Senbi, 24 Aqpan 2024
Ádebiyet 2405 1 pikir 15 Qarasha, 2023 saghat 13:22

Tanjaryq pen Qoydym aityspaghan...

       «Tanjaryq pen Qoydymnyng aitysyn» Tanjaryqtyng ózi jazghan

Ótken aptanyng sәrsenbisinde qalta telefonym shyr ete qaldy, alsam, «Álimjan, әke! hal-jaghdayyng jaqsy ma, ýi-ish bala-shaghang tegis aman-esen be? Meni tanyp túrsyng ba?» dedi.

– Armysyz, Qúdash múghalim! Sizdi tanymaytynday meni qara basty deysiz be, – dedim. Ol kisining bir qasiyeti ózinen kishilerdi әiel bolsyn, er bolsyn bәrine «әke» dep sóileytini bar edi. Qúdash múghalim sózin ary qaray jalghap, «Álimjan, mening densaulyghym syr bergen son, jaqynda oblystyq auruhanagha jatyp emdelip shyqtym. Qazir jaqsymyn, ýide kýtinip jatyrmyn. Kópten beri senimen habarlasa almadym, ózing de habarsyz kettin. Uaqtyng bolsa, jaghdayyng kelse ýige kel, – dedi. Men habarlasa almaghan sebepterimdi aityp aqtalghan boldym. Qúday qalasy osy aptanyng senbinbisinde baryp-qaytatynymdy aityp, telefonymdy sóndirdim.

Aqyn, audarmashy, zertteushi, ústaz Qúdash Sabanshyúly Ile pedagogikalyq institutynda (qazirgi Ile ped uniyver) oqyp jýrgende bizge «Qytay klassik әdebiyet tarihynan» sabaq bergen bolatyn. Qytaydyng joghary oqu oryndaryna arnalghan «Qytay klassik әdebiyet tarihy» atty alty tomdyq oqulyqty ShÚAR Oqu-aghartu komiyteti joghary mektep oqytu basqarmasynyng tapsyruy boyynsha qytay tilinen qazaq tiline tәrjimalaghan. Búl kitaptyng redaksiyasyn qaraghan taghy bir ústazym Tәlet Ámirәliúly bolatyn. Sizderding esterinizde bolsa, ústazym Q.Sabanshyúlymen eki jyldyng aldynda suhbat jýrgizip, Abai.kz aqparattyq portalyna jariyalaghan bolatynmyn.

Q.Sabanshyúly 1939 jyly 30 qarashada Múnghylkýre audany, Aqdala auylynyng Shetmys degen jerinde qarapayym qazaq otbasynda dýniyege kelgen. Ózining aituyna qaraghanda osynshama jasqa kelgenshe túmau bolyp dәri iship, ne syrqattanyp auruhanagha jatpaghan eken. Jaqynda ghana quyq asty bezi qabynyp, amalsyz jatyp ota jasatypty. Qariya әli de tyn, әngimeni jaqsy aitady. Ózi jazghan ólen, poema, dastandardy jatqa aityp otyrady.

Úzyn sózding qysqasy, ústazyma bergen uәdemde túryp, alynghy aptanyng senbisinde Q.Sabanshyúly túratyn Almaty oblysy, Enbekshiqazaq audany, Qaratúryq auylyna baryp, qonay-týney jatyp әngimelesip qayttym. Beker qaytqanym joq, oljaly bolyp qayttym. Ol qanday olja deysiz ghoy, ol – Q.Sabanshyúly osydan on jyl búryn jazghan, biraq esh jerde jariyalanbaghan «Tanjaryqtyng bir dosy – Sәdibay» atty ómirbayandyq ocherkining qoljazbasyn alyp qayttym. Kólemdi ocherkting alghashqy bóligin sizderding nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdim.

Álimjan Áshimúly.

Tanjaryqtyng bir joldasy – Sәdibay Músapyrúly

Kórgeni men kókiregine týigeni mol, kóp isting kuәsindey, jany taza, oiyma sara, sózimen, isimen tektilikting sәulesi kórinip túratyn. Biraq, halyq ishindegi qarapayym enbek adamdary qatarynda ómir sýrip ótken adamdar shanda bir kezdesedi. Sonday oiy qazynaly, kónili jaziraly aqsaqaldardyng biri Sәdibay Músapyrúly edi.

S.Músapyrúly 1906 jyly qazirge Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Shapshal sibe avtonomiyaly audanynyng tau bókteri Bura jerinde tuylyp, Ilening arghy jaghy men bergi jaghyn suday keship, kóldey jýzip kóp jylyn osy ónirde ótkizip, ómirining songhy kezderinde Ýisin tauynyng kýngey betindegi Múnghylkýre audanyna qonys audaryp, audan ortalyghyna jaqyn túratyn Qonaqay auylynda jýrip 1984 jyly 78 jasynda nauqastan qaytys bolady.

Sәdibay aqsaqaldyng sýiegi: nayman – qyzay – temir ruy ishindegi Qarakóz atasynan. Ákeleri: Músapyr, Qypshaqbay, Qúraqbay, Qystabay, Serikbay bes aghayyndy bolumen, osylardyng ishinde Músapyr eng ýlkeni jәne jasynan tanymdy, birshama tartymdy adam bolghan. Óz kezinde osy ónirde yqpaly kýshti bolghan sibe últy ishindegi ózi qatarlas adamdarmen yntymaqty, shyghysymdy bolyp, óz ortasyndaghylardan erte oyanyp, sauda jolyn ústanyp tez auqattanghan. Bir ata «Qarakózdin» ishinde kezinde ol kisiden óter bay adam bolmaghan.

Sәdibay es bilip, jigit qataryna qosylghanda Músapyrde bes jýz jylqy, mynnan artyq qoy bar edi. Músapyrdyng ózinen úl bala bolmay inisi Qypshaqbaydyng balasy Sәdibaydy tua sala bauyryna basyp, asyrap alghan. Mine osynday kónili joghary, qoly úzyn әkening yqpal, әserimen Sәdibay auyl moldasynan erte sauatyn ashyp, hat tanyp, sezimdi de sergek, ólenge әues, jyrgha qúmar jas boldy. Kezindegi iygi jaqsylardyng qasynda, saryndy sózding basynda jýru orayyna ie bolyp erjetti.

Músapyr bay talantty balasyn shaujayynan qaqqan joq. Jiyrmagha jeter-jetpey qúryqqa syryq jalghap sonau keng Tekesting shyghys jaghyn jaylap jatqan Qojanazar elinen balasyna qayynjúrt tauyp berip ýilendiredi. Búrynghy sergek, sauyqshyl jastardyng ainalysatyn bir әuesi jylqy baghu, ang aulap qús salu isine әuestengen balasyn odan da tartpady. Kezindegi mәnsapty adamdar jaghynan senip tapsyrghan el aralap bajy (salyq) jinau, alys-jaqyn el kisilerining arasyna auyzsha nemese jazbasha sәlem, úsynys, hat-habarlaryn jetkizu isterine de baryp jýrdi. Keyindep on basy, elu basy siyaqty әkimshilik el basqaru isterin de ýstine aldy.

Sәdibay Músapyrúly óz ómirinde ýsh nekeli bolghan, birshama úzaq jasaghan adam. Biraq ómiri úday sauyq pen sayrannyng ishinde óte bergen joq. Búl jaylarynyng da ózindik, barysy men bayany bar әngime. «Ómir degen – kýnde toy emes» depti bir bilermen. Sol siyaqty kezindegi qoghamdyq búrylystar men jana qoghamdyq sayasy týzimderding orynauyna baylanysty bolyp ótken tolqyndy, auqymdy әreketter kezinde shetke de túrghyzyldy. Syn, kýreske de alyndy. Auyldaghy auyr enbekke de jegilip, onyng ýstinde de jýrip kórdi.

Qytaydyng tarihyndaghy belgili dәuir bólgish beles bolghan Qytay kommunistik partiyasy 11-kezekti ortalyq komiytetining 3-jalpy mәjilisinen keyin onalghan dәuirding meyir-shúghylasyna bólenip, ómirining songhy kezderinde bala-shaghasynyn, el-júrtynyng qadir-qúrmetine bólenip, qatardaghy enbek adamdarynyng ortasyndaghy syily, qúrmetti aqsaqaldardyng biri bolyp ómirden ótti.

Sәdibaydyng Tanjaryqpen (Asanbekpen) eki ret kezdesui

Kóne qoghamdaghy aqylaqshylyq (qytaydaghy qazaqtardyng bolys dәrejeli mәnsap aty. Á.Á) týzimning ólshemi qaramaghyndaghy týtin sany myng ýige tolu nemese sol shamagha jetu kerek eken. Týtin sany sol shamagha jetip, Temir ruyn qosa Orazay, Esenqúldy bólip alyp basqarghan Demeu aqylaqshynyng jasy órlep, keyindep kelgende, Demeuding ekinshi úly Nýsipbay aqylaqshy bolady. Nýsipbaydyng jasy Sәdibaydan 17 jas ýlken, al lauazymy da joghary.

El jaylaugha kóshuding aldy, kók órlep, bie baylap alghan song jas aqylaqshy Nýsipbay Sәdibaydy shaqyryp alady:

– Sәdibay, әlgi Qoydym aqynmen aitysqan Tanjaryq myna túrghan Qúljada eken ghoy. Ózi múghalimdik oqytatyn kurske sabaq beredi deydi. Gazetkede óleng jazyp shygharady eken. Qalagha baryp, sol kisini izdep tauyp, bir óleng jazdyryp almaymyz ba?

–  Barsaq, barayyq. Qúljadan tabylsa.

Ol kez 1934 jyldyng mamyrajay kóktemi bolatyn. Qazirgi «Alty súmyn», ol kezde qala nemese bazar eseptelmeytin. Attaryn dayyndap alghan eki adam ertesi Qúljany betke alyp tang salqynymen ertelep jýrip ketedi. Attaryn búryn ózderi týsip jýrgen tanys Denge (ol kezde jolapushylar týstenetin nemese qonatyn ýidi – Deng dep ataytyn. Á.Á) baylap qoyyp, gazet shygharatyn kósheni súrap alyp, jayau kele jatqanda bir darbazadan (qaqpadan) tórt jigit shyghyp, kóshe boylap búlargha qarsy kele jatty. Jaqyndap qalghanda Sәdibay qasyndaghy Nýsipbaygha:

– Aqylaqshy, myna kele jatqandardyng bireui Asanbekke úqsaydy eken. Tanjaryq aqyndy osylardan súrayyq, – dedi.

– Asanbeging kim edi? – dedi Nýsipbay tandanyspen.

– Búryn tanysqan bireu bolatyn, – dey saldy Sәdibay.

Jaqyndaghan sayyn anyq kózi jetkendey bolyp, jaqyndap kele bergende-aq, Sәdibay quana dauystap jiberdi:

– Oi, Asanbek agha!

– Oi, Sәdibay, amansyng ba?

Sәdibay men Asanbek qúshaqtasyp amandasa ketti. Sol-aq eken, anau Asanbekting qasyndaghylar Sәdibaydy iyghynan tartyp:

– Ei, bala...

– Ýi, jigit! Búl Asanbek emes, sen janylyp jatsyn. Búl – Tanjaryq aqyn, – dedi.

– IYә, janylyp jatyr, – dedi eresekteu múrtty adam.

– Joq, tura, tura janylghan joq – dep Tanjaryq qasyndaghylargha týsinik berip...

Búl Sәdibaydyng Tanjaryqpen (Asanbekpen) ekinshi ret kezdesui edi.

Tanjaryqtyng Sәdibaylargha «Asanbekpin» dep tanyusy

1923 jyldyng qarasha aiynyng bas kezi bolatyn. Ile kýzi key jyly kóbinde jauyn-shashynsyz, jaydary túrady. Kýzgi jiyn-terin aqyrlasa bergende, qyrghauyl bitken kýrish atyzyn bettep úshyp, búta-býrgen tóniregin panalap jýredi. Úshqyr qúnan, jarau at mingen jas jigitterding bir ermegi shoqyr jaghasyndaghy jylqyshylargha ilese jýrip qarshygha salu, ústaghan qyrghauyldaryn birden-ekiden qanjyghalaryna baylanyp, qyzyqpen jýrip kýn enkeygende shoqtay toptala qalyp qyran qústarynyng babymenen, baghasyn әngimeleu edi.

Býgin de oljaly bolyp auylgha qaytugha dayyndalyp túrghan top adamnyng qasyna Qúlja jolynan búrylyp jalghyz salt atty jigit sap ete týsti. Basynda qazaqy júqa eltiri tymaq. Ýstinde jenil pәlteshesi men týie jýn shekpeni bar, mingeni qúiryghy jenil ghana sidam, jarau qara kók at. Sәlemdesip jón súrasqanda:

– Kýre Sýidinnen shyghyp edim, – dedi jolaushy jigit.

– Sýidin Kýreni aitasyng ba? – dep súrady jasy ýlken jylqyshy.

– IYә,

– «Kýre Sýidin» deysing ghoy.

– Sýiding Kýredegi jerlik el, keyde osylay dep te atay beredi.

– Bәse...

Tosynnan jolyqqan óni jyly myna jigitting sózderinen qazirshe úqqany: ózi «Kýre Shuetanynda» ýsh jyl oqyghan eken. Sol «Shuetanda» oqyghandardan osy kólemde de bir talayy bar edi. Solardyng jinalmay qalghan aqsha qaryzdaryn jinaugha shyghypty. Ózi әsili Kýnes audanynan eken.

Kóz janary orynyqty, dausy әuezdi, ýni jaghymdy, janasymdy myna jigitting aityp túrghandaryna myna túrghandardan shek keltirer eshkim bolmady.

– Al jigitter, – dedi jylqyshylardyng ishindegi jasy ýlken qalyng qara múrtty Bektibay. – Azdan song jylqynyng týngi kezegindegiler keledi, biz auylgha qaytamyz. Shyraghym, sening atyng kim edi?

– Agha, mening atym Asanbek.

– Jýr onda, bala, ýige baryp qonaq bol.

Jolaushy jigit myna kisining bótensinbey túrghan yqylasyna ishtey razy bolyp sәl bógelip qalyp edi. Súlu kók qarshygha ústaghan Sәdibaydyng sózi onyng oiyn birden bólip jiberdi.

– Bek, agha! Jolaushyny bizge ber, bizben birge bolsyn.

Belsenip túrghan bay myrzasy bala jigitti jylqyshy betten qaqpady. Jolaushy ishtey «qalayda, naghyzyng jaqsy shyghar» degen oimen әlgi agha jylqyshygha búrylyp:

– Aghasy, men býginshe osy jastargha ileseyin, – dedi kýlimsirep.

– Al, joldaryng bolsyn! Jýr, Qozybay! – dedi eki jylqyshy at basyn tau jaqqa búryp.

Qolyna ústaghan qúsy, qanjyghada baylanghan oljasy bar, auyldyng ýsh bala jigiti joldan qosylghan qonaghyn qatargha alyp Qarakózbúlaqqa kónildi qaytty. Taujaqtan kýn batarda shygha keletin shytqyl salqyn jel auylgha bet týzegen búlardy tipti de jenildetip, jelpindirip jiberdi...

Qarshygha kótergen, tazy ertken auyl serileri jana tanys bolghan jas qonaghyn bastap Qarakózbúlaqtyng jaghasyndaghy qyrat qabaqshada otyrghan shoghyrly 4-5 ýiding ortasyndaghy ýlken aq ýige biraq týsti. Jas qonaq eshkimdi de jatyrqaytyn emes, janasyp túr. Ózi oqyghan, hatqa jýirik eken. Onyng ýstine, auyl jigitterin tanghaldyrghany hansu tilin de biletin boldy.

Qonaghasygha qozy etin jep, kýzgi qon sary qymyzgha әbden qanghan qatarlastardyng úzaq týnning bir uaghyna deyin әngimeleri bitken joq, kýlkileri de tiylmady. Eng qyzyghy búl Asanbekting bayau әueletip әn saluymen, sóz emerurine qaraghanda toylarda aitysudan da qoryqpaytyny boldy. Qonaqtyng búl jayyty auyl jigitterin qatty qyzyqtyrdy.

– Onday bolsa, – dedi Sәdibaydyng bas jaghyn ala otyrghan Baghylbek jalt búrylyp, – Bir aqyn kelinshek bar, ony biz de jene almadyq, aitysasyng ba?

– Aytysar edim.

– Oi, ol qiyn, – dedi  otyrghan Sәdibay. – Aytysa alsang jaraydy ekensin. Ol kelinshek myna Baghylbekti de jenip ketken.

– Qiyn aitysa ma?

– Qiyn, aghyp túr.

– Onday bolsa sonymmen birge aghayyq! – dedi qonaq jigit.

«Sәti bar júmystyng saghaty onynan» degen. Ertesi týs aua bergende jolaushy jigit pen aqyn kelinshek Janattyng aitysy bolyp jatty.

Asanbekpen (Tanjaryqpen) Janattyng aitysy

Saual baydyng kóp qoyynyng bir qorasyn Ybyrayym óz baghymyna alyp, enbegining iygiligin kórip kelushilerding basqasynan búrynyraq basyna jana tiguli ýy túrghyzghan. Ótken jyly boyjetken qyzy Janatty óz jiyenderi bolyp keletin Ibatqa úzatyp búrynghy jappasyn solargha tigip bergen. Bektibay jylqyshy da «azdyng atasy biz» dep solargha janasyp, jaqyn jýrudi qalaytyn.

Sәdibay men Asanbekter ýlken saskede Ybyrayym ýiine kelip týskende keshegi múrtty Bektibay da sol ýide qymyz iship otyr eken. Jas qonaqtargha tegis qymyz qúiyldy. Kópten tanys bolyp ketken bay myrzalarynyng qasyna ilese kelgen beytanys jigitti Ybyrayym aqsaqalgha tanystarghan da osy Bektibay boldy. Osy aralyqta bir júmyspen әkesining ýiining ashyq túrghan esiginen sypayy attap, otyrghandargha ernin ghana jybyrlatyp, jaqsy qabaqpen sypayy amandyq bildirip, qymyz qúiyp otyrghan sheshesining qúlaghyna enkeyip әlde bir jaydi sybyrlap, qayta bas kótergen jas kelinshek Janatqa aldymen til qatqan Sәdibay boldy.

– Janat, amansyz ba, Baghylbek aitysam, – dep otyr ghoy,

– Jaqsy aitatyn bolsa bolady.

– Oi, jaqsy aitady. Búryn janyna ilesushi tabylmay jýr eken. Endi tabyldy, – dep Sәdibay Asanbekke qarady. Búl aragha beytanys jigit Asanbek te jymiya qostaghanday ray bildirdi.

Syrbaz jan, súnghaq boyly jas kelinshek Janat ibamen ghana til qatqany bolmasa әke-sheshesining kózinshe artyq sózge barghan joq. Bir jaghymen esikke qaray qyrynday búrylyp shyghyp ketti.

Osydan keyin Sәdibay ózi bas bolyp Ybyrayym qariyagha býgingi keludegi ótinish, talaptaryn aityp edi. Ybyrayym da qarsy bolghan joq. Bәibýshe ne deydi eken? – degendey qymyz qúiyp otyrghan әieline qarap, qas-qabaghyn bayqaghan son:

– Bolady, qaraqtar, – biz de talaydan zerigip qaldyq. Ibatty shaqyr, baydyng bir qoyyn soysyn. Bekesh, qalay qaraysyn?

–  Jaqsy eken, – dedi Bektibay jylqyshy Ábenqan jylqy jaqqa  baghana ertelep ketip edi. Toghay jiyegine men de bir baryp, maldy sholyp keleyin. Myna jastardyng bir-ekeui kómektesip, mal soyysyp dayyndyq etip túrsyn.

Baghylbek bir joldasymen auylda qalyp Asanbekting talaby boyynsha Sәdibay men Bektibaygha ilese attaryna minip jylqy órisine birge ketti.

Búlar auylgha qaytyp kelgende, auyl tónireninde ertteuli, túsauly ongha juyq at, baylauly ógiz, qazandyq tónireginde jýrgen adamdar kórinedi. Tiguli ýiden kirip-shyqqan bala-shaghanyng qatary mol. Búrynghydan kóbeyip qalghan.

Baghylbekting aituynsha, bar júmysty Ybyrayym aqsaqal ózi ornalastyrypty. Qazandyqtan alys, tiguli ýige jaqyn ornatqan qúrt órening kólenkeli jaghyna syrmaq, kiyizder tóselip, bir jaghyna qaray  kóneleu at kórpe salynypty. Odan tómen oyly syrmaq, qúraq kórpeler tóselip aitysushy әriptesterding orny dayyn bolghan eken.

Týski shaydy jedel iship bolghan toptyng tegis ansary auyp otyrghan kópshilikting auyl tamashasy. Aytys ta bastalyp ketti. Auyl jastarynyng aujayyn bayqamaq boldy ma, beytanys jolaushy jigit bastapta jәy ilesushi boldy da, aitysty qonyrlau dausymen әuelgisinshe Baghylbek bastay jóneldi. Oramalyn qolynan tastamay terin sýrtkishtep jýretin et-jendi, orta boyly sary Baghylbek kóbinde jattandylau sózderdi kóp qoldanyp aitatyn әdetine basyp, alghashqy sózdi jattandy tanys sózben bastap ózining de osal emestigin qansha jýirik bolghanymen janasalay bir qosylyp qalatynyn anghartyp, býgingi tamashany auyldyn, elding qalap qolqalap qarsy alyp otyrghanyn anghartyp toqtady.

Janat ta irkilmedi. Biraq býgingi әueni basqa, jana әuen eken. Eki auyz lebiz aityp, «ahau-ay» dep qayyrdy. Tamashany qyzdyralyq, mynau elimizdi, razy etelik, degendey syilasymdy, siymdy jauap qayyrdy.

Óni jyly, kiyimin retti kiyingen Baghylbekting qasyna ilesip óleng aityp otyrghan beytanys jigitting ýni ýndirek, shaqpaq otynday anda-sanda jarq etip bólek estilip otyrdy. El nazary da býgin óni jyly osy jigitke auyp otyrghan. Áriptester eki-ýsh auyz kezektesip, jauaptasyp sóz qyza kele Baghylbekke jәy ghana moyyn búryp sybyr etti de Asanbek ózi bastap aitpaq bolyp, Sәdibay ilesip kórsin dep ótindi. Baghylbek qarsy bolghan joq.

Endi «Ajaryna sózi say, aitysushynyng kelui-ay» degendey, jәy «ahau» emes, ishki maghanany, oy tolqynyn bayqatatyn jana lep, jana sózge el qúlaghy eleng ete bastady. «Dalanyng bir gýlising auyldaghy» dep kelip, ózi senip otyrghan myna eli, myna jerdegi yqylasty, bauyrmal ýlken-kishige birtýrli ýmitpen, riza kónilmen otyrghanyn bayandaydy. Zamandaghy jastyq ýmit, arman-tilegin ashady, tanystyq bildirip jón súrasady. Bilgisi, úghynghysy keletin niyetin bildirip otyr. Shaghyn malshy-qosshylardan bolsa da kóp qarasyn molaytyp otyrghan ýlken kisiler, estiyar adamdar jaghynan «e, e!», «bәrekeldi!..» degen qostau ýnder shyghyp qaldy.

Osylaysha jәne bir neshe kezektesip, jauaptasyp otyrghan song Janat óz jaghyn, óz jayyn bayanday kelip, bir súraqty sóz tastady.

«Úranym Rayymbek, Qúrman edim,

Dәm aidap Ilege kep túrghan edim.

Sәdibay búl adamdy qaydan taptyn

Jýrmesin úshyghy bop bir pәlenin?!» degen jerge kelgende, Asanbek pen Sәdibay da toqtalghan joq:

«Joq mening bótendigim, bólektigim,

Dostarym bastap kep túr elep býgin.

Árqalay oimen jýrip quanyp em,

Aldyna keldim ba dep kerektinin.

Sóz sonyn aitqyzbay-aq týsinersin

Bar bolsa qúrbygha tәn zerektigin», – dep óz oiyn, ótkir, útymdy, úshqyr, bir syrly, júmbaqty týrde terendep angharyp bara jatty.

–  Myna balanyng óleni jaqsy eken, – dedi, Ybyraymdargha jaqyn tórde otyrghan, kiymeshek syrtyna shylauysh baylaghan jasy bәrinen egdeleu kempir.

– Bәse, aitys degen osylay bolu kerek qoy, –  dep asa bir rizashylyqpen dauystap qaldy jylqyshy Bektibay. –  Ólendi óstip janynan qúrap aitu erek qoy. Jattandy óleng de dәm bolmaydy.

– Uay, Beke! – dedi kópshilik ortasynda otyrghan bir jylqyshy. – Óleng estigenge qymyz ben airan ishkendey boldy ghoy. Onyng dәmin sóz etip

– Dәmdi sózdi, tatymdy sózdi, dәmdi demey, ne deymiz – әk-au!

Búlardyng sózne Janattyng әkesi Ybyrayym qariya aralasty.

– Aynalayyndar, aldymen tyndayyq, talaspandar. «Óner aldy qyzyl til» degen emespe. Ólenning dәmi, shirkin, ónerding dәmi ghoy. «Dәmi» degen de tura sóz.

Ayran, shalap auyldyng júmysy, shaghyn bolsa da, tosyn bolsa da jolaushymen Janattyng aitysy qyzyqty boldy. Aytys birshama úzaqqa sozylyp bara jatty. Mynau jas adamgha, jas jigitke ýlken-kishi el yqylasy auyp bara jatqanday, qostaushylar men qoldaushylar kóbeyip bara jatqanday boldy.

– Kóp aittyq, endi toqtatsaq, – dep Janat bir kezde qasyna ilesken ózinen biraz jas ýlkendeu әielge búrylyp.

– Bolady eken – dedi, ilesushi әiel de Janatty qostap.

Búl betinshe bolsa, búlar endi, ornynan túryp jýre berui de mýmkin edi. Auyl-ýii arasy bolsa da jarys serebesi, sóz talasy bolghanday bolghan myna tamashany ayaghyn qyzyqtyra, qyzdyra týsudi oilaghan Asanbek kezekti jauabynda, tosynnan kezikken myna әriptesterinen toghyz súrap ólendete jóneldi.

– IYb-ay-i! – dedi Janattyng qasyndaghy әiel. Biz ýy jasap alghandarmyz ghoy, toghyzdy toy jasamaghan qyzdar beredi, – dep betin shymshydy aitushyda aiyp joq degendey. Oghan jigitter jaghy tosylghan joq.

Mynau jaqsy әke, jaqsy aghalar, aq jarqyn balalardyng aldynda qazaq saltymen sәn qúryp, sauyq jasap otyrghan Ýisin-Nayman elinde, «toghyz» ejelgi salt, janylmas jol ekenin, asyl janyn, altyn basyn qyzdan kem kórmeytinin qosyp óleng aitty.

Endigi kezekti Janat tipti de kóterilip, batymdyraq jauap aitqysy kelip:

«Qazaqpyz, janylmaytyn jolymyz bar,

El saltyn úmytbastay bolynyzdar.

Áyeldi qyz bolat dep әurelenbey,

Qosh dender kóriskenshe toghyzymyzdy al», – dedi.

Baghanadan sóz sarynyna, jas bolsada, sózderinin, jauaptarynyng oryndy qaytarymyna ishtey bagha berip otyrghan angharymdy ana, Ybyrayymnyng bәibishesi ýige kirip qayta shyqty. Janattyng әlgi qatandau jauabyna, jalghastyra bayyppen jauaap qatqan Ybyrayym aqsaqal:

– Jaraydy, balalar, jaraydy! Qazaq joly degen tura, toghyz bolady, – dedi. Ýlkender jaghy qostap jatyr.

Janattyng sheshesi, jastar jaghyna jaqyndap kelip, janqaltasynan kesteli oramalgha týigeni bar, shaghyn bir taghym ýkini qosa әkelip Sәdibaydyng qolyna ústatty.

– Tura, shyraqtarym. Tamasha aitys jasadyndar, raqmet! Jol mine, toghyz alyndar.

Sәdibay úsynghan kesteli bet oramaldy Asanbek ashyp kórip, ólendetip ketti:

«Janat jan toghyz berseng kishkene emes,

At bersen, atan berseng eshteme emes.

Aq tana, atan týie, ýkisi bar

Men ony taghyp jýrer pishbek emes».

Myna aqyndyq sózge, tez jauapqa bardy. Bolghan shyndyqty qaldyrmay naqtap, dәleldep aitqan tapqyr pikirge bóten sóz aitar eshkim bolmady. Alqa-qotan otyrghan ýlken-kishi dabyrlap sóilep, ony da bir qyzyq kórip duylyldap ketti.

Kýrildegen juan dausymen ornynan kóterile týsip Bektibay jylqyshynyng aitqany mynau boldy.

– Tura, tura, jylqy baghyp, qoy aidap jýrgenimiz ras. At berer, atan berer, sonday kýnge jetkizsin bizdi. Raqmet, raqmet balalar!

Sol irgedegi aitysudan keyin, Asanbek bizben de, әlgi aitylghan jylqyshylarmen de tez tanysyp, aralasyp ketti. Keyin Bektibaydyng ýiinde údayy eki qonyp, qayta bizge kelip bir týnegen song kórinbey ketken. «Naghashyma baramyn, oqu izdeymin» dep Qarqara jolyna bet aluy sol jylqyshylarmen de qatysty boldy ma eken dep oiladyq» dep әngimeleytin Sәdibay qariya.  

Demeu balasy Nýsipbay aqylaqshynyng bastauymen ekinshi ret kezdesken sәtindegi talap-tilekterin oryndap búlargha bazardan alghyzghan 12 paraqtyq dәpterdi toltyryp jazyp, ertesi aldyn ala aitylghan sol jerde kezdesip qoldaryna bergen ólenderdi basqa әrkim bir súrap alyp oqyp, uaqyt ótkeli kóbining úmyt bolghanyn, sonyng ishindegi ózine arnalghan «Sәdibaygha» dep, keyin Tanjaryq jinaghyna engizilgen óleni bolatyn. Sәdibay aqsaqal osy ólendi: «Sәdibay hat jazamyn inimizge» dep bastasa bir nýktesin qaldyrmay jatqa aitatyn edi. 1947 jyly aqyn Tanjaryq qaytys bolady, bir jyldan keyin 1948 jyly baspadan shyqqan Tanjaryq aqynnyng alghashqy ólender jinaghyna osy óleng Sәdibaydyng aityp beruimen kitapqa enizilgen. Búl kitapty qúrastyryp, alghy sózin jazghan qogham belgili aqyn, qogham qayratkeri Qúrmanәli Ospanúly bolatyn.

Sәdibaydyng aqyn Qoydymmen eki ret kezdesui

Aqyndar aitysy halyq auyz әdebiyeti salasynyng ishindegi manyzdy, kólemdi jәne qyzyqty bir janry sanalady. Osy aqyndar aitysynyng barysy men barlyqqa qalay kelgendigi turaly kýni býginge deyin kóp aitylyp, kóp jazylyp keledi. Qazirgi jaghdaydan qaraghanda jalpy aqyndar aitysyn ýlken jaqtan búrynghy jәne keyingi dep eki bólimge bóluge bolady. Múny zamannyng damuy, ghylym men kórkemónerdin  damu ýrdisi belgilegen.

Jana dәuirdegi aqyndar aitysy, bir úiymnyng nemese basshylyqtyng úiymdastyrumen maqsatty týrde ótkiziletindikten, jәne ondaghy aitylghan sózderding eshbir qiyndyqsyz sol sәt, sol kezding ózinde taspagha men vidogha jazylyp alynuymen de erekshelenedi. Al, búrynghy aqyndar aitysyn der kezinde jazyp qaldyrudyng eshbir mýmkindigi bolmaghan. Ony jengen aqyn aitys barysyn kópke jai ýshin aqynnyng talanty men tapqyrlyghyn basqa júrtqa keninen taratu ýshin  qayta janghyrtyp bayandap bergen. Búl eki týrli jaghdaydan basqa bylayghy aqyndyq talanty bar adamdar búrynghy ótken aqyndar aitysyna eliktep, mende sonday bir qyzyqty aitys shygharmaymyn ba degen siyaqty oimen aitys shygharghan. Osynday sebepterden naqtyly uaqighany óz uaghynda qaghazgha týsiru tehnikasy joq búrynghy kezding aqyndar aitysynyng barlyqqa kelui men naqtyly mazmúndyq, bayandau sebepteri jóninen әligesheyin әrtýrli aitylymnyng bolyp jýrgeni belgili.

Tarihty qaharman jaratpaydy, halyq jaratady. «Halyq – qazy, tas – tarazy» degen tәmsil de beker aitylmaghan. Halyq bar jerde bolghan uaqighanyng shyndyghy qashan da ashylmay qalmaydy. Mysaly, «Birjan men Saranyng aitysy» Árip Tәnirbergenning shygharghandyghyn, «Tanjaryq pen qoydymnyng aitysyn» Tanjaryq aqynnyng ózi shygharghandyghy turaly dәlelder barghan sayyn aiqyndaluda.

Sәdibay Músapirúly jastau kezinde Qoydym aqynmen eki ret kezdesken. «Tanjaryq pen Qoydymnyng aitysyn» Tanjaryq aqynnyng ózi shygharghandyghyn Qoydymnyng óz auzynan estip kóz jetkizgendigin údayy aityp jýrdi.

Ótken ghasyrdyng alghashqy kezderindegi patshalyq Reseydegi Qazan tónkerisinen keyingi ornaghan Kenes ýkimeti alghashqy mezgilinde halyqty oyatu, janalyqqa bastau, tegis sauattandyru, baylardy bastyru, kedeyderding ensesin kóteru degen úranmen tendik, әdildikti mazmún etken jana biylik ornaghanymen, keyin kele naqtyly Stalin dәuirine jetkende, sanaly degen últ ókilderin týgel qyrghyndap, qarapayym halyq búqarasyn key jerlerde birtútas qoldan jasalghan asharshylyqpen әdettegi kýn kóris mýmkindiginen birjolata aiyrghandyqtan halyq kórshiles elderge shekaradan asyp ketip jatqan edi.

Ótken ghasyrdyng 1930-shy jyldardyng bas kezinde Qoydymnyng otbasy da el kórgen qiynshylyqty kórip kelip qazirgi Ile qazaq avtonomiyaly oblysyna qarasty Toghyztarau audanyndaghy Darubay aqylaqshygha jaqyn otyratyn Erkebay degen ýlken sharua iyesining qoyyn baghyp otyrghan.

Osy kezderde Darubay aqylaqshy ýlken toy jasaydy. Eline begili ataqty túlgha toydyng saltanatyn asyrudyng bir joly retinde belgili aqyndardy shaqyryp, bir ýlken tamashany kórudi oilaghan boluy kerek. Toygha Kókqamyrdan ataqty aqyn, әnshi, garmonist Raqymjan Meshbetúlyn aldyrtady. Mal baghyp jaqyn kólemde otyrghan Qoydym aqyndy shaqyrtady. Osy toydyng ataghyn estip, tamashasyn kóruge bajy jinau, mal sanaq júmymysymen jýrgen Sәdibay da qasyndaghy joldastarmen baryp tamasha kórdi.

Jigit aghasy bop qalghan Raqymjan Meshbetúly kózi tuma kemtarlau adam eken. Óleni bir jaghynda, әni bir jaghynda keudege alghan garmonyn qúlashtay sozyp toydyng dabyrasy men danqyn asyryp otyrady.

Al, Qoydym bolsa baysaldy, ornyqty qalyptaghy sýiektileu óndi adam eken. Shalqymay, órlep shapshymay, sypayy jauap qaytaryp aitysyp otyrghan. Aytys tyndap otyrghan el baghasy: «Tanjaryqpen aitysqan onay ghoy deysing be, Raqymjan búl әielding shalymyna da kelmes» degendey oimen bolghan. Biraq aitys olar oilaghanday ansha qyzyqty, tartysty, tartymdy bolmay, jәy aitysu ghana bolyp otyrady.

Búl jaytty bayqaghan Darubay aqylaqshy Qoydymgha búrylyp, dauysyn kóterip, – Qaraqtarym, aitysty qyzdyryp aityndar, tartynbay aityndar! Búl toy ghoy, el tamasha kóruge keldi, әsirese siz tartynbanyz!» – deydi.

Jәne bir sheshen Qoydymgha qarap:

– Oi, qúdaghi! Siz ýlken aqynsyz ghoy. Sizding Tanjaryqpen aitysqanynyzdy bilemiz. Ondaghy key sózderiniz Tәkennen de kýshti bolghan, jasqanbanyz Meshbet zәngining balasynan, – dep qaldy. Ol aqylaqshynyng «tartynbanyz!» degen sózin basqa maghanagha audaryp úqsa kerek.

Janbaghystyn, kýn kóristing qamynda jýrgen Qoydym ataghynyng bolghanyn artyq sanasyn ba, sózding arysyn aqtarmay jәy ghana:

– Ýlken kisiler, men sizder oilaghanday ataqty aqyn emespin. Kópting biri sekildi toylarda, osylay jәy ghana alty auyz óleng aitatyn bar edi, – dep qoydy.

Aytys aqyrlasyp, toy taraghannan keyin әrkim әrtýrli qiyalda boldy. Qalayda Qoydymgha bagha joghary emes. Qasyndaghy joldastarymen birge búl jaytty Sәdibaylar da az talqylamaydy. Ana Raqymjannyng óte aidyndy eken», «Ataqty Meshbet zәngining balasy onay ma?!», «Joq, olay emes, Darubaydyng ataghy óte ýlken adam. Óz auylynda, óz aldynda, qashqynnyng basqa sózge auyzy qalay barsyn», «Tartynyp otyratyn aqylaqshy ózi aitty emes pe» degen sekildi týrli oilarda boldy.

Otyn alushygha balisot (lesiniyk) kýshti, mal ósirushige sanaqshy men bajyger kýshti bolghan zaman ghoy. Sәdibaydyng qayda barsa da ayaghy jetedi, júrtqa sózi ótedi. Mal sanaghy, bajy jinau júmysy tez bite qalatyn júmys emes.

Ile betinde otyrghan elding jaylaugha kóshui bir qozghalsa qaurt, kýrt bastalady. Darubay eli әlgi toy óte salyp kýn qyzbay, jaylaugha, Qarajongha biraq kóterile kóship ketti.

Qarajonda jýrgen Sәdibaylar  jaylaudyng bir onashalau, shetteu qyrat bir qonysynda tiguli túrghan jappanyng әlgi Qoydym aqynnyng ýii ekenin úghyp alyp, asyqbay bir syr tartyp sóilesuge týske jaqyn kelip týsedi. Ótken jylghy toyda, aidyndy aqylaqshynyng aldynda tartynghan shyghar, naq shynyn úghamyz ghoy degen oida bolady.

Júpyny ýi, qaymaqty shay, sary mayly jәy dastarqan. Qoydymnyng eri de, ózi de qarapayym, kishipeyil adamdar eken. Syryn býgip, syrtyn jasaytyn adamdar emes siyaqty. Arnayy kelip týsken ýsh qonaghyna, súraghan súraqtaryna qaray jaydary otyryp, úghymdy jauaptar beredi. Onda ózining ýlken aqyn emes ekenin. aqyn Tanjaryqtyng Alban Bayseyitting Kәribay auylyna jiyen ekenin, Búryn jerde (elde) jýrgende osy jaqtan ótip baryp ýsh jylday bolghanyn, Tanjaryqtyng óz basy ózining qaynysymen qúrdas әri óte jaqyn dosy, syilasy bolghanyn, Kenes odaghynda jana ýkimet orynap, sol alghashqy kezderde jappay sauat ashyp hat tanyghan elege qisa-dastandardy oqu, qoldan-qolgha kóshirip alyp jattaudyng әdetke ainalghanyn, әsirese búrynghy ótken aitys ólender «Qúralay súlu» siyaqty jana dastandardyng el ishinde kóp taralghanyn eskerte kelip, sol kezde Tanjaryqtyng da qaljyng retinde, «Mende osy Qoydym jengemmen aitystym», – dep bir óleng shygharmaymyn ba?! – dep jýretinin әngimelep beredi. Óz basynyng óleng aituy әdettegidey búrynnan bolghanyn, ýlken serege týsetin, ýlken aqyndyghy joqtyghyn aityp, ýiine kelushilerding kózin әbden jetkizedi.

«Óleng oidyng jemisi ghoy. Ásili, aitys ólenning kóbin aqyndar oidan shygharady» deytin edi Sәdibay qariya. Sәdibay ózi de ólenshi, sezimdi kisi bolatyn. «Tanjaryq pen Qoydymnyng aitysy», «Birjan men Saranyng aitysy», «Qyz Jibek pen Tólegen jyry», «Áset pen Yrysjannyng aitysy» qatarly kóne әdebiyetting talayyn jatqa aitatyn. Qazirgi sózben aitsaq «dastanshyl, qisager» adam edi.

Bir joly bizding ýige kelip qonyp otyrghanynda (qasynda balasy Orazqan jәne bir adambar edi) ol kisining jatqa aitu ónerine qyzyghyp «Áset pen Yrysjannyng aitysyn» tez qytyrelep, qaghazgha týsirip alghan edim. Keyin dәl sol núsqa esh ózgerissiz juranldar da jariyalanyp jýrdi. Búl da anau, el auany mәdeniyetke aua qalghan 1980 jyldyng bas kezi edi.

Qazir sol kisi siyaqty «dastanshyl adamdar» kóp kezdespeydi. Bolsa da neken sayaq. Búryn bolsa audan emes, auyl sayyn bir nemes bir neshe adamdy jolyqtyrugha bolushy edi.  Búl da zamangha say ózgeris shyghar.

Aqiqatyna kelsek, qazir keybir zertteushiler, Tanjaryq tanushylar «Tanjaryq pen Qoydymnyng aitysy» sóz bola qalsa, sol aitystyng basy-qasynda bolghanday sóileydi nemese maqala jazady. Keybireui kәdimgidey pikir-talasqa týsedi. Al keybireui: «Qoydymnyng balasy Qasymqan Erjan degen múghalimmen osy jayda pәlen kezde telefonmen sóileskenmin» degendi kóldeng tartady. Men óz basym, Qasymqan Erjanúlymen audandaghy ortalau mektepti bitirgenshe bir synypta oqyghanmyn. Ermendi men Shaty eki auyl arasynda ózen suy ghana bar jaqyn túratyn jer. Qasymqan ómirden ótkeninshe menimen ýzilmey qatynasta bolyp, syilasyp ótken adamnyng birimin. Onyng arjaq-berjaghynan tolyq habarym bar.

Songhy pikirge kelsek, osy aitylghan aitys jóninde, basqalay taldau, talqylau pikirdi qoyyp túrghanda, Sәdibay Músapyrúly aitqan sózding shyndyghyna senemin jәne «asa parasatty sóileytin» dep zamanymyzdyng zanghar jazushysy Múhtar Áuezov ózimen kózdesip bagha bergen Kódek aqynnyn: «Qoydym bolsa ozynghan aqyn emes» degen pikirin quattaymyn.

Qúdash Sabanshyúlynyng Qúljadaghy kezinde (24 tamyz, 2012 j.) qaghaz betine týsirgen qoljazbasynan audaryp, arasyna kishi taqyryptar qoyyp dayyndaghan Álimjan Áshimúly.  

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1559
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1629
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1322