Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
46 - sóz 1964 0 pikir 23 Qarasha, 2023 saghat 14:07

2029 jylgha deyin Auyl sharuashylyghy kooperasiyasyn damytugha 1 trillion tenge bólinedi

2022 jylghy 20 qarashada Qazaqstannyng superpreziydenttik basqaru nysanynan preziydenttik basqaru nysanyna týpkilikti kóshuin belgilegen Qazaqstan Respublikasy Preziydentining tarihy saylauy ótti.

Saylauda Memleket Basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev aiqyn basymdyqpen jeniske jetti. Qazaqstandyqtar Preziydentting sayasy jәne әleumettik-ekonomikalyq reformalardyng oilastyrylghan keshenin qamtityn dәiekti sayasatyna bir auyzdan qoldau bildirdi.

Olardyng ishinde azamattardyng auyl, kent, audan men qala әkimderin tikeley saylauy, partiyalyq jәne saylau zannamasyn yryqtandyru siyaqty janalyqtar bar. Mysaly, sayasy partiyalardy tirkeuding sandyq shegi 40-tan 5 myng adamgha deyin, sonday-aq partiyalardyng Mәjiliske ótu jolaghy 7-den 5% - gha deyin tómendetildi, QR Parlamenti Mәjilisine saylau kezinde partiyalardan kandidattar tiziminde әielder, jastar jәne mýgedek azamattar ýshin 30% kvota zannamalyq týrde belgilendi, norma kózdelgen deputattyq mandattardy bólu kezinde osy kvotany mindetti esepke alu qarastyryldy.

Q. Q. Toqaev 2019 jyly Qazaqstan halqyna ózining túnghysh preziydenttik Joldauynda alghash ret «halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamasyn úsyndy, sol arqyly memleket azamatynyng mýddeleri negizge alyndy jәne memlekettik organdardyng qoghammen ózara is-qimylynyng tiyimdi tetigi qúrylghan memleketting dәiekti sayasy transformasiyasynyng baghyty belgiledi.

Preziydentimizding barlyq Joldaularynda, sóilegen sózderinde Ádiletti Qazaqstan qúru iydeyasy qosa órilip jýredi. Qasym-Jomart Kemelúly 2022 jylghy qarashadaghy saylaugha «Ádililetti Qazaqstan – barlyghy jәne әrqaysy ýshin. Qazir jәne mәngige» atty saylaualdy baghdarlamamen bardy.

Preziydentting payymynsha Ádiletti Qazaqstan degenimiz qala men auyldaghy ómirding birtútas sapasy.

Memleket basshysy óz baghdarlamasynda: «Biz taza su tapshylyghy mәselesin tolyghymen sheshemiz, azyq-týlik qauipsizdigin nyghaytamyz. Memleket auyl túrghyndaryn kәsiby medisina qyzmetimen qamtamasyz etedi ... Biz auylda ómir sýru jәne júmys isteu ýlken qalalardaghyday bedeldi boluy ýshin agrarlyq sektordy jandandyramyz. Fermerler bizding ekonomikamyzdyng damuynyng jana qozghaushy kýshine ainalady», -dep atap kórsetti.

Sondyqtan, Preziydent úlyqtau sózinde el Ýkimetine birinshi tapsyrma retinde Qazaqstannyng auyldyq aumaqtaryn damytu tújyrymdamasyn әzirleu men bekitudi tapsyrdy. Búl tapsyrmanyng Preziydentting saylaualdy baghdarlamasynda aitylghan «auyldy jedel damytugha basymdyq beremiz» degen sózderden tuyndaghany haq.

Qazaqstan Respublikasynyng auyldyq aumaqtardy damytudyng 2023 – 2027 jyldargha arnalghan tújyrymdamasy Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2023 jyldyng 28 nauryzyndaghy qaulysymen bekitildi. Tújyrymdamada auyldyq eldi mekenderdi sapaly auyz sumen qamtamasyz etu mәselesine erekshe kónil bólindi. Memlekettik organdar mәlimetinshe, biyldyng basynda 1 395 auyl nemese elimizding әrbir tórtinshi auylynda sumen jabdyqtau qyzmetteri bolmaghan. Tújyrymdamada 2027 jylgha qaray 432 auylda ortalyqtandyrylghan sumen jabdyqtau qúrylysyn ayaqtau kózdelgen. Qalghan 963 shaghyn auyl blok-modulidermen jәne su taratu qosyndarymen qamtamasyz etiledi. Jalpy, 2027 jylgha qaray barlyq auyl sumen jabdyqtau qyzmetterimen 100% qamtylatyn bolady.

Tújyrymdamany iske asyru auyldarda túraqty júmys oryndaryn qúrugha, sonyng esebinen auyldardaghy júmyssyzdyq dengeyin 15% - gha jәne tiyisinshe tabysy eng tómengi kýnkóris dengeyinen tómen auyl halqy ýlesin 20% - gha tómendetuge mýmkindik beredi.

Auyl túrghyndary ýshin Q. Q. Toqaev baghdarlamasynyn:

- auyldyq jerlerde jappay júmyspen qamtu ýshin jaghday jasau;

- iri jer iyeleri paydalanbaytyn uchaskelerdi memleket menshigine qaytaru;

- agrarlyq sektorda salyqtyq yntalandyrudy jәne zamanauy tehnologiyalardy, atap aitqanda, sudy ýnemdeuding tiyimdi tehnologiyalaryn engizu;

- auyl sharuashylyghy kooperativterin úiymdastyru boyynsha auqymdy jobany iske asyru tәrizdi negizgi tústary manyzdy.

Preziydenttik baghdarlamanyng osy tarmaqtarynyng barlyghy naqty sharalarmen nyghaytyldy. Mysaly, auylda jappay júmyspen qamtudy qamtamasyz etu jәne auyl sharuashylyghy kooperasiyasyn damytu ýshin 2029 jylgha deyin atalghan maqsattargha 1 trillion tenge baghyttau kózdelgen. Býginde «Auyl amanaty» baghdarlamasy iske asyryluda jәne ony iske asyrugha biyl respublikalyq budjetten 100 mlrd tenge bólindi.

«Jer amanaty» baghdarlamasyn iske asyrudyng eki jylynda ghana 8 mln. gektardan astam paydalanylmaghan jer memleket menshigine qaytaryldy.

Auyl sharuashylyghynda eki ese enbek ónimdiligin arttyrudy qamtamasyz etu ýshin negiz retinde jana suaru arnalaryn salu jәne júmys istep túrghan suaru arnalaryn qayta janartu jolymen eldegi suarmaly jerler audanyn 3 mln. gektargha deyin jetkizu boyynsha jýieli sharalar qabyldanuda, su resurstary jәne irrigasiya ministrligi qúryldy.

Auyl sharuashylyghy tehnikasyn alu ýshin jenildikti sharttardy qamtamasyz etu maqsatynda bastapqy jarnasyz, jyldyq 6% - ben otandyq auyl sharuashylyghy tehnikasynyng jenildikti lizingi baghdarlamasy iske asyryluda, onyng shenberinde 872 agrarshy lizingke 1 053 birlik tehnika, onyng ishinde 176 kombayn jәne 877 traktor satyp aldy. «QazAgroQarjy» AQ arqyly 20 mlrd tengege jem-shóp jinau tehnikasynyng jenildikti lizingin qarjylandyru baghdarlamasy iske asyryluda, ol boyynsha 3 myngha juyq jem-shóp dayyndau tehnikasyn, onyng ishinde aspaly jәne tirkemeli tehnikany satyp alu qarjylandyrylady.

Preziydent Q.K. Toqaevtyng saylaualdy baghdarlamasynyng memleketting Ádiletti Qazaqstan qúrylysy jónindegi is-qimylynyng naqty jәne úzaq merzimdi jospary ekenin jogharyda keltirilgen faktiler aighaqtaydy. Al onyng qazaqstandyqtardyng ertengi kýnge degen senimining nyghangy men әleumettik jaghdayynyng jaqsaruy ýshin qolgha alynyp jatqany anyq.

Serik Egizbaev

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1512
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1559
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1270