Jeksenbi, 16 Mausym 2024
Aqmyltyq 3196 87 pikir 30 Qantar, 2024 saghat 13:54

Qazaqqa «Qayta órleu dәuiri» búiyra ma?..

Foto: Piroschka Van De Wouw / Reuters

33 jylgha ayaq bassaq ta «ótpeli kezennen» ótip bola almay-aq qoyghan, kenestik «Jeltoqsandy» jýzdegen ese orap alghan «Janaózendi», memleketti qúlata jazdaghan «Qantar qyrghynyn» bastan keship otyrghan elimizding bolashaghy alandatpaytyn últ janashyry joq shyghar. «Eldi qútqaru ýshin ne isteuimiz kerek?» dep, óz úsynysyn jazyp jatqandar bar. Biz de ótkendi sholugha, aldaghyny boljaugha tyrysqan keybir oi-pikirimizdi ortagha salghandy jón kórdik.

«Nazarbaev dәuiri» bizge ne berdi?

Elding qamy ekinshi oryngha týspesin deniz..

...1991-jyly 8-jeltoqsanda Elisiyn, Kravchuk jәne Shushkevich KSRO-ny taratylghanyn, onyng ornyna TMD qúrylghanyn mәlimdegen  son, mynaday iydeyany Nazarbaevqa baryp aitsam ba, aitpasam ba degen oidan mening basym bir ay boyy aurumen boldy: «Núreke, Qúdaydyng qalauymen qolynyzgha bir memleketting jeke biyligi top etip týse qaldy. Kez kelgen adam siyaqty biylik sizdi de búzady, sheksiz biylik sheksiz búzady, al, siz sheksiz biylikke úmtylmay túra almaysyz. Sol kezde  jan-dýniyenizding týpkirinde jatqan jaman jaghynyzdyng bәri andyzdap syrtqa shyghady. Adam – pende, qam sýt emgen siz de sonyng birisiz. Al, sizdi pendeshilikten qútqaratyn jalghyz nәrse – bolat balqytushy bop jýrgende kiygen kaskanyz ben kiyiz kýrtkeniz. Ataqty Ayaz biyding ýlgisimen bireuin kabiynetinizding tórine, bireuin esikting qasyna ilip qoyynyz. Dana qazaq beynelep «patshada bala da, bauyr da bolmauy kerek» degen. Siz de aldymen  tek halyqtyng qamyn oilasanyz ghana eliniz qiyndyqqa úshyramaydy, Qytay siyaqty kýn sanap kókke kóterile beretin bolady, Qúdaydyng ózine bergen esepsiz nesibesining arqasynda әlemning aldyna shyghady. Siz óziniz eshqanday aqshagha satyp ala almaytyn asqaq abyroygha ie bolasyz, ataq-danqynyz búrynghy Ata Týrik, býgingi Ly Kuan Yu, Den Syaopinnen asyp týsetin bolady. Al, elding qamyn ekinshi oryngha qoydym degenshe Eldi de qúrtasyz, óziniz de qúrisyz».

«Ne istesem eken?» degen oimen bir ay ótti. Aqyry barghanymmen oiymdy preziydent týsinbeydi degen  toqtamgha keldim, barmadym... Al, men Preziydentting ishine kirip shyqtym ba, onyng jaman jaghy jenip ketetinin qaydan bilip qoydym? Birinshiden, eshkim Ayda ómir sýrmeydi, Nazarbaevtyng «alatyndyghy baryn» da sol kezde-aq biyliktegi kóp adam biletin.

Ekinshiden, adamnyng ishki, shynayy bolmysy kýtpegen jerden payda bolghan kishkentay mәselede (ýlken iske ol qapysyz dayyndalady) jәne syngha týsken sәtte syr berip qoyady, syrtqa atyp shyghady. Nazarbaev ta 1986-jyly aqpandaghy 16-sezde ózin alty-aq jylda (1978-1984) Qarmetkombinat partkomynyng hatshysynan 44 jasynda Kenes Odaghyndaghy eng jas Ministrler Kenesining tóraghasy etken, «balam» dep atap, múrageri retinde ornyna dayyndap jýrgen ústazy D.Qonaevty kýtpegen jerden «satyp ketti», marqúm S.Ábdildinning sózimen aitsaq, «adamshylyqqa jatpaytyn әreket jasady».

«Ústazyng – ata-anannan artyq» degen Múhammed payghambar. Bir qaraghanda qate kóringenmen, oilansanyz dúrys ekenine kóziniz jetedi. Óitkeni, ata-ana balany ómirge әkelgenmen, baghyp-qaqqanmen «adam etuge» bilimi, óresi, mýmkindigi jetpeui mýmkin. Ústaz – «adam etedi». Sondyqtan, men N.Nazarbaev 1989-jyly Kolbinning ornyna otyrghanda-aq «ústazyn satqan adam eshkimge opa kórsetpeydi, Qazaqstannyng basyna qara kýn tudy» dedim. 1991-jyldan  keyin ony aitudy tipti kýsheyttim. O-o, osy otyz jyldyng ishinde maghan úryspaghan aqsaqal qalmaghan shyghar. Eng qyzyghy, bir de bireui «qaydan bildin?» demeydi, jatyp úrsudy biledi. Al, bilu ýshin kóripkel bolu kerek emes-ti... 2000-2007-ning arasynda, múnaydyng baghasy 25 ese óskenining arqasynda jyl sayyn jalaqy, zeynetaqy kóterilip túrghanda talay adam: «Búdan artyq Nazarbaev jerge júmaq ornata ma endi?» deytin. Tek Qaynar auylynyng jatqan jeri jәnnatta bolghyr Júmaghúl Ahmetov esimdi qariyasy ghana: «Men osydan on shaqty jyl búryn osy ýidegi bir jiynda saghan úrsyp edim. Oilansam, seniki dúrys eken. Býgin taghy kópting aldynda keshirim súrayyn dep otyrmyn» dedi... Eshkimmen aityspadym, tek «sizder de men siyaqty onyng sózi men isin salystyrynyzdar» deytinmin, «uaqyt kórsetedi» deytinmin. Uaqyt kórsetti...

Mening әkem Ábdiuәli 1974-jyly: «Mynaday keng zamandy adamdardyng peyili taryltyp jýr – qatyndar jiyn-toydan qalghan tabaq-tabaq et pen palaugha talasady, auyr zaman kelmese jarar edi» dep edi. Auyrtpashylyq 1991-jyly-aq jetti, al, tarylghan peyilimiz әli keneygen joq – әielder  kәzir toy bitpey-aq ýstelding ýstindegini sypyryp alady. Dәl sol kezde biylikke naq Nazarbaevtyng kelui – ateister kýle bersin – «malymdy alsang al, peyilimdi alma!» deytin qazaqqa Tәniri tarapynan peyili tarylghany ýshin jiberilgen zaual dep bilemin. Nege?

Halyqqa opa beretin Preziydent qyzmetin 1992 jyly 15-qantarda QR Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly zangha qol qoyyp, әlemdegi týrli sektalargha esigimizdi aiqara ashyp tastaudan bastay ma? Jogharghy Kenes ol kezde kóktemde eki jarym aigha, kýzde eki jarym aigha jiylushy edi ghoy, zang qys ortasynda qalay qabyldanyp ketti? Tәuelsizdikke bir ay da bolghan joq, basqa qajet zannyng bәrin qabyldap, tek sol qalyp pa edi, qayda asyqtyq? Ol zannyng saldary, zardaby qanday bolatynyn Nazarbaev bilmedi dey alasyzdar ma? Ras, zandy 2011 jyly týzegen boldyq, biraq ol ózining uly jemisin «Qantarda» berdi ghoy. Býgin de últymyz ýshin diny bólshektenuden asqan qauip-qater joq...

Otyz jyldyng orny tolmas ókinishi

Halyqtyng qamyn oilaudyng ornyna sheksiz biylikke úmtylmasa, Nazarbaev Jogharghy Kenesti 1993, 1995 jj. eki ret zansyz tarqatyp, joyyp, qúramynda unitarly elge týkke keregi joq  Senat bar, deputattardy endi tikeley jasyryn dauys beru arqyly halyqtyng ózi emes, azghantay ghana sayasy partiya mýsheleri saylaytyn Parlament jasay ma? Parlamentke mýsheleri zandy búzyp (?) saylanatyn Halyq Assambleyasyn qúra ma? 1993, 1995 jyldary, eki ret ózgertip,  biylikting ýsh tarmaghynyng tepe-tendigin búzghan, endi preziydent parlamentting aldynda esep bermeytin etken Konstitusiyany qabylday ma? Ol ol ma, 2019-jylgha deyin mynnan asa ózgeris engizilgen Konstitusiyamyzda keyinirek engizilgen «QR Preziydentine, onyng abyroyy men qadir-qasiyetine eshkimning tiyisuine bolmaydy. ...Osy baptyng erejeleri Respublikanyng eks-Preziydentterine qoldanylady»(46-1, 3) jәne «Respublikanyng Preziydenti ózining mindetterin atqaru kezindegi is-әreketi ýshin tek qana memleketke opasyzdyq jasaghan jaghdayda jauap beredi»(47-2) degen baptar da bar. Onday baptar әlemdik damyghan elderding bir de birining qonstitusiyasynda joq. Ne ýshin engizdik?..

Konstitusiyadaghy til turaly 7-baptyng 2-tarmaghyn alyp tastaugha, últtyq iydeya men últtyq iydeologiya anyqtap alugha Nazarbaevtyng yqylas tanytuy ghana kerek-túghyn, ol sony da istegen joq. Nege?..

Áuelgide Nazarbaevtyng syldyraghan әdemi sózine qalyng halyq qana emes, kópti kórgen ýlkender de imanday úiydy. Al, is jýzinde 1993-jyldyng qantarynda japondyq «Misuiy-Misubishiy-Toyo injiniring» kompaniyasy Manghystaudyng auyr múnayyn óndeytin zauyt salu qúqyghyn halyqaralyq tenderde jenip alyp, júmysy 1,5 mlrd.dollar túratyn tehnikalyq-ekonomikalyq negizdemeni tegin jasap beretin bolyp túrsa da, Preziydent ýsh aidan keyin Japoniyagha barghan saparynda sol elding premier-ministrine, «Misui» preziydenti Kumagaiy-san bastaghan japonnyng biznes-akulalaryna, kelgen song «Egemen» men «Kazpravdanyn» betterinde Manghystau múnay zauytyn salamyz dep uәde berdi. Bir emes, eki emes, ýsh ret! Biraq, sol zauyt salynbaghan kýii qaldy... Esesine biz әli kýnge benzinning tórtten birin Reseyden satyp alamyz. Ne ýshin?..

Álemning damushy elderi ýshin Ózara investisiyalyq qor (ÓIYQ) qúru – asyl arman, óitkeni ol elding orasan zor  tabighy baylyghy boluy tiyis. Al, baylyghyna qosa damyghyn ónerkәsibi men sauatty júmysshy klasy, bilikti mamandary bar Qazaqstan búl túrghydan naghyz Klondayk qoy! Qorda kәsipqoy qarjygerler iriktep tandap alghan myndaghan salymshylardyng aksiyasy jinalady, ol «portfelidik investisiya» dep atalady. Investisiya kóptegen kәsiporyndargha bólinip ketetindikten, salymshy ýshin qauipsiz. Kezinde qúrylghan jәne óz elining ekonomikasyn qaryshtata damytyp jibergen Chile Fund (Chiliy), Morgan Stanley India (Ýndistan), Korea Fund (Koreya), Morgan Stanley Asia-Pasific (Aziya-Tynyq múhit óniri) sekildi búnday qor bizde de qúrylghan edi. Odaqtyq ministrlikterge baghynghan otyz shaqty qúryltayshy alyptarymyz óz kәsiporyndaryn tehnikalyq jәne tehnologiyalyq janghyrtu jayly úsynystaryn beretin, IGhS (Halyqaralyq qarjy korporasiyasy) men bankter beynesindegi anderrayterler halyqaralyq kenesshiler men sarapshylardy iske tartyp, tehniko-ekonomikalyq negizdeme jasaytyn, qajetti investisiya kólemin anyqtaytyn bolghan. Eng bastysy, anderrayterler búl kәsiporyndardyn әlemdik naryqtaghy baghasyn shygharghannan keyin Qazaqstan eng iri investisiyalyq instituttardyng portfelindegi milliarder-halyqqa ainalatyn (mysaly, biz «Pavlodar aluminiy zauytynyn» (PAZ) jarghylyq baghasy 2 million AQSh dollary dedik, sheteldikter ony eng kemi 60 millionnan  dollardan artyq dep baghalady), jәne qalay bolghanda da kәsiporyndardyng qojayyny bolyp qala beretin, óitkeni aksiyalar jýzdegen investorlargha shashyrap ketetin, al, olardy kәsiporyndy baqylaugha alu emes, aksiyalardyng baghasy qyzyqtyratyn. Nәtiyjesinde týsken qarjy bizding elde qalatyn, ony biz óndiris oshaqtaryn ozyq tehnika-tehnologiyamen jabdyqtaugha, janalaryn ashugha, býkil óndiristing infraqúrylymdardy damytugha, qaryzdarymyzdy jabugha júmsay alatyn edik. Qysqasy, kәsiporyndardy sheteldikterge basqarugha beruden nemese satudan búdan basqa da tolyp jatqan artyqshylyghy bar, qaytalap aitamyz, memleketti naghyz milliarderge ainaldyrar tendessiz joba edi búl.

1996 jyly jazda kәsipkerler men ministrlikter jarty jyl tynbay júmys istep, osynyng bәrin úiymdastyryp, ýkimet qaulysyna Á.Qajygeldinning qol qongy ghana qalghan kezde, ol úshugha dayyn qústyng qanatyn qyrqyp týsti. Eshqashan orny tolmas ókinish – osy. Nege?.. Jalghyz sebep – búl úsynys iri kәsiporyndardy jekeshelendiruding «nazarbaevtyq» baghytyna sәikes kelmegen bolsa kerek.

Al, el ekonomikasynyng jýregi de, tiregi de bolyp tabylatyn eng manyzdy 63 eksporter kәsiporyndy jekeshelendiru – alyptarymyz da osynyng ishinde –  sheteldik investorlardyng qatysuymen jýrgizildi. Qanday shartpen jýrgizilgeni belgisiz, belgilisi olardyng sheteldikterding menshigine ótkendigi ghana...

Esesine bizde sol 90-shy jyldary ýsh sheteldik múnaygazdyq investorlarmen (Qashaghan, Qarashyghanaq, Tenizshevroyl) elimiz ýshin adam aitsa sengisiz óte tiyimsiz sharttarmen jasalghan Ónimdi Bólu jayly Kelisim (ÓBK) bar. Sharttardyng bireuin ghana atar bolsaq, olar jәne olardyng barlyq merdigerleri QQS (qosymsha qún salyghy) men kedendik baj tólemeydi! Al, otandyq kompaniyalar tóleuge mindetti... Eng soraqysy, biletinderding aituynsha qyryq jylgha jasalghan tonaushylyq búl qúpiya kelisimdi qayta qaraugha bolmaydy eken. Nege olay jasalghan? Kim búghan mýddeli?..

Bir sózben aitqanda, «Kuveytten jiyrma ese bay túratyn bolamyz» degen uәde «kreditke eki siyr alyp, birining sýtin satyp kýn kórip, ekinshisining sýtin satyp bayyndar» degen «kenespen», «balandy nege mindet qylasyn, ony tughyzarda memleketpen aqyldasyp pa edin?» degen úrsumen, Qúdaydan qoryqqannan onyng halyqqa bergen nesibesin sol halyqpen bólisip, oghan jerdegi júmaqty ornatyp otyrghan milliarder arab biyleushilerindey emes, «altyn toly sandyqtyng ýstinde otyrghan halqyn jalanbút» (Sherhan Múrtaza) qaldyrumen, al ózi men onyng әuletinin, sarapshylardyng esebi boyynsha, sheteldik bankterge 200 ben 500 mlrd.dollar arasynda aqshasy jatqan, әuletting әr mýshesine tiyesili shetelde әrqaysysynyng qúny ondaghan mln.dollar túratyn birneshe han sarayy, ózining ýlesi bar qazaqstandyq kompaniyalar men jyljymaytyn mýlikti sanap shyghudyng ózi әjeptәuir uaqytty alatyn, әlemde tendesi joq, jany temirden de siri jemqorlyq jýieni qúrumen ayaqtalghan Nazarbaev dәuirining kuәsi bolyp otyrmyz. Tarihta óz elining qazynasyn úrlap shet elge qashqan biyleushiler bolghan, biraq óz elining baylyghyn, demek, bolashaghyn shet eldikterge ondaghan jyldar boyy tonatqan, әli tonatyp otyrghan, halqynyng ýmiti men senimin úrlaghan basshy bolmaghan edi...  Jýienin, onyng avtorynyng jayy ne bolmaq? Qalay bolghany jón? Búl jayly oi-pikirimiz  – kelesi maqalamyzda.

Ómirzaq Aqjigit 

Abai.kz

87 pikir