Seysenbi, 23 Sәuir 2024
Aqmyltyq 2298 39 pikir 5 Qantar, 2024 saghat 13:25

«Qantar oqighasynyn» sabaghy

Býgin Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda adam ólimi eng kóp bolghan qaraly «Qantar oqighasyna» eki jyl toldy. Qazaqstandy aiday әlemge jariya etken búl qasiretti tragediya – preziydentting «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan jana jyldaghy alghashqy súqbatynda da әngime arqauyna ainaldy. Ol zandy da.

Toqaev: «Men búl turaly kóp oilandym, әli de jii oilanamyn. Meninshe, qasiretti «Qantar oqighasyna» jyldar boyy qordalanghan әleumettik-ekonomikalyq problemalar, jalpy toqyraudyng biylik pen qoghamdy azdyryp-tozdyruy sebep boldy. Búl – aitpasa da týsinikti jayt.

Men 2019 jyly Preziydent bolyp saylanghannan keyin memleketimiz sayasy jýieni demokratiyalandyrugha, qoghamdyq ómirge erkindik sipat beruge, ekonomikany monopoliyadan aryltugha bet búrdy. Týrli dialog alandarynda, sonyng ishinde, mening úsynysymmen arnayy qúrylghan Últtyq qoghamdyq senim kenesining otyrystarynda kóptegen bastama kóterilip, jan-jaqty pysyqtaldy.

Ashyghyn aitsam, osy jana baghdarymyz keybir yqpaldy adamdargha mýlde únaghan joq. Olar búl ózgeristi elimizde әbden tamyr jayghan jýiege jәne biylik qúrylymyndaghy ózderining «erekshe mәrtebesine» tóngen qater dep qabyldady. Múnday adamdar eldegi ózgeriske astyrtyn, keyde tipti ashyq qarsylyq bildire bastady. Aqyr sonynda reformanyng betin qaytaryp, ózderine ynghayly búrynghy qalypqa oralu ýshin bәrin tas-talqan etuge sheshim qabyldady.

Joghary lauazymdy túlghalardan túratyn búl toptyng kýshtik qúrylymdargha da, qylmys әlemine de orasan zor yqpaly boldy. Sondyqtan biylikti kýshpen basyp alugha bel budy.

Qaskóilerding memlekettik tónkeris jasamaq bolghan josparyn jýzege asyru ýshin ekstremister, qylmystyq toptar jәne әsire dinshilder birge qimyldady», - dedi.

Eski Qazaqstan biyligining sayasy qarsylastaryn ayamaytyny biylik tranziytinen kóp jyl búryn, naqty aitqanda 2005 jylghy preziydent saylauy kezinde mәlim bolghan. Saylaudyng aldy-artynda diktatorlyq jolgha týsken Núrsúltan Nazarbaevty, onyng jýiesin qatang synaghan Zamanbek Núrqadilov pen Altynbek Sәrsenbaev ajal qúshqan edi.

Sol kezdegi Ishki ister ministri beti býlk etpey: «Núrqadilov ózin-ózi ýsh ret atyp qaytys boldy», - dese, Altynbek marqúmdy ÚQQ qyzmetkerleri men «Arystan» jasaghy barymtalap óltirgeni mәlim boldy. Qanisher Ibragimov Altynbek pen serikterin atyp óltirgennen keyin, toy dastarqanyna qaytyp kelip, týk bolmaghanday «100 gramdatqanyn» sotta óz auzymen aitqan edi.

Qantar oqighasynda Almatyda oinaqtaghan «Jabayy Arman» da sol jolghy preziydent saylauynda Nazarbaevqa basty qarsylas bolghan Jarmaqan Túyaqbaevtyng Shymkenttegi ýgit júmystaryna kedergi keltirgeni eldi shulatqany belgili.

Eski Qazaqstan ókilderining basqasha oilaytyn sayasy kózqarastaghylargha ghana emes, qoghamdyq, әleumetting tendikti talap etken qarasha halyqqa da qyryn qaraghany da dәlelsiz shyndyq. Asty-ýsti qazynagha toly úlan-baytaq otanynda ayaday baspanagha zar bolghan halyqqa aua rayynyng qolaysyzdyghyn, suyqtyghyn syltau etip, «eki siyr alyp, bai kerektigin» aitqan Nazarbaevtyn, Memleketting basty baylyghy sanalatyn halyqty «masyl» sanaytyn Bojko men Bektaevtardyn, kóp balaly analargha «men saghan bala tu» degem joq dýrse qoya bergen Darigha Nazarbaevanyng qylyghy әli el esinde.

«Qantar oqighasynan» beri elimizde kóptegen sayasy reformalar qolgha alynyp, ózgerister oryn alghanymen, әleumettik-ekonomikalyq mәseleler әli de kýrmeuli kýiinde qalyp otyr. Onyng sebebi shiykizat satugha arqa sýiep, ekonomikany әrtaraptandyrugha mәn bermegen otyz jyldyq sayasy jýiening kesiri bolsa, syrtqy myng qúbylghan geosayasy jaghday, sonyng kesepatynan jahandyq ekonomikalyq jýiening jana synaqqa tap boluy, zat baghasynyng sharyqtauy әser etip otyr. Dese de halqymyzdyng aldaghy kýnnen kýtetin ýmiti mol.

Talay patshalyqtar men handyqtardyng kórkengi men kýireuine kuә bolghan Qytay oishyly Konzydan shәkirtteri: «Bay, quatty memleket boludyng ýsh alghy shartyn aitynyz, Ústaz», - degende, oilanyp túryp: «Birinshi quatty әskeri boluy kerek. Ekinshi halqynyng tamaghy toq, kóilegi kók boluy kerek. Ýshinshi halyqtyng senimine ie biyligi bolu kerek», - degen eken. Shәkirtteri ary qaray qolqalap: «Ýsheuining eng manyzdysy qaysysy», - degende: «Halyqtyng senimi», - depti.

«Qaraly qantar» oqighasynyng synaghynan ótken Jana Qazaqstan biyligi halyqtyng senimimen oinamaydy dep senemiz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

39 pikir