 jyldyng jeltoqsanynda Múhtardyng auylymen irgeles, kórshi Tikaryq auylynan ózimen birge institutta oqyghan kurstasy Esqattyng әke-sheshesi bastaghan, tuys-tughany qostaghan 5-6 otbasy atamekenine  qonys audaryp ketedi. Osydan keyin Múhtardan maza kete bastaydy... Arada ol tólqújat jasatyp, tuysshylau vizasyn ashtyryp,  Qazaqstangha 1960-shy jyly ótip ketken tuys-tughandaryn izdeydi. Olardyng ólgenine qúran baghyshtap, tirisimen tanysyp, bir aiday qydyryp qaytady. Sodan qaytyp barghan song bauyr-tuystaryn kóshiruding qamyna kirisip ketedi. Aynalasy 3-4 jyldyng ishinde ózimen birge tughan ini, qaryndastarynyng otbasyn derlik kóshirip jiberedi. Endigi oiy qyzy Inkәr Qazaqstannyng joghary oqu ornynyng birine oqugha týsse, ózderi de ýilerin satyp aqyryn jylju oiynda bolatyn.

***

Inkәr mektep bitiru emtihanyn berip, attestat alghan son, tólqújaty da kóp úzamay qolyna tiydi. Endi olar Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister minstrligining Ýrimjidegi tólqújat-viza qyzmetine baryp viza ashtyru ýshin qajetti qújattaryn rettep, dayyndala bastady. Dayyndyqtary bitken son, Múhtar men Inkәr keshki poyyzgha minip, Qúljadan Ýrimjige attanyp ketedi. Poyyz tanghy saghat altyda múnar basqan Ýrimjige jetkizdi. Poyyzdan týse salghan olar tahsiymen QR Syrtqy ister minstrligining tólqújat-viza qyzmetine jyldam bardy.

Viza qyzmetining aldyndaghy adam nópirin kórgende Inkar: – Áke, adam nedegen kóp, biz býgin kire almaytyn shygharmyz, – dedi.

– Ishteme joq, qoryqpa qyzym. Men kóktemde kelgende adam búdan da kóp bolatyn. Oghan qaraghanda býgin az eken. Týskedeyin kezek kýtip kirsek te jaman emes, – dedi Múhtar qyzynyng qorqynyshyn seyiltip.

– Sizder qazir keldinizder ghoy deymin, kezekke jazylynyzdar? – dep qolyna ústaghan dәpter-qalamy bar jeniltek sary jigit Múhtardyng aldynan shygha keldi.

– IYә, biz qazir kelip túrmyz. Kezekke sen jazyp jatyrsyng ba? – dedi Múhtar.

– IYә, men jazyp jýrmin, – dep әlgi jigit dәpterin paraqtay bastap edi.

Múhtar:

– Onda jaz, biz eki adambyz – Múhtar, Inkәr, – dedi.

– Álgi jigit qalamyn sypsyndatyp tóte jazumen №201, 202-shi kezekke Múhtar, Inkәr dep jazyp qoydy da Múhtardyng betine qarap:

– Agha, qazir saghat jeti jarymnan bastap kezekke túramyz. Alysqa ketip qalmanyzdar, saghat segizden bastap eldi qabyldaydy. Onyng ýstine kezek auysyp ketse, el dang shygharady. Keshe osy júrttyng ózi kezekke talasyp, shu shygharyp edi viza ashatyndar esikti bekitip, bir de bir  adamdy qabyldamay tastady. Sol keshegi kire almay qalghannyng biri menmin, – dedi әlgi jigit birtýrli ókinishpen.

Sol kýni kezekke túrghyzghan әlgi jigit elge kóp enbek sinirdi. Sonyng arqasynda 500-ge tarta adam sol kýni týskedeyin yn-dynsyz týgel kirip, tólqújattaryn tapsyryp qaytty. Qújat ótkizgen adamdardyng tólqjattaryna viza japsyrylyp bolghan son, Tólqújat-viza qyzmeti onyng iyelerine poshta arqyly jiberudi dәstýrge ainaldyrghan eken. Tólqújat-viza qyzmetkerlerining aituyna qaraghanda, Múhtar men Inkәrding tólqújaty shildening birinen búryn qoldaryna tiyetin boldy. Ákeli-balaly ekeui júmystarynyng onynan bitkenine quanyp, sol kýni keshkisin poyyzgha otyryp Qúljagha qaytyp ketti.

***

Aytsa-aytqanday-aq, viza japsyrylghan tólqújat on-onbes kýnen keyin poshta arqyly keldi. Poshtashynyng qaghazyna qolyn qoyyp, sary kanuertti qolyna alghanda Inkәrding quanyshynda shek bolmady. Synyptastaryna telefon soghyp, jaqyn arada Qazaqstangha attanatynyn aityp ta ýlgirdi. Ákesi Múhtar pәlenshi kýni jýremiz dep aitqan kýnnen bastap, ol kýn sanay bastady. Sol kýnge jetkenshe asyqty. Búrynghyday emes, Inkәr ýshin әr kýn men әr týn úzaryp ketkendey, tipti toqtap qalghanday boldy. «Pu, búl kýder nege jyljymay qoydy!» – dep keyde renjip te jýrdi. Ansaghan kýninine de jetti-au. Sol týni Inkәr týnimen kóz ilmey shyqty. Áleumettik jelimen dostaryna hat jazyp, bәrimen qoshtasyp shyqty...

«Almatygha barghan song bizben jii habarlasyp túr, jana dostar tauyp alghan son, bizdi úmytyp ketpeytin shygharsyn» dep jazghan dostary da boldy. –  «Men senderdi eshqashan úmytpaymyn, әleumettik jelimen habarlasyp, Qazaqstanda týsken suretterimdi jiberip túramyn. Vizam ýsh aigha kóp mәterili ashylghan, arasynda kelip-ketip túratyn shygharmyn», – dep, dostaryn qimay kózine jas aldy.

***

Olar otyrghan avtoboz tanghy saghat jetide Qúljadan jyljyp, bir jarym saghatta Qorghas shekara ótkeline kelip jetti. Qytay Kedeninen jyldam ótken son, Qazaqstan Kedenine 10 minutta jetti. Inkәr Kedende qyzmet jasap jatqan qazaq әskerleri men kedenshilerin kórgende auzy ashyla tanghaldy:

– Áke, múnda júmys jasaytyndardyng bәri qazaq eken ghoy, ә! – dedi bәseng ýnmen.

– IYә, qyzym. Biylik kimning qolynda bolsa, memlekettik qyzmette sol últtyng ókili kóp bolady. Ana kóktudy kórding be? – dedi kókte jelbirep túrghan tudy kórsetip.

– Kórdim әke, qanday keremet! Kók tudy kórip erekshe sezimde bolyp otyrmyn, – dedi Inker quanyshyn jasyra almay.

Sol kýni olar kýn úyasyna otyrugha arqan boyy qalghanda Almatygha kelip kirdi. Otqa oranghan tegenedey bolyp, qúlap bara jatqan kýnning keshki shapaghyna malynghan Almaty altynday jarqyrap óte әdemi kórindi Inkәrgha. Búl tamasha kórinisti telefonyna týsirip ýlgirgen ol Qúljada qalghan dostaryna әleumettik jelimen jiberip ýlgirdi.

***

Múhtar men Inkәr Almatyda bir apta túrdy. Inkәrding qújatyn audaryp, notarustatyp bolghan son, ony dayyndyq kursyna tirkeytin jerge tapsyrdy. Moynyndaghy jýk týskendey bolghan Múhtar Inkәrdi Almatynyng kórikti jerlerine qydyrtty. Tәuelsizdik alanyndaghy jeltoqsanshylargha qúrmet kórsetti, tasqa alaqanyn bastyrdy. Abay, Jambyl, Áuezov, Múqaghali, Momyshúly eskertkishining aldynda suretke týsti. Raymbekting basyna baryp qúran oqydy... Almaty ózi oilaghannan da keremet, súlu qala ekenine kóz jetkizgen Inkәrding quanyshynda shek bolmady... Keshkisin Múhtar Inkәrdi Úzynaghashtaghy naghashy aghasynyng ýiine apardy. Múhtar onda bir-eki kýn ayaldaghanan keyin, Inkәrdi olargha amanattap ózi Qytaygha qaytyp ketti.

***

Inkәrding naghashy aghasynyng ózinen bir jas ýlken Aydana degen qyzy bar edi. Inkәr ekeui әpkeli-sinlidey tez til tabysyp ketti. Aydana Almatydaghy Qyzdar memlekettik ped uniyversiytetining birinshi kurs studenti bolatyn. Ol jiyen sinlisi Inkәrding sabaq pysyqtauyna, test súraqtaryn sheshuine kóp kómegin kórsetti. Auyldan zerikse ekeui Almatygha tartyp ketip, elikting egiz laghynday qalany qydyryp, keshkisin qaytyp jýrdi. Sóitip, ýsh aidyng qalay ótip ketkenin bilmey qalghan Inkәr qazan aiynyng ortasynda alynatyn emtihanyna kiru ýshin Ál-Faraby atyndaghy QÚU-ke Aydana ekeui birge keldi. Emtihangha kelgen oralman balalardyng qarasy óte kóp edi. Osy sәtte Inkәrding boyyn «emtihanan ótpey qalsam qaytemin» degen ýrey biylep ketti... Onyng júdyryqtay jýregining soghysy jiyiley týsti... «Egerde, men búl emtihannan óte almay qalsam, artymda qalghan dostaryma ne betimdi aitamyn» dep qatty uayymdady. Inkәrding ónining bozaryp ketkenin bayqaghan naghashy әpkesi Aydana:

– Nemene, qobaljyp túrsyng ba? Qobaljyma! Áli-aq kóresin, mening jiyen sinlimning emtihan baly joghary bolady. Jolyng bolsyn, meni qasymda bar dep oila! – dep Inkәrding arqasyn sipap ony ishke kirgizip jiberip, ózi syrtta qaldy.

Eki saghattan keyin kónildi shyqqan Inkәrdi Aydana jýgirip baryp qúshaqtay aldy da:

– Emtihanyndy qalay tapsyrdyn? – dedi.

– Jaqsy, jaqsy...

– Ayttym ghoy, mening sinlim emtihandy jaqsy tapsyrady dep. Jýr, bir ashanagha baryp jýrek jalghap alalyq ta, kóshe aralayyq. Oghan deyin emtihan nәtiyjesi de jariyalanady, – dedi de Aydana Inkәrding qolynan ústap kóshege tartyp ketti.

Ápkeli-sinlili ekeui Memlekettik Últtyq múrajay men M.Áuezovting múrajayyn aralap shyqqanan keyin, Kókbazar men sauda saraylaryn aralap, keshkisin uniyversitke qaytyp kelse, emtihan nәtiyjesin shygharyp taqtagha ilip tastapty. Qalyng adam arasynan jol tauyp, qabyrghada iluli túrghan qaghazgha Aydana men Inkәr әreng jetti. Aydana qalyng tizimning arasyna kózin jýgirtip Inkәrding aty-jónin izdey bastady:

– Mine, taptym. Sen altynshy bolyp ótipsin. Tipti osy uniyversiytetting ózinde qalyp oqidy ekensin, – degende:

– Ras pa? Ápke, ol da bolsa sening arqan, – dep Inkәr Aydany qúshaqtay aldy da eki betinen sholyp-sholyp etkizip sýiip aldy. Aydana Qytaydaghy Inkәrding әke-sheshesine jәne ózining әke-sheshesine telefon soghyp sýiinshi súrady. Sol kýni Inkәr jaqyndary men dostaryn osylay quantty...

***

Inkәr Ál-Faraby atyndaghy QÚU-ning dayyndyq kursysyna jauapty Halyqaralyq bólimine baryp kezdesip edi. Ondaghylar: «Sen tuysshylau vizasymen kelipsin, onyng ýstine ýsh ailyq vizanyng uaqty ótip ketipti. Biz saghan uniyverding atanan Ýrimjige  shaqyrtu jiberemiz. Al sen Qytaygha qaytyp ketip, osy bir ay ishinde oqushy vizasyn ashtyryp bizge kelesin!», – degen de baryp Inkәr ýsh ailyq vizasynyng uaqty ótip ketkenin bir-aq bildi. «Endi ne isteymin?» dep, oiy san-saqqa jýgirip, júdyryqtay jýregi tulap ketedi. Úzynaghashtaghy naghashy jengesine telefon soghyp súrap edi:

– Ishteme etpeydi. Oblystyq Kóshi-qon polisiyasyna baryp jaghdayyndy aitsan, saghan Qytaygha shyghyp ketu vizasyn ashyp beredi. Sonymen Qytaygha shyghyp ketesing de, Ýrimjiden oqushy vizasyn ashtyryp, әke-sheshendi kórip qaytasyn, – dep Kóshi-qon palisiyasynyng mekenjayyn aityp berdi.

Tahsiyletip, úshyp-qonyp, Kóshi-qon polisiyasyna kelgen Inkәr tórtinshi qabattaghy 6-bólmege baryp, bireuge jazdyryp alghan ótinishine qosa tólqújatyn tapsyrdy. Qújatty qolyna alghan  polisiya qyzmetkeri: «Sening viza uaqtyng ótip ketipti ghoy, múny sot arqyly sheshemiz. Sen qazir qayta ber, keyin ózimiz shaqyramyz. Sol kezde kelesin», – dep qaytardy.

Polisiyanyng «sot arqyly sheshemiz» degen sózinen ýreylengen ol: «Polisiya qashan shaqyrar eken» dep әr kýnin úiqysyz ótkizdi. Sabyry tausylghan Inkәr Kóshi-qon polisiyasyna ózi bardy. 6-bólmege kirip edi, ondaghylar 4-bólmege jiberdi. 4-bólmedegi polisiya qyzmetkeri: «Sen halyq bankisine baryp, 17 myng 300 tenge aiyppúl tólep kel. Sodan keyin vizandy ashyp beremiz», – dep jiberdi. Bankige baryp aqshasyn sanap edi, qaltasynda 18 myng tenge ghana qalypty. Qazir 17 myng 300 tengesin tólesem, keyin Qytaygha qaytyp qaytamyn dep oilaghan ol Enbekshiqazaq audanynyng bir auylynda túratyn әkesining birge tughan inisi Asqargha telofon soqty:

– Alo, Asqar kóke, men Inkәrmin ghoy, – degen ol kózining jasyna erik berip jylap jiberdi.

– Alo, alo, Inkәr, saghan ne boldy? – dep telofannyng arjaghyndaghy Asqar aghasy shyr-pyr boldy. Kishkene ýnsizdikten keyin ózine kelgen Inkәr,

– Ishteme bolghan joq agha, Kóshi-qon polisiyasy maghan 17 myng 300 tenge aiyppúl tóle dep edi. Qazir qaltamda 18 myng tenge ghana qalypty. Búl aqshany qazir tólesem, qaltamda 700 tenge qalady eken. Siz maghan aqsha qaryz bere alasyz ba, Qytaydan qaytyp kelgennen keyin әkelip beremin,  – dedi.

– Sen qoryqpay tóley ber, men saghan qaytarymsyz aqsha beremin. Nege búryn aitpadyn. Keter kezinde ýige kel. Tek jylamasang bolghany. Jylamaymyn dep uәde ber, – dedi Asqar kókesi.

– Jylamaymyn agha. Onda telefondy sóndirdim, – dep sózdi qysqa qayyrghan Inkәr kassagha aqshasyn tólep kelip, shegimen birge tólqújatyn 4-bólmedegi polisiya qyzmetkerine berip edi ol: «Tólqújatyndy erteng kelip 12-bólmeden alasyn», – dep salqyn jauap berdi.

Inkәr  ertesi týsten keyin Kóshi-qon polisiyasyna kelip, 12-bólmeden tólqújatyn alyp, ishin ashyp kórip edi shyghyp ketuge ashylghan viza men 7-betine orys tilinde jazylghan tórt búryshty tanbadaghy jazudy kórdi. Ony týsingen Inkәr bolghan joq. Tólqújatynyng qolyna tiygenine quanyp, ketuge asyqty.

***

Sol kýni Inkәr kókesi Asqardyng ýiine baryp jatyp, ertesi Qytaygha attanyp ketti. Qyzyn saghynghan Múhtar men Túrsynay tahsiymen kelip Qorghas kedenining aldynan Inkәrdi kýtip aldy. Ol Qazaqstanda bolghan kýnderin әke-sheshesine, synyptas dostaryna әngimelep berdi... Biraq ashylghan vizasynyng dúrys bolmauynan Qúljagha qaytyp kelgenine nedәuir ókindi.

***

Endi uaqytty úzartpay, Ýrimjige baryp oqushy vizasyn ashtyru kerek boldy. Múhtar Inkәrding tólqújatyn alyp Ýrimjige jýrip ketti. Qazaqstan Syrtqy ister minstrligi tólqújat-viza qyzmetine baryp, qyzynyng oqugha týskenin aityp edi. Inkәrding tólqújatyn alyp ishin paraqtay bastaghan qyzmetker jigit «әkimshilik jaza qoldanyldy» degen jazudy kórgende:

– Agha, qyzynyzgha әkimshilik jaza qoldanylypty ghoy. Búl boyynsha bolghanda sizding qyzynyzgha bir jylgha deyin Qazaqstangha baruyna bolmaydy – dep tólqújatyn qaytaryp berdi.

– Balalyqpen bilmey vizasynyng uaqtyn ótkizip alyp, aiyp aqshasyn tólepti. Bir jylgha deyin shygha almasa, oqudan qalady ghoy. Inim, vizasyn ashyp ber, artyq aqshasyn tóleyin, – dep edi. Múhtardyng betine alaya qaraghan ol:

– Agha, bizding basymyz ekeu emes, biz ashyp bergenimizben erteng ony Qazaqstan kedenshshileri kórse jauapkershiligi quzalady. Sonda «bir qandas aghamyz jaghday aityp kelgen son, qyzynyng vizasyn ashyp bergen edik» deymiz be?! Bolmaydy, – degen son, bolmaydy, agha! – dep esikten shygharyp jolgha saldy.

Bәrinen búryn Múhtargha búl jaghymsyz habardy Inkәrgha qalay aitu kerektigi qatty batty. «Bayqús qyzym vizasynyng ashylmaghanyn bilse ne bolar eken?!» dep tereng kýrsindi. Ánsheyinde Tólqújat-viza qyzmetining tónireginen jemtik izdegen qasqyrday toruyldap, ailansoqtap jýretin deldaldardy izdep edi, olardan da qayyr bolmady... Óitkeni, deldaldardyng jazylmaghan zany boyynsha, tólqújattyng iyesi aldymen kirmey birden ózderine kelu kerek eken. Bir ret kirip shyghyp, vizasyn ashtyra almaghandardyng әuresi de, aqshasy da birneshe ese qymbat kórinedi...

Keshe Ýrimjige jenil kelgen Múhtar býgin zil batpan jýk arqalap qaytyp bara jatqanday, birtýrli ózin auyr sezindi. Auyr oidyng jeteginde kele jatqan Múhtardyng esine Almatydaghy jurnalist kurstasysy týse ketti de, telefonyn qaltasynan asyghys alyp nómirin terdi. Telefonyn kótermegen kurstasyna «búghan ne bolyp qaldy eken» dep, renjy sóiledi, mazasy ketti. Ekinshi ret telefon soqqanda, «búl kim boldy eken, qayta-qayta telefon shalyp jatqan. Telefon nómiri kórinbeydi» dep Esqat telefonyn zorgha kóterdi. Arjaghynan:

– Alo, Esqatpysyn, hal-jaghdayyng qalay? – dep edi.

– IYә, men Esqatpyn, hal-jaghday jaman emes, jaqsy. Óziniz kim bolasyz? – dep Múhtargha qarsy súraq qoydy.

– Oi, men Qúljadaghy Múhtarmyn ghoy, saghan aitar bir manyzdy sharuam bolyp túr.

– Oi, Múha, sensing be? Óz qaldaryng qalay? El-júrtyng aman-esen be? Qyzyng oqugha týsti dep estidim, qútty bolsyn! – dedi.

– Aytqanyng kelsin! Sol qyzymnyng sharuasymen, shynyn aitsam bitpes әuresimen Ýirimjide jýrmin. Sen sózimdi bólmey, sonyna deyin múqiyat tynda,  – dep qyzy Inkәrding bitpey jatqan sharuasyn jipke tizip aityp berdi.

– Qap, nege vizasynyng uaqtyn úzartyp aghan eken, – dep kýiindi Esqat.

– Sony bilmey qalghan ghoy. Biletinder ne aitpapty. Biz múnda boldyq ta ol jaghyn quzay almay, endi opyq jep otyrmyz. Mening telefon shalghanym, osyghan sening qanday tiygizer kómeging bar? Qazaq diasporasyna qatysty qoghamdyq úiym Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng qolynan kele me? Mening atymnan Qazaq qauymdastyghyna baryp, jaghdaydy týsindirip aityp kórseng bolmas pa? – dedi.

– Jaraydy, men qazir Qazaq qauymdastyghyna baryp aityp kóreyin, olardyng bir kómegi bolyp ta qalar. Sen alanda ma, keyin ózim bir habaryn aitamyn,  – dep telefonyn qoydy da, Esqat ketuge jinala bastady.

– Ne, jaghday bolyp jatyr? – dep súraq qoyghan әriptesterine: «Sol bayaghy oralman balalarynyng problemasy. Eger bastyq kelip meni súrap jatsa, Esqat bir sharualarmen shyghyp ketti. Sharuasy bitkennen keyin qaytyp keletinin aitty», – dep aitarsyndar. «Olay aitpasandar, bastyghymyzdy syilamaghan bolarmyz», – dedi de asyghys shyghyp ketti.

Esqat sol kýni kurstasynyng amanatyn oryndau ýshin Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyna baryp, Sheteldegi qazaq diasporasymen baylanys jasau bólimining jetekshisi Botakózge Inkәrding jaghdayyn týsindirip aityp edi. «Qap, obal bolghan eken. Qazir men Ýrimjige telefon soghyp bilip kóreyin», – dep Ýrimjidegi QR Syrtqy ister minstrligi tólqújat-viza qyzmetining basshysyna telefon jalghap aityp edi. Ol: «Oghan bizding basqa amalymyz joq» dep jauap berdi.

– Esqat, Ýrimjidegilerding ne dep jauap bergenin sen de estiding ghoy. Biz jaqynda Ál-Faraby atyndaghy QÚU-de dóngelek ýstel ótkizemiz. Sonda osy mәseleni ortagha qoyyp, QR Syrtqy ister minstrligine hat jazamyz, – dep Botakóz Esqattyng ýmitin ýzbey qaytardy.

Biraq sol hattan Inkәrgha qatysty jaghymdy jauap bolmady. Al uniyversiytettegi dayyndyq kurske jauapty Maqsat: «Qytaydan keletin bes student bar. Eger olar keler jyly qantardyng 20-na deyin kelmese, oqudan shegindiremiz», – depti. Sóitse, Inkәr sekildi aiyp tólep Qytaydan kele almay jatqan jәne tórt oqushy bar eken.

***

Inkәr vizasynyng ashylmaghanyn әke-sheshesinen estigen kýni qatty jylady. Dostarynan kýni-boyy kelgen telefondy kótermedi, әleumettik jelisine jazylghan  hattargha jauap qaytarmady. Qazaqstannyng eng joghary oqu ornyna týsip oqimyn degen armany jel úshyrghan qauyrsynday ghayyp boldy. Endi synyptastaryma, dostaryma Qazaqstangha baryp zangha qayshylyq jasap, qúqyq búzyp kelgenim ýshin oqugha bara almay jatyrmyn dep aitam ba?! Masqara, masqara! – dep ókirip jylap, tósegine beryp eki býktelip jatyp qaldy. Jastyghyn kózining jasy әp-sәtte dymqyldap jiberdi...

– Ne, boldy qyzym, – dep Inkәrding jylaghan dausyn estip, bólmesine jýgirip kirgen Túrsynaygha ol til qatpady.

– Boldy qyzym, boldy, jyla ma?! Kóz jasyndy qor qylma, biyl oqy almasang keler jyly oqushy vizasymen baryp oqityn bolasyn, – dep Túrsynay bәiek bola Inkәrdi juatyp jatyr. Ózi jylamaugha bekingenimen, bәribir qyzynyng myna  kýiin kórgende onyng kózinen jas tamshylary yryq bermey ytqyp ketti.

Jartylay ashylghan esikting aldyna kelip túrghan Múhtar elikting laghynday sekirip jýrgen qyzynyng myna ayanyshty halin kórgende jýregi qaq aiyrylyp ketkendey boldy. Ózining әkelik boryshyn ótey almaghanyna, dәrmensizdik tanytqanyna qatty ókindi... Ózegin órtegen jalynnan tynysy tarylghan ol artyna jalt búrylyp, dalagha shyghyp ketti...

Álimjan Áshimúly

Abai.kz

0 pikir