Seysenbi, 27 Aqpan 2024
Alashorda 5567 27 pikir 4 Jeltoqsan, 2023 saghat 12:50

Sholpan júldyzday jarqyraghan shayyr

Maghjan Júmabaev – 130

Jetse eger qorqynyshty qara týnim,
Bassa dert, әlim qúryp shyqpay ýnim.
Kónil ashar, keudeme jan kirgizer
Óleng mening Sholpanym, Ayym, Kýnim.

Aqynda adamzattan dos bolmaydy,
Jalghyz-aq syryn sóiler qalamyna.
Jyrlaymyn, kýnirenemin ótkendi oilap,
Keudeme uly uayym tolghan sayyn.
(Maghjan Bekenúly Júmabaev).

Maghjan (azan shaqyryp qoyylghan aty – Ábilmaghjan) Bekenúly Júmabaev 1893 jyly 25 mausymda Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Bulaev audanyndaghy Molodejnyy selosynda (qazirgi Maghjan Júmabaev audanyndaghy Sasyqkól auyly) dýniyege kelgen. Ortasha auqatty otbasynan shyqqan. Auyl múghalimen hat tanyp, sauat ashqan.

1909 jyly Peterbordaghy (qazirgi Sankt-Peterburg) baspadan shyqqan Abay Qúnanbaevtyng ólenderin oqyp, oghan arnap «Ataqty aqyn, sózi altyn hakim Abaygha» degen óleng jazghan. Úly Abaygha eliktep, aqyn boludy armandaghan.

1910 jyly Qyzyljardaghy (qazirgi Petropavlovsk) Múhametjan Begishev medresesin jaqsy ýlgerimmen bitirgen. Osynda oqyp jýrgende qazaq, tatar, arab, parsy, týrik әdebiyetimen airyqsha shúghyldanghan. Shyghys júldyzdary sanatyndaghy parsy aqyndary – Ábilqasym Firdousi, Saghdy (Muslihaddin Ábu Múhammed Abdullah ibn Mushrifaddin Saghdy Shiraziy), Hafiz (Shamsuddin Múhammed Hafiz Shiraziy), Omar Hayyam (Ábu-әl-Fath Omar ibn Ibrahim әl-Hayyam), әzirbayjan aqyny Gәnjauy Nizamy (Iliyas ibn Jýsip Nizamiy), ózbek aqyny Álisher Nauay (NizameddinMir Álisher) siyaqty danalardyng úly dastandaryn týpnúsqadan oqyp ýirengen.

Aqyn Maghjan Júmabaev ózin shygharmashylyq ónerding adamy retinde Ufadaghy joghary músylman mekemesi – «Ghaliya» medresesinde oqyp jýrgen kezinde tanytqan bolatyn. 1912 jyly Qazandaghy Kәrimovterding baspasynan «Sholpan» atty túnghysh jyr jinaghy shyqqan. Maghjan sol medresede sabaq beretin ústazy, belgili tatar jazushysy Ghalymjan Ibragimovpen, medresening jetekshisi Sәlimgerey Janturinmen, ózining jerlesi, bolashaq kórnekti jazushy Beyimbet Maylinmen tanysady.

Maghjan Júmabaevtyng ómirinde akademik Grigoriy Nikolaevich Potaniyn, qazaqtyng kórnekti aqyny әri ghalymy Mirjaqyp Dulatov, Ombydaghy múghalimder seminariyasynyng diyrektory Aleksandr Siydelinikov ýlken ról atqarghan. Solardyng әserimen aqyn, pedagog, týrkolog, tarihshy, til mamany Maghjan Júmabaev keyinnen «Qazaq tili men әdebiyeti» oqulyghy men «Pedagogika» kitabynyng avtory atanghan.

Aqynnyng tereng oy men súlu suretke toly ólenderining shyghuy tek qazaq eline ghana emes, sonymen qatar tatar, bashqúrt, qyrghyz, ózbek, qaraqalpaq elderine de jetken ýlken qúbylys edi. Sol kezeng jayly esteliginde Bashqúrtstannyng belgili jazushysy Sayfy Qúdash: «Qazaqtyng talantty jas aqyny Maghjan Júmabaev «Ghaliya» medresesinde «Sadaq» atty qoljazba jurnal shyghara bastady. Ózining medresedegi oqu kezinde shygharghan ólenderin sonyng betinde jariyalap túrdy. 1912 jyly Qazan qalasynda onyng «Sholpan» atty túnghysh jyr jinaghy  shyqty. Sóitip, qazaqtyng poeziya әleminde ózindik beti bar erekshe aqyn dýniyege keldi. Abaydyng klassikalyq dәstýrin algha alyp barushylardyng eng irisinen sanalmaq», – dep jazghan eken. (Sayfy Kudash, «Posledamunostiy», izdatelistvo «Sovetskiypisateli», Moskva, 1974 god, str. 463.). Sóz orayy kelgende Sayfy Qúdash HH ghasyrdyng bas kezinde Soltýstik Qazaqstanda múghalim retinde Maghjanmen birge qyzmettes bolghan, jete tanys  ekenin de tilge tiyek ete keteyik.

1912-1915 jyldary «Qazaq» gazetining redaktory, kórnekti jazushy, týrkolog, memleket qayratkeri Ahmet Baytúrsynov pen Shyghys, Batys mәdeniyetterimen tereng suarylghan, asqan daryn iyesi Mirjaqyp (Miyr-Yakub) Dulatovtan dәris alghan Maghjan Júmabaev shygharmashylyqtyng jana qyryna kóteriledi.

1913 jyly Maghjan Júmabaev orystyng Sibir uniyversiyteti atanghan Ombydaghy múghalimder  seminariyasyna oqugha týsken. Onda bolashaq revolusioner aqyn Sәken Seyfulinmen tanysady. Osy bir kezeng jayly jazushy Hamza Abdulliyn:

«Maghjan Bekenúly Júmabaev bizge jaqyn adam. Bizding ýiding qúda balasy. Mening әkem Jarmúhamed pen Maghjannyng әkesi Beken erteden birin-biri jaqsy bilgen. Beken – volostnoypraviyteli, al Jarmúhamed – is jýrgizushisi. Ákem – zanger, orys, parsy tilderin biletin. Belgili әnshi Ermek Serkebaevtyng әkesi – Bekmúhamed Maghjanmen Qyzyljarda (qazirgi Petropavl), keyin Ufa medreselerinde birge oqyp, birge bitirgen. Bekmúhamed aqsaqal bertin qaytys boldy, tiri kezinde jii kezdesip túratynbyz. Omby múghalimder seminariyasynda Maghjan Júmabaev pen Sәken Seyfullin birge oqyghan. Olar ózara ósh boldy degen ósek bar. Búl dúrys emes. Qughyn-sýrgin kezinde Sәbit Múqanov arqyly Sәken Maghjangha aqsha jibergenin ózim talay kórdim. Sәbitting ózi de Maghjangha aqshalay kómek kórsetetin», – deydi.

1916 jyly Maghjan Júmabaev Ombydaghy oquyn oidaghyday bitirip, tughan ólkesine oralady. Qazaq dalasynda «Alash» partiyasyn qúrugha atsalysyp, cheh kóterilisin bastan keshedi. Keyinnen Aqmola guberniyalyq «Bostandyq tuy» gazetining redaktory bolyp  qyzmet isteydi.

1918 jyldyng ózinde Jýsipbek Aymauytov pen Múhtar Áuezov: «Sezimge әser bererlik ólender kóbinese Maghjan Júmabaev, Mirjaqyp Dulatov, keyde Súltanahmút Torayghyrov hәm Ahmet Mәmetovtiki. Olardyng óleninde ózgeshe bir saryn bar, jýregining sezimin suretteytin nәrsemen jalghastyryp әketetin artyqsha bir manyz bar. Olar – syrshyl (liriyk) aqyndar... Syrshyl aqyndardyng ishinde ólenining ishki suretine sózining syrtqy kestesi ýilesip, manyzdy bolyp shyghatyn – Maghjan Júmabaevtyng ólenderi», – dep jazypty. (Qaranyzdar: «Abaydan songhy aqyndar», Ekeu, «Abay» jurnalynyng 1918 jylghy besinshi sany). Sóz orayy kelgende belgili әdebiyetshi Qoshke Kemengerov Maghjannyng poeziyasyn óte joghary baghalaghanyn da tilge tiyek ete keteyik.

Qazaqtyng klassik jazushysy Múhtar Omarhanúly Áuezov taghy birde: «Maghjan Júmabaevty sýiemin. Europalyghyn, jarqyraghan әshekeyin sýiemin. Qazaq aqyndarynyng qara qordaly auylynda tuyp, Europadaghy mәdeniyetpen súlulyq sarayyna baryp, jaylauy jarasqan Arqa qyzyn kórip sezgendey bolamyn. Maghjan Júmabaev   – mәdeniyeti zor aqyn. Syrtqy kestening kelisimi men kýishildigine qaraghanda búl bir zamannyng teginen asqanday... Sondyqtan býgingi kýnning bir jazushysynyng ishinen keleshekke boy úryp, artqy kýnge anyqqalugha jaraytyn sóz Maghjan Júmabaevtyng sózi. Odan basqamyzdyng bәrimizdiki kýmәndi, óte senimsiz dep bilemin», – degen eken.

1919 jyly Maghjan aqyn qos birdey qasiretke kezigedi.Taghdyr qosqan qosaghy – Zeynep tolghaq ýstinde qaytys bolady. Azamat soghysy uaqtysyna oray esimin Grajdan qoyghan sәbii bir jyldan song ol da ýziledi. Osynyng bәri aqyn jýregine zilbatpan auyrtpalyghyn salyp, zilzala izin qaldyrady. «Meni de ólim, әldiyle», «Z-gha» «Balanyng qabir tasyna» ólenderi osy bir qayghy-múngha toly kezende tughan.

1921 jyly Maghjan ekinshi әieli Zylihagha ýilenedi. Jan jarynyng tolyq aqtalghanyna kuә bolghan ol 1989 jyly dýnie salady.

1922 jyly Qazan qalasynda belgili aqyn Berniyaz Kýleevting alghysózimen «Maghjan Júmabaevtyng ólenderi» dep atalatyn jyr jinaghy jaryq kórgen. Sol jyly Orynborda «Psihologiya» oqulyghyn bastyrady.

Jiyrmasynshy jyldardyng birinshi jartysynda Maghjan Júmabaev Tashkentte shygharmashylyq ónimdi enbek et-ken. Sonda shyghatyn «Sholpan», «Sana» jurnaldarynda, «Aq jol» gazetinde qyzmet atqaryp, biraz dýniyelerin bastyrady. Dәl osy kezde ataqty «Batyr Bayan», «Qorqyt», «Ertegi»  poemalaryn, kóptegen ólender  jazyp, jaryqqa shygharghan.

1923 jyly Tashkenttegi «Sholpan» jurnalynda «Batyr Bayan» poemasy, «Sholpannyng kýnәsi» degen úzaq әngimesi jariyalanady. Sol jyly Tashkenttegi Týrkistan Respublikasy baspa ýiining baspasynan  belgili partiya jәne memleket qayratkeri Súltanbek Qojanovtyng alghysózimen «Maghjan Júmabaevtyng ólenderi» dep atalatyn jyr jinaghy basylyp shyqqan. Jyr jinaghynda aqynnyng 159 óleni jariyalanghan. Búl jinaqtyng bir danasy býginde Astanadaghy Últtyq akademiyalyq kitaphanada saqtauly túr. Atalmysh jyr jinaghynyng «Maghjan ólenderi turaly bir-eki auyz sóz» dep atalatyn alghysózinde Súltanbek Qojanov:

«Maghjan Júmabaevtyng ólenderi qazaq әdebiyetinde ýlken oryn alghan dep sanap, basyp otyrmyz. Maghjan Júmabaevtyng ólenderimen oqyrmandar búrynnan tanys. Qazaq әdebiyeti jana ayaqtanyp, әdebiyet tili endi jasalyp kele jatqan júrtta Maghjanday aqyndardyng qyzmeti zor ekeni anyq. Osy kýnge deyin Týrkistanda «qoyshylar tili» sanalyp kelgen, resmy qaghazdardy jazugha, kitaptar jazugha jaramsyz delinip kelgen qazaq-qyrghyz tili iske asyruy bylay túrsyn, ónege alatyn bay, jatyq, taza, әdemi til ekenin Maghjan Júmabaevtyng ólenderi kórsete alady.

Sondyqtan biz Maghjan Júmabaev ólenderining sayasy mәnisinen góri әdeby mәnisin kóbirek eske túttyq. Sol jaqtaryn eskerip, Maghjan Júmabaev ólenderining ishinde kezdesetin marksizm dýniyetanymyna úqsaytyn jerlerin oqyrmandar kóre salyp ýrikpey, kórkemdik jaghyna, syrshyldyq jaghyna, suretteu jaghyna kóbirek kóz salu kerek. Tarihy mәnisin jete týsinu kerek. Búl kitapqa Maghjan Júmabaevtyng baspasóz maydanyna shyqqannan bergi jazghan ólenderining kóbisi kirdi. Basu jaghynan týzey almay otyrghan kemshilikterimiz – qay ólenderining qay jyly hәm qanday janrdan jazylghanyn kórsete almay otyrmyz. Sóitsem, Maghjan Júmabaevtyng ólenderi әdebiyet tarihynda songhy 10-15 jyldaghy aghymdardy tekseruge de jaqsy qúral bola alady dep oilaymyz. Týrkistan qazaghyna arnap Abaydan keyingi ekinshi bastyryp otyrghan әdebiyet kitabymyz – osy Maghjan Júmabaevtyng ólenderi.

Maghjan Júmabaev ólenderining til jaghynan, әdebiyettanu jaghynan paydasy kóp bolady dep senemiz», – dep jazghan.

1923-1927 jyldary Maghjan Júmabaev Mәskeudegi «Kýnshyghys» baspasynda qyzmet istegen.  Valeriy Yakovlevich Brusov jetekshilik etetin әdebiyet-ónerinstitutyn-da oqyghan. Orys, Batys Europa әdebiyetimen etene susyndaghan. Orys mәdeniyetining qayratkerlerimen jete tanysyp, kópshiligimen dostyq qarym-qatynasta bolghan. Sondaghy professorlardyng biri Maghjan Júmabaevty «Qyrghyzdyng (qazaqtyn) Pushkiyni!» deushi edi. Sol jyldary ol qazaq mektepterining oqulyqtaryn dayarlau isimen de ainalysty.

Sonda jýrgende ol  Maksim Gorikiyding (Aleksey Maksimovich Peshkov)  «Súnqar jyryn», Dmitriy NarkisovichMamiyn-Sibiryaktyng (Mamiyn) «Aqboz at» әngimesin, semeylik jazushy jerlesi VsevolodVyacheslavovich Ivanovtyng «Qazaq әngimelerin» audaryp bastyrghan. Psihologiya taqyrybyna «Jan jýiesi jәne óner tandau» degen oqu qúralyn shygharghan.

Maghjan Júmabaev oqyghan, ózi qanyq bolghan esimderding ishinen nemis aqyndary – Iogann Volifgang fon Gyote, Hristian Iogann Genriyh  Geyne, Iogann Kristof Fridrih fon Shiller, aghylshyn aqyny Djordj Gordon Bayron, orys qalamgerleri – Aleksandr Sergeevich Pushkiyn, Mihail Yurievich Lermontov,  Afanasiy Afanasievich Fet (Shenshiyn), Nikolay Vasilievich Gogoli, Ivan Andreevich Krylov, Vladimir Galaktionovich Korolenko, Dmitriy  NarkisovichMamiyn-Sibiryak (Mamiyn), Dmitriy Sergeevich Merejkovskiy, Konstantin Dmitriyevich Balimont, Sergey Aleksandrovich Eseniyn, Nikolay Alekseevich  Kluev, Valeriy Yakovlevich Brusov, Aleksandr Aleksandrovich Blok, Maksim Gorikiydi (Aleksey Maksimovich Peshkov) keziktiremiz.

Maghjan Mәskeude jýrgende Valeriy Yakovlevich Brusov, Sergey Aleksandrovich Eseniyn, OsipEmilievichMandelishtam, Vsevolod Aleksandrovich Rojdestvenskiy, órimdey jas Mihail ArkadievichSvetlovpen aralasqan. Orys klassikterinen Dmitriy NarkisovichMamiyn-Sibiryak (Mamiyn), Maksim Gorikiyding (Aleksey Maksimovich Peshkov) tuyndylaryn tól tilimizge tәrjimalaghan. Mәskeude jerlesi, semeylikVsevolodVyacheslavovich Ivanovpen dostasqan.

Alayda, sol kezende Maghjan Júmabaev jayly syny materialdar qaptap ketedi. Basqany aitpaghannyng ózinde Qazaqstangha basshylyqqa jana kelgen, ólen, әdebiyet týgili, halyq, últ jayyn әli angharyp bile qoymaghan VKP (b) Qazaq ólkelik komiytetining jauapty hatshysy Filipp IsaevichGoloshyokinning (Shaya Isikovich) ózi Maghjan Júmabaevty synay bastaghan kórinedi.

1923 jyly Jýsipbek Aymauytov Tashkent júrtshylyghy aldynda Maghjannyng aqyndyghy taldap, tereng týsindiretin bayandama jasap, ony «Leninshil jas» jurnalynda (qazirgi «Jas Alash» gazeti) bastyp shygharsa da synarjaq synshylar toby aqynnyng sonynan qalmaydy. Qayta Maghjannyng eskishil, jat ólenderin orynsyz maqtadyng dep Jýsipbekting ózin qosa synaydy.

1924 jyldyng ayaghyna taman Mәskeude oqityn qazaq jastarynyng Maghjangha qarsy jinalysynda aqyn ólenderi talqylanyp, onyng tuyndylaryn teriske shygharghan qaulysy elge jiberiledi. Orynsyz synnan kónili jabyqqan aqynnyng «Sәlem hat» degen ólenin «Tilshi» gazeti basyp shygharady. Sol jylghy 19 jeltoqsanda «Enbekshil qazaq» gazetinde «Sәlem hat jazghan azamat Maghjan Júmabaevqa» degen eskertpemen Sәbit Múqanovtyng «Sәlemge sәlem» óleni jaryq kóredi.

Soghan qaramastan 1925 jylghy 14 qantarda «Enbekshil qazaq» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazeti Mәskeudegi әlgi jiynnyng úigharymyn jariyalaydy. Sol jylghy 19 qarashada әlgi «Enbekshil qazaq» gazetinde Ghabbas Toghjanovtyng «Maghjan kenes túsynda» degen syny maqalasy da jaryq kóredi.

1926 jylghy mausym aiynda Qazaqstan Jazushylar odaghy  «Qazaqstannyng proletariat jazushylary assosiasiyasynyng burosy» bolyp qúrylghan. Búl kezende Maghjan Júmabaev bastaghan aqyn-jazushylar kórkem әdebiyetten taptyq prinsipti talap etken bolisheviktik iydeologiyagha qarsylyq retinde «Alqa» úiymyn damyta bastaghan edi. Keyin Alashshyl «Alqa» júmysy toqtap, bolishevikter baghytyndaghy jazushylar úiymy kýsheydi.

1927 jyldyng ózinde Ábdilda Tәjibaev Maghjan Júmabaevty qatty syngha alghan óleng jazady. Onysy 1934 jyly shyqqan «Jana yrghaq» kitabynyng 28-29 betterinde jaryq kóredi. Óz kezeginde sol  jyly Maghjan Júmabaev ta oghan qarsy «Toqsannyng toby» atty poemasyn jazyp, ony  «Enbekshi qazaq» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetinde  jariyalaydy.

1928 jyly Mәskeude  Maghjan Júmabaevtyng «Jýsip han» atty ertegi poemasy baspadan shyqqan.

1929 jyly Maghjan Júmabaev «Alqa» atty jasyryn úiym qúrghany ýshin degen aiyptaumen Mәskeudegi Butyrkatúrmesine jabylady. Keyinnen on jylgha sottalyp, Kareliyagha aidalady. «Kisendeuli qolymen» Belomor –Baltyq kanalyn qazugha qatysady. Negizinde «Alqa» úiymy – búl Sibrevkom janyndaghy Qazaq Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasy ókilining kelisimimen qúrylghan kópshilik qauymgha belgili otyryqshylyqqa ainaldyru jónindegi resmy týrde rúqsat etilgen úiym bolatyn. (Ókinishke oray, 1929-1938 jyldar aralyghyndaghy aqynnyng on jyldyq ghúmyry bizge belgisiz).

1930 jyly jazushy, Resey Kenestik Federativtik Sosialistik Respublikasynyng túnghysh Oqu-aghartu halyq komissary, Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghy Ghylym akademiyasynyng akademiygi Anatoliy Vasilievich Lunacharskiyding redaksiyasymen shyqqan «Ádebiyet ensiklopediyasynda» Maghjan Júmabaev  naghyz últshyl, saryuayymshyl, dekadent aqyn bolyp surettelgen. Sodan Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov, Ahmet Baytúrsynov, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Mirjaqyp Dulatovtyng jeke bastary qaraly bolyp, múralary últtyq  әdebiyet pen mәdeniyetten tys qaldy. Al Maghjan  Júmabaevty Alashorda úiymyna qatysty deu de dәlel emes. Óitkeni Vladimir Iliich Leninning (Uliyanov) dekretimen ol úiymgha da, onyng adamdaryna da keshirim jasalghan bolatyn.

1936 jyly Maksim Gorikiy (Aleksey Maksimovich Peshkov) men onyng zayyby Ekaterina Voljinanyng (Peshkova) aralasuymen Maghjan Júmabaev azghana uaqyt bostandyq alyp, eline oralady. Petropavldaghy mektepte orys tili men әdebiyetinen sabaq beretin múghalim bolyp  isteydi. Alayda, aqyn taghy da qyzmetinen bosap qalady. 1937 jylghy 20 aqpanda arasha súrap Qazaqstan Jazushylar odaghynyng tóraghasy Sәbit Múqanovqa hat jazady (qaranyzdar: «Sәbit pen Maghjan», «Qazaq әdebiyeti» gazeti, 1990 jylghy 15 mausym).

Sóz orayy kelgende jazushy Sәbit Múqanovtyng aqyn Maghjan Júmabaevtyng shygharmashylyghyna joghary bagha bergenin tilge tiyek ete keteyik. Sәbennin: «Abay Qúnanbaevtan keyin til ónegesine Maghjan Júmabaevtan asqan aqyn qazaqta joq. Maghjan óleninde syrshyldyq (lirika) jaghy kýshti keledi. Maghjan óleninen qúr ghana ýilesken sózderdi kórmeysin, aqynnyng ishindegisin әigileytin ainasyn kóresin. Syrshyldyq jaghynan Maghjan kóp aqyngha bәige bermeydi», – dep jazghany bar.

1937 jylghy  18 nauryzda Maghjan Júmabaev Sәken Seyfullinning shaqyruymen Almatygha kelgen. Alayda, ne baspana, ne júmys taba almastan, sergeldenge týsken. Alasapyran tústa, sol jylghy 13 tamyzda Iliyas Jansýgirov tútqyndalady. 29 tamyzda «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetinde Qazaqstan Jazushylar odaghynyng hatshysy Múhamedjan Qarataevtyng Sәken bastaghan jiyrmashaqty qalamgerdi qaralaghan «Qazaq әdebiyetindegi averbahovshyldyqtyng qaldyghyn tolyq jong kerek» degen maqalasy jaryq kóredi. 16 qyrkýiekte «Kazahstanskayapravda» gazetinde osy maqalanyng oryssha núsqasy jariyalanady. 24 qyrkýiekte Sәken ýiinen ústalyp әketiledi. Ol 1938 jylghy 24 aqpanda atylady.

1937 jylghy 30 jeltoqsanda ústalghan Maghjan Júmabaev 1938 jyly oqqa úshady. Alayda naqty dәleldengen derek joq. Sonday әngimelerding birinde ol atylmaghan sekildi. Bir laqapta ol 1942 jyly aidauda qaytys bolghan delinedi. Al ekinshi bir derekte 1938 jyly nauryzda atu jazasyna kesilgen 19 adam – partiya, ýkimet, mәdeny qayratkerlermen birge Novosibirsk oblysyna jer audarylyp, odan Novayazemlyagha aidalyp, sonda 1956 jyly jaldamaly kәzzaptyng qolynan qaza tapqan kórinedi. Bir ghajaby, Maghjan aqyn aidauda jýrip felidsher mamandyghyn mengerip alghan eken.

Tayauda ekrangha shyqqan «Múqaghali» dep atalatyn filimde mynaday bir epizod bar. Maydanger jazushy Batyr Bauken, Bauyrjan Momyshúly aqyn Múqaghaly Maqataev pen sazger Núrghisa Tilendiyevti  ýiine qonaqqa shaqyrady. Dastarqan basyndaghy әngime barysynda Bauken:

–1952 jyldary Sibirde әskery qyzmet atqaryp jýrgen kezimde óni jadap-jýdegen aqyn Maghjan Júmabaevty  kórdim. Keyinnen bir izdep barghanymda ony «Kópirden qúlap, baqilyq bolghan»,  – dep aitty. Soghan qaraghanda aqyn 1938 jyly oqqa úshpaghan synayly.

Aqyn Maghjan Júmabaev «Men ólmeymin, meniki de ólmeydi» degende qauip-qater joq demegeni belgili, biraq sondaghy qylsha moyny talsha qiylatynyn bilip pe? Jalpy, «men ólmeymin» degen sózderde tereng shyndyq bary ras. 60 jyldan astam uaqyt avtokratiya aqyn ýnin shygharmay, túmshalap kelse de endi estilip, aqyry jalghastyq tapqany shyndyq.

1956-1957 jyldary Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov, Beyimbet Maylin syndy ýsh bәiteregimiz  aqtalghanan keyin Maghjan Júmabaev shygharmashylyghy qayta qaralghan. Onyng esimin aqtau isi 1958 jyly ghana qolgha alynghan. Arnayy resmy komissiya qúrylyp, aqynnyng tandamaly lirikalyq jyrlaryn jariyalau jóninde úigharym jasalghan. Biraq odan eshqanday nәtiyje shyqpay, shygharmalary basylmay qala bergen.

1960 jyly Týrkistan әskery okrugy әskery tribunaly alqasynyng sheshimimen Maghjan Júmabaev aqtalghan. Alayda, onyng esimin ataugha, shygharmalaryn jariyalaugha rúqsat bolmaghan. Óitkeni, búl sayasy aqtau emes, bar bolghany azamattyq jaghynan aqtalu degen ýstirt, jansaq týsinik túghyn. (1958 jyly Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghy Prokuraturasy aqtaghan Shәkәrim Qúdayberdiúly turaly da dәl osynday «dәlel» aitylghan eken).

Tipti, bertindegi 1960 jyly «Ómir jәne poeziya» kitabynda Ábdilda Tәjibaev Maghjan Júmabaevtyng shygharmashylyghyn taghy da joqqa shygharady. 1968 jyly respublikalyq «Prostor» jurnalynyng Maghjan aqyn jayynda aqtau maqalalar basylghan sany týgeldey joghalyp ketuin de kezdeysoqtyq dey almaymyz.

Týrkiyada kitaptary jaryq kórgenimen, olar qazaq oqyrmandarynyng qolyna tiymegen. 1969 jyly Maghjanmen qyzmettes, tanys bolghan adamdar ony aqtau, shygharmalaryn jariyalau qajettigi jóninde Qazaqstan basshylaryna hat joldaydy.

Jazushy Rýstem Janghoja kenes dәuiri kezinde, dәliregi 1987 jyly Býkilodaqtyq «Liyteraturnayagazetagha» Alashtyng róli, Maghjan Júmabaev pen Mirjaqyp  Dulatov turaly ýlken maqala shygharghan. Keyinnen әlgi maqala aqyn Úlyqbek Esdәuletting audaruymen «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanghan.Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda otbasylyq jaghdayyna baylanysty Ukrainagha qonys audarugha mәjbýr bolghan. Marqúm aqyn Esenghaly Raushanov Kiyevke barghanda Rýstemning ýiinde jatatynyn aitushy  edi. Qazir Rýstemning basyna qiyn jaghday tuyp otyr. Zayyby Gýlnara jengey jýrekten qaytys bolghan. Jalghyz úly Maghjandy soghysqa alyp ketken. Jazushy Rollan Seysenbaevtyng aituyna qaraghanda osy auyrtpalyqtardan Rýstemning kózi kórmey qalghan.

Aqyn Maghjan Júmabaev  1988 jyldyng jeltoqsan aiynda aqyrghy ret tolyghymen birjolata  aqtalghan. 1989 jyly ghana aqynnyng shygharmalary qayta jariyalana bastaydy. Aqyr ayaghynda aqyn tolyq aqtalghannan keyin toqsanynshy jyldary «Maghjannyng aldynda keshirilmes kýnә jasadyq» degen Ábdilda Tәjibaev Maghjan Júmabaevtyng jyr jinaghyna mýlde jana kózqaraspen maqala jazugha mәjbýr bolady. Ábeken: «Maghjan Júmabaevtyng basyn qúrtqan eng bәleket dýnie – telegey-teniz bilimi», – dep moyyndaghan.

Sheriyazdan Eleukenov «Maghjan» degen kitap jazghan. «Yapyr-au» әni Maghjan Júmabaevtiki ekendigin aitqan.

Aqyn Júmeken Nәjimedenov úlyna Maghjan dep at qoyyp, M.Júmabaevtyng zayyby Zyliha apaygha kishkentay úlyn aparyp, bata alghanyn jazady Nәsip apay ózining esteliginde.

Maghjannyng ózi aityp, ózi tújyrymdaghanday, aqyn degen ózi boljap bile bermeytin jolgha sapar shekken pir, keyde jyn, keyde bala, sol saparda ol qiyndyqty qayyspay kóteretine dýniyeni tәrk etip, bәrinen bezingen jan. Sodan da «Qiyal qúly men bir aqyn» deuin úghugha bolady.

Avtordyng kóz aldynda Shynghys han, Ámir Temir syndy qaharman túlghalar, atamekenning iyesi jәne qorghaushylary bolghan Abylay, Bayan, Bógenbay, Aghybay, Kenesary, taghy basqa tautúlghalar tizbektelip ótedi.

Jýrekti jaryp shyqqan ólenderining ýlken bir toby sýiispenshilik lirikasy: «Gýlsimge», «Jәmila», «Z-gha», «Mahabbat ne?», «Sen súlu», «Jas kelin», taghy basqa ólenderi qazaq qyz-kelinshekterine arnalghan. Aqyn olardyng syrtqy da ishki de súlulyqtaryn tәnirdey kótere jyrlaydy. «Bәrinen de sen súlu» óleni uaqytynda ózindik әuenimen halyq arasyna keng taraghan. Bireuler búl әnning avtory Maghjan ekenin bilip, endi bireuler bilmey jattap ósken.

Maghjan Júmabaev – «Qorqyt», «Ertegi», «Batyr Bayan», «Qoylybaydyng qobyzy», «Oqjetpesting qiyasynda»,  «Jýsip han», «Qanysh bay qissasy», «Ertegi», «Ótirik ertegi», «Toqsannyng toby», «Tolghau» poemalarynyng avtory.

1993 jyly Týrkiyada Maghjan Júmabaevtyng 100 jyldyq mereytoyyna arnalghan izgilikti de iygilikti is-shara  ótken. Oghan Qazaqstan Jazushylar odaghynyng birinshi hatshysy Qaldarbek Naymanbaev bastaghan onbesshaqty qalamger qatysyp qaytqan.

1995 jyly Almatydaghy «Bilim» baspasynan filologiya ghylymynyng doktory Mýsilim Bazarbaev jetekshiligimen shayyrdyng ýsh tomdyq shygharmalar jinaghyn shygharu qolgha alynghan.

1998 jyly Astanadaghy «Elorda» baspasynan Erik Asqarovtyng qúrastyruymen «Batyr Bayan» dep atalatyn ólender men poemalar jinaghy jaryq kórgen.

2002  jyly Almatydaghy «Atamúra» baspasynan «Atamúra» kitaphanasy» seriyasymen «Sýi, jan sәulem» dep atalatyn ólender men poemalar jinaghy baspadan shyqqan.

2009 jyly Almatydaghy «An Arys» baspasynan «Altyn qalam» seriyasymen Maghjan Júmabaevtyng ólenderi men poemalary oily oqyrman qolyna tiygen.

2013 jyly Almatydaghy «Jazushy» baspasynan Sәndibek Júbaniyazovtyng qúrastyruymen qostomdyq shygharmalar jinaghy jaryq kórgen. Sol jyly Ontýstik astanadaghy «Ólke» baspasynan «Jasóspirimder kitaphanasy» seriyasymen Maghjan Júmabaevtyng ólenderi men poemalary baspadan shyqqan.

2016 jyly Rollan Seysenbaevtyng Halyqaralyq Abay kluby «Mening 100 kitabym» seriyasymen Iliyas Jansýgirovting «Qúlager», Maghjan Júmabaevtyng «Súm ómir», Múqaghaly Maqataevtyng «Qasqyr jýrek úldarym er jetedi» dep atalatyn jinaghyn shygharghan.

Maghjan aqynnyng «Ot», «Saghyndym» dep atalatyn ólenderi «Qazaqtyng jýz ýzdik óleni» atalymyna engen.

Endi bir sәt aqyn Maghjan Júmabaev jayly jazylghan oi-pikirlerge qúlaq týrip kórelik:

«Maghjan – aldymen syrshyl aqyn. Ne jazsa da syrly, kórkem, sәndi jazady. Oqyrmannyng jýregine әser ete almaytyn qúrghaq ólendi, jabayy jyrdy Maghjannan taba almaysyz. Ol tabighatty surettey me, әieldi jaza ma, tarihy adamdardy ala ma, ertegi aita ma, úran sala ma – bәrinde de aqynnyng oilaghany, sezgeni, jýregining qayghyruy, janynyng kýizelui, kónilining kirbini kórinip túrady. Qay ólenin oqysang da ne aqynmen, ne óz jýreginmen, ne el jýregimen syrlasqanday bolasyn. Aqynnyng ózi kórinbeytin ólenderin oqysanyz da eriksiz bir sezim tughyzady. Álde ókindiredi, әlde múnaytady, әlde jylatady, әlde ayatqyzady, әlde esirketedi, әlde jiger beredi...».

«Aqyn Maghjan Júmabaev  ózining «Týrkistan eki dýnie esigi ghoy» dep atalatyn kólemdi tolghau jyry arqyly  Túrannyng qadyr-qasiyetin, Afrasiyab han jayyn, qasiyetti Túrangha ertedegi Key-Qysyrau men Zúlqarnayyn qúmar bolghanyn, jalpaq dalada Shynghystay er tughanyn, Aqsaq Temir danqyn, Túranda tughan Ibn-Sina Ábughali, Úlyqbek atyn maqtanyshpen jyrlaydy. Sirә, shynayy aqyndyq últtyq joqshysyna, qorghanyna ainalumen birdey bolsa kerek. Múny Maghjan jyrlarynyng ózeginen aiqyn angharugha bolady».

«Maghjan Júmabaev – syrshyldyghymen, suretshildigimen, sózge erkindigimen, tapqyshtyghymen kýshti. Marjanday tizilgen, torghynday ýlbiregen nәzik ýndi kýiimen, sherli-múndy zarymen kýshti».

Jýsipbek Aymauytov,                      

aqyn, jazushy, ghalym.

«Maghjan Júmabaevtay aqyny bar, bir jerde tize qosyp otyrghan bes million qazaqtyng tili qalay joq bolady?!»

Álihan Bókeyhanov, 

Alash qozghalysynyng negizin qalaushy, Alash Orda ýkimetining basshysy, últ kósemi.         

«Maghjan Júmabaev – qazaq poeziyasynyng jaryq kýni. Kýn núr shashsa, keybir «әdebiyetting júldyzy bolamyz» dep jýrgender sónip qalady».

Iliyas Omarov,

memleket jәne qogham qayratkeri.

«Qazaq ólenining Abaydan keyingi alyptarynyn, aituly altyn dingekterining biri ghana emes, biregeyi – Maghjan Júmabaev».

Zeynolla Qabdolov,

akademiyk, jazushy.

«...Sol kýni Múqan, Múqaghaly Maqataev Maghjan Júmabaev turaly qayyra-qayyra oralyp soghyp, aqynnyng qasiretti taghdyry jayly kóp әngime aitty. Jazu ýstelining suyrmasynan bir qyzyl múqabaly qoyyn dәpterin (bloknot) alyp: «Mine, Maghjannyng jyrlary. Erinbesen, kóshirip al!» – dedi de ishinen eki-ýsh ólenin oqydy. Aqynnyng saf metalday taza dauysy qúlaghymda túr:

«Tere de jýrip shómshegin,
Kókke sauyp emshegin...
Qúlynym qayda der me eken?..».

Ekinshi ólen:

«Tәnirim be?
Álde bayghyz ba?
Tәnirim bolsan, kel bermen!
Qolymdy kókke jayghyzba!»

Eki ýzindining ekeui de jýrek pen sanagha qona ketti. «Maghjan – kazahskiy Blok! Ony oba poety ot Boga!» – dedi. Sol sәt Múqang jaly kýdireyip, janary ot shasha qaraghan kók bóridey kórinip edi maghan».

(Núrlan Orazaliyn, «Uaqyt jaratqan úly jyr», «Júldyz» -- Qazaqstan jazushylarynyng әdebiy-әleumettik jurnaly, №10, 2021 jyl, 63-80 better).

IYә,  biyl ken-baytaq elimiz 130 jyldyq mereytoyyn keng kólemde, asa zor saltanatpen  atap ótip otyrghan aqiyq aqyn Maghjan Bekenúly Júmabaev – osynday taghdyry tym qatal jan bolatyn. Soghan qaramastan ol talay tamasha jyr jauharlaryn jaza bilgen. Aqynnyng úrpaghyna qaldyrghan mol ruhany múrasy  qazaq halqy bar kezde mәngilik jasay bermek!

Ábdisattar Álip,

jurnalist, aqyn, audarmashy, Qazaqstan Jurnalister jәne Halyqaralyq Jazushylar odaqtarynyng mýshesi, respublikalyq «Shymkentim, shyraylym!» әdebiy-kórkem alimanaghynyng Bas diyrektory – Bas redaktory.

Shymkent qalasy

Abai.kz

27 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1599
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1679
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1367