Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Jauap 1448 4 pikir 4 Jeltoqsan, 2023 saghat 13:15

Shora ma, әlde shura ma?

Suret әleumettik jeliden alyndy

Nemese jas zertteushige paydaly kenes

Juyq arada «QAZAQSTAN TARIHY» portalynda izdenimpaz jas ghalym Ádilet Ahmetting «Tatarlar ótken ghasyr basynda Shal aqyndy jaqsy bilgen» (21.11.2023 ) atty maqalasy jaryq kórdi. Kóp úzamay atalghan internet jobasynyng betinde avtordyng «Qazan tatarlaryn tang qaldyrghan kitapty jazghan Jamanqúl aqyn kim» (29.11.2023) deytin taqyryppen ekinshi jazbasy da jariyalandy. Alashtanu baghytynda birshama izdenisterimen tanylyp qalghan zertteushi inimizding jazbalaryna kózim týsse, qalt jibermeytin oqyrmannyng birimin. FB jelisinde kózge shalynghan mәndi dýniyelerding biri bolghan song qyzygha oqyp shyqtym.

Eki maqalada da әdebiyetsýier qauymgha oy salarlyq mәseleler kóterilgeni qúptarlyq. Degenmen, tәp-tәuir oqylatyn maqalalardyng mazmúnynda «әttegen-ay» degizetin tústary da barshylyq eken. Jas ghalymdargha sabaq bolar degen oimen solardyng birnesheuine toqtaludy jón sanadym. Kózge birden týskeni - taqyryptar tym shúbalanqy.

Ádilet Ahmet inimiz aldymen Shal aqyn Qúlekeúly jóninde 1928 jyldan 1998 jylgha deyin qazaq tilinde jariyalanghan týrli oqulyq, hrestomatiya, ensiklopediya, t.b. jinaqtar men zertteu maqalaryn tizbeley kele: «Býgingi bizding jazbamyzgha arqau bolyp otyrghan derek osy atalghandardyng qay qaysysynan da erterek hәm qúndyraq bolyp otyr» dep tújyrymdaydy. Birinshiden, búl arada avtor Shal aqyn ómirbayanynan alghash derek keltirushi Shoqan Uәlihanov ekenin, ghalym enbekterinde aqynnyng qazaq halqy men handar shejiresin arqau etken kólemdi jyry bolghandyghy turaly jan-jaqty maghlúmat berilgendigin qaperge almaghan.

Ekinshiden, f.gh.d. J.TILEPOVTING jetekshiligimen M.O.Áuezov atyndaghy ÁÓY ghalymdary әzirlegen «ShAL QÚLEKEÚLY. ShYGhARMALARY. ZERTTEULER» atty kitap (Qúrastyryp, ghylymy týsinikterin jazghan – S.Qosanov, T.Álibekov) 1999 jyly «Dayk-Press» baspasynan jaryq kórdi. Avtor búdan da habarsyz sekildi.

Ýshinshiden, әdilet «Shora» jurnaly «shura» dep te atalyp jýr. Shora núsqasymen atau dúrys. Qazaq, tatar jәne noghay tilinde shora batyrdyng esimi «o» men dybystalatyny talassyz» dep jurnaldyng atauyna týzetu engizbek bolady. Mýlde orynsyz pikir der edim. Óitkeni, «shora» sózi eski qazaq tilinde – әsker, top, qyzmetshi, joldas degen úghymdardy beredi. Al «shura» bolsa tatar tilinde – «kenes» degen úghymgha iye. «Shura» jurnalynan basqa Resey týrkileri 1907 jyldary «Shura-y islam» (Islam kenesi) úiymyn qúrghany mәlim. Búl úiymnyng júmysyna bizding alash qayratkerlerining ókilderi de qatysqanyn bilemiz. Keyin tatar ziyalylary «Milly shura» - «Últtyq kenes» qozghalysyn dýniyege keltirdi.

Tórtinshiden, avtor «Shura» jurnalynyng bas redaktory «belgili oqymysty Rizaetdin Fahretdinovtyng býrkenish aty – dәrdmond» dep jazypty. Búl da qate. Sebebi, «Dәrdmand» degen laqab esimning shyn iyesi «Vakyt» gazeti men «Shura» jurnalyn ózining jeke qarjysyna shygharushy tatar halqynyng klassik aqyny – Zakir Rәmiyev bolatyn. Oral taularynda altyn kenishi, Orynbor men Orskide zauyt-fabrikasy, sauda ýileri bar kәsipker aghasy Shakir Rәmiyev ekeui týrki-tatar әdebiyeti men mәdeniyetine eleuli ýles qosty.

Besinshiden, jas ghalym taghy bir tústa: «N.Naushabaevtyng Ortalyq ghylymy kitaphanadaghy siyrek kitaptar qorynan tabylghan enbekterin zerttep otyryp, biz aqynnyng naghashy atasy әigili Shal aqyn ekenin túraqtandyrghanbyz» dep jazady. «Shal aqynnyng jiyeni - Naushabaev kim edi?» dep atalatyn maqalany da oqydyq. Anyghynda, Núrjannyng anasy Qadisha Shal aqynnyng qyzy emes, shóberesi bolyp keledi. Demek, Núrjan aqyn – jiyenshar, yaghny Shal Qúlekeúly onyng arghy, týp naghashysy degen sóz. Onyng ýstine, búl eki túlghanyng tuystyq jayyn búdan búryn birneshe ghalym jazghan, zertteu jinaqtarynda jariyalanyp, әdebiyet tarihynda qattalghan taqyryp. Ony men «túraqtandyrdym» deuding ózi ghylymy etikagha jata qoymaydy.

Negizi, jas zertteushiler aldynghy buynnyng enbekterge nazar audarumen qatar, taqyrypqa baylanysty tarihy kezendik túlghalar men ataulardy múqiyat tekserip alghany jón. Keyde birdi birge soghyp, qisynsyz jaza beruge abay bolghan abzal. Ásirese, alash qalamgerlerine qatysty materialdardy әbden zerdelep almay, jalpygha jariya qylugha asyqpanyzdar. Mәselen, «Shal aqynnyng enbekterin әldebir múra jinaqtaushy M.ShORMAN, Á.DIBAEV, M.KÓPEYÚLY...» degen tústa biraz DÁLSIZDIK bar. Aynalayyn inim-au, ataqty Músa Shormanúly turaly «әldebir múra jinaqtaushy» degen tirkesti oqyrman qalay qabyldaydy. Músa – Arqadaghy qaradan shyqqan alghashqy agha súltannyng biri, shynjyr balaq, shúbar tós, zamanynyng zanghar túlghasy. Myna jerde M.Jýsip Kópeyúly, Á.Dibaevtardyng zamandasy Sәduaqas Músaúly Shormanov túrsa, jarasar edi. Shyndyghynda, aqyndar múrasyn jinaushy músa shormanúly emes, onyng balasy, alash azamaty – Sәduaqas.

Ádiletting eki maqalasyna ortaq taghy bir kemshilik – avtordyng dәleldenbegen, dereksiz túlghalar men dәieksiz siltemelerge sýiene beretindigi. Tileuke Qúlekeúlynyng «Shal» atanuyn ol «Segiz jasynda seri atanghan Múhammetqúnapiyanyng Segiz seri atanghany sekildi» dep sipattaghan. Oilanyp kórinizshi, 8 jasynda qazaq balasy qalay seri atanuy mýmkin? Ol – múrnynyng suy keppegen oiyn balasy emes pe? Álde, serilik qúru degen jasy jetpegen bala da, shagha da ainalysatyn sonsha jenil dýnie me?

Jamanqúl aqyn turaly ekinshi maqalasynda Ádilet taghy da Segiz seri, Niyaz serilerge jýginedi. Onyng tapqan derekterinde «Jamanqúl Dәndibayúly - Segiz seri, Niyaz serilerding shәkirti retinde kórsetiledi».  Búdan әri Úshqyn Sәidirahman degen avtordyng «Qazaqtyng suyryp salma әnshi-aqyny Niyaz seri jayly ne bilemiz» atty maqalasynan ýzindi keltiredi:

«Jamanqúl Dәndibayúly әnshi-aqyn ózining ústazy – Segiz serige shygharghan joqtauynda bylay deydi:

Saldyq qúrghan ústazym,
Niyazdy ertip qasyna.
«Gauhartasty» shygharghan,
On segiz kәmil jasynda», – dep bir derekting basyn kórsetedi.

Biluimshe, qazaq poeziyasynda «suyryp salma әnshi-aqyn» degen úghym joq! Suyryp salma óner – aitys aqyndaryna ghana tәn qasiyet. Ólendi taldap kóreyik. Bir shumaq jyrdyng «Saldyq qúrghan ústazym» dep keletin alghashqy tarmaghyndaghy «ústaz» degen úghymnyng ózi HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda ghana, onda da Abay sekildi biren-saran jazba әdebiyet ókilderining shygharmalarynda qoldanyla bastaghan. Oghan deyingi ghasyrlardan jetken poeziyalyq tuyndylardyng eshbirinde «ústaz» sózi úshyraspaydy. Sonyng ózinde kóbinese, «molla», «múghalim», «ahun», «ishan» degen syqyldy ataular belsendi qoldanysta bolghany mәlim.

Osy orayda «On segiz kәmil jasynda» deytin songhy jyr jolyna nazar audarayyq. «On segiz kәmil jasynda» - qisyndy ma? Ol zamandarda qazaq aqyndarynyng auzynan shyqqan, qaghazgha týsken «Qyryqta kәmil tolarsyn» degen tәmsil sózdi jii oqyp, estiytin edik. Alayda, elding sózin ústaghan jyrau-sheshender 18 jastaghy bozbalany «kәmil jasynda» demegen. On segiz bylay túrsyn, «Jiyrma besting kezinde // Jigit penen qyz da mas» dep payymdaghan elding balasymyz. Qazirgi kenestik jýieden kelgen «kәmelet jasy» - er jetu men boy jetudi bildirgenmen, kemeldikti – kәmil jasty aiqynday almaydy.

Qysqarta aitqanda, Segiz serige qatysty erterekte Q.Bighojin jinap, әr týrli qoljazba ortalyqtaryna, jeke adamdargha taratqan senimsiz derekter men ólensymaqtargha silteme jasau – ghylym adamyna abyroy әpermeytini talay ret dәleldengen. Búl orayda Qojabergen, Segiz seri, Niyaz seri, Salghara, Janqisa, Músayyn, t.b. aqyn, jyrau, әnshi serilerding múrasyna baylanysty M.O.Áuezov atyndaghy ÁÓIY-ding mýiizi qaraghayday 20 shaqty ghúlamasy qatysqan hәm olardy teriske shygharghan 3 birdey Komissiya qortyndysy men QR Ghylym jәne joghary bilim ministrligining búrynghy-songhy 3 mәrte qabyldaghan Qauly-sheshimin nazardan shygharmaghan abzal. Taratyp aitqanda, JOO-gha jәne orta mektepke arnap oqulyq jazushy pedagogter de, zertteushi ghalymdar da memlekettik joghary ókiletti mekemelerding zannamalyq qújattaryn oryndaugha mindetti dep oilaymyn. Onyng ýstine múnday bylyqqa belsheden batqan senimsiz әri bolymsyz materialdar maqalanyng shyrqyn búzyp, shyrayyn ketiretinin әrdayym úmytpaghan dúrys. Meniki – shyn janashyrlyq, arghy jaghyn әdebiyetshi ghalymdardyng patsha kónilderi bilsin!

Avtor osy maqalasynda: «Jamanqúl Shaldan jasy ýlken, tym qúryghanda zamandas (15 jas aiyrmasy bar) ghúmyr keshken túlgha bolady. Shal aqyn (1743-1819) jyldar arasynda dәuren sýrgeni belgili. Endeshe Jamanqúl aqynnyng tughanyna qazir shamamen 400 jylgha juyqtady degen sóz», - dep bir tújyrymdaydy. Búdan keyin tipten sharyqtatyp:

«Búl derekter arqyly Jamanqúl aqynnyng qazaqqa ghana emes, eskishe ortaq jazu qadim yaky shaghatay jazuynda tym ertede-aq kitaby shyghyp, sol arqyly tatarlardy da moyyndatqan, ózi Shal aqynnan da erterek ómir sýrgen dýldýl jyr iyesi bolghan dep boljaugha negiz bar» degen qortyndygha keledi. Jarqynym-au, sonda Jamanqúl aqyn Abylay zamanynan da aryda ómir sýrgen kisi me edi? Abylay hannyng ózi 310 jasqa biyl tolyp otyrghan joq pa?! Osy jerde sәl ayaldashy, inim. «Shaghatay jazuy» degen joq, ghylymda «shaghatay tili» degen týsinik qana bar. Al baspa isi, matbughat degenning ózi tatarstanda HIH ghasyr basynda ghana payda boldy. Osydan 400 jyl búryn ómir sýrgen aqyn qalaysha kitap shyghardy eken? Absurd emes pe? Sirә, búl jaghyn da jan-jaqty oilanyp, «Shuradan» alghan az ghana derekti shynayy ghylym túrghysynan qayta bir qarastyrghanyng artyq bolmas, Ádilet inim.

PS. Aytpaqshy, Shal aqynnyng atalghan jurnalda jariyalanghan bir shumaq ólenining tolyq әri kólemdi núsqasy 1999 jylghy basylymda jaryq kórdi. Bolashaq zertteulerine sәttilik tiley otyryp, aghalyq kenesin ayamaghan – Serikbay Qylyshbayúly, aqyn, týrkitanushy, f.gh.k.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1512
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1559
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1269