Senbi, 24 Aqpan 2024
Biylik 1930 12 pikir 16 Qarasha, 2023 saghat 12:19

Halqymyzdyng sany 20 milliongha jetti!

Suret әleumettik jeliden alyndy

Osy aptadghy aituly oqigha Qazaqstan halqynyng sany 20 milliongha jetkeni boldy.

Búl turasynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev H jelisindegi paraqshasynda: «Halqymyzdyng sany 20 milliongha jetti! Barshanyzdy aqjoltay janalyqpen qúttyqtaymyn! Baqytty otbasy – baquatty elding negizi. Memleket otbasy qúndylyqtaryn nyghaytugha, ana men balany qorghaugha basa mәn beredi», – dep jazyp otandastarymyzdy aqjoltay janalyqpen qúttyqtady.

Barlyqtarynyzdyng esterinizde bolar, búghan deyin Últtyq statistika burosy 2023 jylghy 1 qazandaghy derek boyynsha, Qazaqstan halqynyng sany 19 967 964 adamgha jetkenin habarlaghan bolatyn.

Patshalyq jәne Qyzyl imperiya kezinde de sanaqtar jýrgizildi. Sol kezde Ahmet Baytúrsynúlynyng «Álhamdulla, 6 million qazaq barmyz» degeni júrt esinde. Búl sóz 1897 jylghy 9 aqpanda (jana stilimen 28 qantarda) jýrgizilgen Resey imperiyasynyng túnghysh (jәne jalghyz) jalpy halyq sanaghyn jýrgizgen kezde aitylghanyn jaqsy bilemiz. Atalghan sanaq býkil elde halyqtyng 1897 jylghy 9 aqpandaghy jay-kýii boyynsha birynghay bir baghdarlamamen jәne jalpy núsqaulyq boyynsha jýrgizildi. Qazaqtar (ol kezde kirgiz atauymen) 3392,8 adam sanymen Resey imperiyasynda túryp jatyr dep resmy naqtylana kórsetildi. Qazaq ziyalylary sanaq birjaqty jýrgizildi jalpy sanymyz 6 million dep óz esepteulerin «Qazaq» gazetinde jariya etti.

Reseydegi tónkeris pen I Dýniyejýzilik soghysqa baylanysty búdan keyin 1907, 1917 jylghy bolugha tiyis sanaqtar jýrgizilgen joq.

Patshalyq dәuletti almastyrghan Kenester Odaghy biylik qúrghan 70 jyldyng ishinde býkilodaqtyq halyq sanaghy 1926, 1937, 1939, 1959, 1970, 1979, 1989 jyldary jýrgizilgen bolatyn. 1979 jylghy sanaqta orystardyng sany 45 payyz bolghany belgili bolghandyqtan Qyzyl imperiyashylar orystardyng sanyn odaqtas respublikalar boyynsha qosyp jazyp, orystardyng KSRO-daghy ýlesin 50 payyzdan asyrdy. Qazaqstangha 2 million óli jan jazylyp ketti deydi statistika salasyn zertteushi ghalymdarymyz.

Osydan 30 jyl búryn, yaghni, 1989 jyldyng qantarynda KSRO-nyng Býkilodaqtyq halyq sanaghy bastaldy. Búl sonymen birge KSRO-daghy songhy halyq sanaghy bolghanyn aita ketu kerek.

Tәuelsizdik alghannan keyingi alghashqy halyq sanaghy 1989 jylghy KSRO-nyng Býkilodaqtyq halyq sanaghynan tura 10 jyl ótken son, 1999 jyldyng 25 aqpany men 4 nauryzy aralyghynda ótti. Mine, osy kezde 1979 jyly qosylghan 2 million óli jannyng kólenkeli túsy kórinis tapty. Orystardyng qazaqtardan arttyrudy kózdegen bir kezdegi qyzyl sayasat kópshilikti an-tang etti.  Elimizdegi halyq sany 14, 953,1 myng adamdy qúrap, respublikada resmy týrde 16,4 mln adam túrghan 1989 jylghy Býkilodaqtyq halyq sanaghy derekterimen (16.199,2) salystyrghanda 1, 246,1 myng adamgha (7,7% - gha) azghayghany belgili boldy.

Ár on jyl ótken sayyn bolghan sanaqtarda tituldi últtyng sanynyng óse týskeni belgili bola bastady. 2022 jylghy 1 qyrkýiekte jariyalanghan, 2021 jylghy sanaqtyng qysqasha qorytyndysyna sәikes qazaqtar — 13 497 891 adam, yaghni, halyqtyng 70,4% qúrady.

Bolashaq әmse qazaq sanyn 90 payyzgha jetkizsin de tileyik, aghayyn!

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1559
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1628
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1322